valmistamisega . Innovatsioon on kasulik uuendus, mis mõjutab tootmist ja elukvaliteeti . Infrastruktuur hõlmab tootmissfääri teenindava veonduse, teedeehituse, energeetika , side, veevarustuse, tootmisalase, infoteeninduse jms. ning inimestele soodsaid elamis ja tööolusid tagavate majandusharude kompleksi ( tervishoiu, haridus, reisiveo, riigivalitsemise, looduskaitse, sotsiaalhoolduse jms. teendinduse asutused) . Päritolumaa on firma tekkekoha riik . Asukoha maa on riik , kuhu jõuka riigi firma on rajanud tütarettevõtteid . Tütarfirma või tütarettevõte on firma, milles on emafirmal kas otseselt või kaudselt üle 50 protsendi hääleõigust. Rahvusvaheliste firmade tootmis valdkonnad : · Kõrgtehnoloogia nt: IT, ravimid, doping, telekommuiktsiooni vahendid, biotehnoloogia, geenitehnoloogia, mikrotehnoloogia, uute materjalide välja mõtlemine . · Suuremahulised tarbekaubad nt: külmkapp, auto .
Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine. Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. Mineraal- looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemline ühend. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivimid. Settekivim- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.. Moondekivim- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. Maalihe- suure pinnasetüki
· Theatron Vaatamispaik see sõna sa lõpuks kogu teatriruumi tähtsuseks Teater Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Traöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü ,kohmakad jalanõud ha mask · Rüü- Kitoon · Onkos -peakate · Kothornid-platvormtaldadega jalatsid · Mask-avas tegelaskujude olemuse ,soo,ea,sotsiaalse ja majandusliku seisundi Tragöödia · Kreeka tragöödia nim, tekkekoha järgi Atika tagöödiaks-see saavutas täituse 5.saj, eKr Atika maakonnad ateenas · ,,Sokulaul" (kr tragose ode) ohvri toomine või autasu Thesepis(6saj, 30 aastat eKr) · Poeet, näitleja,lavastaja kes tuli ome sünnikaohast vankriga ,millest sai improviseeritud lava :ateenas võitis auhindu dionüüsiatel · Thespise kunst- näilemine · Thespise rüü-teatrikostüüm · Thespise uuendus-dialoogid Sokhokles (u 496-406eKr)-meieni
· Müüt lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest · Antiikteatri teke 5. saj eKr saavutas kunstitäiuse. Alusepanijaiks olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. · Komöödia zanr, kus kasutati vaba keelepruuki, oli pilkeline, mõnitav, kahemõtteliste ja erootiliste naljadega. Eelkõige oli seal poliitilist pilget ja satiiri. Oli agoon (peategelaste sõnasõda) ja parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest) · Tragöödia nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt Atika tragöödiaks, varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Oli rituaalne rahvapeo ola. Lõpp ei pruukinud olla õnnetu. · Sophokles tõi tragöödiasse juurde kolmanda näitleja. Koor oli mõtliku ja moraliseeriva kommentaatori rollis. · Millised luulezanrid tekkisid? 1. eleegia (ükskõik mis teemal loodud luuletus, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon e. kaksikvärss) 2
· Theatron "vaatamispaik",see sõna sai lõpuks kogu teatriruumi tähistuseks "teater" Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Tragöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask · Rüü kitoon · Onkos - peakate · Kothornid platvormtaldadega jalatsid · Mask avas tegelaskujude olemuse, soo, ea,sotsiaalse ja majandusliku seisundi Tragöödia · Kreeka tragöödiat nimet. tekkekoha järgi Atika tragöödiaks - see saavutas täiuse 5. saj. eKr Atika maakonnas Ateenas · "sokulaul" (kr. tragos ode) ohvri toomine või autasu Thespis (6.saj. 30.aastad eKr) · Poeet, näitleja, lavastaja kes tuli oma sünnikohast vankriga, millest sai improviseeritud lava: Ateenas võitis auhindu dionüüsiatel · Thespise kunst näitlemine · Thespise rüü teatrikostüüm · Thespise uuendus - dialoogid Kuulsamad tragöödiate autorid
makromolekulid(nukleiinhapped,valgud) ● Valke vajatakse raku ülesehituseks ● Nukleiinhappeid raku elutegevuse juhtimiseks ● Hüpoteeside kohaselt tekkisid kõigepealt valgud või nukleiinhapped ● Kolmandaks etapiks:koondusid makroelemendid lipiidse membraani sisse ● Tilk ja algeline raku tekke Elu päritolu teooriad ● Aleksander Oparin ja John Haldane ürgsupi hüpotees ● Stanley Miller ja Harold Urey 1953.a ● Mitmeid elu tekkekoha kohta olevaid teooriaid ning hüpoteese Esimesed elusolendid maal ● Puudus osoonikiht ja ultravioletkiirgus oli tugev said algsed organismid ellu jääda vaid sügaval vees ● Vanimad elumärgid on 3,43 miljardit aastat tagasi ja leitud on need Austraaliast, nim. Stromatoliitideks ● Esimesed elusolendid olid ainuraksed prokarüoodid,mis lahknesid kaheks: arhedeks ja bakteriteks. ● Arhed? ● Osadel organismidel arenes välja võime saada energiat
kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud ja koristamata. 4.Jäätmekäitluse areng 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete - võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks. 5. Jäätmete liigitus Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed 6.Jäätmed 1. Olmejäätmed:
on ligikaudu 270m aastat vanad. 9. Mille tagajärjel tekivad maavärinad? Maavärinad võivad kaasneda vulkaanipursetega, tekivad siiski kõige võimsamad maavärinad laamadevahelistes murranguvööndites, kui vabanevad sinna kuhjunud mehaanilised pinged. 10.Mis on maaärina hüpotsenter? Hüpotsenter on maavärina kolle ehk tekkekoht Maa sees. epitsenter? Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal 11.Misuguse kahe erineva skaala järgi hinnatakse maavärinaid? Richteri skaala ja Mercalli skaala 12.Mis on tsunaami ja kuidas see tekib? Tsunami on merealuse maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine. 13.Selgita mõisteid: Kaldeera Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Geiser Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas
keskkonna tegurid sugurakkude valmimisel 4. Mutageenide liigitus, näited. Bioloogilised - bakterite poolt toksiinid(viirused, bakterid, taimsed mürgid) Keemilised - olmekeemia (alused, happed, ravimid) Füüsikalised - kiirgused (radioaktiivne kiirgus, röntkenkiirgus) 5. Mutatsiooniline muutlikkus ( millest tingitud ) Põhjustavad mutageenid, muutused geenides ja kromosoomides. 6. Mutatsioonide liigitus a) ulatuse b) tekkekoha järgi. Geenmutatsioon - toimub vaid molekulaartasandil, tekivad uued allelid. DNA kahekordistumine: nukleotiidide kadu, juurdetulek, nukleotiid asendub teisega. Kromosoommutatsioon - kromosoomide ehituse/pikkuse muutus Genoommutatsioon - homoloogilised kromosoomide arvu muutus 7. Kuidas tekib kombinatiivne muutlikkus? Tähtsus looduses? Kombinatiivne muutlikus tekib suguliselt paljunevatel organismidel sugurakkude küpsemisel
tõusval maastikul, tüüpiliseks kohaks oli näiteks mererannikute lähised kohad. Antiikajal oli teater kõvasti tinglikum, kui tänapäeval. Tähtsamateks erinevusteks olid need, et antiikdraama oli üles ehitatud sõnadele ja kõnele. Samuti ka see, et liikumist ja miimikat piirasid näiteks pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask. Mask oli väga tähtis antiikkreekas. See avas lavakarakteri soo, ea, sotsiaalse ja majandusliku seisundi. Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks. Atika tragöödia saavutas oma suure populaarsuse juba 5. sajandil eKr ning 4. s. eKr levis juba üle kogu Kreeka. Esimesel pilgul paistab, et on olemas ka teooriaid, kus seostati tragöödiat saatürdraamaga, kuid jumal Dionysose saatkonna moodustanud ülemeelikud saatürid ei olnud üldsegi sarnased sokuga. Samas ei ole ka välistatud, et kreeklased võtsid selle sõna üle mõnelt teiselt rahvalt, kuid siiski on dialoogi
koobaste varisemine; 4) tehnogeene maavärinat, mida põhjustab inimtegevus) · Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. · Seismoloogia on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid. · Seismograafe kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. · Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. · Rekultiveerimine ehk korrastamine on rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine. · Magnituud on maavärina võnke tugevuse suurusjärk Richteri skaala järgi. · Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: maakoor, litosfäär, vahevöö ja maa tuum. 3. Maakoore ehitus: 4. Mandriline maakoor on tunduvalt paksem kui ookeaniline maakoor ning
Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal.Maavärina epitsenter on punkt, kus peaksid teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. Maak on mineraalne maavara. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. TÖÖSTUS JA TEENINDUS Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda. Rauamaaki kaevandatakse Karjalas, Koola ja Skandinaavia poolsaarel ning suured varud on Ukraina kilbil (Krivoi Rogis).
