Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Teine maailmasõda piltülesanded - sarnased materjalid

ravim, karikatuur, rahvasteliit, kindral, ndmust, rele, arutle
thumbnail
4
doc

Teine maailmasõda 1

TÖÖ ALLIKATEGA Töö allikaga 1. NSV Liit esitas Baltimaadele ja Soomele nõude oma sõjaväebaaside rajamise kohta nende territooriumil. 28. septembril 1939. aastal sõlmis Eesti Vabariigi valitsus NSV Liiduga vastastikuse abistamise lepingu. Tutvu allikmaterjaliga, võimalusel arutle klassikaaslastega ja vasta küsimustele: ,,...N.Liit peaks leppima Soome lahe sopiga. 20 aastat tagasi panite meid istuma sellesse Soome ,,lompi". Egas te arva, et see nii võib kesta jäädavalt. Siis oli N.Liit jõuetu, kuid vahepeal on ta suurelt kasvanud nii majanduslikult ja kultuuriliselt kui ka sõjaliselt. N.Liit on nüüd suurriik, kelle huvid vajavad arvestamist. Ütlen Teile ­ N.Liit vajab oma julgeoleku kindlustuse süsteemi laiendamist; ta vajab selleks väljapääsu Balti merele

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Teine Maailmasõda

·12-13.05.1940 a. ületasid sakslased liitlasvägede selja taga mitmes lõigus Maasi jõe, avades tee märkamatult üle Ardennide liikunud tankidiviisidele, mis Prantsusmaa kaitse läbi murdsid ning nende tagalasse murdsid ·Suure vaevaga suutsid inglased juuni alguseks enamiku oma vägedest Dunkerque` i kaudu Prantsusmaale evakueerida, kogu sõjavarustus langes aga sakslaste kätte ·22.06.1940 sõlmiti taas Compiegne`i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu ·Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu ·nn Vichy valitsus, eesotsas Petainiga. Lahing Inglismaa pärast ·Winston Churchill, lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ·16.07.1940 a. andis Hitler käsu Britannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda ·jõudude vahekord nende puhul 1:4 Saksamaa kasuks ·Spitfire, radar (suur eelis) ­ Inglismaa ·Me 109, Me 110 (Saksa lennukid)

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
48
odt

Teine maailmasõda

Fašism saavutas võidu, millele järgnes 36 aastat diktatuurirežiimi. Enne Esimest maailmasõda saatis Hispaania oma ekspeditsiooniväed Marokosse Põhja-Aafrikas, et tugevdada seal oma positsiooni. 1921. aastal said Hispaania väed berberite juhi Abd el-Krimi jõududelt lüüa ja Hispaania suutis berberid alla suruda alles 1927. aastal. Marokos 1923. aastal saadud sõjaline kaotus tõi kaasa fašistlik-sõjaväelise diktatuuri eesotsas kindral Primo de Riveraga. Primo de Rivera valitses Hispaaniat kuni 1930. aastani, mil ta kukutati. Järgmisel aastal tuli kuningas Alfonso XIII vastu nõudmistele korraldada valimised. Võidu sai vabariiklik partei ja monarhia kukutati. Ülestõusud toimusid ka Astuurias ja Kataloonias ning veebruaris tuli võimule uus rahvarinde valitsus. Manuel Azaña uude valitsusse kuulus sotsialistliku töölispartei ja kommunistliku partei liikmeid.

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Teine Maailmasõda

Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939). 1936.aasta juulis puhkes Hispaania vabariigis sjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani antikominterni pakt (1936nov.) Itaalia ühines paktiga 1937, 1933

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Teine maailmasõda

Hispaania kodusõda 1936 – 1.aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitikat, mis konkreetselt väljendus 27 riigi poolt allakirjutatud lepingus keelata relvade vedu Hispaaniasse. Kuna diktatuurid ignoreerisid mittevahelesegamispoliitikat, siis see olukorda ei mõjutanud. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega,

