koolivägivallast. Tahaksin tänada kõiki osutatud abi eest selle aastatöö valmimisel. Eriline tänu mu aastatöö juhendajale õpetaja Valter Maateele ja kõigile küsitluse täitjatele, ilma nendeta ei oleks see töö selline nagu ta teie ees praegusel kujul on. 1. LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE Lapse väärkohtlemisest on hakatud rääkima alates 1962.aastast, kui dr. C.H. Kempe ja tema kolleegid tõid avalikkuse ette termini "battered child syndrome", mis pani aluse väärkoheldud laste riiklikule kaitsmise ja abistamise poliitikale (Gelles & Straus 1988, 40). Laste väärkohtlemise erinevaid tõlgendusi kohtab kirjanduses mitmeid. Erinevate teadlaste poolt antud definitsioonid on küllalt erinevad võimaldamaks saada ühest arvamust lastele suunatud vägivalla levimusest ja olemusestki. Erisugustest lähenemisviisidest tulenevalt mõistetakse ja kirjeldatakse laste väärkohtlemist erinevate käitumisaktide ja tegevustena.
ühiskonnas toimuv ja selle kajastamine TV-s. (Televisiooni ajalugu.) Kas need lõputud tehnikavõimalused on last arendavad või kahjulikud? Iga ema ja isa tahaks oma lapsele pakkuda arendavat keskkonda. Kuna tänapäeval on vanemate elutempo kiire, siis olulised infovahendajad on telesaated ja Internet, vaba aja 5 sisustamiseks erinevad video- ja arvutimängud. Seoses tehnoloogia võimekamaks muutumisega on loodud mugavamad õppimistingimused, et soodustada veelgi infohankimise ja omandamise hõlpsust. (Aruksaar, 2012.) Algselt olid massimeedia liikideks, mis lapsi mõjutasid raadio ja trükised (lastele suunatud koomiksid ja raamatud). Nüüdseks on telereid kodus juba enamasti mitu ja need on muutunud tavaliseks tarbeesemeks. Juba telerite pealetungi algul oli probleemiks Briti laste liigne telerite ees istumine, milleks oli tollal umbes 2 tundi päevas
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................
Kuidas andekat last ära tunda? · Kiire õppija · Hea abstraktne mõtleja · Kestva tähelepanu võime · Laialdane sõnavara · Hea arvutaja ja piltmõistatuste kokkupanija · Väga hea mälu · Tundlik ja emotsionaalne · Arenenud õiglustunne · Püüdleb oma tegevustes täiuse poole · Huvides järjekindel · Eelistab endast vanemate seltskonda · Hea huumorimeel · Laialdased huvid · Õpib varakult lugema · Arenenud kujutlusvõime · Väga loominguline · Iseseisev · Protestimeelne, kaldub arvustama autoriteete (Sepp 2010: 60). 9 Sageli on kirjanduses rõhutatud mitmesuguseid isiksuseomadusi, mis andekuse arengut soodustavad, näiteks töökus, visadus, motivatsioon. Oluline on aga silmas pidada, et mingi isiksuseomaduse olemasoluga ei tarvitse kaasneda andekust. Nii näiteks pole andekus seotud ekstravertsuse ega introvertsusega, andekaid kohtame
Füüsiline valu vallandab kehas reaktsiooni ja hakatakse tootma heaoluhormoone endorfiine. (Peaasi, 2021) Psühhodünaamiline teooria Selle teooria rajajaks on Sigmund Freud ja selle teooria kohaselt mõjutavad lapseeas kogetu ja ka alateadvus isiksuse arengut. Freudi kohaselt on isiksuses keskseks kohaks alateadvus, ehk see on, mida inimene endale ei teadvusta. Sinna kuuluvad sellised impulsid, instinktid, konfliktid, mis on ebameeldivad, nt hirm, piinlikkus, ärevus ja nende olemasolu endale ei teadvustata. Isiksuse struktuur koosneb kolmest osas: Miski ehk Id, sinna kuuluvad kõik konfliktid, ihad, mis on teadmatuses. Seda iseloomustab ka ihade kohene rahuldamine vaatamata sellele, millised on tagajärjed. Ülimina ehk Superego võib nimetada Id vastandiks, inimene peab käituma väärikalt ja üldiseid moraalireegleid silmas pidades. Üliminas on ka tähtsal kohal see, kuidas inimene ideaalis peaks käituma.
Selline käitumine kinnistab lapses süütunde. Siit viib aga otsetee mitmesuguste psühholoogiliste komplekside juurde. 1.7.6 "Peamine on distantsi hoida." Teine äärmus vanemlikus lähenemisviisis on liigne vaoshoitus. Sellised vanemad ei avalda lapsele oma tõelisi tundeid -- nad ei näita avalikult välja oma armastust. Pigem kannavad nad rangete vanemate maski. Väliselt näivad nad karmid, kuna aga nende sisemuses valitseb alati allasurutud ärevus ning ebakindlus, siis läbi selle petliku eesriide tungib välja ärritunud olek. Suuremaks saades õpivad lapsed tundma neid ,,veealuseid voolusid" ning käituvad täpselt samuti. Kui te ei taha, et teie lapsest kasvaks silmakirjateener, loobuge kunstlikust distantsist enda ja tema vahel. 1.7.7 Järjekindlusetus On päris selge, et oleme kõik inimesed, kelle tegevused ei vasta mitte alati loogikale. Mis aga puutub kasvatusse, siis siin võib selline ebaloogilisus teha ,,karuteene"
friendliness, ecovillages Säilitamise koht: TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi raamatutuba Töö autor: Kadri Allikmäe Allikiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: PhD, dots. Kristina Nugin Allikiri: Institute Department Institute of Educational Sciences Department of Pre-School Education Töö pealkiri: Teaching the principles of community and sustainability for 6-7-year old children. A methodological material Field of Science: Educational Sciences Type of study: Month and year: Number of pages: 45 BA thesis May 2012 Appendixes: 7 References: 68 Abstract Global environmental problems have directed the focus of international organisations towards fostering sustainability in education
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc…
Kasvatus kuni 15.eluaastani *kätte on jõudnud tööaeg/õppimisaeg/uurimisaeg *ärata lapses huvi teaduste vastu *õpeta lapsele loogilist mõtlemist, tasakaalukust, toimetulekut, lahenduste leidmist *las laps valib oma hobi/huviala ise – ära sunni ja suuna teda Kasvatus naitumiseni *õpeta oma lapsele empaatiavõimet *õpeta kõiki inimesi armastama *head tehes saadakse ise heaks *õppige kogemustest Sofie ehk naine – tal on: *hea kujutlusvõime *lihtne ja peen maitse *ei vali omale juhuslikke ehteid *armastab seda, mis talle sobib *ta on huvitav ja võluv *teeb käsitööd *tunneb kõik majapidamistöid *hea moraaliga *armastab voorust *tahab meeldida ühele korralikule mehele *on viisakas ja tähelepanelik *Sofie Telemachoks sai Emile 22.10.2014 Kasvatusteadused
on ainult üks tee. ,,Julged, hoolivad ja teisi austavad lapsed kasvavad turvalises keskkonnas. Üksteisega arvestav, kõiki grupi liikmeid kaasav kultuur tuleb luua nii kodus kui lasteaias. Mõistmist, toetamist ja kaasamist tuleb lapsele õpetada iga päev. Vaid see tagab head suhted laste endi ning laste ja täiskasvanute vahel. Täiskasvanutel on suur vastutus kujundada lapsest vägivallavaba isiksus," rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots. Aastast 2007 juhib Save the Children Denmark koostöös Taani kroonprintsessi Mary Fondiga ennetavat kiusamisvastast programmi ,,Kiusamisest vabaks", mis on suunatud 38 aastastele lastele. Eestis on kiusamisest vaba lasteaia metoodika rakendamise eestvedaja MTÜ Lastekaitse Liit. Toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Kolmel viimasel aastal on metoodikaga liitunud 43 lasteaeda, kokku 87 rühma ja u 2100 last vanuses 2?7. Aastaks 2014 katab metoodika kõik koolieelsed lasteasutused üle Eesti.
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
8 hakkama ka ühiste tunnuste ja üldmõistete leidmise-üldistamisega. C. Kuhlman (1960) leidis, et lapsed on erisuguse kujutlusvõimega. Selgus, et parema kujutlusvõimega õpilased õppisid kiiremini seostama sõnamärke vastavate piltidega- mehaaniline assotsiatsioon. Teistel õnnestus aga paremini mõistete moodustamine ühiste omaduste alusel (piltidelt). Kuhlman on veendunud, et kujutlusvõime enneaegne pidurdamine (piiramine) toob endaga kaasa puudujäägi mõtlemise arengus. 3. Analüüs on mõne eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. On selge, et väikelapse mõtlemine ei alga analüüsist, kuid ta jõuab selleni (alates 11.-12. eluaastast), kui on läbinud eelnevalt normaalse arengutee. 4. Süntees on analüüsile vastupidine protsess- üksikosad ühendatakse mõtteliselt tervikuks. On päris selge, et analüüsile ja sünteesile eelnevad lapsel
hea abstraktne mõtleja, kestva tähelepanu võime (kui tegevus teda huvitab), laialdane sõnavara, hea arvutaja ja piltmõistatuste kokkupanija, väga hea mälu, tundlik ja emotsionaalne, arenenud õiglustunne, püüdleb oma tegemistes täiuse poole, huvides järjekindel, eelistab endast vanemate seltskonda, hea huumorimeel, laialdased huvid, õpib varakult lugema, arenenud kujutlusvõime (nt palju kujuteldavaid sõpru, või võimendab oma hirme), 10 väga loominguline, iseseisev, protestimeelne, kaldub arvustama autoriteete. (Sepp, 2010, 60-61). Väikelaste kohta sõnab Sepp (samas) järgmist: ,,Andekate väikelaste jälgimisel on täheldatud elavaloomulisust, väga varakult ilmnevat võimet keskenduda mingile ühele objektile,
Laste järele tuleb valvata ja kui ettevõtte territooriumil juhtub õnnetus, on ettevõte selle eest suuremal või vähemal määral vastutav. Laste turvalisuse tagamine on oluline teema nii ettevõtete kui ka lapsevanemate jaoks. Üldiselt ollakse arusaamal, et riske tuleks maandada ja ohtlikke olukordi vältida. Vastupidiselt sellele üldisele arusaamale kirjutasid Gever Tulley ja Julie Spiegler raamatu ,,50 Dangerous Things (You Should Let Your Children Do)". Raamatus soovitatakse ronida puu otsa, lakkuda patareid, liimida sõrmed kokku jne. Teose eesmärk on õhutada lapsi võtma riske, et seeläbi õppida ohutust. (Richie 2011) Läbi kogemuste saab laps õppida aru saama riskidest ja ohutusest ning seeläbi muutuda vastutustundlikumaks. Raamatus räägitakse: ,,Lase lastel puu otsa ronimist harjutada, et nad õpiksid seda turvaliselt tegema. Kui Sa neil seda kunagi teha ei lase, teevad nad
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc…
-60% turvalised; 20% ärevad ja 20% vältivad 1980-ndatel Adult Attachment Interview loomine -sisaldab kahte ülesannet: palutakse meenutada kiindumusega seotud kogemusi (mis negatiivsete kogemuste puhul võib olla üsna ebamugav) ja samal ajal tuleb keskenduda intervjuu protsessile. Kelly Brennan ja kolleegid (1998) lõid uue dimensionaalse küsimustiku kiindumuse mõõtmiseks (ECR): kaks fundamentaalset dimensiooni, mis kirjeldavad täiskasvanute kiindumust: ärevus (AX) ja vältimine (AV; ehk valmidus kasutada partnerit turvabaasina) . L.AV + H.AX = murelik (preoccupied) H.AV + H.AX = tõrjuv-kartlik (fearful-avoidant) H.AV + L.AX = tõrjuv-eitav (dismissing-avoidant) L.AV + L.AX = turvaline (secure) Populaarseim mõõtvahend on ECR (Brennan, Clark, Shaver 1998) ja selle uuendatud versioon ECR-R (Fraley, Waller, Brennan, 2000). Kategoriaalne uurimus! Bartholomew & Horowitz’i (1991):
