Kreeka teater Kreeka teater · Kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest · Tähtis osa kuulus muusikale · Näitlejateks olid vaid mehed · Kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus · Kreeka teater on alus kogu maailma teatrile Teatrihoone · Oli lahtise taeva all · Koosnes kolmest osast: orkestra, skeene ja theatron Orkestra · Siin esinesid näitlejad ja koor · Väga hea akustikaga · Heli levis ringikujuliselt Skeene · Täitis dekoratsiooni ülesannet · Varjas lavaefektide loomiseks vajalikke seadeldisi · Dekoratsioonid maaliti kangale ja riputati skeene külge · Seal mängisid näitlejad Theatron · Ala, kus istusid pealtvaatajad · Nad olid paigutatud poolkaares/hobusera uakujuliselt ümber näitemänguplatsi · Pingid olid kivist ning ebamugavad Dionüüsia · See on Dionysose au...
Inimesed on kõik samal tasapinnal ega ole taustaga seotud. Nim. primitiivseks maalikunstiks. · FRA ANGELICO polnud uuenduslik. Ei kasutanud tsentraalperspektiivi, tähtis oli tunnete väljendus. Maalis esimesena pilvi. Madonna pildid, kuldsed värvid. "MAARJA KUULUTUS". · TSENTRAALPERSPEKTIIV üks punkt, kuhu koonduvad kõik jooned. · PAOLO UCCELLO oluline erinevates poosides inimeste kujutamine, mitte pildi teema. DOMENICO VENEZIANO pilt justkui teatrilava. · PIERO della FRANCESCA tähtsustas geomeetrilisi kujundeid. Saavutas vormikindluse ja selguse, ei kasutanud tumedaid varje. Näod on rahulikud ja miimikata, kuid pilgud tähendusrikkad. FRESKOD RIMINI JA AREZZO KIRIKUTES. · SANDRO BOTTICELLI palju tellimusi Medicitelt. Antiiktemaatika. "VENUSE SÜND". Ei hoolinud ruumilisusest, tugevad piirjooned, kehad tunduvad hõljuvat õhus. "KEVAD". · ANDREA MANTEGNA töötas Mantovas. Eeskujuks antiikskulptuurid.
· Mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat · Oma nime sai ta läheduses seisnud keiser Nero kolossi (hiigelkuju) järgi Constantinuse võidukaar · Valmis aastatel 312-315 · Puhtdekoratiivne ehitis, ühe või kolme kaarega · Püstitati sõjaliste võitude või muude tähtsate sündmuste auks · Seintel reljeefid ja tekstid · Ülaosa nimetus- atika Circus Maximus · Ladina keeles suur ring, kõige kuulsam · Antiikse rooma tsirkus ja teatrilava · See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 eKr · Välimiste mõõtude järgi on 610 meetrit pikk ja 190 meetrit lai, areen ise 564 meetrit pikk ja 85 meetrit lai. Rooma foorum · Ladina keeles Forum Romanum · Turuplats rooma linnas · Rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. saj. eKr TÄNAME TÄHELEPANU EEST !
rongkäigud sisaldasid näidendi elemente. Dionüüsia oli pidustus, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Toimusid märtsis ja aprillis. 6. Näitleja (arv, sugu, riietus, asukoht teatris) ja koor. Koturnid, onkus, maskid. Näitlejad esinesid maskides, et näitleja saaks ühes etenduses mitut osa mängida. Mängisid ainult mehed. Riietus oli pidulik, kandsid kõrgeid peakatteid ja kõrgeid jalatseid (koturnid). Orkestra oli teatrilava peaosa koori asukoht, näitlejad seisid orkestral. 7. Kuhu ehitati teatreid? Palju nad mahutasid inimesi? Kreeka vanad teatrid ehitati alati templi lähedusse. Mahutasid sadu tuhandeid inimesi. 8. Teatri ehitus. Theatron. Orkestra. Proskeenion. Altar. Skeene Orkestra on ümmargune väljak, kus toimub etendus ning on ka koori asukoht. Tagaosas asus skeene, mida kasutati dekoratiivse taustana ja näitlejad valmistusid seal etenduseks.
1. BAROKK (17.SAJAND) 3. Barokk jaguneb: · barokk · baroklik klassitsism · baroklik realism 4. Mõiste barokk on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit. 6. Kirik ja paavsti õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tark, see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. 9. Barokse arhitektuuri välisilme iseloomustavateks detailideks on: · kuppel · läänefassaad · voluudid · poolsambad, pilastrid, viilud · staatuad 13. Milliseid motiive eelistasid barokiajastu skulptorid? 2. BAROKK (Video: Rembrandt Harmensz van Tijn "Autoportreed) 2. Millal sai portreest iseseisev kunstizanr? 16.sajandil. 3. Kui vanalt on ta ennast portreeteerinud? 20.a - 63.a. 6. Mitmendal sajandil sai peeglist tavaline tarbeese? 16.sajandil. 7. Mis probleem tekib autoportreede maalimisel? Paremakäeline kunstnik jääb pildile vasakukäelisena. 9. Kuidas signeeris ta oma töid? Eesnimega. 11. ...
suurkoovitaja. Suurkoovitaja puhul on tegemist kolmanda kaitsekategooria alla kuuluva linnuliigiga, kelle küttimine on keelatud. Jahimehel tuleb looduskaitseseaduse rikkumise eest maksta 960 krooni trahvi ning lisaks sellele hüvitada keskkonnale tekitatud kahju 5000 krooni. (17.sept.2009) Keskkonnainspektsioon on kohalike omavalitsuste esindajaid seaduserikkumiste eest ka trahvinud. Näiteks määrati Rannu vallavanemale 12 000 kr trahvi selle eest, et ta laskis rajada teatrilava kaitse all olevasse Rannu parki ilma kaitseala valitseja nõusolekuta.(2009) Täname kuulamast!
· Muusikalise kujunduse kaudu saab tegelasi muuta sümpaatseteks või siis eemaletõukavateks jne. · Oluline roll filmi üldise atmosfääri kujundamisel on kõlapildil e. sound'il. Mõned standardkujutlused: orel kirik; metsasarv jaht või mets; harf sillerdav taevas jne. ORKESTER Küsimused lk.31 Mida tähistas sõna "orkester" Antiik-Kreekas? Sõna "orkester" tähistas poolkaarjat koori tantsuplatsi teatrilava ees. Seda sõna kasutati selle tähenduse all veel ka XVII ja XVIII sajandil. Millal kujunes välja nn. klassikaline orkester? Nn. klassikaline orkester kujunes välja XVIII sajandi teisel poolel. Millal asus orkestri ette dirigent? Ainult orkestri juhtimisega tegelev dirigent ilmus orkestri ette XIX saj. algul. (Varem juhatas orkestrit esiviiuldaja, tsembalist või organist.) Millised on sümfooniaorkestri põhirühmad?
lõbusasisulise saatürdraama.. · Viimasest arenes hiljem lõbusasisuline näidend - komöödia. Antiikteater · Teatrile alusepanijaks peetakse ditürambilise* koori juhti Thespist. · Dionysose teater kerkis akropoli nõlval, kus asus hiigelsuur, kuni seitseteist tuhat pealtvaatajatmahutav väljak. · Sissepääsud olid mõlemal pool poolringikujulist platsi orkestrat, kus koor liikusümber Dionysose altari. · orkestra - ümmargune (poolringikujuline) teatrilava · skeene - telk, kus näitlejad said oma välimust muuta · pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra Keskaegne teater · Draama saavutas kõrgtaseme XIV XV sajandil. Antiikne teater hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult. · Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. · Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. · Keskaegsed näidendid
Neil puudub uudsuse võlu. Igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames. Elu pole muud kui üks suur pettumus. Ta ilu oli talle vaid mask olnud, ta noorus vaid mõnitav pilge. Sibyl: Armastus on rohkem väärt kui raha. Olla armunud see tähendab tõusta iseendast kõrgemale. Kui vaesus ronib uksest sisse, lendab armastus aknast sisse. Armastus teeb inimesed heaks. Ma vihkan teatrilava. Ma võiksin näidelda kirge, mida ma ei tunne, aga ma ei suuda mängida kirge , mis mind tulena põletab.
Sündmusi liikumapanevaks jõuks on konflikt. Konflikti vabaõhuteatrid, mida nim ......................................... tavaliselt asusid need need arendamise ja lahendamise eripära põhjal jaguneb dramaatika zanriteks: 1) ... järsaku jalamil, mahutades nii mitukümmend tuhat pealtvaatajat. Teater koosnes 3 osast: 2) .... 1)teatrilava peaosa orkestra (tantsuväljak, koori asukoht, ümmargune ~ 24m 3)..... läbimõõduga väljak), selle keskel asus Dionysose altar; o taga asus telk näitlejate 4) tragikomöödia ümberriietumiseks, hiljem ehitati sinna püsiv dekoratiivne taust 2)skeene, mis kujutas
Dionysosele. Aja jooksul arenes tavapärasest jumalaaustamisest kreeka tragöödia. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised jm. Lava Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (skeene), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Näitlejad Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees maskid, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid -- koturne. Näitlejateks olid ainult mehed. Pealtvaatajad
*Massaccio(1401-1428)- ,,Püha Kolmainsus"- lõi illusoorse ruumi, Barnacacci kabeli freskod- inimestel oli ruumilisus ja kehalisus, tunnete kujutamine. *Fra Angelico( u.1388-1455)- oli Dominikaani munk, siiras ja südamlik usutunde väljendus, siiski maalis ka ilmalikke asju. Alles 1440. aastast huvitusid kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Paulo Uccello-lahinguteemad, Domenico Veneziano- piltide ruum oli konstrueeritud nagu vaataja vastas asuv teatrilava. *Piero della Francesca- oli vaimustunud matemaatilistest reeglitest, looduse ja inimkeha vorme püüdis lähendada geomeetrilistele kujunditele. Teosed: freskod Rimini ja Arezzo kirikutes *Sandro Botticelli- 15.saj. 2. poole kuulsaim kunstnik Firenzes. ,,Venuse sünd", ,,Kevad" *Andrea Mantegna- töötas Mantovas, võttis eeskujuks antiikskulptuure *Giovanni Bellini- Veneetsias levis õlimaal, värvid olid kõige tähtsamad, pehmed üleminekud, suur tähelepanu õhu ja valguse kujutamisele.
