VASTUREFORMATSIOON Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Paavst Paulus III kutsus 1545. aastal kokku Trento kirikukogu ning tegi kkardinalidele ülesandeks võtta meetmeid vaimulike korruptsiooni ning rahaliste kuritarvituste vastu. Kirikukogu mõistis hukka protestantlikud õpetused (lunastus ainuüksi usu läbi, konsubstantsioon) ning jäi dogmaatilistes küsimustes endistele seisukohtadele. Säilitati ka patukustutuskirjad, palverännud, pühakute ja reliikviate austamine ning Neitsi Maarja kultus.
Hinduismi juured ulatuvad umbes 3000 eKr Induse kultuuri. Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liidetud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad mõisted on dharma(seadmus, isiklik ja üldine eetika, kombed ja kohustused), sansaara (ümbersündimine), karma (tegutsemine, põhjuslikkus) ja mokša (vabanemine ümbersündide ahelast). Teoloogilisi käsitlusi on hinduismis mitmesuguseid. Hinduistlik jumalateenistus on individuaalne. Seda viiakse läbi kodus, looduses või templis. Templiteenistuse oluliseks osaks on ohverdamine, protsessioonid ja mantrate laulmine. Hinduisti kohustuseks on minna vähemalt kord elus palverännakule Gangese äärde.
Puritanism kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks Inglismaal. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid 1560. aastatel anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, kuid mõjutasid siiski Inglismaal toimuvat poliitilist võitlust. Usulise tagakiusamise eest põgenes puritaane ka Põhja-Ameerikasse, kus nad rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng...
Puritanism kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks Inglismaal. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid 1560. aastatel anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, kuid mõjutasid siiski Inglismaal toimuvat poliitilist võitlust. Usulise tagakiusamise eest põgenes puritaane ka Põhja-Ameerikasse, kus nad rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng...
Kandsid musta kuube. Mille poolest erinevad kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Ei tohtinud olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest. Nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kirjaoskamatute kristlaste usuliseks harimiseks. Milline oli kloostrite osa hariduse ja kultuuri edendamises? Väga oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel. Ei kirjutatud mitte ainult pühakirja ega teoloogilisi töid, vaid muid teadusi puudutavaid teoseid ning ilukirjandust, sh. Antiikkirjandust.
Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas rooma piiskopi R ja P tähtust. Poliitiline: kujunes germaanlastega läbikäimisel, et linna kaitsta. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Paavst sai tiheda liidu sõlmimise läbi poliitilise autoriteedi. G.Suur korraldas suhteid langobardidega. Religioossne: Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitususaeg. Rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi ja korraldas liturgiat. 7.Mis tingis püha Benedictuse kloostrireeglite suure populaarsuse ja laialdase leviku (2 põhjust/näidet)? Gregorius kuulutas pühakuks Benedictuse . K. Suur kehtestas selle kloostri reeglid kõikide krloostrite reegliteks. 8.Milline koht oli kloostril varakeskaegses ühiskonnas (selgitage 2 näite/argumendiga)? Pidada jumalateenistust, levitada ristiusku paganate seas, käsikirju kirjutati ümber 9
Ajalugu Kirik varakeskajal (nii lääne kui ida kirik) Tööleht 1. Paavsti positsiooni tõus. Põhjused: keisrivõimu nõrgenemise tõttu Lääne-Roomas, kirikus nähti peamist ühendavat jõudu ning kaitsjat. Võimsaim paavst keskajal: Gregorius Suur Tema saavutused: juhtis Rooma linna kindlustamist, rajas kloostreid, edendas usu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, pani aluse Gregoriuse koraalile. Frangi riigi ja paavsti koostöö tulemused: kirikukümnise kujunemine, kirikuriigi tekkimine, paavst ilmaliku valitsejana Paavstivõimu nõrgenemise põhjused: Frangi riigi lagunemine, Lääne-Euroopa killustatus. 2. Kirikukorraldus. Piiskopkond: eesotsas piiskop, kristliku maailma osa Peapiiskopkond: mitut piiskopkonda ühendav, eesotsas peapiiskop, kes korraldab usuelu talle alluvas piirkonnas Katedraal: piiskopkonna keskus
liiga suuri kannatusi · Inimese uskumustesüsteem põhineb harjumusel ja taval · Hume'i arvates on kõik reeglipärasused ja seaduspärasused inimese mõistuse looming. Tsitaadid · Randall: ,, Ta oli äärmiselt terane ja läbinisti õel. Kuna tal aga puudus tõeline huvi nii teaduse kui ka religiooni vastu, igasugune vähegi sügavam mõistmine nende väärtustest, võis ta täiesti järjekindlalt ajada metafüüsilisi mullikesi, nii teaduslikke kui ka teoloogilisi" · Russel: ,,Ta viib meid mingis mõttes ummikusse: mööda tema teed enam edasi minna ei saa." · "Hume on meie aja kirjanik, kes kummardab populaarsuse ja kasusaamise ees" · MOTO: "Uskuda tuleks vaid seda, mida on põhjust uskuda" AITÄH KUULAMAST!