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Teine maailmasõda

1935. Saksamaa taganeb Versaille lepinust: Keshtestab üldise sõjaväekohustuse-lennuvõgi ja sõjalaevastik. Hakati tootma uut sõjatehnikat-tankid, lennukid, sõjalaevad. Saarimaa liitub Saksamaaga. 1936 hõivati Reini tsoon ja viib sinna sõjatehnika. Astub välja rahvasteliidust. Sõjakolded maailmas: 1931 a Japan ründab Hiinat. P-Hiina vallutatakse. 2. 1935 Itaalia ründab Etioopiat. Vallutab ära. 3.Hispaania kodusõda. 1936-1939. Vabariiklased ja fankistid. Kindral Franco juhtis neid. Rahvasteliit ei lubanud teistel riikidel sekkuda kodusõtta. Saksa ja Itaalia toetavad frankiste ja NSVL toetab vabariiklasi, sest tahtsid levitada kommunismi euroopas. Kindral Franco võidab ja kehtestatakse Franco diktatuur. Hispaania ei selle tagajärjel ei sekku II maailmasõtta. Lääneriikide rahustamispoliitika: 1.Eesmärgiks panna sõdima kaks agressiivset riiki. Saksa-Itaalia ning Jaapan-NSVL. Saksa ja Inglismaa sõlmivad mereväekokkuleppe. Läänepoolne osa läks saksa laevade kätte.2

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Teine maailmasõda

*Sundis endaga liituma Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria, Jugoslaavia *itaalia sõtta juuni 1940, vallutas Saksaga Kreeka ja Jugoslaavia 2)NL sõjategevus 1939 nov- 1940 märts Talvesõda Soomega, sõda alustas NL, tulemusena loovutas Soome alasid NL-le, kuid säilitas iseseisvuse. 1940 suvel okupeerib Balti riigid *06.06.44 avatakse 2.rinne P-Pr, juhib Eisenhower, liikuma Belgia suunas, et tõrjuda Saksat; Ardenni lahing suvel *märts-aprill 1945 Berliini oper., juhib Punaarmee kindral Zukov; Hitleri enesetapp *2.05.45 kapituleerub garnison *8.05.45 kapituleerub Saksa Vene-Saksa sõda 1941- 1945 *Barbarosa plaan - vallutada NL välksõjaga *22.06.41 liiguvad Saksa armeed Põhja- Jäämerest Musta mereni; Nord, Mitte ja Süd; edukad ja kiired *Leningrad blokaadi rõngasse, NL poolt taganemine *1941 sügis Sakslastel vallutatud Baltikum, Valgevene ja suur osa Ukrainast *1941/42 Moskva lahing- tõsine kaotus Saksale, Hitleri välksõja plaani oli läbikukkunud

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Teine maailmasõda

tuli Prantsuse-Inglise põhijõud meelitada Belgiasse, et hiljem tungida üle Ardennide, mööduda Maginot liinist, jõuda lääneliitlaste põhijõudude selja taha ja need purustada. Nii asusid sakslased 10.mail 1940 ründama Belgiat ja Hollandit, sõjaplaan teostuski ja 22. Juunil 1940 sõlmiti Compiegne metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sh. Pariis, sattus saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõuna osas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus. Kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. 2.4 Lahing Inglismaa pärast Inglismaa, eesotsas peaministriga Winston Churchill, jätkasid vastupanu. 16.juuli 1940.a. andis Hitler käsu suruda Suurbritannia põlvili Luftwaffe jõududega. Inglased aga olid suutnud välja arendada saksa hävitajatega võrdse hävituslennuki Spitfire ja oskasid oskuslikult kasutada radarit. Kaasa aitasid Poola, Tsehhi ja teiste anastatud maade lendurid

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda: 1) Hispaania kodusõda (juuli 1936-1939 märts) Vastus: Hispaania kodusõda oli esimene sõda Euroopas pärast Esimest maailmasõda. 1936 tuli Hispaanias võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Sama aasta 17. juulil puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Kodusõtta sekkusid ühelt poolt Itaalia ja Saksamaa ja teiselt poolt Nsv Liit. Franco väed hõivasid 1939 kevadel Madriidi ning 1. Aprill 1939 kuulutas Franco sõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. 2) Austria ansluss Hitler asus 1938 oma maailmavallutuskava, esimeseks ohvriks sai Austria. Ta esitas Austriale ultimaatiumi, millega nõudis vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista ja alistus. 13

