TOIDU NIMETUS: Gaavilõhe värskel salatil krõbedate krutoonidega portsjoni kaal 120g//100/20 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto 45 Lõhefilee, nahaga kg 0,030 0,017 0,060 0,033 10 Jääsalat kg 0,035 0,032 0,070 0,063 5 Ruccola 0,020 0,019 0,040 0,038 5 Värske kurk kg 0,025 0,024 0,050 0,048 2 Tomat kg 0,015 0,015 0,030 0,029 15 Porrulauk kg 0,006 0,005 0,012 ...
TOIDU NIMETUS Porgandi-apelsinisupp 1. ports. väljatulek (ml/g) 130 valmist.portsj. arv x (tk) 5 kasumi % 67,6 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20%- ta ühiku koguse TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto hind hind porgand kg 0,055 20 0,046 0,275 0,230 5,50 0,30 apelsin kg 0,030 40 0,021 0,150 0,105 15,50 0,47 mugulsibul kg 0,014 17 0,012 0,070 0,060 13,58 0,19 õli l 0,002 0,002 0,010 0,010 22,42 0,04 10 % rõõsk koor ...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond KOKK I KUTSEEKSAM Juhendaja: Viljandi 2008 SISUKORD: SISUKORD:................................................................................................................................2 1. MENÜÜ..................................................................................................................................3 2. TEHNOLOOGILISED KAARDID JA HINNAKALKULATSIOONID.............................. 4 2.1 Eelroog: Mee-ja sinepimaitseline lõhe salatipadjal...........................................................4 Valmistamine:......................................................................................................................... 5 2.2 Põhiroog: ..........................................................................................................................6 Valmistami...
Ida-Virumaa-Kutsehariduskeskus Eriala:Kokk Kristel Teppe Romantiline Õhtusöök Lõputöö Juhendaja .Urve Arm Jõhvi:2011 Sisukord Menüü.............................................................................................................................................. 3 MENÜÜ PÕHJENDUS ..................................................................................................................4 TEHNOLOOGILISED KAARDID.................................................................................................5 Eelroog.........................................................................................................................................5 Pearoog........................................................................................................................................ 6 Järelroog..........................
Kuressaare Ametikool Toitlustusteenindus Koka eksam Gristi Adrat PIDULIK ÖHTUSÖÖK Aruanne Kuressaare 2012 SISUKORD Menüü........................................................................................................................................................ 3 Menüü põhjendus.......................................................................................................................................4 Toitude kalkulatsioonid ja tehnoloogilised kaardid ..................................................................................6 Töögraafik..................................................................................................................................................7 TOIDU KALORSUS....................................................................
Eesti Hotellide- ja Restoranideliit KOKK I (EKR tase 4) KUTSEEKSAM Pidulik sünnipäevalõuna Koostaja : Pille-Riin Misko Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 2012/2013 2 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 3 Menüü ............................................................................................................................................. 4 Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid (roakaardid)....................................................... 5 Töövahendid ja nõud....................................................................................................................... 6 Tööplaan ............................................................................................
Valgamaa Kutseõppekeskus Sille Ivanova PIDULIK ÕHTUSÖÖK Kokk I kutseeksami kirjalik aruanne Valga 2011 Menüü Menüü põhjendus Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid Maitseained arvestatakse ettevõtte juurdehindlusprotsendi hulka Valmistamine: Maitseained arvestatakse ettevõtte juurdehindlusprotsendi hulka Valmistamine : Maitseained arvestatakse ettevõtte juurdehindlusprotsendi hulka Valmistamine: Töövahendid ja nõud Köögi sisustus Kogus Elektripliit Auru- konvektsioonahi või küpsetusahi Plaatgrill või salamander Vahustaja Juurviljatükeldaja(köögiviljakombain) Hakklihamasin Käsimikser, sausegur Kaalud (elektron vm) Külmkapp Sügavkülmkapp Töölauad Mikrolaineahi Nõudepesukohad(masinad) Kraanikausid Väikevahendid Kastrulid 1l, 2l, 3l Auru-keedukastrul Pannid: (wok-pann, malmpann, teflonpann, portsjonpann Kausid 0,5l, 1l, 2l...
Elektriliste koormuste arvutamine Üheks oluliseks ülesandeks elektrivarustuse ja objektide elektrifitseerimisel on elektriliste koormuste määramine. Tuleb määrata nii tootmiseks vajalikud koormused kui ka elukondlikud elektrikoormused. Koormuste määramisel tuleb arvestada nii olemasolevate kui ka lisanduvate võimsustega ja nende üheaegsusteguritega. Elektriliste koormuste määramiseks saab kasutada kas teada olevaid üheaegustegureid, või koostada projekteeritava objekti ööpäevased ja aastased koormusdiagrammid. Koormusgraafikute koostamise meetod on kasutatav kui on olemas objekti ööpäevased ja aastased tehnoloogilised kaardid. Arvutuslikuks koormuseks võetakse poole tunni maksimaalne koormuse väärtus. Kui esineb lühiajalisi koormusi kestusega alla poole tunni, siis vastav ekvivalentne poole tunni maksimaalne koormus leitakse järgmise valemiga: P12t1 P22t 2 ... Pn2...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T21K Kahekäiguline lõuna Iseseisevtöö Juhendaja: Mart Tartlan TALLINN 2011 MENÜÜ PEAROOG Hautatud sealiha õunakastmes kaalika-porgandi vormiga (sealiha, õun, dijoni sinep, toorjuust, kaalikas, porgand, muna) MAGUSROOG Kuum inglise puding (piim, suhkur, muna, leib, rosinad) JOOK Sidrunivesi Kohv Toiduidee Mina valmistan kahekäigulise lõunasöögi meesterahvale, kelle füüsilisest tööst sõltub tema toitainete ja energia vajadus. Pearoaks valmistan sealiha, mis on hautatud õuna kastmes ja juurde küpsetatud kerge kaalika-porgandi vorm. Selle talve trend-kaalikas- sisaldab C-vitamiini, millest jätkub talveks. Magusroaks valmistan tra...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K KASSATÖÖ Iseseisev töö Juhendaja: Vaike Habicht Tallinn 2010 I OSA Prisma Arveldusviisid on seal head. Saab sulas kui ka maksekaardiga maksta. Praktiliselt iga kaardiga, mis eestis leidub saab maksta. Müüjad räägivad nagu peab eesti keelt, tervitavad ja tänavad kui lahkuda, nimetavad summa, küsivad sente või raha et paremini tagasi maksta jne. On viisakad. Tsekil on firma andmed, info sellest mida ostsid, kellaaeg, kuupäev, aadress. Hea on see, et tsekkidele ei topita reklaami. Reimani tänava jalatsiparandus Arveldatakse ainult sularahas. Kaup vaadatakse üle ja öeldakse summa. Saadakse zetoon ja minnakse järgmine kord järgi. Maksad ära, kaup käes. Tervitatakse, suhtutakse sõbralikult. Tsekki ei anta. Hesburger Arveldatakse nii sulas kui kaartidega. Suhtutakse vahel sõbralikult,...
KOKA ÜLEMINEKUEKSAM TALLINN 2012 Koka üleminekueksam Menüü EELROOG Muna majoneesi, tomati ja basiilikuga (muna, majonees, kirsstomat, basiilik) PEAROOG Maksastrooganov kartulipüree ja mustrõika peedi salatiga (veisemaks, tomatipüree, hapukoor, sibul, kartul, piim, või, mustrõigas, peet, õun) JÄRELROOG Kovhikreem (rõõsk koor, kohv, suhkur,zelatiin) Sidrunivesi Leib Koka üleminekueksam Toiduidee Menüü on koostatud kahele kahele keskealisele naisterahvale. Menüü koostamisel lähtusin etteantud toidukorvist ja kliendi eelistusest, et toit oleks lihtne ja odav. Eelroaks valisi...
TÖÖJUHEND Töö koosneb kahest etapist I planeerimine (kahekäigulise toidukorra planeerimine) II aruande koostamine I Planeerimine Planeerida kahekäiguline toidukord. Pearoog ja dessert. Aruande struktuur: TIITELLEHT SISSEJUHATUS kellele, mida ja kuidas? (äriidee) Menüü Menüü koosneb kahest toidust pearoog ja dessert ning sinna juurde sobivast lisandist. Vormistada menüü korrektselt arvutil. Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid (Kaardid Lisa1) Vormistamiseks kasutada Exceli tabelit. Töövahendid ja nõud Koostada toitude valmistamiseks, serveerimiseks ja teenindamiseks vajaminevate töövahendite ja nõude loetelu. Tööplaan Koostada tööplaan (kirjeldada igas tunnis tehtavad tööd) tööde teostamiseks ja igaks tööks kuluv aeg. Pearoog tuleb serveerida 3 tunni alguses. Kõik toidud tuleb kokal endal lauda viia. Toiduainete tellimus (Koondtabel Lisa2 all) Koostada vajaminevate toiduainete koondtabel, märkide...
Rakvere Ametikool Egert Moones Tisleri eriala AKNALENG Lõputöö Juhendaja: Riho Mäe Rakvere 2009 Rakvere Ametikool Egert Moones Sisukord Sisukord............................................................................................................................ Sissejuhatus...................................................................................................................... Konstruktsiooni kirjeldus................................................................................................. Spetsifikatsioon................................................................................................................ Materjalide kulu ja maksumus......................................................................................... Tehnoloogilise protsessi skeem...
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, er...
1. Millised on peamised küsimused, millega tegeleb ehituse organiseerimine ? Raiskamise viimine miinimumi, ohutuse tagamine ehitusel, tagada ladus tööde korraldus, tagada tööde kvaliteet. 2. Raiskamine ehituses: 1) Ületootmine nt plaatimissegu kokku segamine rohkem kui vaja, jätkuraudade painutamine rohkem kui vaja läheb 2) Ootamine frondi materjali puudumine, töö voolu ajaks pole piisavalt materjali ette tellitud, 3) Transport mitte otstarbeka transpordi valimine 4) Üleliigne töötlemine üleviimistlemine, ntks ülepahteldamine, kruntimine 5) Üleliigsed varud keraamiliste plaatide tellimine rohkem kui vaja (varu u 10%, või uksi ja aknaid mitte välja arvestada) 6) Üleliigsed liigutused töövõtete/tehnoloogia mitte tundmine 7) Defektid erinevate partiide plaatide paigaldamine seina (väiksed värvi erinevused) 8) Töötajate realiseerimata potensiaal kogenud ...
Põltsamaa Ametikool Kokk I Kutseeksami-kirjalik kodutöö Sõbrapäeva lõuna Põltsamaa 2009 SISUKORD 1.Sissejuhtaus 2.Toitude valiku põhjendus 3.Menüü 4.Tehnoloogilised kaardid ja hinna kalkulatsioonid 4.1Eelroog 4.2pearoog 4.3Järelroog 5.Seadmed,töö-ja serveerimis vahendid 6.Ajagraafik 7.Toiduainete tellimus 8.toitained ja kalorsus 9.Laua eelkatte skeem kokkuvõte kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Tööautor õpib Põltsamaa Ametikoolis 4 kursusel koka erialal. Koka eriala valisin just, iseenda jaoks. Et õppida söögivalmistamise nippe. Koduseks ülesandeks oli sõbrapäeva lõuna kahele. Töö eesmärk, on koostada laud kahele sõbrannale. Toidud valisin kerged, ehk vähe rasvased. Töö eesmärgiks on klientide rahul olu. TOITUDE VALIKU PÕHJENDUS Valisin sõbrapäeva lõuna kahele. Sööma tulevad kaks parimat sõbrannat. Vanuses 20. Mõlemad töötavad ärindusealal. Na...
KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi konteksti...