rändasid nad palju ringi harides usuliselt kirjaoskamatuid kristlasi ja jutlustades nii paganate kui ka ketserite pööramiseks. Aja jooksul eemaldusid kerjusmungaordud oma algsest vaesuse põhimõttest, kogudes annetustest suuri varandusi. Selle vastu tekkis ordude sees protestiliikumisi, mille pooldajad lõid omaette orduharusid, paljud kloostrid läksid üle rangemale elukorraldusele. Eri ordude kloostrite ühine roll oli raamatute ümberkirjutamisel. Ümber ei kirjutatud mitte einult teoloogilisi töid ja pühakirju, vaid ka muid teadusharusid puudutavaid teoseid ning ilukirjandust, sealhulgas ka antiikkirjandust. Kõrg- ja hiliskeskajal tekkis üha rohkem haritud inimesi ka ilmalike seas, mille jaoks olid eelduse loonud peamiselt kloostrid, kus säilitati sajandite jooksul hariduse järjepidevust.
Senjööri ja vasalli suhted. Kujunes lõplikult 11. saj. · Seisusi kolm: vaimulikud sõjamehed töötegijad · Katoliku kiriku pea: Rooma paavst. · Rooma esimene piiskop/paavstlusele alusepanija: apostel Peetrus. · Gregorius Suur. Valitsusaeg 590-604. Korraldas roomlaste suhteid langobardidega, juhtis Rooma linna kindlustamist. Rajas kloostreid, oli kristlaste vaimne juht, edendas ristiusu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat. Pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule Gregoriuse koraalile. Rõhutas paavstile kohast tagasihoidlikkust. Nimetas paavsti ,,Jumala sulaste sulane". · Kirikukümnis Karl Suure seadustatud muistne komme. Sissetulekutest 1/10 kirikule. Kogu keskaja jooskul kirikul püsiv sissetulek. · Kloostrid kujunesid eremiitide kogukondadest. · Püha Benedictuse kloostrireeglid. Benedictus Nursiast elas 5. ja 6
kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Mõisted: kirik-pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster-kiriku, söögisaali , raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks ketserlus-kiriku õpetusest kõrvalekaldumist. inkvisitsioon-kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas. läänikord-Euroopale omane olnud feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus
töötegijateks 4. Kirikuelu varakeskajal: Miks kujunes Rooma piiskopist religioosne ja poliitiline liider? Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust, Itaalia põliselanikkond nägi kirikus peamist ühendavat jõudu, piiskopi autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Gregorius Suur ja tema tähtsus ? Kristlaste vaimnejuht, rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule ehk Gregoriuse koraalile, kalendri reform Püha Benedictuse kloostrielu reeglid? Rajas Monte Cassino kloostri Apenniini mägedes 529, reeglid munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin, kloostrit ei tohtinud vahetada, mungad pidid end harima raamatuid lugedes, pidid osa võtma öisest ja päevasest jumalateenistusest ning töötama kloostri majapidamises Misjonärid?
tööle ja pühendub rikkuse kogumisele, tema arvates ei saa Jumal teada, mis toimub tema peas ning seetõttu ei saa ta ka teada tema petuskeemidest. Paljud aga usuvad, et Jumal näeb kõik inimesed läbi. Seetõttu võibki väita, et inimeste käitumist on tihti keeruline selgitada, sest kõik järgivad oma uskumisi ja tõdesid. Minu arvates valis tudengifilmi autor 2006. aastal selle teose, sest see on väga mitmekihiline teos, sisaldades nii teoloogilisi, poliitilisi ning folkloorseid teemasid. Samuti on teosel mitmeid tõlgendusvõimalusi ja teoses esitatud tõsised teemad on humoorikalt esitatud. Endla Teatri koduleheküljel on teos kujutatud uue lähenemisega. Seda võib juba mõista teost tutvustava teksti juures olevalt pildilt, mis kujutab paljast Jürkast ja ühte naist, ilmselt Juula ning nende ümber on must madu. Etenduse tutvustuses on kirjutatud, et kui Jürkat haaravad
3P 1) Tihe liit Frangi valitsejatega, kus Karl Suur seadustas muistse kombe, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. 2) Paavsti autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsusaeg. Kuna ta majandas edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius Suur oli kristlaste vaimne juht, rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldades teoloogilisi kirjutisi ja korraldas liturgiat. 3) Keisrivõimu nõrgenemisel Lääne-Roomas suurendas Rooma peapiiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. 7. Milles seisnes katoliku kiriku tähtsus keskajal? Nimeta kolm tegurit! 3P 1) Haris inimesi kirik tegeles hariduse andmisega ( ainuke võimalus ) 2) Turvatunde pakkumine 3) Kirik tihendas inimesi omavahel ( usutunnistuse alusel ) 8.Sõnasta kolm erinevust Bütsantsi ja Frangi riigi vahel. 3P 1) Bütsantsi riik tekkis 395
usu aluseks vaid piibel ja igaüks pidi oskama seda lugema 7. paavsti ja kirikukogude otsused kehtestati 8. pole vaja reliikviaid 9. kirikupeaks oli mitte paavst, vaid riigivalitseja või peapiiskop 10. hakati väärtustama tööd. 1555 a kehtestas Ausburgi usurahu 6. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. I oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Seostus inkvisitsiooni tugevnemiseda, mille eesmärk oli protestantismi väljauurimine ja teisitimõtlejate hävitamine II oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikuma löönud ühtsus. Vastureformatsiooni ees oli Jesuiitide ordu. 7. Nimed Johann Gutenberg uue trüki leiutaja Nicollo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. Thomas More inglise humanist
inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Pildirüüste eestvedaja. 24. Pildirüüsted-märatsev rahvahulk tungis dominiiklaste kloostrikirikusse, pühavaimu ja oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid reliikviaid jms. 25. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Eestvedajaks oli von Plettenberg. 26. Toom- ja kloostrikoolid (katolik, luter) Nad tegutsesid katoliku kiriku rüpes. Toomkoolide õppetööst Eestis otsesed andmed puuduvad, aga arvatavasti toimus see Tartus, Haapsalus ja Tallinnas juba 13 saj keskpaigast alates. Toomkoolid jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele. Alates 15 saj pidid kõrgemate vaimulikukohtade taotlejad omandama ülikoolihariduse. 27
piiskopkonna piiskopi kohale. Paavsti pettes, seejärel pattu kahetsedes tõusis ta sellele kohale juba enne nõutavat vanust, nähtavasti 1603. aasta lõpul. Peale seda ei läinud ta enam oma õpinguid Navarasse jätkama. Leidub dokumente, mis osutavad, et humanitaarteaduste magistriõpingud olid 1604. aastaks lõpetatud ning bakalaureuseks sai ta alles 1607. aasta detsembriks. Kooliaegsed tutvused tuntumate katoliikluse uuestisünni usuteadlastega on kujundanud nii tema vaimseid kui ka teoloogilisi juuri. 3 2. Noore piiskopi tõus ja langus Saanud nüüdseks 23 aastaseks väljendas ta oma ametisse astumisega lootust, et tema piiskopkonna katoliiklased ja hugenotid hakkavad elama kooskõlas. End vaevalt sisse seada jõudnud, tapeti Henri IV ja Prantsusmaa kuningannaks krooniti 1610. aastal Maria de` Medici, nii et ta sai regendi õigused, sel ajal kui Henri IV viis oma väed keisri vägede vastu.
oluliseks luterliku kiriku usutunnistusliku aluse teadvustamist ja väärtustamist. Naasmine evangeelse-luterliku kiriku juurtele juhatab meid paremini mõistma Augsburgi usutunnistuse taotlusi ja üleilmse kristliku kiriku rikkalikku usulis-õpetuslikku pärandit. Sellesse on kätketud meie kaasaja kiriku jaoks olulisi üllatavaid oikumeenilisi võimalusi. /.../ Meie sooviks on vahendada uudis- ja arvamuslugusid ning teoloogilisi artikleid, mis aitaksid orienteeruda kaasaja kireval usu- ja kirikumaastikul, mõista selgemini Kristuse kiriku missiooni selles maailmas ja süvendada kristlikku usku. (Toimetuselt, Meie Kirik koduleht) Populaarteadusliku kultuuriajakirja K&T eesmärgiks on toetada ja elavdada teoloogilise mõttevahetuse toimumist ning aidata sellega kaasa teoloogilise otsustusvõime teravnemisele ja teoloogilise vastutustunde
8. Keskaegne kristlus - Rooma paavst. Paavstid: kes olid ja mida tegid Peetrus, Gregorius Suur. (ptk 12, 24) Gregorius VII, Innocentius III (ptk 18, 24) Peetrus- paavstluse alusepanija; inimeste arvates oli Kristus määranud ta oma maiseks asemikuks Gregorius Suur- tegeles lisaks usuasjadele ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega; juhtis Rooma linna kindlustamist; korraldas roomlaste suhteid langobardidega; rajas kloostreid; korraldas liturgiat; avaldas teoloogilisi kirjutiti; pani alguse Gregoriuse koraalile; tea autoriteet ultaus isegi Inglismaale Gregorius VII- oli veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle; pidas oma pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt; õhutas Saksamaa vasalle mässule Innocentius III- tema ajal viidi ellu Greogorius VII ajal sõnastatud põhimõtted; sai sekkuda riikide siseasjadesse; oli alaealise Saksa-Rooma keisri eestkostja; kuulutas
