RUUMIPÕLENG, SISETULEKAHJU FAASID (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

docx

Põlemissaadused

nii tööstuses, ehitusel kui ka tavalises kodumajapidamises. Selliste ainete põlemissaadustes, suitsus voib olla kloorvesinikku, väävelvesinikku, lämmastikoksiide, vesiniktsüaniidi jm. inimorganismile kahjulikke aineid." (Talvari, 2009, lk. 39) ,,Tulekahju põlengud toimuvad selleks mitte ettenähtud kohtades, kus puuduvad põlemisala reguleerivad seadmed, ohu reguleeritav juurdepääs ja reguleeritav põlemissaaduste eemaldamine põlengualast. Tulekahjul võib põleng levida kiiresti, haarates enda alla suuri alasid (naiteks metsatulekahjud). Ohu juurdevool ja põlemissaaduste eemaldamine sisetulekahjul toimub uste ja aknaavade kaudu. Sisetulekahju väikestes ruumides võib ka ise kustuda, kui on takistatud põlemiseks vajaliku ohu juurdepääs."(Talvari, 2009, lk. 27) 3  1.1 Kemikaalide põletamine

Põlemiskeemia

16

docx

Metsatulekahjud

Põlemise toimumiseks on seega vaja põlevainet, hapnikku ja kõrget temperatuuri. Kui mõni neist komponentidest puudub, põlemine ei alga või katkeb. Sellel põhineb tulekahjude profülaktika ja kustutamine. Süttimise etapid mahavisatud suitsukoni näitel: suitsuotsa lähedal soojeneb kulu, kõdu, sammal jms; neist hakkab eralduma vesi, eriti kiire on see temperatuuril 100o C; pärast vee eraldumist hakkab kiiresti tõusma temperatuur, taimerakud lagunevad, eralduvad gaasid, mis süttivad ja põleng ongi alanud. Alati ei lähe see nii, vahel soojus hajub ja suitsuots kustub. Suuremõõtmelise põlevmaterjali korral toimuvad kõik etapid korraga. Metsas võib põlevaine jagada kolme rühma: · Mullas asuvad põlevained: toorhuumus, puude juured, kõdunenud ja mattunud tüved. Põlevaine hulk on suurem mulla ülakihtides, allpool läheb see järk-järgult üle huumuseks. Soometsades on tänu kõrgele põhjaveetasemele kõdunemine aeglasem,

Metsakaitse

17

doc

Tuleohutus

suurus ja põleva materjali paigutus, materjali peeneteralisus ning ka värske õhu juurdevooluavade pindala ja paiknemine. Kui temperatuur on tõusnud ca 400 oC-ni toimub nn lahvatus (üldine süttimine) ja tulekahju läheb lühikese aja jooksul üle põlemisfaasi. Kuumade põlemisgaaside tungimine (ülesurve tõttu) naaberruumidesse põhjustab sobivate tingimuste puhul laussüttimise. Laussüttimise korral 67 Joonis 27. Tulekahju faasid hakkab ruumis olev põlevmaterjal energiliselt põlema ja temperatuur tõuseb kiiresti 800 ­ 1200 oC-ni. Põlemisfaasi kestus oleneb põlemiskoormusest (põleva materjali kogusest ruumis), põlemise intensiivsusest ja õhu juurdevoolu tingimustest. Kui põlevmaterjal (põlemiskoormus) on suures osas ära põlenud ja temperatuur langeb, saabub kolmas, s.o jahtumisfaas. Nt eluhoone tulekahjus on süttimisfaasi kestus 10 ­15 minutit. Kui aga põlevmaterjal on

Ehitusfüüsika

17

pdf

Konspekt tuleohutus

suurus ja põleva materjali paigutus, materjali peeneteralisus ning ka värske õhu juurdevooluavade pindala ja paiknemine. Kui temperatuur on tõusnud ca 400 oC-ni toimub nn lahvatus (üldine süttimine) ja tulekahju läheb lühikese aja jooksul üle põlemisfaasi. Kuumade põlemisgaaside tungimine (ülesurve tõttu) naaberruumidesse põhjustab sobivate tingimuste puhul laussüttimise. Laussüttimise korral 67 Joonis 27. Tulekahju faasid hakkab ruumis olev põlevmaterjal energiliselt põlema ja temperatuur tõuseb kiiresti 800 ­ 1200 oC-ni. Põlemisfaasi kestus oleneb põlemiskoormusest (põleva materjali kogusest ruumis), põlemise intensiivsusest ja õhu juurdevoolu tingimustest. Kui põlevmaterjal (põlemiskoormus) on suures osas ära põlenud ja temperatuur langeb, saabub kolmas, s.o jahtumisfaas. Nt eluhoone tulekahjus on süttimisfaasi kestus 10 ­15 minutit. Kui aga põlevmaterjal on

Ohutusõpetus

46

docx

Metsatulekahjud Eestis

Mustvee Gümnaasium METSATULEKAHJUDE ÜLEVAADE EESTIS Uurimistöö Evelin Kütt 12. klass Juhendaja: Maili Vaher Mustvee, 2010/2011Sisukord Sissejuhatus Metsatulekahjud on oma õhusaastavuse tõttu ülemaailmne probleem. Alad, mis põlevad Ameerikas või Austraalias ei ole võrreldavad Eesti metsatulekahjudega, kuid siinses mastaabis võib ka paarisaja hektari suurust põlengut nimetada hiigeltulekahjuks. Veel mõned aastakümned tagasi ei suhtutud metsatulekahjudesse sellise tõsidusega nagu seda tehakse nüüd. Metsatulekahjud ei olnud küll haruldased nähtused, kuid nende mõju keskkonnale ei hinnatud nii tõsiseks. Praegu on teada, et metsatulekahjud paiskavad aastas atmosfääri rohkem CO2-te, kui suudab toota kogu maailma transport. Sellega seonduvalt on hakatud rohkem investeerima metsatulekahjude ennetamisse. Metsa ja keskkonn

Keskkonnakaitse

94

docx

Töö- ja keskkonnaohutus, tuleohutus, ohutustehnika.

keemia seisukohast saab flogistoniks pidada elektrone, mida oksüdeerumisel loovutatakse. Tuntumad tulekahjud Koht Aeg Tulekahju Kahju Chicago 1958 95 ohvrit Brüssel 1967 323 ohvrit, 150 vigastatut Moskva 1977 42 ohvrit Bradford 1985 Tulekahju linnastaadionil 52 ohvrit New York 2001 Maailma Kaubanduskeskuse põleng Asunción 2004 374 ohvrit, 500 vigastatut Kreeka 2007 metsatulekahjud 84 ohvrit Austraalia 2009 Black Saturday bushfires 209 ohvrit, 500 vigastatut Hädaabinumber 112 Tuletõrje on organisatsioon avalikus või erasektoris, mis pakub tuletõrje ja pääste teenuseid. Eestis on selleks Päästeamet. Sisukord [peida] · 1 Tuletõrje ajalugu · 2 Tuletõrje tänapäeval o 2

Keskkond

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011  EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

Ehitiste renoveerimine

73

doc

Konteinerveod

VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes

Laevandus

Kommentaarid (0)