Ida-Virumaa-Kutsehariduskeskus Eriala:Kokk (õpilase nimi) PIDULIK LÕUNASÖÖK Lõputöö Jõhvi:2011 Sisukord 1.Menüü Eelroog Suvine suitsukanasalat (suitsukana, ananass, Hiina kapsas, konservmais, majonees, aroomisool) Põhiroog Kreemine sealiha (sea välisfilee, sibul, seened, kuiv valge vein, toorjuust) Järelroog Karamell-leivaparfee marjapüreega (riivleib, hapukoor, rõõskoor, riivleib, suhkur, või, vaarikad, ) 2.Menüü põhjendus Menüü koostasin oma õele, kes on toidu suhtes eriti valiv ja hoolib oma tervisest. Eelroaks valisin suvise suitsukanasalati kuna selles on palju rohelist ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND ÄRIKORRALDUSE INSTITUUT ETTEVÕTLUSE ÕPPETOOL ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES TMJ3331 “ETTEVÕTLUS JA ÄRI PLANEERIMINE” ÄRIPLAAN Äri definitsioon: NFC maksusüsteem kohvikutes Koostajad (nimi, e-mail): Alina Olivson ([email protected]) Karina Troškina ([email protected]) Aleksandra Kotseva ([email protected]) Aleksander Lilišentsev ([email protected]) Juhendaja: Hinne: (punkti) TALLINN 2015 Ettevõtte nimetus: One Second Payment Asukoht, aadress: Raja 15, 12618, Tallinn Estonia Telefon, e-mail: +372 534 851 76, [email protected] 2 1. KOKKUVÕTE (sisal...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse ja majutuse õppesuund Kokk Kalle Kuusk KOLMEKÄIGULINE PIDULIK ÕHTUSÖÖK Kirjalik aruanne Kuressaare 2013 SISUKORD 2 MENÜÜ Eelroog Peedipüreesupp piimavahuga (punane sibul, kartul, köögiviljapuljong, rõõsk koor, tüümian, basiilik, äädikas) Pearoog Mee ja tähtanisiiga küpsetatud kanafilee, küüslaugu ürdikartuli, mee-porgandi ja besamellkastmega (sidrun, apelsinimahl, küüslauk, basiilik) Dessert Creme brülee maasika-mündisalsaga (muna, rõõskoor, vanilljekaun, maasikaliköör) Joogiso...
Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Reelika Vihvelin Anna Popova MEHHIKO Kursusetöö I Õpetaja : Regine Soodla, Reelika Eerik Tallinn 2014 1 SISUKORD LISA 1 Kantiini interjöör 2 SISSEJUHATUS Kursusetööga saame kogemusi iseseisva toitlustusalased uurimisprojektis. Antud töös kasutame õpitud teadmisi toitlustuse valdkonna õppeainetes nagu näiteks toiduvalmistamine ja menüü planeerimine ning hinnakujund, toitlustusettevõtte korraldus ja serveerimisõpetus. Kursusetöö teemaks valisime Mehhiko köögi, mis keskendub kommetele, tavadele ja toidukultuurile. Kursusetöö peamiseks ülesandeks oli planeerida üritus valitud sihtrühmale. Selle üritusega tutvustame oma külalistele Mehhiko kombeid ja toidukultuuri, mida läheb vaja neil teada edaspidises elus. Ürit...
Sissejuhatus Kursusetööga saame kogemusi iseseisva toitlustusalased uurimisprojektis. Antud töös kasutame õpitud teadmisi toitlustuse valdkonna õppeainetes nagu näiteks toiduvalmistamine ja menüü planeerimine ning hinnakujund, toitlustusettevõtte korraldus ja serveerimisõpetus. Kursusetöö teemaks valisime Mehhiko köögi, mis keskendub kommetele, tavadele ja toidukultuurile. Kursusetöö peamiseks ülesandeks oli planeerida üritus valitud sihtrühmale. Selle üritusega tutvustame oma külalistele Mehhiko kombeid ja toidukultuuri, mida läheb vaja neil teada edaspidises elus. Üritus sisaldab kolme käigulist õhtusööki , mille juurde kuuluvad joogid ja aktiivne vabaaja veetmine. Määratlesime ära serveerimis viisi ning koostasime kolme roa kohta tehnoloogilised kaardid. Kursusetöös leiate veel valmistatava eelroa energia- ja toitaine sisalduse tabeli. Seal on välja toodud kui palju valke, süsivesikuid ja rasvu sisaldab antud roog. Juured Mehhiko k...