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

TEINE MAAILMASÕDA

Nõukogude Liidu vastu Järgmisel aastal ühines paktiga ka Itaalia, hiljem veel teisedki riigid Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu ja ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks Hispaania kodusõda Hispaania kodusõda oli esimene sõda pärast Esimest maailmasõda Võimule tuli Rahvarinne ja ühiskond polariseerus 1936. aastal puhkes koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco Francisco Franco Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarindele osutas abi NSV Liit Rahvarindes algas puhastus, mille ohvriks langesid eeskätt anarhistid 1. aprillil 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks ning Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Austria ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui mujal kindlustatud ja ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria 13

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Teine Maailmasõda

rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Sõja põhjused. Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. ·Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Teine maailmasõda

eest kätte maksma 3. Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et saada oma käsutusse valutatud maade tööstus, tooraine ja odav tööjõud 4. Lääneriikide lepituspoliitika julgustas Saksamaad agressiivsele tegevusele 5. Nõukogude Liit taotles sotsialismi laiendamist lääne suunas 6. MRP muutis Saksamaa ja Nõukogude Liidu liitlasteks ja see soodustas Saksamaa poolt sõjategevuse algust 7. Rahvasteliit ei suutnud oma ülesannet täita Vastaspooled teises maailmasõjas Ühelt poolt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan ­ Kolmikpakt Soome, Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia Teiselt poolt: Nõukogude Liit, Inglismaa, USA ­ liitlased Hiljem Prantsusmaa (1944) ning peaaegu kogu ülejäänud maailm Neutraalsed: Rootsi, Sveits, Hispaania, Portugal, Türgi Peamised rinded ja vastaspooled

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda Sõja põhjused 1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika

Ajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
48
pptx

Teine maailmasõda

1939-1945 TEIN E M A A ILM A S Õ D A Teise maailmasõja eeldused ja põhjused  1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema.  2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse.  3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Teise maailmasõja tähtsamad sündmused

1930-rahvasteliit ei suutnud taltsutada sõjakaid suurriike. mussoliini tahtis et vahemeri muutuks itaalia sisemereks. saksa laienemine 1933-1939. 1930 lõpus-sõjakad suurriigid hakkasid innukalt oma vallutuskavasid teoks tegema. hitleri eesmärgiks oli suur saksamaa loomine. 1938-hitler hakkas oma ideid ellu viima. esmalt okupeeris saksamaa austria.(anlussiks hakati seda nimetama siis).hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ja teda toetas mussoliini. müncheni kokkulepe-1938 (nad on meid maha müünud) 1938 sügis-hitler nõudis tehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. suurbritanni peaminister-neville chamberlain. 1938 29. sept-suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, itaalia sõlmisid müncheni kokkuleppe. 1939 kevad-sakslased vallutasid kogu tehhoslovakkia, sest see riik oli väidetavalt lagunemas. tehhis moodustati saksamaast sõltuv vasallriik. hitler esines rahu kaitsjana. 1939 kevad-saksamaa nõudis, et poola loovutaks gdanski ning okuperis le

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Teise maailmasõja lahingud

25 km piirist läände. Soomlased eitasid tulistamist ega võtnud endale vastutust juhtunu eest ning keeldusid piiride muutmisest. 28. novembril teatas Vjatseslav Molotov, et Nõukogude Liit katkestab mittekallaletungilepingu Soomega (1932 sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel mittekallaletungileping, mida uuendati 1934. aastal 10 aastaks). Päev hiljem katkestas Nõukogude Liit Soome Vabariigiga diplomaatilised suhted. 30. november 1939 heitis Rahvasteliit NSV Liidu RL liikmete seast välja kui agressori. Sõjakäik Soome Vabariigil oli 1939. aastal välja panna 9 diviisi ehk 175 000 meest, mida sõja käigus suurendati kuni 300 000 meheni, 30 tanki ja 130 sõjalennukit. Sõja jooksul suurenes lennukite arv 287ni. Talvesõjas ründas Soomet umbes 1 000 000 Punaarmee sõdurit ehk 45 diviisi, 3000 tanki ja 3800 lennukit. Pärast sõja algust 1. detsembril ja esimese piiriäärse asula Terijõe vallutamist