MISS VALENTINE 2005 20.21.veebr. Tartus Teatris Vanemuine 2005 aastal toimub Tartus läbi aegade esimene maailmakarikaetapp rühmvõimlemises. Aastaid on tehtud tööd selle nimel, et võistlused viia maailmakarikasarja. 10 aastat on võistlusi korraldatud Tartu Ülikooli Spordihoones. Tänaseks on vaja astuda samm edasi ja tõsta veelgi ürituse kvaliteeti. Ürituse läbiviimiseks on valitud teatrilava Vanemuise Teatris. 2005. aastal on plaanis pakkuda publikule veelgi suuremat kultuurilist elamust ja kõrget sportlikku taset. Traditsiooniline võistlus Miss Valentine leiab aset juba 11t korda ja on leidnud oma koha Eesti kultuurielus. Nüüdseks on võistlusest saanud rahvusvaheline tiitlivõistlus. 1995 aastal alguse saanud võistlused kutsus ellu iluvõimlemise maailmameister Janika Mölder põhjusel, et Tartus ja ühtlasi ka Eestis ei toimunud ühtegi
("Noli me tangere", tõlkes " Ära puuduta mind") Alles peale 1440. Aastat huvitusid ka paljud teised kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. PAOLO UCCELLO (1397-1475) Oma lahingupiltides pühendas erilist tähelepanu ägedalt liikuvate, keerukates poosides inimeste kujutamisele. (6) ("San Romano lahing". Üks kolmest lahingumaalist, mis olid esimesi lahingumaale Euroopas.) DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461) D. Veneziano piltide ruum on konstrueeritud nagu vaataja vastas asuv teatrilava. (6) ("Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese, Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga") PIERO della FRANCESCA (u. 1416-1492) Oli vaimustatud matemaatilistest reeglitest. Tema tasakaalukate kompositsioonide figuurid mõjuvad pidulikult vaikivate ja suursugustena. Näod on rahulikud ja miimikata, kuid pilgud ilmekad ja tähendusrikkad. (7) ("Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza". Mees oli Urbino hertsog. Teda ei saanud kujutada otsevaatest, sest ta
Vana-Rooma vaatemängud CIRCUS MAXIMUS (peamine meelelahutuspaik Roomas) Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava,Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr kuni Rooma Impeeriumi varajaste päevadeni. Hiljem taastas ja suurendas selle mõõtmeid keiser Julius Caesar. Välimiste mõõtmete järgi on Circus Maximus 610 m pikk ja 190 m lai, areen ise aga 564 m pikk ja 85 m lai. Tsirkusel oli kolm rida tõusuga istmeid ja see võis mahutada umbes 200 000 pealtvaatajat. Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega
On ambivalentne. Farss, jant- jämekoomilised žanrid, lihtsakoelisem süžee Vodevill- kergema sisuga komöödia kõrgklassi elust Well-made-play e hästi tehtud näidend. Vastab näidendi struktuurireeglitele ning põhineb heal ideal ja teravmeelsetel dramaatilisel situatsioonil Võõritusefekt- kriitilise distantsi tekitamine lavategevuse ja vaataja vahel. Vahelaulud e songid- tegelased kommenteerivad ise sündmuskäiku Reaalne ruum- teatrilava saab fiktiivseks ruumiks Reaalne aeg- etenduse kestus fiktiivses ajas, millel on oma sisemine loogika Teatriarheoloogia- ajalooliselt detailitäpsed lavastused Misanstseen- näitlejate paigutus ja liikumine lavaruumis Uus näitekirjandus- elulise tõe otsimine, inimhinge lahkamine, siseelu kujutamine Loomenõukogu- nõuandev kogu teatri kunstilise taseme ja suundade osas. Kinnitavad lavastatavad tekstid. Kirjandustuba- tekstide valik, töö tekstidega, tekstiraamatud, kavalehed,
kaeti . ·Et pealtvaatajaid päikese ja vihma eest kaitsta, kaeti Colosseum suure eemaldatava purikatusega. ·Colosseum on 50. meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks. ·Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi. ·Colosseumi interjöör koosnes areenist, mis oli mõõtmetega 76X46 meetrit. ·Colosseum suutis vastu võtta 70 000 inimest , kes tulid pealt vaatama gladiaatorite võitlusi. Circus Maximus ·Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava, Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. · See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr · Välimiste mõõtmete järgi on Circus Maximus 610 m pikk ja 190 m lai, areen ise aga 564 m pikk ja 85 m lai. · Võis mahutada umbes 200 000 pealtvaatajat. ·Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega ·Kogu areen oli ümbritsetud päästjatest, välja arvatud lõpuosa, kus seisid hobused ja kaarikud. Rooma Panteon ·On ainus täielikult säilinud
Tee ehitati kuutahulistest kividest ja sillutis pandi siledale pinnale ning tugevdati mördiga. Rooma lähedal oli tee ääristatud haudadega, millest mõned on tänaseni säilinud. Nagu enamus Rooma teid on ka Appiuse tee rajatud kompaktsele mullast vundamendile koos väikese kihi kividega mördi sees. Mõlemale poole tee äärde rajati tugiseinad ja kaevati kraavid. 20. Mida tead Circus Maximumist? Circus Maximum oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks. Välimiste mõõtmete järgi on see 610*190 m, areen ise aga 564*85 m. Tsirkusel oli kolm rida tõusuga istmeid ja see võis mahutada umbes 200 000 pealtvaatajat. Seal peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega. Rooma tsirkus sarnanes väga palju kreeka hipodroomidega. Tsirkuse olemasolust on säilinud veel ainult mõned märgid, sest alates Rooma Impeeriumi
mina mõistest). Aga kui Mead keskendus nö passiivsele enesetõlgendusele, siis Goffman arendas seda edasi, rõhutades inimeste aktiivset rolli ettekujutuse loomises, kuidas teised meid näevad. Inimene on mõtleja, planeerija. Ta loob pidevalt tegevusplaane, kombineerides tähendusi ja plaane , mida kultuur pakub mudelitena. Ise (self) ei ole mitte teiste heakskiitu ootav teadvus, vaid teiste muljet teadlikult kujundav. (Kõuts ja Seppel 2012) Goffman vaatab argielu sotsiaalseid suhteid kui teatrilava. Sestap nimetatakse tema teooriat ka ,,dramaturgiliseks". Ta käsitleb inimest kui näitlejat, kes töötab teatud sotsiaalsetes piirides, teatud sotsiaalsete ressurssidega. Selle lähenemise järgi on elu lava, millel toimuvad meie näitemängud. Erinevad situatsioonid eeldavad erineva ,,ise" esitamist. Me oleme oma erinevates rolliesitlustes erinevad inimesed- nt lapsevanemana, kolleegina. (Kõuts ja Seppel 2012) Üks oluline mõiste, mida Goffman kasutab on ,,raamid"
esitatud hümn Dionysosele. Aja jooksul arenes tavapärasest jumalaaustamisest kreeka tragöödia. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised jm. Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune ORKESTRA, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (SKEENE), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees MASKID, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid -- KOTURNE. Näitlejateks olid ainult mehed.