15. Sajandi II poolel oli Inglismaa üle elanud Rooside sõja. Kodusõda lõppes Henry VII võimule tulekuga, kes asus kuningavõimu tugevdama. Oluline samm oli feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503. Aastal. 11.Mis on vastureformatsioon? Vastureformatsioon e. katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi, kui organisatsioonilisi küsimusi. 12.Kuidas kulges ja millise tulemusega lõppes Madalmaade vabadusvõitlus? Madalmaade vabadusvõitlus aastatel 1566-1609, püüti vabaneda Hispaania ülemvõimust. Lõppes kalvinistlike Põhja-Madalmaade provintside iseseisvumisega ja Ühendatud Provintside Vabariigi loomisega. 12.Milles seisnesid ja kuidas lõppesid hugenottide sõjad Prantsusmaal? Hugenottide sõjad olid Prantsusmaa kodusõjad, mida pidasid 16. Sajandi II poolel hugenotid ja katoliiklased
mesilassülem, milles nähti ennet tema saamises piiskopiks. Piiskopina osales Ambrosius diplomaatilistes läbirääkimistes võimuihaldajate Maximuse ja Eugeniusega. Keiser Theodosius I soovis luua keisrile alluvat riigikirikut, kuid Ambrosius saatis ta altariruumist võre taha ilmikute juurde ja nõudis temalt avalikku patukahetsust Tessaloonikas toimunud veresauna eest. Ambrosius on koostanud mitmeid teoloogilisi kirjutisi. Ta on kirjutanud loomisloo seletuse, Luuka evangeeliumi kommentaari, traktaadi kiriku ametnike kohustustest. Temalt pärinevad ka teosed usust, Vaimust, traktaat Issanda lihaksaamise saladusest, traktaat neitsilikkuse ideaali üle, arutlused ristimise, võidmise ja armulaua üle. Ta on loonud mitmeid hümne. Ambrosiuse jutluse mõjul pöördus 386.aastal Augustinus. Ambrosius suri 397.aastal.
haridus - põhines antiiksetel ja kristlikel klassikutel Keskajal oli Bütsantsi oluline roll antiikmaailma teadmiste vahendamisel Euroopasse - bütsantslased said tööd Lääne-Euroopa õukondades, koolides (õpetasid kr keelt, klassikute töid). Eriti suureks kasvas nende hulk pärast Konstantinoopoli langemist, sest paljud targad põgenesid läände. Õigeusk ja kirikulõhe Bütsantsi kirik = õigeusu e ortodoksi kirik. Õigeusu ja katoliku(läänes) kiriku vahe: hulk teoloogilisi erimeelsusi, erinevad rituaalid ja kombed. Idakirikus jumalateenistus rahvakeeles, läänes ladina keeles + mõned tähtpäevad erineval ajal + õigeusu preestrid võisid abielluda. Õigeusus oli olulisel kohal munklus, kuid erinevalt katolikust pole vaimulikke ordusid. Miks kirikud lõhenesid? Võimuvõitluse, mitte õpetuse erinevuse pärast. Selle tingis Rooma Paavsti soov idakirikut enda kontrolli alla saada. Kristluse esimestel sajanditel oli kristllik kirik ühtne, kõik 5
Vaatamata sellele need levisid kiiresti. Tegelemine loodusteaduste ja ühiskonna probleemidega muutusid auasjaks. Koosolekuid peeti eri kohvikutes, kuhu politsei ei ulatunud. Tähtis roll oli ka lugemisringidel, kus kirjandust anti käest kätte. Inglismaal levisid valgustusideed ajakirjanduse kaudu. Filosoofia ja kirjandus olid valgustuse peamisteks kandjateks: 1. ratsionalism teooria, mis väidab, et tõsiste teadmiste aluseks on inimmõistus ja loogika. 2. aegunud teoloogilisi seisukohti lükkasid valgustajad ümber, kasutades täppis- ja loodusteaduste argumente. Selle vastu ütles katoliku kirik, et teadus tõestab sedasama, mida katoliku kirik juba teab, või et teadus on poolel teel tõeni, katoliku kirik juba teab tõde. 3. valgustusideoloogiat iseloomustas nö uus humanism. Esiplaanile seati inimene. Sellega vastandati inimene jumalale. 4. valdav osa valgustajaid astus välja eraomaduse kaitseks. Püüti kaitsta talupoega ja