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Teine maailmasõda - sõja põhjused

1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 30. novembril, 1939, vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile. Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas iseennast hävitama. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer. · Mõnede ajaloolaste arvates ei tahtnud Hitler suurt sõda, vaid pooldas väiksemaid sõdu diplomaatiliselt isoleeritud oponentide vastu. Sellepärast apelleeriski talle niivõrd 'Blitzkrieg'i' idee ning Hitler ei kaotanud sõja esimestel aastatel pikka aega lootust sõlmida Inglismaaga kokkulepe maailma jaotamise suhtes - idee, mille Churchill resoluutselt tagasi lükkas.

Ajalugu
235 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Teine maailmasõda 1939-1945

reparatsioonimaksed; 2. 1935 luuakse Wehrmacht (massiarmee, sõjaväekohustus); 3. 1935 mereväekokkulepe Inglismaaga (Inglismaa lubas Saksamaal luua sõjalaevastiku + allveelaevad); 4. 1936 Saksa viib väed Reini demiliteeritud tsooni. Tagajärjeks: Versailles' süsteem langeb kokku! Rahvasteliit loodi Genfis (ei suutnud konflikte lahendada). · Sõjakollete kujunemine: 1. 1931 Jaapan tungib kallale Kirde-Hiinale (Mandzuuria), rajab sinna Marionette riigi; 2. 1935-1936 Itaalia tungib Etioopiasse; 3. 1936-1939 Hispaania kodusõda, diktatuuri ja demokraatia vaheline jõukatsumine;

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Esimene maailmasõda

rendimaksu. Rahvas sai mitmeid poliitilisi õigusi, mis neil ennem puudusid. Kultuur ja igapäevaelu 20. sajandi algul. Suuri edusamme tehti teaduses ja tehnikas. 20 sajandi algul ehitati esimene tsepeliin, lennuk ning tehti esimene raadioülekanne. Tehastes võeti kasutusele Henry Fordi konveiermeetod. Teaduses avastati geenide olemasolu, relatiivsusteooria(valgus on korraga nii lainetes kui ka osakeste voog ­ A. Einstein). Avastati ka hormoonid, leiutati ravim süüfilise vastu, teooria mandrite triivimise kohta, uus arhitektuuri stiil ­ juugend. See tõi suuri muutusi igapäevaellu. Paljud inimesed 20. sajandi alguses elasid vaesuses. Tööliste palgad olid väiksed ning suurem osa palgast läks toidule, sest see oli kallis. Inimeste elutingimused ei olnud kiita. Aja jooksul vähened töötundide arv ja tänu sellele oli neil rohkem vaba aega. Esimese Maailmasõja põhjused ja suurriikide sõjaplaanid. Suhted teravnesi 10907

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
26
docx

II maailmasõda ja külm sõda

juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD:  STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel.  HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor.  CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija.  KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja.  MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a.  CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal.  DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president.  MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP.  ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel  RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP.

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Esimene maailmasõda

kaotustega tagasi. Esimest korda võeti kasutusele ka tankid. Tankid purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujaid ja tekitasid paanikat. Kokkuvõttes ei toonud see lahing kummagile poolele edu, sest mõlemad nii inglaseid, kui sakslased kaotasid lahingus väga palju mehi. Kuigi Saksamaa pidas 1915. aasta suurpealetungi järel Venemaad sõjaliselt lööduks, polnud see tegelikult nii. Uus rindejuhataja kindral Brussilov asus hoopis ette valmistama pealetungi Galiitsias. 1916. aasta juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi ning liiguti laial rindel mitukümmend kilomeetrit edasi, tekitades vaenlasele suuri kaotusi. Paraku puudusid Vene vägedel reservid, et sama edukalt jätkata, ja rünnak pidurdus. Sõda merel Mida kauem sõda kestis, seda rohkem muutus see kurnamissõjaks. Mõlemad pooled lootsid vastase välja kurnata ning vastupanust loobuma sundida. Inglismaa oli Saksamaa merelt

