Juhan Viiding (4)

Juhan Viiding

Sisukord

Sissejuhatus....................................................................3

Elulugu......................................................................................4
Looming....................................................................................5
Luuletused.................................................................................8
Kokkuvõte...............................................................................12
Pildid.......................................................................................13
Kasutatud materjal..................................................................14
2

Sissejuhatus

Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi; 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja .
Esimesed luulekogud ja luuletused avaldas Jüri Üdi nime all.
3
Elulugu
Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre . Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps .
Viidingu haridusteegi oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse.
Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega.
Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.
Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga.
Oma tegevusrikka elu jooksul, mida ta 21. veebruaril 1995 enam elada ei suutnud, oli Juhan nii luuletaja, näitleja kui ka lavastaja vaimuküllast tööd.
Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu.
1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad
1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus
1984. J. Smuuli nimeline kirjanduslik aastapreemia
1985. J. Liivi luuleauhind
1990. Eesti Teatriliidu aasta eripreemia
4
Looming
Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego. Ta loobus sellest nimest 1970. aastate lõpul, kui toimus pööre tema loomingus .Vahe Üdi ja Viidingu nime all kirjutatud luuletusete vahel on sedavõrd selge, et mõnikord räägitakse nagu kahest eri kirjanikust,Mis ei tähenda, et neil midagi ühist ei oleks. Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust.
Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus Loomingu Raamatukogus 1971. aastal. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli viimane, mille ta avaldas Jüri Üdi pseudonüümi all ning sisaldab lõpuosana ka "Juhan Viidingu luulet". Aastal 1980 ilmus "Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid.
Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt . Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval.
Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume (" Nipernaadi ") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor-Trio" jm).
Aastal 1980 avaldas Jüri Lina Stockholmis heliplaadil Üdi filosoofilisematest värssidest koostatud luulelavastuse "Katarsis tardumuskrampides" ( koostaja Jaak Lõhmus). Plaat on tehtud mitu aastat varem Eestis keelustatud raadiolavastuse põhjal. Tegu on ilmselt ühe omapärasema tõlgendusega Juhan Viidingu luulest .
Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 ilmus 5 CD kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega.
Luuletaja Jüri Üdi (pseudonüüm) esimesed luuletused ilmusid 1968. aastal „Loomingus“.
Tema varasemat loomingut saab iseloomustada kui koomilist ning üllatuslikku. Kirjutuslaad sel ajal oluliselt ei varieeru .
5
meremehe küsimus
laev tuli kaua üle suure lombi
nüüd on ta siin ja võtab kindad käest
mees ütleb vähe mees ei ütle palju
ta ütleb vaid: ma tulen mereväest
toas hakkab hämar lähen lampi võtma
ta peatab mind: kas sa veel luuletad
ja kuna tahan öelda talle tõtt ma
siis kaua sõnu meelde tuletan
(„ Selges eesti keeles“)
Hilisemas, teises perioodis Viidingu loomingust mille alguseks peetakse tinglikult aastat 1977 (70.-80. aastad olid loomingu tippaeg ja sellel ajal moodustasid need peaaegu omaette  žanri), kui ta esimest korda pärisnime all luuletusi avaldas, võime näha maailmapildi tasakaalustatust, lihtsustunud väljendusviisi ja traagilise hoiaku süvenemist. Tundub, nagu oleks looming talle elu lõpu ette kirjutanud või nagu oleks ta läinud oma loomingu rada, nagu oleks see teda ette valmistanud või motiveerinud.
esimene
Tean, et läbi irvituse,
läbi teineteisepiina
kaotame me ligimese.
Sinagi.
Iseennast ma ei talu
talutavana.
Olen kuulmas: leia rahu
endas. Elavana.
Ei ma ela seda kaasa,
millest tõukun siiski.
Ainult nähtu võtan kaasa.
Ta mu ära viiski.
See ei ole äraminek.
Algav tulemine?
- - -
Valgus paistis .
Ja ma kuulsin:
Ela, inimene. 
(„Tänan ja palun“)
6
Tema värvideks olid kõige vastandlikumad must ja valge, mis iseloomustavad ka tema vastuolulist loomingut ja isiksust. Nende värvidega olid kujundatud ka kõik luulekogud:
 
Närvitrükk (1971).
Realistliku ingli laul (1968)
Aastalaat (1971)
Detsember (1971)
Käekäik (1973)
Selges eesti keeles (1974)
Armastuskirjad (1975)
Ma olin Jüri Üdi (1978)
Elulootus (1980)
Tänan ja palun (1983)
Osa (1991)
Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik „Kogutud luuletused”.. Aastal 2004 ilmus 5-st CD-st koosnev kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega
7

Luuletused

SÜGISÖÖSEL VENNA UKSE TAGA
sügisöösel venna ukse taga
öö nii pime veel ei laula kukk
vend seal magab aga me ei maga
venna uksel ees on snepperlukk
kes küll mõistaks põrsa hinge vaevu
kes saaks aru meie muredest
häda ajab suured härjad kaevu
mis siis rääkida veel põrsastest
läbi seinte venna paksu naha
pole kuulda meie kaebehäält
meil on külm ja kurb ja väga paha
aga vend ei lükka tekki päält
vend ei tule vend on uhkeks läinud
talle maja tähtsam kui kõik muu
sellist siga pole me veel näinud
öelda vend ta kohta tõrgub suu
8
POJAGA RESTORANIS
istun jälle restoranis toolil
külm on sõbrad elu garderoob
sel želeel on liikumatud silmad
mida kelner linnutiivul toob
kanakotlet laseb välja rasva
kuskil kaugel mõrtsuk laseb verd
kallis poeg sa ruttu suureks kasva
näed Pariisi Kairot Surnumerd
palun arve meil on muidki käike
pole tarvis tänan mis te nüüd
kallis poeg sa pole enam väike
nüüd pead teadma kuhu ennast müüd
ära solva kodanikke sigu
siis sul hästi käivad käbarad
ära korda oma isa vigu
õpi keeled kanna kübarad
OOTAMATU SURM
kõik lõpuni ja sinul hakkab jube
sa kardad usku kardad üksindust
sa tantsid valssi mööda tühje tube
ja iseendalt ootad lunastust
me teame ette kuskil kaugel ajas
on jälle tahe tulla tuldud teed
sa tantsid valssi isa-ema majas
parketi all ei tantsi valssi need
ja iga kord kui krigisevad lauad
kui möödud kapist lauahõbedast
sa vaatad alla kus on nende hauad
ning äkki pääsed valsist jubedast
9
TUNNELIS
noor mees rebib tunnelis kuulutust maha
ma möödun ja mõtlen
kas tahab?
ei taha?
tahab ta kuulutust endaga viia
või ta ei taha et vaadataks siia
või ta ei soovi et minnakse sinna
kuhu see kuulutus soovitab minna
vaatan
kui noormees saab paberi lahti
mõtlen
kui palju on minu sees prahti
aga see mees võtab kuulutust ära
silm tahab puhata
suutmata vaadata
enese sisse
KUI LAPSENA TELEVISIOONIS
Kui lapsena televisioonis
ma mängisin kaamera ees
oli elu kui pliiatsi joonis
ei palju seal värvisid sees
oi ma mängisin mängude mängu
oi ma mängisin siis nagu hull
kuni õlad jäid häbiga längu
ja õhtuti valutas mul
seal ma kohtasin neidude neidu
meie vahele midagi jäi
nüüd ta jälgi seal majas ei leidu
sest valguse kätte ta jäi
uut kultuuri nüüd kõikjal on tunda
talle vana ei järgneda või
uued tuuled end annavad tunda
10
mida sajandi lõpp meile tõi
aga lapsena televisioonis
kui mängisin kaamera ees
oli elu kui pliiatsijoonis
ei palju seal värvisid sees
aja möödudes muutuvad tiitrid
suured plaanid ja paremaks vänt
aina uuemaks kleidid ja sviitrid
ja saatele sobiv puänt
11
Kokkuvõte
Üdi luule on ainulaadne ega sõltu eeskujudest , aga Üdi ise sai eeskujuks teistele.Ainulaadne on Üdi luuletehnika,mida võib kirjeldada kui pinget range vormi ja liikuva sisu vahel.Selles tuleb ette ootamatuid pause,katkestusi,lühikesi lauseid ja järske mõttepöördeid,nihkeid lause-ja värsiehituses.Üdi muudab oma hõlmava irooniaga kahtlaseks peaaegu kõik nähtused, millest ta räägib.
12
Pildid
13
Kasutatud materjal
http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/
http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding
Uuem Eesti Kirjandus – Gümnaasiumi kirjandusõpik
14