Atributsioonid Downi sündroom levimus 1:800 -8,32:10000 vanemate vanus riskiteguriks aeglasem areng o kognitiivne, keel, sotsiaalne areng mahajäämus motoorikas toimetulekuraskused igapäevases elus füüsilised anomaaliad, südamehaigused, hüpotoonia o lühem eluiga Klinefelteri sündroom lisakromosoom XXY (ema vanus riskiteguriks) levimus 1:500-1:1000 sotsiaalsed ja käitumisprobleemid o ärevus, impulsiivsus, agressiivsus, kohanemisraskused, enesessetõmbumine, häbelikkus kognitiivsed probleemid (EF defitsiit) o tähelepanu o kõne-keeleprobleemid kuni 85% o õpiraskused (lugemine, kirjutamine) peenmotoorika o koordinatsioon, kiirus, tugevus haiguste risk o sigimatus, rinnavähk, skisofreenia Alkohoolne fetopaatia (FAS) FAS ema alkoholi liigtarbimise tagajärjel o 6 standardühikut alkoholi
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
· Teadlased mõõdavad pärilikkust ühemunakaksikutega. · GEENID NING JAGATUD JA MITTEJAGATUD KESKKOND Käitumisgeneetikud jagavad mõjud arengule kolme liiki: o Pärilikkus viitab variatiivsusele, mis on seletatav geneetiliste erinevustega. o Jagatud keskkond muudab õed-vennad sarnasteks. o Mitte jagatud keskkond võib mõjutada genotüübi ja keskkonna interaktsiooni. · GEENIDE IDENTIFITSEERIMINE tehnoloogia arenemine aitab meil urida DNA struktuuri. Ning teha kindlaks geene ja nende mõjusid paremini kui kaksikute uurimus. · KROMOSOOMI ARENGUHÄLBED käitumist mõjutavad ka muutused kromosoomide tasandil. Vahel juhtub geneetilises edasikandumises mõni viga , muutus või muteerumine geeni tasemel. Mõni viga võib aset leida kogu kormosoomi tasemel. · DOWNI SÜNDROOM see esineb ligikaudu ühel vastsündinul 800-st.
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
(lk. 106-107). Lapse väärkohtlemise mõiste ja liigid, Soonets, R. (lk.91-105). Väärkohtlemise mõju lapse arengule, Põldsepp, I. (lk. 124-134); 4. Kõiv, K. (toim) (2002). Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Lapse väärkohtlemise liikide seos vanemate seotuse stiilidega käitumishälvikute erikooli ja tavakooli tütarlastel, Rääsk, Ä. (lk. 149-153); 5. Lie, H.R. (1993). Disability and Coping. A cross-sectional study of Nordic children with myelomeningocele. Stockholm; 6. Loengumaterjalid aine ,,Alushariduse erimetoodika" raames. Sotsiaalsete oskuste arendamine koolieelses eas, Pille Häidkind, 2010/2011 kevad; 7. Loengumaterjalid aine ,,Arengupsühholoogia" raames. Lapse- ja noorukiea arenguhäired. Arengu hindamise meetodid, Mairi Männamaa, 28.11.2010; 8. Loengumaterjalid aine ,,Sotsiaalsed probleemid Eestis" raames. Laste väärkohtlemine, Kadri Soo, 31.03.2011; 9
· Kaasaegse ühiskonna teraspuur · Maailma uurimises on oluline väärtusvaba uurimisvajadus ja oht teadmiste väärkasutamise ees · Mõistmine võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub · Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad · Ratsionalism kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia · Religioonist: usu mõju majanduslikule arengule, vahekorrad ja mõjud majanduslike tingimuste, religiooni, sotsiaalsete faktorite vahel · Bürokraatia kõik avalikud suhted formaliseeritakse. · Ideaalne tüüp - loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile
Parem ajupool ületab vasakut komplekses mõtlemises, ruumilisuse tajus ja keeruliste mittekeeleliste seoste arusaamises, kui ka akustiliste muljete töötlemises ja musikaalsuses. Funktsioonide jaotus peaajus põhjustab seda, et vasakukäelisel ja paremakäelisel on erinevad võimed ümbrust tajuda ning nad töötlevad ja käsitlevad neid muljeid erinevalt. Vasakukäelised on tundelisemad ja intuitiivsemad, neile on omane sümbolitest arusaamine ning fantaasia ja kujutlusvõime. (Tallinna Ülikool, 2015) 1.1 Vasakukäelisuse põhjus ning tüübid On palju oletusi vasakukäelisuse suhtes, kuid täpse vastuseni pole siiani jõutud. Üks oletus on see, et vasakukäelisi on kahte tüüpi: a) pealesunnitud vasakukäelisus tähendab, et tegelikult pidi lapsest saama paremakäeline, kuid mingi kahjustuse tõttu vasakus ajupoolkeras toimus vahetus teise poolkera vastu. Paljudel juhtudel on sellistel inimestel ka muid probleeme,
Füüsiline areng primaarsed ja sekundaarsed sootunnused tüdrukutel varem, esimene menstruatsioon 8. ja 16. eluaasta vahel. Füüsilise arenguga rahulolu poistel suurem kui tüdrukutel; halvim liiga vara küpsevatel tüdrukutel ja liiga hilja küpsevatel poistel (östrogeen ja testesteroon). Varasem murdeiga varaseem seksuaalne käitumine, muurdeealise moodi käitumine varem iseseisev tegutseja, seksuaalne teadlikkus ja huvi, käib kohtamas, tehnoloogia kasutamine, tarbimiskäitumine. Suurem vajadus autonoomia järele, orientatsioon eakaaslastele, keskenduma heteroseksuaalsetele suhetele ,enesele tähelepanu pööramine, eneseteadvus, identiteedi otsimine, tekivad abstraktsed kognitiivsed võimed Ebaküpsuse kriteeriumid: 1. Lapsik käitumine: pudikeel, viriseb, nutab, ei saa üksinda hakkama, suhtleb endast noorematega või enda ema ja isaga, lapse riided jne. 2. Rumal käitumine: mängib klouni, naerab, tembutab jne. 3
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluse
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999.............
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Areng on protsessi keskne. Mõtlemine on staatiline ja protsess (kuidas me teatud eesmärgini jõuame) on dünaamiline. Mis on arenguliste muutuste peamine põhjus? On aistinguid, mis tulevad kehast seest ja ka neid, mis tulevad keskkonnast. Keskkonna ja pärilikkuse dilemma – mõlemad mängivad rolli indiviidi arengulistes muutustes. Pikkus, kehaehitus, hääletoon, musikaalsus, häbelikkus, keele omandamise iga, emotsionaalsus, ärevus, neurootilisus (jne.) on need asjad, mis võivad vanematelt lastele edasi kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt. Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus. Arengu järjepidevus/perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng. Kas varasem ja hilisem areng on üksteisega seotud? On seotud.
, Shirani, M., Ahrani, S., Karami, J., Hafshejani, Z. K. (2016).Effect of Topical Application of the Cream Containing Magnesium 2% on Treatment of Diaper Dermatitis and Diaper Rash in Children: A Clinical Trial Study. Dermatology Section 10. doi : 10.7860/JCDR/2016/14997.7143 http://www.jcdr.net/article_fulltext.asp?issn=0973- 709x&year=2016&volume=10&issue=1&page=WC04&issn=0973- 709x&id=7143(07.01.2017) Odio, M., Thaman, L. (2014). Diapering, Diaper Technology, and Diaper Area Skin Health. Pediatric Dermatology 31: 9-14. doi: 10.1111/pde.12501 https://www.ineip.org/sites/default/files/field/resource/attachments/pde12501.pdf (18.04.2017) Panahi, Y., Sharif, M. R., Sharif, A., Beiraghdar, F., Zahiri, Z., Amirchoopani, G., Marzony, E. T., Sahebkar, E. (2011). A Randomized Comparative Trial on the Therapeutic Efficacy of Topical Aloe vera and Calendula officinalis on Diaper Dermatitis in Children. The Scientific World Journal 2012. doi:10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