iseloomulikke loodusasju. Lisab veel mütoloogilised kangelased (heroiline maastik). Tema looming on Prantsusmaa maine kujundajaks tänapäevani. *"Poeedi inspiratsioon" *Maastik Phokioni surnukehaga CLAUDE LORRAIN Arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi(pildi külgedel asuvad kulissidena puud, varemed jms, keskel avaneb vaade kaugusesse). Tema maal baroklikum, maalilisem, lüürilisem kui Poussinil. Oskab hästi kasutada õhku ja valgust. Tema töödes on maal nagu teatrilava. Ohtralt viljeldi portreekunsti, eriti õukondlastest. Kujuneb välja omapärane paraadportree.
Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV valitsusaja jooksul. Oli palju inimohvreid - suri 30 000 töölist. 1713. a sai väikesest mõne talumajaga külast 45 000 elanikuga uus linn, mida ühendas Pariisiga katkematu hobuste, tõldade, veovankrite liiklus. Ükski hoone ei tohtinud lossist kõrgem olla - see reegel kehtib ka tänapäeval. Louis XIV ise valis Prantsusmaa, Flandria ja isegi Itaalia eri paikadest lossipargi jaoks puid. Versailles' lossi ümbritsev keskkond on nagu teatrilava: puud mõjuvad kulissidena. Parki hakati nimetama mõistuse ja loogika pargiks. Kui Louis XIV oma eluruumide akendast välja vaatas, avanes vaade lõpmatusse kaugusesse. Parki kaunistavad mütoloogiliste tegelaste skulptuurid, purskkaevud, labürindid. Pargiskulptuuride kallal asusid 1661. a tööle 50 Prantsusmaa parimat kujurit. Nad kõik olid kunstiakadeemia liikmed. Kõigepealt valmistati kipsmudelid, mis pandi ajutiselt alleedele vaatamiseks. Kuningas otsustas,
mõtles välja imperaator Vespasian.Colosseumi ülemine osa oli algselt puidust ehitatud, kuid 223. astal asendati see kiviga. Ülejäänud ehitis asendati pehmema, kergema kiviga, mis hiljem marmoriga kaeti .Colosseum on 50. meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks.Colosseum suutis vastu võtta 70 000 inimest, kes tulid pealt vaatama gladiaatorite võitlusi. 6 Joonis 1Colosseum Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava, Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr. Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega. Kogu areen oli ümbritsetud päästjatest, välja arvatud lõpuosa, kus seisid hobused ja kaarikud. Joonis 2 Circus Maximus Rooma Panteon on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Panteon ehitati kõigi Antiik-Rooma jumalate templina umbes 115–125 pKr. See on antiikaja suurim
· hävingust pääsenud mööbel müüdi oksjonil. Aga õnneks... · Viimane Prantsusmaa kuningas Louis-Philippe päästis lossi lagunemisest, muutes Versailles` lossi õukaonnaelu muuseumiks. · Lossi restaureerimine algas pärast I maailmasõda ameerika magnaadi Rockenfelleri rahadega. · Prantsusmaa valitsus jätkas töid oma jõududega 1952. aastal. Lossi park- mõistuse ja loogika park · Versailles' lossi ümbritsev keskkond on nagu teatrilava: puud mõjuvad kulissidena. · Parki hakati nimetama mõistuse ja loogika pargiks. · Kui Louis XIV oma eluruumide akendast välja vaatas, avanes vaade lõpmatusse kaugusesse. · Parki kaunistavad mütoloogiliste tegelaste skulptuurid,purskkaevud, labürindid. · Pargiskulptuuride kallal asusid 1661. a tööle 50 Prantsusmaa parimat kujurit. · Versailles' lossi pargis on üle 300 kuju - see on suurimaid
teoses ,,Püha Kolmainsus" rakendas järjekindlalt tsentraalperspektiivi., mille tulemusena saavutas ta illusoorse ruumi, mis näib ...................................................... . Kõik Masaccio uuendused ei leidnud teiste kunstnike poolt rakendamist, alles .................a. hakkasid paljud kunstnikud kasutama tsentraalperspektiivi. Ägedas liikumises lahingupilte maalis kunstnik nimega Paolo Uccello Kunstnik Domenico Veneziano maalid meenutavad kui teatrilava, millel inimesed tunduvd väga reaalsetena. Huvitav kunstnik oli .............................................................., kes vaimustus ....................................... .................................... ning samuti püüdis ta inimkeha lähendada................................................... .................................. . Põhja-Itaalias töötas Andrea Mantega, kes võttis inimeste maalimisel eeskuju ................... .........................
sündmustest teatri ajaloost. Valisin selle teema, sest see tundus kõige meelepärasem ja inforohkem teistest teemadest. 4 Antiikaja teater Antiikaja teater erineb paljugi tänapäevasest nii ehituse , näitlejate , kui ka stiili poolest.Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (skeene), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees maskid, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid -- koturne. Näitlejateks olid ainult mehed.
On maalinud ka ideaalmaastikke - maastikku kokku kogutud antiigile iseloomulikke loodusasju. Lisab veel mütoloogilised kangelased (heroiline maastik). Tema looming on Prantsusmaa maine kujundajaks tänapäevani. CLAUDE LORRAIN Arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. 2-l pool pildi ääri suured massid, keskel vaade avarusse. Tema maal baroklikum, maalilisem, lüürilisem kui Poussinil. Oskab hästi kasutada õhku ja valgust. Tema töödes on maal nagu teatrilava. Ohtralt viljeldi portreekunsti, eriti õukondlastest. Kujuneb välja omapärane paraadportree SKULPTUUR ANTOINE COYSEVOX baroklik, parimate hulka kuuluvad portreebüstid. Idealiseeritust on palju. FRANCOIS GIRARDEN klassitsislik ja antiigi mõjutustega. Väga idealiseeritud. PIERRE PUGET dünaamiline, jõuline, emotsionaalne.
uurimustes, et eneseregulatsioon toimub teise rolli võtmise kaudu, inimesed käituvad objektide (ka inimeste) suhte tähenduste kaudu, mis nad nendele objektidele annavad. 10)George H Mead - ühendas pragmatistliku tähendusteo Smithi omaga. Oluline peegel mina ning sotsiaalse mina areng ja tegevused. 11) Herbert Blumer - andis sümbolise interaktsionalismile nime ning kirja pannud kolm keskset põhimõtet interaktsionismis. 12) Erving Goffman - dram lähenemine (argielu sotsiaalsed suhted kui teatrilava). 13) Robert Entman - lõi Goffmani "raami" mõistele toetude raamistamise teooria (sisaldab teatavate hoiakute esiletõstmist ning teiste apektide maha vaikimist, julgustades aud teatud tõlgendusteks. Samas ei ole tegemist pealesurutud ideoloogilise struktureerimisega). 1) Bennett (1998) sõnastas selle, et kultuuriuuringute keskmes on kultuuri ja võimu suhted; 2) Stuart Hall - tema
söödaks said või kaasgladiaatorite mõõga läbi oma otsa leidsid. Julmad etendused keelati ära alles meie ajaarvamise viiendal sajandil, veidi enne Rooma Impeeriumi lõplikku langust 476 aastal. Tänapäeval on Colosseum üks külastatavamaid vaatamisväärsusi maailmas, mis võlub oma pea kahetuhande aastase ajaloo ja seni paljastamata saladustega. Circus Maximus Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava, Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr kuni Rooma Impeeriumi varajaste päevadeni. Hiljem taastas ja suurendas selle mõõtmeid keiser Julius Caesar. (vt. lisad pilt 2) Välimiste mõõtmete järgi on Circus Maximus 610 m pikk ja 190 m lai, areen ise aga 564 m pikk ja 85 m lai. Tsirkusel oli kolm rida tõusuga istmeid ja see võis mahutada umbes 200 000 pealtvaatajat
· Fra Angelico teosed olid muinasjutuliselt kaunid ja õrnate värvidega ning tähtsaim oli siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine. · Alles 1440.aastatel huvitusid paljud kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Paolo Uccello oma lahingupiltides näis pidavat oluliseks ägedalt liikuvate, keerukates poosides inimeste kujutamist kui pildi teemat. Domenico Veneziano piltide ruum on konstrueeritud nagu vaataja vastas asuv teatrilava. · Piero della Francesca oli eriti vaimustatud matemaatilistest reeglistest. Suuremahulised teosed on freskod Rimini ja Arezzo kirikutes. · Sandro Botticelli oli 15.sajandi teise poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Sai palju tellimusi. ,,Venuse sünd" pole siiski lihtsalt antiikaja legendi illustratsioon ja aktimaali taastamine. Tema maalimislaad oli väga omapärane. Ta ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest. Kehad ei toetu kindlatele pindadele.
Pöördudes aga just Saksamaalt pärineva legendi juurde, lõi Goethe „Faustis“ ühtlasi sügavalt rahvusliku suurteose. 3. Teos ei mahu hästi žanripiiridesse. Miks? Kunstiline omapära. „Faust“ ei mahu päriselt näidendi žanripiiridesse. Teose mahukus ja eriliti keeruline II osa – hoolimata selle klassikalisest jaotusest viide vaatusse – teevad teose lavastatavuse õige küsitavaks. Goethe teos on kirjutatud tragöödia vormis, kuigi ta ületab kaugelt teatrilava võimaluste piirid. Nii on küllap sobiv „Fausti“ vaadelda filosoofilis-dramaatilise poeemina. Varasemate luulevormis suurteoste enamikust erineb „Faust“ aga selle poolest, et autor on kogu teose vältel pannud vahelduma kõikvõimalikke värsivorme, rahvalaululistest ballaadinelikutest riimitud lühikese vabavärsini ja klassikalise heksameetrini. Ka sellel on oluline koht teose „mitmehäälsuses“. Arusaadavalt on seesugune luuleteos teistesse keeltesse raskesti tõlgitav.
Laulukooride ja näitetruppide algatajaiks olid enamasti kohalikud koolmeistrid, kuid leidus ka entusiastlikke talupoegi. Näiteks Toila taluperemees Abram Siimon, kes Tartus nähtud etenduse mõjul otsustas ka Toilas näitemängu teha. Kohaliku kirikhärra kaebuse peale keelas koolivalitsus õnnistatud kooli ruumides teatritegemise ära. Edaspidistest sündmustest kirjutab Siimon niimoodi: Mina sõitsin Tartu ja Tallinna, uurisin ,,Vanemuise" ja Tallinna linna teatrilava sisseseadeid, tegin plaanid olude kohaselt, kuid siiski avarama näitelava, parema sisseseadega kui ,,Vanemuises", ja kevade 1882. aastal algasin ehitama. Juulikuu alguseks 1882 oli minu teatrimaja valmis. Kutsusin ka kirikhärra maja õnnistama, kuid kirkhärra ütles: ,,Põrgu ja pagana maja ma ei õnnista." Toilast sai estofiilide kogunemiskoht ja teatrikeskus. Siin mängiti Koidula, Jakobsoni, Kunderi jt teoseid. Kui teatrimaja 1901. aastal maha põles, ehitas Siimon uue kivist
varjuga" ja Aadama ja Eeva Paradiisis pagendamise pilt" FRA ANGELICO · Dominikaani munk · Ei kasutanud palju tsentraalperspektiivi, pigem usutunnetust · Madonnade kujutamine, nt. ,,Madonna lapse ja inglitega" PAOLO UCCELLO · Lahingumaalid, San Romano lahingud · Tsentraalperspektiivi kasutaja · Noli me tangere fresko Firenze San Marco kloostris DOMENICO VENEZIANO · Kujutas nagu vaataja vastas oleks teatrilava · Madonna lapse, Püha Franciscuse , Ristija Johannese, Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga (Santa Lucia de Magnoli kiriku seinamaal PIERO DELLA FRANCESCA · Matemaatilised reeglid · Freskod Rimini ja Arezzo kirikutes · ,,Kristuse ristimine", ,,Jeesuse piitsutamine", ,,Seeba kuninganna Saalomoni ees" (Arezzo), ,,Montefeltro kaksikportree" (profiilportree), ,,Inglid Brera altarilt" SANDRO BOTICELLI · 15 saj kuulsaim kunstnik Firenzes
juhtimisest, sest laps jääb temaga alalisse ühendusse, ta on tema eeskostmise all niikaua, kui ta täisealiseks saab. Perekonna mõju kestab edasi maksvais kombeis, korras, vahekordades omade ja teiste inimestega, juhtmõtteis, mille järele toimetatakse oma tööd kutses ja kodus; ilmavaates ja hinnanguis, mis antakse väärtustele, huvides, mida seatakse püüdmiste etteotsa, ajaviites, lõbustustes, harrastustes jne. (Põld 1932). Kodu on personaalsuse kaitseala, mitte teatrilava, kus laps peab õppima tegema nägusid vastavalt vanemate nõudmistele. Kodus peaks igal inimesel olema füüsiline ja vaimne pelgupaik, kus saaks olla, kartmata, et keegi sinna vägisi ,,sisse sõidab".Kodu ei tohi kujuneda hotelliks, kus last teenindatakse temalt midagi vastu nõudmata, ega gestaapoks, kus last üle kuulatakse teda ometi lõpuni ära kuulamata. Ammugi ei tohiks kodu olla kuldpuur, kus last maailma hädade eest varjus hoida püütakse. Kodu on ühiste tegemiste ja
dokumentatsioon 8. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? · ajalisus ja ruumilisus, ehk siin ja praegu · kunstnik ja objekt on üks (näitleja), st loodu ei eksisteeri loojast eraldi · teater on kollektiivne kunst nii loomisel kui vastuvõtul · teater võib olla totaalne, teisi kunstiliike kombineeriv 9. Mida tähendab fiktsiooni ja reaalsuse pingeväli teatris? See tähendab, et reaalne ruum (teatrilava) saab fiktiivseks ruumiks. Reaalne aeg ehk etenduse kestus saab fiktiivseks ajaks, millel on oma sisemine loogika. Fiktsionaalne aeg võib olla "tihedam" kui reaalne aeg, sündmused juhtuvad kiiremini või aeglasemini, osa sündmusi võib välja jätta, osa sündmusi võib juhtuda paralleelselt. 10. Draamatika ja eepika ühist ja erinevat Sarnast: · Jutustatakse mingit lugu ning selleks kasutatakse sõnu.
II - ,,Tuhkatriinumäng" Vanemuine, lavastas Hermaküla, kunstnik Liina Pihlak Raivo Adlas (Prints), Mae Puusepp (Tuhkatriinu), Herta Elviste (Perenaine), Kulno Süvalep (Peremees) jt. Samuti politiseerus vastuvõtul [valmis tegelikult esimesena aasta võitlust]; 68. aasta kevade sündmused. Siseretsensioone (võimukriitika, maailma ,,sisemine pessimism"). Uuenduslikkus; näidend lavastus: autoritruu. Rõhutatud teatrilisus. Tänapäeva (kaasaja) teaduse sissetoomine. Teatrilava ettenäitamine põhistseenis; tühi lava masinatega jne. ,,maailma sisemine masinavärk" kujundlikult. Retseptsioon vastuoluline. 33 etendust, mitme aasta vältel. Konflikt suurelt jaolt põlvkondlik. Noored vaat et jäägitu vaimustus; ametlik ajakirjandus vähe arvustusi (ülikooli ajalehtedes leidus). Vanemad skepsis, nördimus jne. Eeskätt probleemid vormiga modernistliku kunsti/teatri vormis. ,,eesti rahvusliku traditsiooni langus"
digitaalsete fotoaparaatidega pilte. Samuti on laevadel fotograafid. Kaasaegsetes kruiisilaevades on olemas lasteaiad, et muuta lastevanemate elu kergemaks. Kui näiteks lapsevanemad tahavad minna kahekesi romantilisele õhtusöögile, siis on see kõige parem variant, kuhu oma lapsed jätta ja nautida koos ilusaid hetki. Teatrid või lavad on olnud kruiisilaevades algusest peale. Kruiisilaevades tehakse väga tihti etendusi, et reisijad saaksid nautida mõnusat aega. Üks väga haruldane teatrilava on aga Allure of the Seasis, nimelt amfiteater. Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater. Wifi ehk traadita internet tuli kruiisilaevadele 21. sajandil. See on väga hea asi nutiseadmete omanikele. Wifi abil saab olla alati netis ja olla kursis maailmas toimuvaga. Inimestel on olemas näiteks telefonis Internetipakett aga sellest pole väga kasu kruiisi ajal, sest laev sõidab erinevates
mässu koos teiste orjadega tee äärde risti löödi. Appiuse tee, nagu ka enamus teisi Rooma teesid, on rajatud kompaktsele mullast vundamendile koos väikese kihi kividega mördi sees. Mördi peal oli tugev täidis, ilmselt jäme kruus, seejärel kivitahvlitest pind kõige peal. Mõlemale poole tee äärde rajati tugiseinad ja kaevati kraavid. Tagasi konspekti juurde CIRCUS MAXIMUS (peamine meelelahutuspaik Roomas) Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava, Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr kuni Rooma Impeeriumi varajaste päevadeni. Hiljem taastas ja suurendas selle mõõtmeid keiser Julius Caesar. Välimiste mõõtmete järgi on Circus Maximus 610 m pikk ja 190 m lai, areen ise aga 564 m pikk ja 85 m lai. Tsirkusel oli kolm rida tõusuga istmeid ja see võis mahutada umbes 200 000 pealtvaatajat. Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi
ääreveerule illustratsioone. Siis aga heliseb kell ja kirjanik peab "maa peale tagasi tulema" ja oma töö lõpetama. Vahel jõuab ta "otsad kokku tõmmata", vahel mitte. Selle tõlgenduse kohaselt saab Undi argimüütide kogu võrrelda koolivihikuga. Igal juhul pakub see ideaalset näitlikku vahendit kirjutamise protsessi kirjeldamiseks. Nii Barthes kui Unt on teatriga lähedalt seotud, nii lavastajana kui teatrikriitikuna. Sellest tuleneb asjaolu, et mõlemad tajuvad ühiskonda kui teatrilava, elu kui etendust ja iseend kui kangelast. Lavastamise kiusatus on tunnetatav ka kirjutamise juures, seda eriti Mati Undi puhul. Unt väljendab oma teatrikogemust ning filosoofilisi arusaamu teatrimaailmast ka kitsalt ilukirjanduslikes teostes (Via regia, Brecht ilmub öösel). Teatrist saab keskne tegelane. Siin on Illimari läbi väljendatud erinevaid kontseptsioone teatri loomuse kohta ja aistinguid, mida teatriilm tekitab (piiride kadumine päris lava ja eluteatri lava vahel, teatri
mis lähtus sümbolismist, edasi arenes see kultuuriliseks retrospektivismiks, tagasivaateks. Luuletaja Aleksander Blok ütles sümbolismist lahti. Ka Meierhiold tegi seda. Eesmärgiks taasavastada sajanditaguseid teatrivorme. Palju vaadati commedia dell'arte poole. Retrospektivistid uskusid, et elu peaks olema sama leidlik ja spontaanne kui nukumäng. ,,Nukumäng" 1906 Blokilt. Pärast 1917. aasta revolutsiooni tundus, et algamas on uus ajastu. Mõjud teatrimaailmas. Teatrilava etendas poliitilistes protsessides juhtivat rolli. Proletaarne kultuur muutus riigi kõnetooliks. Sotsialismi saavutused andsid avangardistlikke voole, palju avangardistlikku loomingut. Näiteks Tairovi teater on abstraktne, ka Prokofjevi ooperid, Majakovski luule, Meierholdi konstruktivistlikud uuendused. Mõjutatud sotsialismist. 20ndad vene teatriloos üks huvitavamaid: selgelt vasakpoolne ja liikus massidesse. 17. aasta järel, 1919 natsionaliseeriti
inimestega inimestele, on ka lõpptulemus igal hetkel seotud loomeaktiga. Sama lavastuse iga etendus on teisest pisutki erinev. Teater on teisi kunstiliike kombineeriv kirjandus süzeedeks, kunst kujunduseks, muusika helikujunduseks ning kaasaegses teatris kasutatakse ka videokunsti ja arvutimaailma abi. 9. Mida tähendab fiktsiooni ja reaalsuse pingeväli teatris? · Reaalne aeg ja ruum fiktiivne aeg ja ruum. · Reaalne ruum teatrilava saab fiktiivseks ruumiks, reaalne aeg etenduse kestus fiktiivseks ajaks, millel on oma sisemine loogika · Fiktsionaalne aeg võib olla "tihedam" kui reaalne aeg, sündmused juhtuvad kiiremini või aeglasemini, osa sündmusi võib välja jätta, osa sündmusi võib juhtuda paralleelselt. · Näitleja isiklik eripära mõjutab rolli loomist ja vastuvõttu. 10. Draamatika ja eepika ühist ja erinevat
tema kaasaja taani kirjanduses valdav. Nagu ütleb juba tsiteeritud vana kooli jutuvestja kardinal Salviati: „Nende uute raamatute ja romaanide tegelased /…/ on lugejale nii lähedal, et ta tunneb nende ihusooja /…/, et ta muudab nad igas eluolukorras oma kaaslasteks, sõpradeks ja nõuandjateks. Lugu ise aga kaotab aluse ja kaalu ning haihtub nagu korgita jäetud peene veini lõhnabukett.“ Dineseni juttude maailm seevastu on lugejast eemal nagu teatrilava; tegelased ütlevad ja näitavad, mida nad tunnevad ja mõtlevad. Nende siseelu avaldub välispidiselt ning justkui lavalise liialdusega – Dineseni tegelased ahmivad õhku, värisevad üle keha, lähevad näost tumepunaseks ja surnukahvatuks, mingi uus mõte või ootamatu teade võib nende välimuse „tundmatuseni muuta“. Ka raamjutustuse tehnika, lugu loos, rõhutab Dineseni maailma tehislikkust. Raamitud
Esitatakse kirjalikult Esitatakse suuliselt Ajaline Ajalis-ruumiline Lineaarne Plurimediaalne (mitmekanaliline) Abstraktne Meeleline Fikseeritud Kaduv, efemeerne Teatri ruumilis-ajaline piiritlemine on raske, sest teater mängib nende piiridega. Teatrilava koosneb mitmest ekraanist. Ühegi etenduse vastuvõtt ei ole kunagi totaalne, alati läheb mingi osa infost kaduma. Vaataja tähelepanu liigub üksikobjektilt tervikule. Tavaliselt vaadatakse seda, kes räägib ja siis vaadatakse ega mujal midagi huvitavat ei toimu. Etendus on lavastuse variant ja lavastus on etenduse invariant. Lavastus on kontseptsioon, mille poole lavastaja püüdleb lavastamise käigus näitlejaid juhendades. Lavastus elustub etenduse etendamise ajaks
Suurtel dionüüsiatel esines tavaliselt kolm poeeti, igaüks kandis ette kolm tragöödiat ja ühe lõbusasisulise saatürdraama. Saatü rid olid poolinimesed-poolsokud, kes moodustasid Dionysose saatjaskonna. Nende veidrustest ja jämedatest naljadest arenes hiljem (5.-4. saj eKr) välja lõbusasisuline näidend - komöödia. Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus laulis koor. Keset orkestrat asetses Dionysose altar, selle taga skeene (telk), kus näitlejad ümber riietusid. Teatril oli kaks küljesissekäiku. Näitlejad esinesid maskides, mis võimaldasid neil ühes etenduses esitada mitut osa ning toimisid ka valjuhäälditena. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid - koturne. Näitlejateks olid vaid mehed. Kuna näidendi
Suurtel dionüüsiatel esines tavaliselt kolm poeeti, igaüks kandis ette kolm tragöödiat ja ühe lõbusasisulise saatürdraama. Saatürid olid poolinimesed-poolsokud, kes moodustasid Dionysose saatjaskonna. Nende veidrustest ja jämedatest naljadest arenes hiljem (5.-4. saj eKr) välja lõbusasisuline näidend - komöödia. Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus laulis koor. Keset orkestrat asetses Dionysose altar, selle taga skeene (telk), kus näitlejad ümber riietusid. Teatril oli kaks küljesissekäiku. Näitlejad esinesid maskides, mis võimaldasid neil ühes etenduses esitada mitut osa ning toimisid ka valjuhäälditena. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid - koturne. Näitlejateks olid vaid mehed. Kuna
See oli alles tore, Lienarde!» «Täna on veel toredam,» lausus lõpuks vahele nende kaasvestleja, kes neid kärsitult pealt kuulas. «Teie olete siis kindel, et müsteerium on ilus?» küsis Gisquette. «Kahtlemata,» vastas ta ja lisas teatud uhkusega: «Mina olen tüki autor.» «Kas tõesti?» hüüdsid noored tüdrukud väga imestu-nultA «Tõesti,» vastas poeet kergelt rinda ette ajades. «Meid on õieti kaks: Jehan Marchand, kes lauad lõikas ja teatrilava püstitas, ja mina, kes tüki kirjutas. Minu nimi on Pierre Gringoire.» «Cidi» autorgi poleks võinud uhkemini lausuda: Pierre Corneille. Lugejad on muidugi märganud, et alates silmapilgust, mil Jupiter vaiba taha kadus, kuni silmapilguni, millal uue moralitee autor nii äkki Gisquette'i ja Lienarde'i naiivse imetluse osaliseks sai, on tükk aega mööda läinud. Imelik lugu: kogu rahvahulk, kes veel äsja nii
annaabi.ee 
