2.3. Juhtide soojenemine voolukoormusel 9 2.4. Koormusgraafikud 10 2.5. Arvutuslik koormus 11 2.6. Koormuste keskpunkt 12 2.7. Vimsuse kaod 13 2.8. Elektrienergia kaod. 15 2.9
pinget; K1 temperatuuri parandustegur (vaata tabelist nr.5); 3. Jaotla enamasti omaette ruumina kujutatud või kindlalt piiritletud K2 vooluahelate arvu arvestav parandustegur (vaata tabelist nr.8). Juhtmete ja kaablite paigaldus pinnases: pinnaala paiknev elektriliste jaotus ja lülitusseadmete kompleks koos seadmete kuuluvate kaitse, juhtimis ja muu selliste seadmete, ümbiste ja ehitustarindidega. Jaotla nii sisend-, kui ka väljundpinged on ühesugused; = K 3 K 4 I lub I lub 4
SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendid ............................................................... 7 1.4.2 Elektritarbimise prognoosimine........................................................ 7 1.4.3 Elektritarbimise prognoosi meetodid ................................................ 8 1.4.4 Prognoosimine puuduliku informatsiooni tingimustes ................... 12 1.4.5 Koormuste prognoosimine ....
mentidega. • ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 3 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1.2 MÄÄRATLUSI • Piirseisund (konstruktsiooniline) /(structural) limit state/ − seisund, mille ületamisel konstruktsioon ei vasta enam projekti nõuetele (s.t ei täida ette- nähtud funktsioone). Projekteerimine peab tagama, et koormuste, materjali omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslike väärtuste puhul piirsei- sundeid ei ületata. • Kandepiirseisund /ultimate limit state/− − purunemise või muu konstrukt- sioonilise vigastusega (ülemäärane deformatsioon, ümberkukkumine, välja- nõtke jne) seonduv täieliku töövõime kaotuse seisund, mis võib ohustada inimesi. Üldiselt vastab ta konstruktsiooni või tema elemendi maksimaalsele
elektrilised, elektromehaanilised, elektromagnetilised, hüdraulilised ja pneumaatilised täiturid [1]. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kasutada teatud materjalide omadusi jõu rakendamiseks, mida kutsub esile deformatsioon magnetvälja või soojuse rakendamisel. Vaatleme nüüd lühidalt igat täiturmehhanismide gruppi. Elektrilisteks täituriteks on erinevad elektriga juhitavad lülitid, näiteks dioodid, transistorid, türistorid jne. Neid juhitakse juhtseadme poolt väikese võimsusega elektriliste signaalidega ning kasutatakse mootorite, ventiilide, soojendite jm sisse- ja väljalülitamiseks Elektromehaanilised täiturid muundavad elektrilise energia mehaaniliseks. Sellisteks täituriteks on erinevad elektrimootorid, millest tuleb pikemalt juttu järgnevates punktides. Elektromagnetilisteks täituriteks on solenoidid ja elektromagnetid, milles on ära kasutatud elektri magnetilised omadused. Solenoid koosneb ferromagnetilisest materjalist südamikust, millele on peale mähitud mähis
konstantse ehk sünkroonkiiruse n1 ja rootori pöörlemiskiiruse n2 vahe. kolm võimallikku olukorda1)norm 2)tühijooks 3) lühis Libistus- Suhtelise kiiruse ja sünkroonkiiruse suhet nimetatakse libistuseks. 2.Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seadusete alusel.Ohmi seadus: vool on juhtmes Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonselt pöörlevast staatori võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega: I=U/R Kirhhoffi I seadus: hargnemispunkti suunduvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga I +I =I +I4+I5
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
TaIlinna Tehnikaülikool Elektriajam ite ja jõueIektroonika instituut Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts SUJUVKÄIWTiD JA sAGĘDĮJ$MUUNDUREņ rÕruu LEHTtA ... 'r'.. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr, l999. 90 lk' Saa�
Kõik kommentaarid