Joonista skeem juure tipust ja kirjuta juurde selle osad ning nende ülesanded! juurekübar katab ja kaitseb juure tippu, kasvukuhik juure uuenemine ja kasvamine Nimeta juurte tüübid ja iseloomusta neid! Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta! juuremuudend iseloomustus näited säilitusjuured varuainete säilitamiseks, lihakas peajuur kaal, peet porgand, daalia ronijuured pika ja nõrga varrega taimedel luuderohi kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk,
Maardla-on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. Maavärin-on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Magma-on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Seismoloogia-on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid. Seismograaf-on instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid. Epitsenter-on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Konvektsioonivoolud- Laamade liikumist põhjustavad astenosfääri ainese Rekultiveerimine-on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine Magnituud- Maalihe- on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: Maakoor (0-80km) Süvavahevöö (80-2900km) Vedel välistuum (2900-5100km) Tahke sisetuum 5100-6378km) 3. Maakoore ehitus: Maakoor Vahevöö Tuum 4
Joonista skeem juure tipust ja kirjuta juurde selle osad ning nende ülesanded! juurekübar katab ja kaitseb juure tippu, kasvukuhik juure uuenemine ja kasvamine Nimeta juurte tüübid ja iseloomusta neid! Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta! juuremuudend iseloomustus näited säilitusjuured varuainete säilitamiseks, lihakas peajuur kaal, peet porgand, daalia ronijuured pika ja nõrga varrega taimedel luuderohi kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk,
· Kihvtvulkaan- Suhteliselt suur ja pekaealine, valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm. Tekkinud vulkaanilõõrist pärist vulkaanilise materjali kuhjumisel. · Kilpvulkaan- Lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb basaltseist laavavooludest. · Murrang- Murrangut mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. · Maavärina kolle- koht,kust algab kivimite rebestumine-maavärina murrang · Epitsenter-Punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde kohal. Seal peaks teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. · seismilised lained- lained,mis tekivad maa sisemuses või piki selle pinda. Võivad tekkida looduslikult kui tehislikult. · Tsunami-maavärina,maalihke, vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. · Maalihe-nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine
alam-kambriumis (vanus 480-570 milj aastat, Põhja-Eesti paekaldast mere poole jääv ala), ordo-viitsiumis (420-480 milj, Peipsi otsast poole Hiiumaani Põhja-Eesti), 9. Moreenide teke, nimetada põhimoreenid. Moreenid - mandrijää või jääliustike sorteerimata setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jagatakse: lokaalmoreen - koosneb kohaliku aluspõhja materjalist; transiitmoreen - jää on oma liikumisel kaasa toonud. Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: otsmoreenid; põhimoreen. 10. Voored (teke). Voored tekkisid jää liikumise tagajärjel- kui jääserv ei seisnud kaum kusagil, vaid taganes ja sulas pidevalt, moodustus põhimoreen, neile aladele on iseloomulik lainjas põhimoreenreljeef. Rühmiti esinevad ovaalsed kuhjatised, mis asetsevad paralleelselt jää liikumise suunaga, nim voorteks (Jõgeva, Laiuse). 11. Kesk- Eesti pinnakate. Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaatne (5-30%) moreen
Kohalikud omavalitsuse kontrollivad jäätmekäitlust omal territooriumil. Korraldvad jäätmete kogumist, sortimist, vedu, töötlemist ning ladestamist. Juriidilised isikud peavad rakudama võimalusi jäätmete hulga ja ohtlikuse vähendamiseks. Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema omavalitsuste kehtestatud korras. Jäätmete liigitamine Jäätmeid liigitatamiseks on mitmeid võimalusi. Jäätmeid saab liigitada: · Tekkekoha alusel: nt tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed jne · Algotstarbe (kasutuse): nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt · Materjali: vanapaber, klaas, metall, jt · Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad · Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne · Ohtlikkuse: tavajäätmed, inertjäätmed ja ohtlikud jäätmed · Suuruse: peenprügi, suurjäätmed
letaalsed), kuid on ka palju neutraalseid ja isegi kasulikke mutatsioone (mutatsiooni adaptiivväärtus võib oleneda organismi elukeskkonnast). Muutunud geneetilise struktuuri järgi eristatakse geenmutatsioone (DNA nukleotiidijärjestuse muutus üksiku geeni piires), kromosoommutatsioone (mikroskoopiliselt identifitseeritavad muutused kromosoomide struktuuris -- translokatsioonid, deletsioonid, inversioonid) ja genoommutatsioone (kromosoomide arvu muutused liigiomases kromosoomistikus). Tekkekoha järgi organismi kudedes eristatakse somaatilisi ja generatiivseid mutatsioone. Tekkepõhjuste järgi eristatakse spontaanseid ja indutseeritud mutatsioone. Spontaansete geenmutatsioonide sagedus on väike, tavaliselt vahemikus 10- 6 ...10-5 geeni kohta põlvkonnas, spontaansete genoommutatsioonide tekkesagedus on kõige suurem, ca 10-3 kromosoomi kohta põlvkonnas. Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või muud
Kihtvulkaan e. Liitvulkaan koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.(suhteliselt suur ja pikaealine). Kilpvulkaan- lai ja lame vulkaan, mis mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Üks tuntumaid kilpvulkaane on vulkaan , mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Epitsenter punkt maapinnal maavärina tekkekoha kohal. Mineraal kindla, mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Kivim looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. (kivimitest koosneb näiteks: vahevöö ja maakoor). Maak mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. (rauamaak, vasemaak jne). Tardkivim e. Magmakivim magma tardumisel tekkinud kivim.
puhub tugev tuul (samuun, tromb) või on ilm üldse ilma tuuleta. Kõrbed on tekkinud püsiva kõrgrõhkkonna mõjul, niiskete õhumasside liikumist takistavate mäestike mõjul või mandrite lääneosas rannikualade sademevähesust soodustavate külmade hoovuste mõjul. Luited Luited ehk düünid on püsiva suunaga tuulte toimel tuiskliivaaladel moodustunud liivakuhjatised. Tuulepealne nõlv on lauge (5-20 °), tuulealune aga järsk (25-40°). Tekkekoha järgi eristatakse mandri- ja rannikuluiteid. Taimestikuga kinnistamata luited võivad aastas kuni mitusada meetrit edasi liikuda ning põlde ja asulaid enda alla matta. Luidete tekkimise eeldused on püsivad ühesuunalised tuuled, taimkatteta või vähese taimestikuga liivapinnase või peeneteralise räniliiva tuisk- ehk lendliiva esinemine. Peamised 2 luidete liiki on : · Tähtluited - Täht- ehk püramiidluited sünnivad paikades, kus tuule suund vaheldub
vedel, valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku. kiht=suhteliselt suur, pikaealine pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisest maapinnal. Aktiivne ja kustunud vulkaan A=siis kui ta purskab või ta sees toimub veel midagi K= kui ta ei purska, ei pruugigi enam kunagi pursata, sest sees ei toimu mitte midagi Maavärin seismistest lainetest põhjustatud maapinna liikumine. Epitsenter punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde kohal. Mineraal looduslik tahke keemiline ühend või ehe element, mida iseloomustavad kindlad ja füüsikalised omadused ja keemiline koostis. Kivim kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogum maakoores. Maak mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Tardkivim ehk magmakivim, mis on magma tardumisel tekkinud kivim. Settekivim kivim, mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel, on harilikult kihiline ja võib sisaldada kivistisi.
paljunemiseks. Ronitaimedel on maapealsed juured, mis pakuvad varrele tuge ja aitavad tal kinnituda. Ühe taime kõik juured moodustavad juurestiku. Eristatakse sammas- ja narmasjuurestikku. Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Juure tipus asub kasvukuhik, mis on kaetud seda kaitsva juurekübaraga. Kasvukuhik on 2-3 mm pikkune kiiresti paljunevate rakkude kogum. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine. Sellele järgneb kasvuvööde, milles noored rakud kasvavad. Järgnevas imamis- ehk diferentseerumisvöötmes kujunevad juure püsikoed. Selle piirkonna välimisest kattekoest kasvavad välja juurekarvad. Nende
moodustunud kivim. o Maak majanduslikult otstarbekad kivimid ja mineraalid. o Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tarduvad laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. o Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o Maavärin seismilistest lainetest põhjustatud maapinna vibratsioon ja nihked. o Epitsenter punkt maavärina tekkekoha peal maapinnal. o Hupotsenter maavärina tekkekoht Maa sees. o Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. o Maalihe Maalihe on nähtus, kus settekeha või monoliitsetest kivimitest plokk liigub suure kiirusega (äkiliselt) nõlva jalami suunas.
Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivim. Maak majanduslikult otstarbekad kivimid ja mineraalid. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tarduvad laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin seismilistest lainetest põhjustatud maapinna vibratsioon ja nihked. Epitsenter punkt maavärina tekkekoha peal maapinnal. Hupotsenter maavärina tekkekoht Maa sees. Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Maalihe Maalihe on nähtus, kus settekeha või monoliitsetest kivimitest plokk liigub suure kiirusega (äkiliselt) nõlva jalami suunas.
