Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tegelikkus ja meediategelikkus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
meediat, ajakirjandus, gripp, sõnavabadus, väljaanded, tsensuur, raagi, meediast, rahal, faktorid, sünnis, edastada, omanikud, uudiste, rahastajad, teemasid, olukordi, tegelikkust, tegevusala, vaatajaid, refleks, katastroofid, põhjusel, üksikud, domineerib, esiteks, teguviisi, juttu, ostetaks, aktuaalne, seagripp, sureb, igat, liigutus, põhiseadus1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides
probleemide ning suurte muutuste puhul. Nii pikaajaline organisatsiooni imago loomise programm kui ka ühekordne projekt vajavad kas suuremal või vähemal määral ettevalmistustööd. Igasuguse suhtekorraldusprogrammi eesmärk on üldjuhul kas olemasoleva positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras soodsa muutuse esilekutsumine. Seega on programmi ettevalmistusfaasi ülesanne teisel juhul leida peamised faktorid, miks organisatsiooni ning tema sihtgruppide vaheline suhtlus (või selle mingi osa) ei vasta organisatsiooni ootustele. Kui soovitakse olemasolevat olukorda säilitada, tuleb identifitseerida, mida on seni hästi tehtud st millised faktorid on soodustanud organisatsiooni positiivse imago kujunemist. Üldjuhul ei saa olla tegemist nii täiusliku situatsiooniga, niivõrd positiivse suhtumisega, et enam midagi parandada ei saa
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema või
See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19.
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid.....................................................................................5 1
perspektiivis ära. 24 Usalduse loomist on uuritud tõsiselt Stanfordi Ülikooli Persuasive Technology Labi poolt. Sellest uuringust tulid välja mitmed väikesed ja suured asjad, mis võivad asja sinu kasuks või sinu kahjuks pöörata. Näiteks kirjavigade sage esinemine tekstides võib sinu usaldusväärsuse kiirelt põhja viia. Uuringust tuli välja, et kõige olulisemad usaldust mõjutavad faktorid on järgmised: kiire vastamine klientide päringutele täielik ja selge informatsioon ettevõtte ja toodete kohta veebilehe omaniku täielikud kontaktandmed on selgelt esitatud privaatsuspoliitika on selgelt inimestele arusaadavalt välja toodud veebilehel on otsingumootor külastaja on enne näinud veebilehe reklaami kuskil veebilehel on teemakohased reklaamid professionaalne kujundus
Rõivamoe mõtlesid välja toodete reklaamijad: ei osteta uusi riideid, sest need kuluvad, vaid mood muutub. Kui keegi müüb moodsamat ja mugavamat elu, on lõpmatu turg – tuleb seostada, et heaolu käib selle toote kaudu. Lingvistilised tunnused: Reklaam sisaldas lugusid – kinnistunud narratiivid, jäljendatud vestlused Kuvand sõltus müüdava objekti asendamisest mini muu ahvatlusega (raadio pesuvahendi vastu) Reklaamid kasutasid uut meediat (raadio, koomiksid), aga viisid edasi ka trükireklaame, muutes nende keelekasutust. Hulk tänapäevareklaame lähtub sellestsamast strateegiat. Tootjad ahvatlevad ja ähvardavad sotsiaalsete argumentidega: „Sa pole moekas/sa ei kuulu seltskonda, kui sa ei kasuta …“. Uudsus on mittevana ja samas ka uus oma tähenduses, moodsus, kaasaegsus. Potentsiaalset ostjad kiidetakse ja meelitatakse („Kui hangid meie kauba, siis erined massist!“) või hirmutatakse („Kui
Need on meetmed, mis püüavad toodet kliendile lähemale tuua, anda tootele lisaväärtust. Müügitoetus on turunduskommunikatsioon, mis reguleerib müüjate ja ostjate omavahelist suhtlemist, info edastamist ning vastuvõtmist. 6) Müügiedendus - üks neljast edenduse viisist (ülejäänud kolm on reklaam, otsemüük ning avalikud suhted). Müügiedendus on isikustamata reklaam, mis on loodud müügi vahetuks mõjutamiseks. Meediat ja meediaga mitte seotud turunduskommunikatsiooni kasutatakse nõudluse suurendamiseks eelnevalt piiritletud perioodil, turu stimuleerimiseks või toote kättesaadavuse parandamiseks. Saab suunata kas kliendile, müügimeeskonnale või jaotuskanali liikmetele (nt edasimüüjad). Kliendile suunatud müügiedendust nimetatakse kliendimüügi edenduseks. Jae- ja hulgimüüjatele suunatud müügiedendust nimetatakse kaubandusmüügi edenduseks.