vaieldud kakssada aastat. Üks kaasaegne :"Hume on meie aja kirjanik, kes kummardab populaarsuse ja kasusaamise ees" Boswell: "Edevus oli tema armuke, kelle lummusesse ta oli sattunud ja kes tegi ta igavesti oma vangiks" Randall: ,, Ta oli äärmiselt terane ja läbinisti õel. Kuna tal aga puudus tõeline huvi nii teaduse kui ka religiooni vastu, igasugune vähegi sügavam mõistmine nende väärtustest, võis ta täiesti järjekindlalt ajada metafüüsilisi mullikesi, nii teaduslikke kui ka teoloogilisi" väited Hume au- ja rahaahnusest, odava populaarsuse taotlemisest ja karjäärihimust on hiljem osutunud ekslikuks. Kuid kriitika, mis on läinud üle isiklikuks, on paljutähendav- see näitab, millise raevutekitava mõttelaadiga on meil tegemist. Hume järelduste tegemise stiil on niivõrd järsk ja radikaalne, et on pannud paljud kriitikud kahtlema, kas autor on seda kõike ikka tõsiselt mõelnud. Skeptilise empirismi alused. Kogemus on kõigi teadmiste allikas
2) ajalooline raamat (Apostlite teod) 3) õpetusraamatud (nt Pauluse, Peetruse kirjad) 4) prohvetiraamat (Johannese Ilmutus) Piibli lisana esinevad veel apokriiva raamatud. Piibel on religioosne ajalookäsitlus, sisaldades vormilt ja otstarbelt erinevaid tekste; vaimulikke laule, tavaproosat, rahvapärast jutustust, ülevat luulet, pilkelule, vanasõnu, allegooriat, tähendamissõnu. uue Testamendi õpetusraamatutes on kirju, kirjavormis jutlusi, teoloogilisi lühiuurimusi. Prohvetite raamatus võib leida ajakajalisi ettekuulutusi, aga ka värvikaid võrdluspilte. Vana testament (Wana Seadus) jutustab Jumala tegudest enne Kristuse sündimist. Uue Testamendi (Uus Seadus) põhisisuks on evangeelium, mis tähendab rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest kui Lunastajast. Piiblist on Euroopa kultuurivaramusse, sealhulgas kirjandusse, muusikasse ja
b) haridus dominiiklased paistsid silma oma haritusega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal ja sellest on võetus eeskuju. Kloostrid olid varakeskajal peaaegu ainukesed teaduse ja kirjakultuuri kandjad. c) kultuur oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel. Ümber kirjutati pühakirju, teoloogilisi töid, muid teadusi puudutavaid töid, ilukirjandust. Märkimisväärne osa antiikkirjanduse tekstidest ongi tänapäeval tuntud vaid tänu kloostrites valmistatud ajakirjadele. 30) Esitage 2 näidet benedictuse reegli põhimõtetest Munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Klooster pidi olema varustatud kõige vajalikuga, nagu põllu ja karjamaad, veevõtukohad, veskid, käsitöökodad.
suurettevõteteks. b) haridus – dominiiklased paistsid silma oma haritusega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal ja sellest on võetus eeskuju. Kloostrid olid varakeskajal peaaegu ainukesed teaduse ja kirjakultuuri kandjad. c) kultuur – oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel. Ümber kirjutati pühakirju, teoloogilisi töid, muid teadusi puudutavaid töid, ilukirjandust. Märkimisväärne osa antiikkirjanduse tekstidest ongi tänapäeval tuntud vaid tänu kloostrites valmistatud ajakirjadele. 30) Esitage 2 näidet benedictuse reegli põhimõtetest Munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Klooster pidi olema varustatud kõige vajalikuga, nagu põllu- ja karjamaad, veevõtukohad, veskid, käsitöökodad.
maailmalt ei looda ma midagi, ei karda midagi ega soovi midagi; jumala abiga ei vaja ma ei rikkust ega võimu... Te võite anda hoobi Port-Royalile, aga minule te seda teha ei saa. Sorbonne`ist saab inimesi välja süüa, aga mind minust välja süüa ei saa. Te võite tarvitada vägivalda preestrite ja doktorite kallal, aga minu kallal te vägivalda tarvitada ei saa, sest minul ei ole neid ameteid." Pascali ,,Kirjadel provintslastele" oli väga suur menu. Ta oli suutnud seletada keerulisi teoloogilisi probleeme, lihtsalt ja mõistetavalt. Ta tundis hästi katolismi ametliku doktriini, kalvinistlikku ketserlust, jesuiitide usuõpetuse ja moraali pseudoteaduse printsiipe ja muidugi jansenistide õpetust, mida ta kiivalt kaitses. Peaülesandeks oli jansenistide õnnistuse ja ettemääratuse mõistete ühendamine katoliikliku tahtevabaduse ja teenete käsitlusega, ilma milleta oli raske seletada, kuivõrd inimene on vastutav oma käitumise pärast
Hegeli isal olid poja suhtes suured plaanid ning ta sai hariduse esmalt Stuttgarti Gümnaasiumis ja seejärel kuulsas Svaabi teoloogilises seminaris, Tübingeni Stiftis, kuhu ta astus 1788. aastal kavatsusega saada kas luteri pastoriks või siis hertsogkonna valitsuse Honorationen liikmeks. Idüllilises paigas Neckari kaldal asuvas Tübingeni Stiftis jagas Hegel tuba luuletaja Hölderlini ja tujuka varakult väljakujunenud filosoofi Schellingiga. Sõbrad õppisid seminaris tüüpilisi teoloogilisi ja filosoofilisi aineid. Nad tervitasid vaimustusega Prantsuse revolutsiooni, istutades selle tähistamiseks linna servale vabaduse puu. Stifti poliitiline radikaalsus muutis rahutuks isegi hertsogi, kes sooritas sinna mitmeid formaalseid visiite, millest üks kajastub Peter Weissi näidendis ,,Hölderlin''. Veelgi olulisem sõprade hilisemat arengut silmas pidades oli tunnetus killustatusest ja lõhedest , mis nende arvates kaasaegset kultuuri ahistasid
nimetus independid. Inglise revolutsiooni ajal muutusid nad poliitilisteks parteideks. Independid viisid läbi Pride'i puhastuse. Kolonel Pride'i juhtimisel vagistati 47 presbüterlikku parlamendisaadikut. Sisuliselt oli tegu riigipöördega. Võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale. Puritaanlikud sektid Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks. Puritanismi sisu muutus, sest rahvas tõlgendas teoloogilisi probleeme omamoodi. Tekkis rohkesti sekte. Sektide kujunemine peegeldas maapealse elu probleeme. Rohkem kui neid inimesi, kes ilmalikku kutsumust järgides rikastusid, oli neid, kes ei leidnud tööd, kelle elu läks halvemaks, kes laostusid. Paljud setid kaldusid müstitsismi. Looduti ettemääratuse õpetusest. Piiblitõlgendamise kaudu püüti ka leida Kristuse tulemise aeg. Independid Independid reorgaiseerisid sõjaväe ning nende juhtimisel saavutati võit kodusõdades. Üsna
Augustinus (vt Lisa 15) Augustinus arvas, et kogu olemine on loomult jumalik. Ta märkis, et religioossetes küsimustes küündib mõistus vaid teatud piirini. Ta kinnitab, et Jumal lõi maailma eimillestki, ja see on piibellik mõte. Ta mõtles, et enne kui Jumal maailma lõi, eksisteerisid ideed Jumala mõtetes. Ta väidab ka, et Jumala ja maailma vahel on ületamatu kuristik. Aquino Thomas (vt Lisa 16) Aquino Thomase arvates leidub hulganisti loomulikke teoloogilisi tõdesid. Sellega pidas ta silmas tõdesid, milleni võib jõuda nii kristliku ilmutuse läbi kui ka meie kaasasündinud ehk loomuliku mõistusega. Tema arvates viib Jumalani kaks teed. Üks tee viib läbi usu ja ilmutuse ning teine läbi mõistuse ja meelte tähelepanekute. Ta tahtis näidata, et leidub vaid üks tõde.Tema arvates võime kõikide meid ümbritsevate nähtuste esmast põhjust tunnetada mõistusega. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 155-163)
LääneEuroopa ülikoolis, see aga polnud teiste seisuste ja ameti puhul tavaline. Toomkirikute juures tegutses toomkool, mida juhatas üks toomhärradest skolastik. Õppetöö ladina keeles. Lisaks laulmisele, usule ja ladina keelele õpetati pisut matemaatikat. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudusteks, mida teenisid kogudusepreestrid. Jumalateenistusi peeti ladina keelsetena, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus. Sügavamaid teoloogilisi teadmisi kogudusepreestrilt ei eeldatud, piisas vaid lugemisoskusest ja tähtsamate palvete tundmisest. Preester pidi õpetama: meie isa palvet 10t käsku Ave Mariat. Preestrit pidasid üleval mõisast maksev kümnis ja annetused. Preestri ülesannete (7 sakramenti jagunemine) : ristimine leeritamine laulatamine
Vastasseis kulmineerus 1648. aastal, kui independendid viisid läbi nn Pride'i puhastuse. Tegemist oli riigipöördega, millega independentide liider Oliver Cromwell ja tema toetajad asusid vägavalla teele. Puritanism muutus 1620.-1630. aastatel rahvahulkade ideoloogiaks. Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks, kus vaimulike asjade kõrval arutati ka igapäeva probleeme. Muutus ka puritanismi sisu, sest rahvas tõlgendas teoloogilisi probleeme omamoodi. Tekkis rohkesti sekte, kel paljudes usuküsimustes oli eriarvamusi. Rohkem kui neid, kes ilmalikku kutsumust järgides rikastusid, oli neid, kes ei leidnud tööd, kelle elu läks halvemaks, kes laostusid. Seetõttu loobuti kalvinismi põhidogmast ettemääratuse õpetusest väideti, et Kristus on kõiki lunastanud. Paljud sektid kaldusid müstitsismi. Levis uskumus, mille kohaselt Kristus tuleb maa peale, et kehtestada siin tuhandeaastane rahuriik.
Kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimisel moodustasid toomkapiitli, see oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi, sest enamik neist oli õppinud ülikoolis. Toomkirikute juures tegutses toomkool, mida juhatas üks toomhärradest. Jumalateenistusi e missasid peeti ladina keeles, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus. Sügavamaid teoloogilisi teadmisi preestrilt ei nõutud, piisas lugemisoskusest ja tähtsamate palvete tundmist. 16. sajandi algul tehti Liivimaal veel üks katse kirikuelu kindlamatesse rööbastesse lükata. Saare-lääne piiskopid Johannes Orgas ja Johannes Kyvel hakkasid korraldama regulaarseid kogunemisi , kus nad andsid juhtnööre maarahva õpetamiseks. 1517. aastal olid neil kasutusel juba üksikasjalised materjalid katekismuse õpetamiseks eestlastele eesti keeles.
Milanos kuulas ta Ambrosiuse jutlusi, oli nõus hakkama katehumeeniks ehk usuõpilaseks, uuris innukalt ka Pühakirja ja Pauluse kirju. Oodatud pöördumine kristlusesse toimus 386. aastal. Augustinus kirjutas oma eluajal väga suure hulga teoseid, tema filosoofia kasvas välja vaidlustest erinevate mõtlejatega, näiteks donatistide ja munk Pelagiusega. Augustinuse õpetus ei tekkinud tühja koha pealt, juba enne teda oli tegutsenud suur hulk teoloogilisi mõtlejaid. Augustinus vormis erinevad õpetused kokku terviklikuks kristlikuks õpetuseks. Tema patuõpetus vastab munk Pelagiusele, kes väitis, et inimesel on võimalus valida hea ja kurja vahel ning pidev kurja tegemine on vaid harjumus. Augustinus kirjutas vastu, et inimene kannab endas himuruse näol pärispattu ja on seetõttu võimetu valima hea ja kurja vahel. Inimesest saab aidata vaid Jumal, kes talle armu jagab ja suunab headele tegudele.
Ühes varasemas magistritöös on uuritud Jungi alkeemia alast käsitlust (vt Paavo MATSIN 2003), kuid ma ei leidnud ühtegi tööd, kus oleks ülevaatlikul kujul ära toodud teoloogilised teemad, mida Jung puudutas, rääkimata siis eraldi hea ja kurja kontseptsioonidest. Seetõttu saab käesoleva töö põhisisu olla eestikeelsena teedrajav, eelkõige kirjeldades ja kaardistades Jungi selleteemalisi kontseptsioone. Selle saavutamiseks tuli läbi uurida mitmeid Jungi teoseid, mis käsitlesid teoloogilisi teemasid ning koondada need selgepiirilisse struktuuri. Sest probleemi lahendamiseks on hädavajalik kirjeldada Jungi vaateid kõigis asjassepuutuvates küsimustes. Kui luua Jungi maailmavaatest ning teoloogiast tervikpilt, siis selle põhjal saab teha ka edasisi järeldusi sisulise külje pealt ning tuua võrdlusi kristliku käsitlusega. Loomaks hea ja kurja käsitlusele taustsüsteemi ning konteksti, on töösse lisatud ka erinevaid religiooniloolisi näiteid antud teemal.
Meil on sama olemus mis jumalal, erinevas on kvantitatiivne. Intellekti käivitab tahe: tahe otsustab, mille üle mõistus mõtleb, tahe käsutab intellekti. Tahe valib ka objekti, millele intellekti rakendatakse.. Nagu jumala tahe, nii on ka meie tahe täiesti vaba oma valikutes. Duns´i arvates Thomas eksis, kui ta arvas, et tahe on alati mõistusepärane. Duns´i väitel on meie tahe alati vaba, me võiksime igal hetkel valida ka midagi muud (Pelagius!) Ta tunnistas, et on olemas teoloogilisi tõdesid, millest inimmõistus aru saab, kuid kitsendas selliste tõdede hulka Thomasega võrreldes. Ajastu kõige olulisema küsimus on usu ja mõistuse vahekord. Duns Scotuse vaadete süsteem - mida kutsutakse ka skotismiks - oli mõeldud süstemaatilisena, positiivsena ja mõistusepärasena. Kuid rõhutades ilmutuse rolli saavutas Duns Scotus lõppkokkuvõttes religiooni sattumise isolatsiooni muude intellektuaalse tegevuse vormide arenedes.
ühiskond juba õige vanal ajal, mil patriarhaalsest korrust ei olnud veel kadunud matriarhaadi jäljed. ) Seepärast ("feministliku" ideoloogia pärast...) kujutlesid egiptlased taevajumalust, keda peeti maajumalusest tähtsamaks, jumalannana, kujutades NELJAS LOENG Vana-Egiptuse religioon. Loodusjumalad. Loomismüüdid (Kosmogoonia ja teogoonia). On säilinud palju lugusid, millest selgub egiptlaste arusaam maailma, jumalate ja inimeste loomisest. Aga seal oli mitmeid "teoloogilisi" ja "teogoonilisi" süsteeme. Peamised neist on Heliopolise, Memfise, Hermopolise ja Teeba kosmo- ja teogooniad. Heliopolise k o s m o g o o n i a, teogoonia (Vana Riigi ajastu, III-IV dünastia ajal: ~27-25 sajandid eKr. Allikad: "Püramiidide/ Püramiiditekstid", "Sarkofaagide /Sargatekstid", "Surnuteraamat" jt.). Heliopolise (egiptuse keeles On, vana Alam-Egiptuse linn) algupärane jumal oli (1) Atum (see arvetavasti tähendab "täiuslik, kõiksus, tervik"), või Tem, maailma
Võimutäiuse on riigipea algselt saanud jumalalt, on tema volinik ning asemik maa peal. Siit ka nõue vastuvaidlematult kuuletuda monarhile, muidu nö tõstetakse käsi jumala enda vastu. Selle kontseptuaalse lähtealuse põhjal on tekkinud enamus omaaegseid nn maailmariigi (suurimpeeriumi) ning konkreetsete impeeriumide laiendamist põhjendanud kosmopoliitilisi teooriaid - aluseks "ainuõige taevaliku tahte" vägivaldne pealesundimine naaberriikidele ja -rahvastele. Riigi tekke teoloogilisi teooriaid ei tohi samastada teokraatlike teooriatega: viimased eitavad üldse ilmaliku võimu olemasolu. Teokraatlike teooriate kohaselt on kõrgeima riigivõimu allikaks Jumal, tegelik valitseja kas jumalustatakse või käsitatakse teda Jumala asemikuna maisuses. Sellise (vaimuliku) riigi tegelikud seadused põhinevad usulise pärimuse tõlgendusel ning kõrgeima võimu kandjaks (tegelikuks valitsejaks) on vaimulikkond
Hilisemad pärimused: eeposed Ramâjana ja Mahâbhârata. Viimasesse kuulub Bhagavadgîtâ (Jumala laul). Tekkisid umbes 400 eKr - 400 pKr. Teoloogia Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liitunud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad mõisted on dharma (seadmus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused); sansaara (ümbersündimine); karma (tegutsemine, põhjuslikkus) ja moksa (vabanemine ümbersündide ahelast). Teoloogilisi käsitlusi on hinduismis mitmeid. Brahman Hinduismi mono- ja panenteistliku teoloogia kohaselt on Jumal kõrgeimas mõttes lõputu, igavene ja vormitu, väljaspool aega, ruumi ja põhjuslikkust, muutumatu teadvuse allikas. Jumal kui igavene printsiip on Brahman (sanskritis: ). Brahman on kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv, algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa,
m. a.) -- rooma komöödiakirjanik. Tsitaat pärineb komöödiast «Asinaria». Lk. 268 Mummol, Ennius -- Burgundia sõjapealik VI sajandist. Võttis osa suurfeodaalide vahelistest sõdadest. Võitles algul Burgundia kuninga Gontrani vastu, läks hiljem tema poole üle. Kuningas laskis ta hukata, kuigi oli lubanud talle elu kinkida. Lk. 270 Michael Psellos (ka Konstantinos) (1018--1078) -- Büt-santsi riigimees ning kirjanik. Oli teenekas antiikfilosoofia uurija, on kirjutanud ka suure arvu teoloogilisi teoseid. Servius, Maurus Honoratus -- ladina grammatik IV sajandist, Vergiliuse kommenteerija. Lk. 271 «Neetud trepp, mis isegi Jakobi redeli inglitel hinge välja võtaks!» -- Piibli legendi järgi nägi ürgisa Jakob unes redelit, mis ulatus taevani ja mida mööda inglid üles ja alla käisid. Lk. 272 Lullus, Raimundus (1235--1315) -- hispaania kirjanik ning alkeemik. Ta raamat «Ars magna» («Suur kunst») on tähelepandavamaid skolastilisi teoseid. Lk
pöördudes ja käega dArtagnanile osutades. «Ta pääses suurest hädaohust.» «Kiitke issandat, mu härra,» vastasid need üksmeelselt kummardades. «Ma ei ole seda tegemata jätnud, auväärsed isandad,» ütles neile noormees, vastates omakorda kummardusega. «Te tulete just õigel ajal, armas dArtagnan,» ütles Aramis. «Võttes osa meie vaidlusest, võite sellesse oma teadmistega selgust tuua. Härra Amiens'i kloostriülern, härra Montdidier' küree ja mina arutame teatavaid teoloogilisi probleeme, mis juba pikemat aega on meie huvi tulipunktis. Ma oleksin rõõmus, kuuldes teie arvamust.» «Sõjamehe arvamusel on vaevalt mingisugust kaalu,» vastas d'Artagnan, kes hakkas rahutust tundma asjade käigu üle, «seepärast uskuge mind, te võite usaldada nende härrade teadmisi.» Jällegi kummardasid mõlemad mustad mehed. «Just vastupidi, teie nõuanne on meile väga väärtuslik,» vastas Aramis. «Teate, milles on asi: härra kloostri- 283
annaabi.ee 