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Esimene Maailmasõda

pani suuri lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesõjale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu). See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma (6. aprillil). Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki. Aprillis ja mais korraldasid liitlased pealetungi Arrasi ümbruses ja Aisne'i ääres, aga need need nurjusid täiesti. Prantsuse vägede ülemjuhatajaks määrati kindral H. P. Petain. Ebaedu ja mõttetu verevalamine põhjustasid Prantsuse baasides streike ja sõjaväes revolutsioonilist liikumist. Isegi suurest relvastuse ülekaalust ja esmakordsest tankisuurrünnakust (Cambrai juures 20. novembril) ei suutnud sakslaste kaitset läbi murda ka Briti väe rünnakud Flandrias (juulist novembrinini). Vene kodanlus tahtis ka pärast Veebruarirevulutsiooni sõda jätkata. A.Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias Iõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega

Ajalugu
467 allalaadimist
thumbnail
4
docx

I Maailmasõja ajend, põhjused

I Maailmasõda 28. juuni, 1914 ­ tapeti Franz Ferdinand, oli sõja ajendiks 28. juuli, 1914 ­ Kuulutati sõda I Maailmasõja põhjused Imperialism + pinged Võimuvõitlus, sõjatehnika areng Diplomaatia puudumine, et sõda ära hoida ning riikidevahelist suhtlemist hõlbustada Kas esimene maailma sõda oli paratamatu? Esimese maailmasõja puhkemise põhjuste ning ajendite kohta on rohkesti arvamusi ning kahtlemata ei saa üht pidada paremaks kui teist või öelda, et mõni on õige, mõni aga vale. Erinevatelt seisukohtadelt vaadates võivad sõja puhkemise asjaolud paista paljuski erinevad ning kes teab kas või kuidas oleks olnud võimalik seda ära hoida. Mina isiklikult olen arvamuselt, et tolle ajastu poliitiliste võimude ning algeliste või üldse puuduvate diplomaatiliste organisatsioonidega oleks olnud sõda ära hoida äärmiselt raske, kui isegi mitte võimatu. 20. sajandi alguses oli maailmas valitsemas imperialistlik poliitika ning riikidevahelised suhted olid seose

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Esimene-maailmasõda

Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta Idarinne 1914 Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et rongide abil sai Saksa 8. armee terve korpus teha kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Teise Maailmasõja põhjused

Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast

Maailmasõjad
10 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

19* tõid kaasa vaimseid kannatusi, tekkis nn. kadunud sugupõlv. 31* tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse. 32* suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas. Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. 33* tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit, desarmeerimisprogrammid). 34* võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem revansitaotluste kasvule, Saksamaa agressivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II maailmasõja puhkemisele. 35* I maailmasõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid). 36* sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid. 2.1. VENEMAA 1917-1920: 2.1.1

Ajalugu
260 allalaadimist
thumbnail
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Siit lähtuvad ka mõned ravimeetodite traditsioonilised tendentsid. Ravimeid on rakendatud analoogia ning vastandamise printsiibil. Analoogia printsiip eeldab ravivahendina haigele organile, elundile, haiguse tunnustele vms sarnast (seda kujult, värvilt, teoreetiliselt) vahendit. Selline ,,sarnast sarnasega" lähenemine põhineb nn signaturismi kontseptsioonil, usul, et Loodus (vms) annab inimesele konkreetses küsimuses nö märku. (Vastandamismeetod sisaldub ka popularses usus sellesse, et ravim peab olema ,,kibe".) · Materialism versus metafüüsika. Antiikaaega ulatuv vastandumine elu ja looduse seletamisel, mis nt vaimuhaiguste ning neuroloogia (vaimuhaigused versus närvihaigused) kontekstis veel 20. sajandil aktuaalne oli. · Olemise Suu Ahel. Jumalik / looduslik (=ühiskondlik) stratifikatsioon on ühelt poolt olnud keskkond, kus teaduse väljundid ja ühiskondlik mõte kokku saavad,

Meditsiini ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
12
doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit

Ajalugu
1055 allalaadimist
thumbnail
18
doc

12. klassi ajalugu.

lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesõjale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu). See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma (6. aprillil). Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki. Aprillis ja mais korraldasid liitlased pealetungi Arrasi ümbruses ja Aisne'i ääres, aga need need nurjusid täiesti. Prantsuse vägede ülemjuhatajaks määrati kindral H. P. Petain. Ebaedu ja mõttetu verevalamine põhjustasid Prantsuse baasides streike ja sõjaväes revolutsioonilist liikumist. Isegi suurest relvastuse ülekaalust ja esmakordsest tankisuurrünnakust (Cambrai juures 20. novembril) ei suutnud sakslaste kaitset läbi murda ka Briti väe rünnakud Flandrias (juulist novembrinini). Vene kodanlus tahtis ka pärast Veebruarirevulutsiooni sõda jätkata. A.Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias Iõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega

Ajalugu
467 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Ajalooarvestus

Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda Teiseks maailmasõjaks. c) Teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus; Hispaania kodusõda: Tüli vasakpoolse reforme soovinud valitsuse ning konservatiivide vahel. Valitsuse toetajaid nim vabariiklased, vastupoolt frankistid. Mõlemal poolel liitusid vabariiklased. Vabariiklasi toetas ka NSV Liit, frankiste Saksamaa ja Itaalia. Kodusõda 1936-1939, mille tulemusena kaasas võimu kindral Franco. Hispaania kodusõda oli äärmiselt verine konflikt- umbes miljon hukkunut. Itaalia: Saksamaa liitlane Itaalia, kus juba 1922 aastast oli valitsisjuhiks Benito Mussilini, otsustas vallutada Põhja- Aafrikas asuva Abessiinia (Etioopia). 1935-1936 toimunud sõjas see õnnestuski, ent suurte rasksdega. Jaapan: Saksamaa liitlane asus 1930. aastatel vallutama Hiinat. Esmalt hõivati Põhja-Hiina piirkond Mandzuuria, kus kuulutati välja nukuriik ning valitsejaks sai viimane Hiina keiser. 1937

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1.6.1 MAJANDUS Probleemid - kodanlus ei olnud ettevõtlik. Põllumajandus - enamik maast oli suurmaaomanike käes. Riigi soli 6 miljonit talupoega, kellel oli maad alla 1 hektari. Hidalgo - hispaania aadlik. 1.6.2 SISEPOLIITKA Konstitutsiooniline monarhia. Parlament - cortez. Parteisid oli palju. Riigi poliitikas oli tähtis koht sõjaväel ja katoliiklikul kirikul. Sõjaväes oli liiga palju ohvitsere ja muid kõrgemaid auastmeid. Näiteks oli 150 sõduri kohta 1 kindral. Armee iseenesest oli konservatiivne. Ainsateks kaasaegseteks väeüksusteks olid õhulaevastik ja merelaevastik. Kodusõja puhkedes jäid need vabariiklaste poolele. 1902 sai kuningaks Alfonso XIII. Kukutati 1936. Hispaaniast sai vabariik. Algas kodusõda. 5 Rahvusküsimus oli lahendamata. Autonoomiat nõudsid endale kataloonia, baskid (kes on euroopa põliste elanike keltide järeltulijad). Rahvusküsimus on lahendamata siiamaani. 1.6

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Teine maailmasõda 1. september 1939 – 2. september 1945

Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämise tõttu. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
22
doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku mereväes 15 000 vabatahtlikku ei tohtinud olla allveelaevu,sõjalennukeid,tanke, suuri sõjalaevu ja kahureid 3)demilitariseeritud Reini tsoon ­ Saksalsed ei tohtinud omada seal sõjaväge ega ka kindlustusi 4)kohustused teiste riikide ees ­ reparatsioone pidi maksma 5)Saksamaa ja Keskriigid sõjasüüdlased 3.pilet Sõjakolded 1930.aastatel Tekkis 3 sõjakollet 1)Aasia Rahvasteliit: Mandzuuria *nimetas Jaapanit agressoriks-Jaapan lahk- 1931 us Rahvasteliidust Jaapan ründas Hiinat Eesmärk:Aasia vallutamine Tagajärg:Loodi Jaapanist sõltuv Mandzuuria riik 2)Aafrika Rahvasteliit: Etioopia *kehtestas majanduslikud sanktsioonid 1935-36 *ei tunnustanud Etioopiat Itaalia kolooniana

Ajalugu
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun