10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
71 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gerda-Liis V
Õppematerjali autor
8. Saksamaa esitab nõuded Leedule 4. algab Hispaania kodusõda 11. NSV Liit okupeerib Bessaraabia 10. Rahvaste Liit heidab NSV Liidu oma organisatsioonist välja. Mõtle järele, võimalusel arutle klassikaaslastega ja otsusta, milline väide on õige ja milline mitte ning too põhjenduseks mingi konkreetne argument. 1. MRP sõlmimine NSV Liidu ja Saksamaa vahel oli Teise maailmasõja puhkemisel otsustava tähtsusega. Õige , sest tänu MRP sõlmimisel võis alata teine maailmasõda 2. NSV Liit oli Teise maailmasõja eel ja algul Saksamaa suurim liitlane. Õige, sest nad sõlmisid mittekallaletungimiselepingu (MRP) 3.Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine NSV Liidu poolt oli nimetatud riikide poliitikute endi süü. Väär, sest NSV Liit ähvardas ,et tuleb sõda,kui tema nõudmisi ei täideta. 4. Teise maailmasõja põhjused peitusid juba Esimese maailmasõja rahulepingute tekstides.
Diplomaatiliselt püüdis SB toetada Balti riikide suhteid Põhjala riikidega, et tugevdada Balti riikide rahvusvahelist seisundit, see ei kutsu aga Skandinaavia riikides esile vaimustust. Eesti huvides oli laialdane, Läänemerd endasse haarav Skandinaavia, Soome ja Balti riikide liit (ühine kaitsejõud, ühine maj poliitika, ühine välispoliitika). Rootsi lükkas Põhjala liidu mõtte järsult tagasi. Rootsi suhtus sellisesse liitu eriti vaoshoitult. Rootsi tegelikult kartis, et enne maailmasõda Läänemere aladel valitsenud jaotus võib tagasi tulla. Sellepärast kujutaks selline liitumine Rootsile erilist ohtu. Rootsi huvides oli takistada Soome libisemist lõunanaabrite liitu. Rootsil tuli Baltimaade osas piirduda kult. ja maj. kontaktidega. Soome kurss pidi olema suunatud Skandinaavia riikidele. Riigivanem Tõnisson tegi 1928 visiidi Stokcholmi ja kun. Gustav V 1929 Tallinnasse. Vaid viisakusvisiit. 13
Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. 33* tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit, desarmeerimisprogrammid). 34* võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem revansitaotluste kasvule, Saksamaa agressivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II maailmasõja puhkemisele. 35* I maailmasõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid). 36* sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid. 2.1. VENEMAA 1917-1920: 2.1.1.Veebruarirevolutsiooni põhjused: (Vt. ka õpik lk.67-68) 24* Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda:
Enamik ettevõtteid läksid üle sõjatoodangule- mürsud, padrunid, transpordivahend, mundrid, saapad. Eestlased sõjaväes Vene armeesse mobiliseeriti 100 000 eestlast. Langes rindel ligi 10 000 eestlast, vigastatute arv suur. Paljud sattusid sõjavangi, tagasi pöörduda alles pärast MS lõppu. Halva keele oskuse pärast pidid kannatama tagakiusamise käes. III Esimene Maailmasõda Maailmasõja põhjused, ajend Alahinnati ohtu- suurriikide valitsused ei uskunud MS võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt Sõda romantiseeriti- levis 20. saj kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, isegi oodati sõdasid Rahvusvahelisi kriise reguleerivate instituutide puudumine polnud organisatsioone, kes korraldaks nt suurriikide liidrite kohtumisi
Kuna Hiina oli kodusõjas, läks Mandzuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt. Mandzuuriat ei liidetud otseselt Jaapangia, vaid sellest moodustati Jaapanist sõltuv Mandzuko riik. Mõnda aega valitses seal rahu. 1937 alustas Jaapan sissetungi Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda. Jaapani sissetung Hiinasse sundis erinevaid osapooli leidma kompromissi, et ühiselt Jaapani vastu võidelda. Jaapani- Hiina sõda kestis kuni 1945, II maailmasõja lõpuni. Teine sõjakolle (1935-36) tekkis Aafrikas, kus toimus Etioopia-Itaalia sõda. Etioopia oli üks vähestest iseseisvatest Aafrika riikidest, ülejäänud osa oli jagatud erinevate Euroopa riikide vahel kolooniateks. Ka Itaalial oli Aafrikas kolooniaid. Itaalia soovis oma alasid suurendada, sest ta arvas, et oli I maailmasõja järel saanud liiga vähe. Ja üks võimalik tee oma alasid laiendada oligi sõjaliselt nõrga Etioopia hõivamine. Sõja tulemusena sai Etioopiast Itaalia asumaa
AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED Hea õpilane ja õpetaja, Ajaloo riigieksami ülesannete kogumik sisaldab huvitavamaid ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesanded on koondatud temaatiliselt ja jagatud teemade all tüüpide kaupa. Esmalt on allikaanalüüsi (dokument, kaart, pilt, foto, karikatuur) ja seejärel teadmiste ja oskuste rakendamist kontrollivad ülesanded. Valik erinevatest arutlusteemadest on esitatud iseseisva blokina. Arutlusteemade järel on ka hindamisjuhend ja kriteeriumide selgitus. Kuna kogumikku on koondatud eksmaitöödes olnud ülesannete paremik, ei ole erinevad ülesandetüübid kõikides teemades võrdselt esindatud. Arutlusteemade avamise võimalused ja ülesannete vastused on esitatud ülesannetest eraldi, et õpilane saaks oma teadmisi proovile panna ning õpetaja ülesandeid tunnis harjutamiseks kasutada. Vastused on esitatud samas järjekorras kui tööülesanded. Vastused on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud õp
1.5 ITAALIA Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik
muidugi ei olnud, kuid üha rohkem levis veendumus, et tahes-tahtmata tuleb valida Stalini ja Hitleri vahel. 4 Hispaania kodusõda 1936-1939 Hispaania kodusõjas käis kahe vastandliku ideoloogia, fašismi ja sotsialismi võitlus. Fašism saavutas võidu, millele järgnes 36 aastat diktatuurirežiimi. Enne Esimest maailmasõda saatis Hispaania oma ekspeditsiooniväed Marokosse Põhja-Aafrikas, et tugevdada seal oma positsiooni. 1921. aastal said Hispaania väed berberite juhi Abd el-Krimi jõududelt lüüa ja Hispaania suutis berberid alla suruda alles 1927. aastal. Marokos 1923. aastal saadud sõjaline kaotus tõi kaasa fašistlik-sõjaväelise diktatuuri eesotsas kindral Primo de Riveraga. Primo de Rivera valitses Hispaaniat kuni 1930. aastani, mil ta kukutati. Järgmisel aastal tuli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid