Armand Jean de Richelieu (0)

1 Hindamata

Armand Jean de Richelieu
Referaat
Koostas:
Juhendas:
2008

Sisukord

Sisukord 2
1.Sissejuhatus 3
2.Noore piiskopi tõus ja langus 4
3.Saavutused, Richelieu tähtsus Prantsusmaale 6
4.Kokkuvõte 7
5.Lisad 8
6.Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Armand Jean du Plessis, hilisema nimega Armand Jean de Richelieu on sündinud aastal 1585 Pariisis ja ristiti kohalikus Saint- Eustache`i kirikus järgmise aasta 1. mail. Richelieu oli neljas tõenäoliselt viiest lapsest, kelle hulgas oli kolm poissi ja kaks tüdrukut. Kõik tema õed ja vennad ning ka nende järeltulijad on avaldanud Armand Jeani karjäärile suurt mõju, sest juba varakult tehtud valikud igaühe elutee kulgemise kohta olid määrava tähtsusega ja üksteisest sõltuvad. Perekonna rahaline olukord polnud just kiita ja seda õnnetu võlakoorma tõttu, seega kõiki laste võimalused olid suhteliselt piiratud. Noore Armandi lapsepõlv möödus du Plessis`de Pariisi kodus Armand Jeani haridustee algas Poitou`s ning selle eest maksis ema poolvend Amador de La Porte. Tänu oma ema poolvennale sai Richelieu oma elus väga palju tuge ja hiljem sai Amador selle eest ka rikkaliku tasu. Alates 1595 . aastast õppis Armand Jean Pariisi College de Navarre`is, et saada keskharidust ja alustada siis sõjaväelase karjääri. Seal koolis pidid õpilased kõnelema ladina keeles, see kool oli ka üks neljast, kus oli võimalik õppida teoloogiat. Aastal 1601 . või 1602. saadeti ta hoopis Antoine de Pluvineli kallisse akadeemiasse, mis kujutas endast sõjaväelikus stiilis kooli edasipüüdlikele paažidele ja õukondlastele. Saadav haridus pidas silmas nii keha, moraali kui ühiskonda. Hiljem hakkas ta suhtlema väga paljude naisterahvastega, mis tõi talle ka osaliselt probleeme.
Richelieu pärines perekonnast, kellel oli õigus esitada oma perekonnast kandidaat väikese piiskopkonna piiskopi kohale. Paavsti pettes, seejärel pattu kahetsedes tõusis ta sellele kohale juba enne nõutavat vanust , nähtavasti 1603 . aasta lõpul. Peale seda ei läinud ta enam oma õpinguid Navarasse jätkama. Leidub dokumente, mis osutavad, et humanitaarteaduste magistriõpingud olid 1604. aastaks lõpetatud ning bakalaureuseks sai ta alles 1607. aasta detsembriks. Kooliaegsed tutvused tuntumate katoliikluse uuestisünni usuteadlastega on kujundanud nii tema vaimseid kui ka teoloogilisi juuri.

Noore piiskopi tõus ja langus

Saanud nüüdseks 23 aastaseks väljendas ta oma ametisse astumisega lootust, et tema piiskopkonna katoliiklased ja hugenotid hakkavad elama kooskõlas. End vaevalt sisse seada jõudnud, tapeti Henri IV ja Prantsusmaa kuningannaks krooniti 1610. aastal Maria de` Medici, nii et ta sai regendi õigused, sel ajal kui Henri IV viis oma väed keisri vägede vastu. Seega õnnestus tal saada regendiks enne, kui ükski tema veresugulane jõudis seda õigust endale nõudma hakata. Atentaadi õhtupoolikul toimus parlamendi istung, kokku kutsuti Pariisis tegutseva viie ülemkohtu esindajad. Regendiks nimetamise kinnitas järgmisel päeval suur kuninglik istung, kus samuti koondati kogu võim kuningriigis kuninga kätte. Kaheksa aastane lapskuningas ei olnud just kõige sümpaatsem ning teda ei tahetud eriti kuulata, aga just tema tahtmisel saigi tema emast Maria de Medicist tema regent. 1614. aastal 2. oktoobril kuulutati Louis XIII mõni päev enne oma kolmeteistkümnendat sünnipäeva täisealiseks. Henri IV noorim nõbu Soissons oli surnud 1612. Aastal ja 1611 . Aasta lõpul oli nelja-aastasena surnud aga Maria de` Medici teine poeg, siis tõusis presumptiivseks troonipärijaks tema 1608 . Aastal sündinud kolmas poeg Gaston. Seda aga senikaua , kuni Louis XIII saab endale meessoost järeltulija. Sellise olukorra püsimisel kuni tulevase kuninga Louis XIV sünnini 1638. aastal oli Richelieu karjäärile ja poliitikale otsustav mõju. Veebruaris 1614 tegi du Plessis esimese katse saavutada poliitilist mõjujõudu, saates Medici soosikule Concinile kirja, kus avaldab tollele kogu südamest toetust. Ta ei soovinud niivõrd pääseda nende ridadesse, vaid pigem soovis ta teenida monarhi, kellele on jumaliku väega antud õigus valitseda Prantsusmaad. Teda valdas suur iha rikkuse ja võimu järele
1614. a generaalstaatidel äratas õukonna tähelepanu andekas ja energiline piiskop Richelieu, kes peagi tõusis kardinaliks. Juba 1624 . a sai ta Riiginõukogu liikmeks; peagi muutus ta riigi tegelikuks valitsejaks – 1629 nimetati ta peaministriks. Ta pidas välismaal iseenda salaagente, kelle olemasolu aimasid vähesed. Need mehed ei jälginud vaid asukoha maal toimuvat, vaid hoidsid silma peal ka Prantsuse diplomaatidel. Seetõttu oli Richelieu kõigega hästi kursis ning vajadusel juhatas eksimustega hakkama saanud saadiku õigele teele tagasi. Riikide vahelistes suhetes pidas ta oluliseks pidevaid läbirääkimisi ja püsikokkulepete saavutamist. Ta pahandas paavsti, kuna seadis Prantsuse riigi huvid kõrgemale religioonist. Eriti ilmnes see Kolmekümneaastases sõjas, kus ta valis oma liitlasteks protestantlikud riigid, et nõrgestada Saksa- Rooma keisririiki. Richelieu ja hiljem ka Päikesekuningas Louis XIV tõttu hakkasid diplomaadid ladina keele asemel suhtlema prantsuse keeles. Richelieu’d on peetud läbi aegade üheks Euroopa väljapaistvamaks riigimeheks.
Kindla käega asus ta ellu viima reforme, mille eesmärgiks oli absolutismi kindlustamine Prantsusmaal. Kuninga õukonnast kõrvaladati Maria de Medici ja tema soosikud. Riigi juhtimise parandamiseks saatis ta provintsidesse piiramatu võimuga ametnikud – intendandid . Kõrgaadlike taltsutamiseks laskis ta maha lõhkuda aadlilosside kindlustused ja keelas kahevõitlused ehk duellid . Seejärel asus Richelieu maha suruma Louis XIII valitsusaja alguses puhkenud hugenottide ülestõusu. (Läänerannikul asuva hugenottide pealinna, sadamalinna La Rochelle’i piiras ta sisse nii maalt kui merelt . Tema käsul ehitati 1,5 km pikkune tamm, millega linn mere poolt ära lõigati, nii et ka inglaste laevastik hugenotte abistada ei saanud. 1628 a oktoobris andis linna alla.)
"Armuediktiga" (1629) tühistas küll Richelieu hugenottide poliitilised eesõigused, kuid jättis neile usuvabaduse. Sellega võitis ta sisevaenlased ja võis keskenduda välisvaenlastele. Pehmeloomulisele kuningale oligi vaja sellist kindlakäelist esimest ministrit – tema nõuandel andis kuningas ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõjakuulutuste ja rahusõlmimiste üle ning nimetas ametisse suuremaid ja väiksemaid riigiametnikke. Ka maksude kehtestamiseks ei kutsunud ta enam kokku generaalstaate. Kuningas Louis XIII valitsusajal pääses absolutistlik valitsusviis Prantsusmaal lõplikult mõjule. Iga järgnev kuningas vaid kindlustas seda veelgi.

Saavutused, Richelieu tähtsus Prantsusmaale

Ehhki Richelieu oli põhiolemuselt tugev isiksus, pani närvipinge teda vahel ka pisaraid valama , mida ta pidas küll alandavaks, kuid mis samas oli aga vältimatu, kuna ta kannatas sagedate migreenide ja närvivalude käes. Olenemata sellest oli temal suur mõju Prantsusmaa kultuurilise ühtsuse loomisel ehk Prantsuse Akadeemia asutamine, mille esmaseks ülesandeks sai prantsuse kirjakeele standardiseerimine . Richelieu unistas koguni sellest, et akadeemiast saaks kogu Prantsusmaa kultuuri- ja teadusalast tegevust suunav ja kontrolliv asutus, kuid selle juures põrkas ta kohe parlamendi vastupanule – too kartis sealt lähtuvat kultuurilist absolutismi.Nende saavutuste tõttu peetakse Richelieu'd ka Prantsuse absolutismi tegelikuks rajajaks.

Kokkuvõte

Kes on lugenud A. Dumas` „Kolme musketäri”, teab kardinal Richelieud kui halastamatut ja küünilist võimumeest. Ta on kui kõrgelt hinnatud riigimees , kelle jõupingutused kujundasid Prantsusmaast uusaegse rahvusriigi . Richelieu tegi väga palju ära selle nimel, et saavutada riigi keelelist ühtsust, pöörates samaaegselt erilist tähelepanu ka teatrikunsti arengule. Sealjuures ei unustanud kardinal tegeleda aktiivselt välispoliitikaga, mis muutis Prantsusmaa Euroopa mandriosa juhtivaks riigiks. Tal läks korda ühtse ja omaenese iseseisva kultuurilise identiteediga riigi loomine, mis eristas Prantsusmaad kõigist teistest riikidest. Tal oli julgust ja seda mitte lahinguväljal, vaid ka seistes silmitsi võimalustega, et tema elutöö hävineb. Ta oli arukas omaenese rahaasjus, või otsides vahendeid selleks, kuidas maksta sõduritele ja varustada neid toidumoonaga. Ja lõpuks oli Richelieu ise oma pragmatismile vaatamata tõsiusklik katoliiklane, kes uskus Jumalast salvitud kuningavõimu ja käsitas end selle teenrina.
Richelieu suri 4. Detsembri hilisel õhtutunnil 1642. aastal, täies teadmises, et pole kunagi kaldunud kõrvale eesmärgist, mille ta endale oli püstitanud: teenida kirikut ja riiki.
„Palun oma käskjat, ja kohtumõistjat, kelle palge ette ma peagi asun, kogu südamest, et ta tunnistaks mind süüdi, kui mul oli kunagi muid kavatsusi kui teenida kirikut ja riiki”.
Sellega väljendas ta soovi, et kui tal oleks olnud ka tuhat elu, oleks ta soovinud pühendada need kõik kirikule.

Lisad

Kardinal Richelieu Maria de` Medici
Austria Anna, Pr. kuninganna 1642.a. Louis XIII, Pr. ja Navarra kuningas

Kasutatud kirjandus

Anthony Levi „Richelieu”, Ühtse Prantsusmaa kujunemine, Tallinn 2005

http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=3223
Kultuurileht „ Sirp ”, artikkel, detsember 2005

http://images.google.com/images?hl=et&q=Richelieu+&lr=lang_et&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=w i
Pildid „lisades”
10

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 23 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Shabby2 Õppematerjali autor

noore piiskopi tõus ja langus , saavutused-tema tähtsus prantsusmaale , mitmekülgne kokkuvõte , lisades ka 4 pilti , töö sai hindeks viie , leheküljed on nummerdatud , sisukord samuti korrektne

piiskop armand jean de richelieu

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Louis XVI

Henri IV aegsed ministrid kõrvaldati ametist. Suure võimu omandasid Maria di Medici Itaalia sugulased, kes koos oma peredega kulutasid tohutul hulgal riigi raha. 1614. aastal tuli isegi kokku kutsuda generaalstaadid, et leida täiendavaid raha hankimise võimalusi. Louis XIII aegne generaalstaatide kokkukutsumine oli tegelikult viimane enne Prantsuse revolutsiooni puhkemist 1789. a. 1614. a generaalstaatidel äratas õukonna tähelepanu andekas ja energiline piiskop Armand Jean du Plessis de Richelieu, kes peagi tõusis kardinaliks. Juba 1624. a sai ta Riiginõukogu liikmeks; peagi muutus ta riigi tegelikuks valitsejaks 1629 nimetati ta peaministriks. Richelieu'd on peetud läbi aegade üheks Euroopa väljapaistvamaks riigimeheks. Kindla käega asus ta ellu viima reforme, mille eesmärgiks oli absolutismi kindlustamine Prantsusmaal. Kuninga õukonnast kõrvaladati Maria di Medici ja tema soosikud. Riigi juhtimise

Ajalugu

doc

Absolutistlik Prantsusmaa

de' Medici. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal · Absolutistlik valistemisviis pääses Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). · Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud- ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu-generaalstaatide- nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadis laiali. · Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu(Prantsusmaa tegelik valitseja, kes tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi) hooleks. · Richelieu eesmärk oli luua tsentraliseeritud riik ning tema tegutsemisviis oli makjavellistlik- kõik tuli allutada riigi edule. · Richelieu poliitilised seisukohad: Usuolude ühtlustamiseks alustas rünnakuid hugenottide vastu, tühistasnende poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused 1629.a. Armuediktiga (usuvabadus säilitati).

Ajalugu

doc

Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil

Ent kas absolutistlik valitsemiskorraldus oli Prantsusmaale pigem hea või halb? Kuningaid vahetus Prantsusmaal kahe sajandi vältel mitmeid kordi. 1610. aastal mõrvari käe läbi langenud Henri IV suurimateks saavutusteks jäid ususõdade lõpetamine katoliiklaste ning hugenottide vahel ja kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal. Järgnevalt troonile tõusnud Louis XIII ja Louis XIV perioodil tegid nende eest nn "valitsemistöö" ära kardinalid Armand Jean du Plessis de Richelieu ning Jules Mazarini. Pärast viimase surma asus Louis XIV riigi- asjadega ka reaalselt tegelema: nimetas ametisse tähtsamaid riigiametnikke, andis välja seadusi, karistas ja heitis armu. Sarnaselt Louis XIV ei tundnud suuremat huvi riigiasjade vastu ka tema pojapojapoeg Louis XV, kui järgmine troonile nimetatud kuningas. Kroonikandjat iseloomustasid ohjeldamatud peod ning armukesed, kes etendasid riigi elus sootuks tähtsamat osa kui kuningas ise

Ajalugu

docx

Louis XIV referaat

absolutismile, mis lõplikult pääses mõjule tema poja, kuningas Louis XIII (1610-1643) valitsemise ajal. Juba tol ajal oli kuningas ainuisikuline valitseja. Kuid oli üks valdkond, kus tema võimu piirati. Kuningas ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu generaalstaatide nõusolekuta kehtestada uusi makse. Louis XIII lasi aga 1614. aastal generaalstaadid laiali saata ja neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Õukonnas äratas tähelepanu andekas ja energiline piiskop Armand Jean de Richelieu, kes peagi tõusis kardinaliks. Louis XIII ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need Richelieu hoolde. Juba 1624. aastal sai Richelieu Riiginõukogu liikmeks ning ei läinud kaua, kuni ta muutus riigi tegelikuks valitsejaks 1629. aastal nimetati ta peaministriks. Richelieu'd on peetud läbi aegade üheks Euroopa väljapaistvamaks riigimeheks. Kindla käega viis ta ellu reforme, mille eesmärgiks oli absolutismi kindlustamine Prantsusmaal.

Ajalugu

doc

Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil, kuninga võim

Talupoegi nende hulgas polnud Koosolekutel põrkusid teravalt kolmanda seisuse ja aadli taotlused Kolmas seisus nõudis fundamentaalseadusi Kodusõdade vältimiseks keelustati aadliliigad ja lammutatu aadlike kindlused Kolmanda seisuse eesmärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest Aadel nõudis aga vastupidist Richelieu ja kuningavõim Generaalstaatide istungitel paistis silma vaimuliku seisuse esindaja piiskop Armand Jean du Plessis de Richelieu Piiskop sai riigisekretäriks Pärast mõningaid keerdkäike karjääris tõusis ta kardinaliks ja 1624. aastal esimeseks ministriks Louis XIII leidis temas iseloomuomadusi mis temas endas puudusid Richelieu sai ka rahanduse peakontrolöriks Kuni surmani oli ta Prantsusmaa tegelik valitseja Talle meeldisid tiitlid ja varandused 1626. aastal andis Richelieu välja edikti milles käskis maha lõhkuda kõik aadlike kindlused

Ajalugu

odt

Louis XIII

otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud. Ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu generaalstaatide nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614.aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uute, enamasti väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega. Nemad täitsid palju meeldamini kuninga ja kardinali korraldusi. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg XIV (1643-1715). Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise

Ajalugu

doc

Absolutism Prantsusmaal

ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus absolutismile. Richelieu (Prantsusmaa tegelik valitseja 1624-1642), eesmärgiga luua tsentraliseeritud riik, tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi. Tema tegutsemisviis oli makjavellistlik: kõik tuli allutada riigi edule. Mõiste raison d'État - riigi huvides on Richelieu looming, millega pandi alus poliitilisele realismile rahvusvahelistes suhetes.

Ajalugu

doc

Prantsusmaa 17-18 saj

LOUIS XIII (1610-1643) 1610. a. Henry IV tapetakse ja troonile asub tema poeg Bourbon Louis XIII. Kuna ta oli alaealine, valitses asevalitsejana ehk regendina tema ema Maria de` Medici. Ta oli monarh, kes andis seadusi välja ainuisikuliselt. Nõu pidi pidama ta vaid ühes valdkonnas uute maksude kehtestamine. Neli aastat peale võimuletulekut (1614) saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ja nad kutsuti uuesti kokku alles 1789. a. Louis XIII olulisemad asjad ajas korda kardinal Richelieu, kes oli välja paistnud esinemistega generaalstaatides enne selle laialisaatmist. Sisuliselt valitses Prantsusmaad 1624-1642 Richelieu. Ta tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi. Ta asendas ametnikud, kes olid saamatud. Tugeva kuningavõimuga oli vastuolus Henry IV ajal L-Prantsusmaal hugenottidele tagatud usuvabadus. Tema eesmärgiks oli luua tsentraliseeritud riik. Kõik pidi olema allutatud riigi huvidele. Rahvusvahelisse suhtlusse tuleb mõiste raison`d etat riigi huvides.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid