Elektriliste koormuste arvutamine (0)

Elektriliste koormuste arvutamine
Üheks oluliseks ülesandeks elektrivarustuse ja objektide elektrifitseerimisel on elektriliste koormuste määramine. Tuleb määrata nii tootmiseks vajalikud koormused kui ka elukondlikud elektrikoormused. Koormuste määramisel tuleb arvestada nii olemasolevate kui ka lisanduvate võimsustega ja nende üheaegsusteguritega.
Elektriliste koormuste määramiseks saab kasutada kas teada olevaid üheaegustegureid, või koostada projekteeritava objekti ööpäevased ja aastased koormusdiagrammid.
Koormusgraafikute koostamise meetod on kasutatav kui on olemas objekti ööpäevased ja aastased tehnoloogilised kaardid. Arvutuslikuks koormuseks võetakse poole tunni maksimaalne koormuse väärtus. Kui esineb lühiajalisi koormusi kestusega alla poole tunni, siis vastav ekvivalentne poole tunni maksimaalne koormus leitakse järgmise valemiga:
, (1)
kus P1, P2,…, Pn - suurimad koormused;
t1, t2 ,…, tn - nende koormuste kestus.
Arvutuslik näivkoormus arvutatakse saadud tulemuse korrutamisega võimsusteguriga. Elektrimootorite vajaliku võimsuse leidmisel tuleb arvestada võimsus- ja kasuteguriga (mootori sildil on antud mehaaniline võimsus mootori võllil).
, (2)
kus η on kasutegur, Kk – töömasina koormustegur . Teistel seadmetel on arvutuslik võimsus võrdne installeeritud (paigaldatud) võimsusega, st. Süv = Sins.
Tehnoloogiliste kaartide puudumisel määratakse arvutuslik koormus teadaolevate üheaegsus tegurite korral järgmise valemiga:
, (3)
kus Pai on iga i-nda elektritarviti installeeritud võimsus, milline töötab kogu vaadeldava pooltunnise maksimumi ajal; Kk – koormustegur; η – kasutegur; P – iga j-nda elektriseadme võimsus, milline töötab maksimaalse koormuse ajal, kuid ei tööta kogu pooltunni vältel; t – pideva töötamise kestus.
Arvutuslikud koormused tuleb määrata eraldi päevase ja õhtuse maksimumi ajaks. Lihtsustatud arvutuseks võib päevase ja õhtuse maksimumi jaoks tööstustarbijatel võtta Kp = 1 ja Kõ = 0,6 ja olmetarbijatel ilma elektripliitideta kohtades Kp = 0,3…0,4 ja Kõ = 1 ning elektripliitide korral Kp = Kõ = 1.
Elamu elektrikoormuste arvutamiseks võib kasutada vastavaid tabeleid (Energiamüük või EEI J2:1995). Olemasolevate asulate elektrivarustuse rekonstrueerimise projekteerimisel võib arvestada ka energia tarnija andmeid eelmiste perioodide tarbimise kohta. Kui asulad gasifitseeritakse, siis nende elektrienergia tarbimine väheneb ligikaudu 20%. Maakohtades võib elektrilise koormuse ligikaudseks määramiseks kasutada järgmisi arvutuslikke koormusi ühe elamu kohta:

vanad majad – 1,8 kW, gasifitseeritult – 1,5 kW;

uuselamud – 2,2 kW, gasifitseeritult – 1,8 kW;

paljukorterilise elamu üks korter – 6 kW, gasifitseeritult – 4 kW.
Kui puudub tsentraalne soojavee varustus, siis tuleb arvestada lisavõimsusega 1,5 kW, konditsioneeride kasutamisel lisandub 1 kW.
Paljude ühesuguste tarbijate olemasolul tuleb koormuste summeerimisel arvestada üheaegsus-tegureid.
kus Sp ja Sõ on arvutuslikud päevased ja õhtused koormused toiteliinil või trafo lattidel; Spi ja Sõi – i-nda tarbija päevane või õhtune koormus; K0 – üheaegsustegur.
Kui tarbijate koormused erinevad üle 4 korra, siis võib väiksemate tarbijate võimsusi vaadelda kui suurematele tarbijatele lisanduvat võimsust
Sa = S1 + S2 ,
kus Sa on arvutuslik võimsus; S1 – suure tarbija võimsus; S2 – lisanduv võimsus.