kinnitumisel Juurte liigitus: Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Külgjuured tekivad endogeenselt (organismis endas tekkiv v. tekkinud, seestpoolt pärinev, sisemistest põhjustest tingitud). Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri e adventiivjuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Lisajuured arenevad samuti peritsüklist või vanematel taimedel teisniinest. Lisajuurtel on taime elus suur tähtsus. Nad suurendavad juurestiku pidala kindlustades seega parema toitainete ja veega varustamise. Lisajuurte tõttu on võimalik paljude taimede vegetatiivne paljundamine pistikute, võsundite , sibulate, mugulate, lehtede jne abil. Juure vöötmed: *Juure tipus asub kasvukuhik, mis on kaetud seda kaitsva juurekübaraga ehk
tootmisüksus- jäägid müüki, ökodisain, tooted jääkidest prügifirma- jäätmete sortimine/müük, energia saamine KOV- ehitus- ja lammutuspraht, bioenergia, biojäätmed riik- ??? JÄÄTMELIIGID: olmejäätmed, segajäätmed, ohtlikud jäätmed, biojäätmed, kaevandamisjäätmed, ehitusjäätmed, tööstusjäätmed, klaas, paber, papp, meditsiinijäätmed - > KÕIKI SORTI JÄÄTMEID, SISALDAVAD KÕIKI SORTI JÄÄTMEID Tekkekoha järgi: olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kaevandus jm jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht Algotstarbe järgi: pakendijäätmed, toidujäätmed Materjali järgi: vanapaber, klaas, metall Füüsikalise oleku järgi: vedelad, gaasilised, tahked Omaduste järgi: põlevad, biolagundatavad, püsivad Ohtlikkuse järgi: tavalised, ohtlikud Suuruse järgi: peenprügi, suurjäätmed
o Kilpvulkaan on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o aktiivne vulkaan on pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsev vulkaan. o kustunud vulkaan on inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaan o Suikunud vulkaan on ajutuses purskerahu seisundis olev vulkaan. o Murrang on geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. o maavärina kolle e hüpotsenter on tekkekoht maa sees. o Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. o seismilised lained on igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel o tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiidlaine o maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine.
pistleegijärgne staadium ja taandumisstaadium (Drysdale, 2003, lk. 317). Arengu-ehk kasvustaadiumis tulekahju algab, kui õhus hapniku sisaldus u 21%. Mõnedel juhtudel toimub süttimine hetkeliselt (näiteks plahvatuse tulemusena alanud tulekahjud), aga süttimine võib aega võtta ka minuteid, tunde, päevi ja nädalaid. (Luht & Valge, 2010) Kasvustaadiumis on ruumi keskmine temperatuur suhteliselt madal ja tuli lokaliseerunud tekkekoha läheduses. Põlengu arenedes süttib järjest veel süttimata materjal. Põlengu kasvu kiirus sõltub paljudest teguritest, nagu põleva materjali keemilised ja füüsikalised omadused nende hulk jne. Põleva materjali keemilised omadused avalduvad materjali keemilises koostises, materjali tuleohtlikkuses aga ka põlemissaaduste omaduste kaudu. Füüsikalisi omadusi iseloomustavad algtemperatuur, põleva pinna asend (horisontaalne, vertikaalne), eseme paksus ja soojusjuhtivus
pinnalaineteks. Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal Richteri skaala puhul mõõdetakse seismogrammidelt spetsiifiliste lainete poolt tekitatud võnke tugevust. Leides maavärina toimumise koha ning sügavuse hinnatakse toimunud tõuke tugevust magnituudides, s.o energia hulk, mis on vabanenud maavärina toimel. Magnituud = LOG (maavärina energia ergides) Magnituud 8,6 » 1026 ergi 7. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele;
materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltsetest laavavooludest. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega purskav vulkaan Kustunud vulkaan Inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaan Maavärin - kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine. Epitsenter - maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. Mineraal - looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemiline ühend (grafiit, teemant, kvarts) Kivim - loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass (sette-, tard-, moondekivimid) Maak - kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust (nt. rauamaak, vasemaak, boksiit) Tardkivim - magma tardumisel tekkinud kivimid. Settekivim - setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid
Aktiivne vulkaan- vulkaan, mis pidevalt seal olevat vee hulka; seda mõjutavad või perioodiliselt tegutseb mullaosakeste omadused ja Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete paiknemine pingete lahendumisel tekkiv maapinna Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel vibratsioon ja nihkumine. tekivad happed, mis lagundavad mulla Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk mineraalosa vees lahustuvateks ühenditeks, kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse maapinnal. mullast välja. Sellega langeb mulla Mineraal- looduslik tahke keemiline viljakus. Leetumine esineb kristallstruktuuriga lihtaine või keemline happelises keskkonnas. ühend. Kamardumine- mulla tekkeprotsess, mille
vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Aktiivne vulkaan vulkaan, mis pidevalt või perioodiliselt tegutseb. Kustunud vulkaan vulkaan, mis pole olnud aktiivne väga pikka aega. maavärin - Laamade kokkupuutealadel tekivad litosfääri plaatide vastastikmõju tõttu kivimites pinged, mille vabanemisel tekivad maavärinad. epitsenter maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. mineraal - looduslik, tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemiline ühend. kivim loodusliku tekkega mineraalide kogum maak kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust tardkivim magma või laava tardumisel tekkinud kivimid. settekivim setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise , käigus tekkinud kivimid.
kõikvõimalikus suuruses purdosakestest. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. o Moreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti muldadest põhineb moreenil. o Moreene jagatakse: lokaalmoreen - koosneb kohaliku aluspõhja materjalist transiitmoreen - jää on oma liikumisel kaasa toonud o Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: otsmoreenid põhimoreen Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit.
liigilises koosluses (paljud organimsid hukkuvad). Happevihmad lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni. ► Atmosfääri saaste. Saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik saaste on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga jne. Liigitus : keemilise koostise alusel, agregaatolekult (tolmud, aerosoolid, gaasid), kahjuliku toime järgi, päritolu – tekkekoha järgi (tööstus, loodus, transport..) ► Hüdrosfääri saaste. Majapidamistelt ja tööstusest tulevad tuhanded ained veeringlusse. Need ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Merevete saaste on seotud: Dampinguga (jäätmete heitmine merre või ookeani) Naftasaadustega Saastumisega õhu ja jõgede äravoolu kaudu Puhastamata olme – ja tööstusreovete heidetega Rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul Magevett saastaad:
6.8.Mis on materjali puhaskulu? Ehitusmaterjalide kulunorm toodanguühikule koosneb materjalide konstruktiivsest (puhtast) kulunormist, lubatavatest jääkidest ja lubatavatest kadudest. Konstruktiivne kulunorm ei võta arvesse jääke ja kadusid. Lubatavaid jääke on võimalik vahel ära kasutada, näiteks saepuru ja laaste, millest saab valmistada ehitusplaate. 6.9. Mis on materjali jäägid? Kaod ja jäägid jaotatakse nende tekkekoha järgi: Transpordikaod - tekivad materjalide ümberpaigutamisel, transpordil; Laokaod - tekivad materjalide ladustamistingimuste eiramisest; Töötlemiskaod - tekivad valest ehitustehnoloogiast; Montaazhikaod - tekivad valest ehitustehnoloogiast, viletsate tööriistade kasutamisest. 6.10.Mis on kõrvaldatavad materjali jäägid? Kõrvaldatavad - neid ei tohiks esineda normaalsetes ehitustingimustes. Sellised jäägid tekivad
Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltsetest kivimitest ja paiknevad tavaliselt laamade lahknemisaladel ning kuuma täpi piirkonnas Aktiivne vulkaan- Vulkaan, mis purskab pidevalt või perioodiliselt- mõne(kümne) aastase vahega Kustunud vulkaan- vulkaan, mis pole inimajaloos pursanud ja mille purskamist tulevikus peetakse ebatõenäoliseks Maavärin- kivimite liikumisest maakoores tekkiv maapinna vibratsioon Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev ala maapinnal Mineraal- looduslik, tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemiline ühend Kivim- loodusliku tekkega mineraalide kogum Maak- kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust Tardkivim- magma või laava tardumisel tekkinud kivimid Settekivim- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid Moondekivimid- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud
või töödeldakse termiliselt nende kõrvaldamise eesmärgil. NÕUDED JÄÄTMEPÕLETUS JA KOOSPÕLETUSTEHASE RAJAMISELE o Tehase asukoha valikul tuleb võtta arvesse, et: 1) tehasest lähtuv ebasoodne mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile oleksid võimalikult väikesed; 2) tehas sobib ümbritsevasse infrastruktuuri; 3) tehas asetseb põletamiskõlblike jäätmete tekkekoha läheduses; 4) tehas asetseb jäätmete põletamisel tekkiva soojuse tarnet vajava soojusetarbija läheduses. o Tehase tegevuskoht rajatakse nii, et oleks välditud saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. o Tehase territoorium peab olema varustatud äravoolava saastunud sademevee, samuti leketest ja tulekustutusest tekkinud saastunud vee kogumismahutitega. NÕUDED KÄITAMISELE o Tehas projekteeritakse, ehitatakse ja varustatakse nii, et oleks
toovad endaga sademed ja sooja õhu Külmad hoovused-liiguvad alati pooluste poolt ekvaatori poole tuues endaga kuiva ja jaheda ilma 9.Õhumassid, nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale. Õhumassid Õhumass liigub vastavalt üldisele õhuringlusele. Erisuguste omadustega õhumasse eraldavad atmosfäärifrondid. Õhumasside omaduste ja nende liikumisega seotud nähtused kujundavad ilma. Üleminek ühelt õhumassilt teisele on järsk. * Tekkekoha järgi jagatakse ekvatoriaalseteks, troopilisteks, parasvöötme (polaarseteks), arktilisteks ja antarktilisteks õhumassideks. * Vastavalt temperatuurile külmadeks ja soojadeks õhumassideks. Arktiline õhk kuiv ja külm. Lõuna poole soojemaks ja kuivamaks. Prasvöötme mereline õhk niiske. Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb ookeani kohal. Parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv. Suvel soe, talvel väga külm. Kujuneb mandri kohal. Troopiline mereline õhk soe ja niiske
14. Keskkonna saastumine, keemilised saasteained KESKKONNAMÜRGID- *gaasid: SO2, H2S, NO, NO2, NH3, CO,CO2,CH4 *tahked elemendid: Hg, As, Pb *pestitsiidid *väetised *naftasaadused *sünteetilised pesemisvahendid 15. Jäätmete jaotus: ohtlikud, olme-, tööstus-, taaskasutatavad jäätmed *ohtlikud, *olme-, *tööstus-, *taaskasutatavad jäätmed Füüsikaliste omaduse järgi tahked vedelad gaasilised Tekkekoha järgi olmejäätmed kaubandusjäätmed tööstusjäätmed põllumajandus jäätmed ehitus- ja lammutusjäätmed kaevanduste jäätmed Toimeviisi poolest ohtlikud tavajäätmed kõik mis ei ole ohtlikud 16. Ohtlike jäätmete kogumine, käitlemine, kahjutustamine i. ei tohi vedada lihtsalt prügilasse (vaja erikäitlust) ii
*M-madalrõhkkond-tsüklon Tsükloni keskel õhurõhk madal Talvel-tsüklonilm-soe,pilved,ei jahtu Suvel-külm *K-kõrgrõhkkond-antitsüklon Tsükloni keskel õhurõhk kõrge Suvel-pilvi pole, soe Talvel-külm Õhumass ...on ühesuguste omadustega suur õhu hulkm troposfääris. OMADUSED: õhutemp, niiskus, läbipaistvus (1000-2000 km) Kust saab OM? ..oma tekkekohalt. Mida kaugemale õhumass oma tekkekohalt liigub, seda rohkem ta esialsed OM muutuvad. Tekkekoha järgi 4 õhumassi tüüpi: 1)EÕM-ekv õhumass OM:palav(30c)-kuum, niiske 2)TÕM-troopiline õhumass(pöörijoonte juures) OM:soe,kuiv 3)PÕM-parasvöötme õhumass mereline- läänest, OM : niiske,suvel jahe, talvel soe mandriline-idast OM:kuiv, suvi-soe,talv-külm 4)AÕM-arktiline/antarktiline õhumass OM: külm,kuiv FRONDID Front on eraldusala kahe erineva omadusega õhumassi vahel. Külm front-tekib külma õhu pealetungil e külm õhk liigub sooja õhu poole
mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri, ,,saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga, jne. Atmosfääriõhu saasteaineid liigitatakse keemilise koostise alusel (süsinik-, väävli-, lämmastik- ja kloori- jt halogeenide ühendid), agregaatolekult (tahked aerosoolid, tolmud, vedelad aerosoolid, udud, gaasid), kahjuliku toime järgi (inimese tervist kahustavad või häirivad, nt halvasti lõhnavad), päritolu, tekkekoha järgi (loodusliku tekkega, tööstuses tekkivad, transpordivahenditest tekittud, olmes tekkinud, loomakasvatuse ja põllumajandusliku tootmise põhjustatud). Inimtekkeline (antropogeenne) saaste on seotud erinevate kütuste põletamisega ning metallurgia ja keemiatööstusega. 5. Hüdrosfääri saaste. Veekogud saavad majapidamistelt ja tööstuselt tuhandeid aineid ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi.
prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmed: 1. Olmejäätmed:
tulemusena tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks); – teiste isikute tekitatud ja üle antud metallijäätmete kogumiseks või veoks jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil; – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks; – olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena; – jäätmete tekitamiseks jäätmeseaduse §-s 75 sätestatud juhtudel; – jäätmehoidla käitamiseks JÄÄTMELIIGID, OMADUSED, HULK Jäätmete liigitamine 1. Tekkekoha järgi, nt olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kaevandus- jm jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht; 2. Algotstarbe järgi, nt pakendijäätmed, toidujäätmed; 3. Materjali järgi, nt vanapaber, -klaas, -metall; 4. Füüsikalise oleku järgi: tahked, vedelad, gaasilised; 5. Omaduste järgi: põlevad, biolagundatavad, püsivad; 6. Ohtlikkuse järgi: tavalised, ohtlikud; 7. Suuruse järgi, nt peenprügi, suurjäätmed
mõnesaja meetri sügavuses valitsevad kõrged temperatuurid. Samalaadsed on paikse tähtsusega soojust koguvad rajatised, mis kasutavad maapinna, järve või merelahe soojust. Pikad vedelikuga tääidetud torud juhitakse maasse või vette. Keskkonnasoojuse endasse imenud vedelik juhitakse soojuspumpadesse, kust see juhitakse edasi majade soojasüsteemidesse. Sel viisil võib ära kasuada üsna väikesi temperatuurierinevusi tekkekoha ja ülekandevedeliku vahel. Soojuse ülekandeseadeldised on sedavõrd kallid, et tasuvad end vaid siis, kui soojendatav objekt on vähemalt ridamaja või sellele vastava suurusega ehitis. Üheks puuduseks võib nimetada ka seda, et geotermaalenergiat leidub vaid geotermaalvööndites, mis kattuvad suures osas mäestike vöönditega. Eesrindlikumad kasutajad on Filipiinid, Indoneesia, Mehhiko, Kesk- ja Lôuna-Ameerika, Ida-Aafrika maad,
Lillekese kasutusõiguse eest maksab ettevõte 0,15% toote müügikäibest . EL-i ökomärgi saamiseks peab taotlev ettevõte tagama tema toodetud kauba keskkonnasõbralikkuse kogu selle eluea jooksul (vähese saastamise tootmistsüklis, kauba enda ohutuse ning selle hilisema ümbertöötlemise). 222 Jäätmete jaotus: *ohtlikud, *olme-, *tööstus-, *taaskasutatavad jäätmed Füüsikaliste omaduse järgi tahked vedelad gaasilised Tekkekoha järgi olmejäätmed kaubandusjäätmed tööstusjäätmed põllumajandus jäätmed ehitus- ja lammutusjäätmed kaevanduste jäätmed Toimeviisi poolest ohtlikud tavajäätmed kõik mis ei ole ohtlikud 222 Seadusandlus jäätmemajanduses http://www.eib.ee/files/Jaatmemajandus.pdf 222 Ohtlike jäätmete kogumine, käitlemine, kahjutustamine
Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Mineraal looduslikult tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Maak majandusliku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid Kivimiteringe mineraalainese looduslik ringlus läbi eri tüüpi sette-, moonde- ja magmakivimite. Tardkivim nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivim.
KESKKONNAMÜRGID- *gaasid: SO2, H2S, NO, NO2, NH3, CO,CO2,CH4 *tahked elemendid: Hg, As, Pb *pestitsiidid *väetised *naftasaadused *sünteetilised pesemisvahendid 33. Jäätmete jaotus: ohtlikud, olme-, tööstus-, taaskasutatavad jäätmed *ohtlikud, *olme-, *tööstus-, *taaskasutatavad jäätmed Füüsikaliste omaduse järgi 1.1. tahked 1.2. vedelad 1.3. gaasilised Tekkekoha järgi 1.4. olmejäätmed 1.5. kaubandusjäätmed 1.6. tööstusjäätmed 1.7. põllumajandus jäätmed 1.8. ehitus- ja lammutusjäätmed 1.9. kaevanduste jäätmed Toimeviisi poolest 1.10. ohtlikud 1.11. tavajäätmed kõik mis ei ole ohtlikud 34
5 minutiga Sooda (naatriumbikarbonaat) – pikka aega kestnud elustamine, eriolukordades diagnoositud atsidoosi või hüperkaleemia, mürgistus tritsükliliste antidepressantidega Annused: doosisoovitus 1mEq/kg esialgsena, edasi astrupi näidu järgi eluohtlikud südamerütmihäired ja mis on esmane ravi Rütmihäirete klassifikatsioon Jaotatakse erutustekke ja erutusjuhte häireteks Tekkekoha järgi jaotatakse rütmihäired: 1)siinussõlmest lähtuvad 2)kodadest lähtuvad supraventrikulaarsed 3)vatsakestest lähtuvad – ventrikulaarsed Raskuse järgi jaotatakse rütmihäired: Eluohtlikud: 1) asüstoolia 2)ventrikulaarsed sagedased ekstrasüstolid – VES 3)ventrikulaarne tahhükardia – VT 4)ventrikulaarne fibrillatsioon – VF 5)täielik a/v blokaad (III aste) I VATSAKESTE FIBLILLATSIOON = VF (ventricular fibrillation) – vereringeseiskuse vorm,
3. liiv purdsete valdava terajämedusega 0,06-2 mm 4. möll liiva ja savi vahepealne sete 5. savi pinnas, mille setteosakesed on läbimõõduga alla 0,002mm 6. moreen liustikust väljasulanud sete, mida iseloomustab terajämeduse suur varieeruvus 7. muda pinnaseliik, millel on suur (üle 6%) orgaaniliste ainete sisaldus, jaotatakse liivmuda, möllmuda, savimuda ja tekke põhjal järvemuda ja turbamuda 8. turvas orgaanilise aine sisaldus üle 60%, tekkekoha järgi eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast 9. tehispinnas inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas, kultuurkiht, heitmed, aherainekogumid, looduslikkust materjalist koosnevat täitepinnast loetakse looduslikuks pinnaseks Head ehitusaluse pinnased on kalju, paerähk, kruus, jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas. Halb pinnas on tolmliiv, plastne ja voolav savipinnas, muld turvas, muda, mis tavaliselt püütakse eemaldada.
annaabi.ee 