Indiviidid on orja seisuses. 2) dünastia – valitseb monarh või kuningliku perekonnaliige. Mis eristab neid türanniast on, et nemad tulevad võimule ja kasutavad seda tuginedes kindlatele reeglitele. Võim ja rikkused on tavaliselt jaotatud kogu monarhi perekonna vahel. Dünastia võimu legitiimsus tuleneb traditsioonist. Dünastia režiimis ei ole poliitilisi parteisid, isegi mitte ühte juhtivat parteid. Lubatud pole vaba ajakirjandus ja sõnavabadus. Dünastiate praegune rikkus tugineb peamiselt tohututest õli ja nafta puuraukudest. Tänapäeval pole mitte kõik monarhiad mittekonstitutsioonilised: eksisteerivad riigid, kus monarhia on kas piiratud (konstitutsiooniline) või sümboolne (parlamentaarne) 3) sõjaväelised režiimid – on kõige levinum vorm autoritaarse režiimi vormidest. Armee on erilises priviligeeritud seisuses. Paljudel juhtudel armee sekkub, et kaitsta olemasolevat sotsiaalset ja sõjalist status quo’d
õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peetakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Liberalismil on 3 peamist dimensiooni: 1) Moraalne- elu, vabadus, väärikus 2) Poliitiline- hääletus-, osalus-, sõnavabadus 3) Majanduslik- individualism, vabaettevõtlus 14.-15. sajandil tähendas liberaal vaba inimest, kellel pole senjööri. Hiljem laienes isikliku vabaduse mõiste ka kõne- ja mõttevabadusele. 18. sajandil tähendas liberalism ennekõike uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. 18. sajandi lõpul hakkas mõiste omandama oma klassikalist (tänapäevast) tähendust. Klassikaline liberalism põhineb 17.- 18
Milline on sotsioloogia? · Robert K Merton sotsioloogia peab olema nagu füüsika; iga tõeline teadus peab oma mineviku unustama · Jeffrey Alexander sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. Ükhiskonna kohta käivate ideede klassifikatsioon Normatiivne (kuidas peab Positiivne (kuidas tegelikult olema?) on?) Üksikjuhtumitega tegelemine Ajakirjandus Ajalugu poliitikute sõnavõtud Geograafia seisavad teadusest kõige Etnograafia kaugemal Keskenduvad üksikjuhtumitele Üldistuste tegemine Sotsiaal-poliitiline filosoofia Sotsioloogia Psühholoogia
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
Loodi printsiibid - VÕRDSUS ja VABADUS. Võrdust käsitletakse erinevalt, fundamentaalne konstseptsioon ütleb, et teatud viisil on inimesed võrdsed,Prantsuse deklr. ütleb, et loomu poolest oleme võrdselt. Arvamus on, et kohelda tuleb võrdselt, kuigi Eesti ja Soome arusaamas on siiski erisusi - unisex on Soomes väga teema ja Eestis mitte. Vabadus tähendab valikuvabadust, saame otsustada, kuidas elada, keegi ei saa tulla seletama. Sõnavabadus, usuvabadus jne. Kuigi ükski vabadus ei ole absoluutne. Läbi seina siiski ei saa minna, sama sõnavabadusega - nilbused ja solvamised on siiki taunitud. Allikas loomupärased õigused mida ei saa ära võtta, inimloomus Immanuel Kant- inimõigused on seotud väärikusega universaalsus. Hobbes ja Locke leiavad, et olemas. K. Marx ja J. Bentham, Mill ja Rousseau kahtlevad selles. Postmodernistid- arvasid et inimõigused on mingi konstrueeritud lugu isiku ja ühiskonna vahel.
Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
· teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt · saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda · peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid · saatja kohuseks on välja arendada ka tagasiside kanalid, et hinnata reaktsiooni ja vajadusel suhtlust korrigeerida. Miks vastuvõtjal võib sõnum saamata jääda või miks ta seda adekvaatselt ei mõista? Sest sotsiaalsed süsteemid ei ole triviaalsed, sisemised ja välised faktorid koostoimes kujundavad lõpuni ette ennustamatu tulemi ... Sisemised põhjused- · tähelepanu /taju selektiivsus (mh tähelepanu temaatika) · valikuline moonutus (mh hoiakute ja emotsioonide temaatika) · valikuline meeldejätmine (mh mälu, õppimise temaatika) Teade olgu atraktiivne, selge, üheselt mõistetav ja korduv. VAJADUSED
Eestis pigem läbirääkimised, kuid loevad ka argumendid (mis on sisuliselt parem) NL-s: - Rahvademokraatia (,,hea", hetkel alles Kuuba ja Põhja-Korea) - Kodanikedemokraatia (,,halb") tänapäevane demokraatia Läänes Demokraatia kui põhiseaduse aluspõhimõte: Demokraatia kui õiguspõhimõte (olemas õiguslik raamistu, kuidas tekib) Demokraatia on põhiõiguste sõbralik ja õigusi soosiv, eeldab vabat kodanikkonda (mõtte-, sõnavabadus jne) Demokraatias pidev pidevussuhe (,,vastuolu") (vastassuunalised normid nt sõnavabadus vs inimväärikus, au ja õigus): - Rahvasuveräänsus / enamusdemokraatia - Rahvasuveräänsus: § 1 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. (rahvas on pigem terve elanikkond) Pouvoir constituant rahvas annab endale põhikorra, konstitueerib ennast
Edasi algas tõeline sotsioloogia. Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt 20.saj. algus) sotsioloogia teadusele pandi alus. Tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920) ÜHISKONNA KOHTA KÄIVATE IDEEDE KLASSIFIKATSIOON NORMATIIVNE (kuidas POSITIIVNE (kuidas peab olema?) tegelikult on?) ei anna hinnanguid ÜKSIKJUHTUMITEGA Ajakirjandus Ajalugu TEGELEMINE Poliitikute sõnavõtud Geograafia Etnograafia ÜLDISTUSTE TEGEMINE Sotsiaal-poliitiline filosoofia Sotsioloogia Psühholoogia Majandusteadus August Comte (1798-1857) sotsioloogia rajaja mingis mõttes, võttis esmakordselt kasutusele sotsioloogia mõiste
8 Sõltumatu kohus •Kohtu roll on tagada riigivõimu teostamine demokraatlikul ja seaduslikul teel. •Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (PS §146) •Sõltumatu kohtu vajaduse tingivad: -võimu teostamise seaduslikkuse järelevalve; -kohtu õigus ja kohustus otsustada inimühiskonna väärtuste üle 2.9 Avalikkus ja vaba ajakirjandus •Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused (PS §3 lg 2) •Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (PS §44) •Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks
(ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid. Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: -vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. -võitlus monopolidega mis tahes majandusharus. -ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus). -lobitöö kontroll. -ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. Püsimine Riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ja risti vastupidiste eesmärkidega. Enesekaitsevõime. Fair play (ingl. aus mäng).
Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid. Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: -vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. -võitlus monopolidega mis tahes majandusharus. -ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus). -lobitöö kontroll. -ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. Püsimine Riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ja risti vastupidiste eesmärkidega. Enesekaitsevõime. Fair play (ingl. aus mäng).
Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid. - Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine. - Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: -vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. -võitlus monopolidega mis tahes majandusharus. -ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus). -lobitöö kontroll -ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. Püsimine Riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ja risti vastupidiste eesmärkidega. Enesekaitsevõime. Fair play (ingl. aus mäng).
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti �
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
- Reklaam on kommunikatsioonivorm. Hea reklaami oluline aspect on õige meediumi valik, mis sõltub taas sõnumist, vastuvõtjast ja -käsutada olevast eelarvest. Eristatakse siseseid ja väliseid meediume. Sisesteks meediumiteks on reklaamivahendid, mis on olemas või milliseid saab hõlpsasti valmistada: voldikud, brozüürid, posterid, kuulutustulbad, kirjad jne. Väliste meediumite all mõeldakse ajakirjandust, raadiot, televisiooni ja internetti, siia kuuluvad ka teiste organisatsioonide väljaanded. Reklaamivahendi valikul peaks organisatsioon esitama endale küsimused: - kas mediumi olemus ja sisu on kooskõlas edastatava sõnumiga? - Kas valitud medium jõuab sihtgrupini? - Milliseid meediume võib kasutada koos? - Kas valitud meediumid ilmuvad edastatava sõnumi jaoks soodsal ajal? - Kas niisugused reklaamvahendeid on varem kasutatud? - Kas meediumi saab kasutada sõnumite edastamiseks ka edaspidi? - Kas meediumi ilmumissagedus on kooskõlas sõnumile sobiva edastamissagedusega? 3
Territoriaalse paiknevuse järgi c. Toote või teenuse järgi d. Tarbijagruppide järgi ja e. Tootearenduse alusel. 8. Ettevõtja ja juht, ettevõtlikkus ja juhtimine Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 9. Ettevõtluskeskkond, riskid ettevõtluses Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetatakse kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus-, tehnoloogiline-, sotsiaalne-, poliitiline-, õiguslik- ja ökoloogiline keskkond
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
* Nt. Kui ametlikult on kõigile kodanikele tagatud töökoht, töötuid statistiliselt ei ole, samas on vajalik teada, kui suur osa elanikest tööd teeb, kui suur osa ainult saavad palka ja kui suur osa ei saa. # RASI algselt aitas luurata inimeste järele - NL ametliku statistika, aga isegi KGB süsteemis oli aga oma sisseehitatud moonutamise süsteem. (Kõik peavad näitama, et on vajalikud ja samas saavad oma ülesannetega hakkama) - Tsensuur varjas ühiskondlikke protsesse ka otsustajate eest sotsioloogidele osutati täpselt ja kitsalt piiritletud ülesanne materjali koguda ,,tehniliste" ülesannete jaoks. * Moonutamise süsteemist ei saanud needki mööda, eriti kui ajad muutusid Hrustsevi ,,sula" järel # järeldused ei saanud olla kriitilised kehtiva ühiskonnakorra suhtes, üldistuste tegemine oli väga piiratud. Kui tulemused ise olid sobimatud üritati nendest raportidest lahti saada ja nad
Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · kohtusüsteemi jt kontrollorganite (riigikontroll, keskpank) poliitiline sõltumatus · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õiguste arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste eelduseks on põhiseadus, valitsemisinstitutsioonid, vabad valimised. o Pluralismi olemus ja tähtsus Pluralism MITMEKESISUS, PALJUSUS, MIS VÕIB ISELOOMUSTADA ÜHISKONNA SOTSIAALSET EHITUST, PARTEISTUMIST, VAIMUKULTUURI, DEOMKRAATLIKU ÜHISKONNA ISELOOMULIK TUNNUS. Nüüdiaegse deomkraatia oluliseks tunnuseks on poliitiliste organisatsioonide, erakondade, huvigruppide suur arv
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
annaabi.ee 