KOGU MIS ON KOGU? KES ON KOGU? KUS ON KOGU KOHT? 1. Mis on raamatukogu kogu? See on eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond) 2. Mis on kogu kujundamine (arendamine)? Soovitud koostisega kogu loomine ja arendamine. Raamatukogu eesmärkidele vastavate kogude koostamine, korraldus ja arendamine. (protsess, mis koosneb komplekteerimisest, organiseerimisest ja juhtimisest) 3. Kogusid võib moodustada põhiliselt... (mille alusel?) o Laadi järgi (ajakirjad, ajalehed, auvised, raamatud jne kogud) o Kasutuse järgi (arhiiv-, aktiiv-, ava-, kohalkasutus-, reserv-, depoo-, põhi-, suletud, kojulaenutuskogujne 4. Mis on kogude kujundamise eesmärk? kasutajate nõudluse rahuldamine! 5. Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine? - raamatukogu eesmärk...
Lõiketõõtluse KT. NR. 2 1. Instrumendi kulumine Kulumine mehaanilisel kulumisel o Peamine nähtus lõikeprotsessis, põhjustab lõikevõime vähendamist. o Kantakse lõikeriista tööpindadelt ära materjali osakesi. o Suurenevad lõikejõud, temperatuur o Halvenevad pinnasiledus ning teriku vastupanu lõikejõududele. Instrumendi eluiga o Instrumendi eluiga on funktsioon lõikekiirusest Vc ja ettenihkest fn. o Mida suuremad lõiketöötlus režiimid seda väiksem on instrumendi eluiga o Instrumendi elueaks loetakse maksimaalsetel lubatud režiimidel 15 min tööaega. Kulumise liigid o Abrasiivne kulumine – Tekib kahe pinna omavahelisel hõõrdumisel, kõvad osakesed (karbiidid) kriimustavad pinda ning kannavad osakesi minema. o Difusioonkulumine – Keemiline protsess kõrgel temperatuuril ja rõhul, mille käigus toimub ainete iseeneslik segunemin...
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. ...
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: ...
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: ...
SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte ül...
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 3 1. ÕPILASUURIMUS JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI GÜMNAASIUMIS ................................................................................................................................. 4 1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid ............................................................................... 4 1.2. Töö teema valik ............................................................................................................................ 4 1.3. UPT juhendamine......................................................................................................................... 5 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMI...
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 ...
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP ...
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted...
Äriplaani koostamise juhend Äriplaan koosneb kahest osast - sõnad ja numbrid. Äriplaani sõnalises osas kirjeldatakse oma äriideed, toodet, tootmist, klienti ja teid, kuidas kaup kliendini jõuab. Äriplaani numbriline osa koosneb tavaliselt kolmest tabelist: - planeeritud kassavoogude aruanne - planeeritud kasumiaruanne - planeeritud bilanss Numbrilise osa koostamise kohta saab täpsemalt lugeda artiklist "Äriplaan - finantsprognoosid". Äriplaani sõnaline osa Äriplaani sõnaline osa peaks olema 10-20 lehekülge pikk. Tähtis on jälgida, et kirjas oleks ainult oluline. Näiteks toote detailsed spetsifikatsioonid, täismahus turuuuringud, hinnapakkumised, lepingute näidised, võtmetöötajate täismahus CV-d, plaanid, kaardid lisatakse äriplaani lõppu lisadena. Kõike seda äriplaani lisades teete te oma plaani raskestiloetavaks. 1. Kokkuvõte Kuigi kokkuvõte on äriplaani esimene osa, soovitan selle kirjutada viimasena. Kokkuvõtte koostamisele tasub pal...
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle ...
Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, ...
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tol...
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.....................................................................
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano ...
annaabi.ee 
