Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Näidis ajalehe analüüsimisest (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ajalehe struktuur:
Virumaa teataja (1.detsember, number 4165)
Temaatilised või zanrilised osakonnad
Esikaane lugu on uudis, lehes on üks intervjuu , arvamuslugusid (koos juhtkirjaga) on kolm. Üleüldiselt on leht keskendunud põhiliselt just uudiste edastamisele, muid zanreid leidub vähe.
Rubriigid
Esikaane lugu (üks leht), arvamus (üks leht), Virumaa (kaks lehte), mujalt (üks leht), intervjuu (üks leht), majandus (üks leht), vaba aeg (kaks lehte), sport (üks leht), kuulutused (üks leht), reklaam (üks leht)
Leheküljed
Igal leheküljel on vähemalt üks pilt/foto. Artiklite pealkirjad on suure ja rasvase kirjaga , hakkavad koheselt silma. Erinevad lood on eraldatud peenikeste joontega.
Pealkirjad
Pealkirjad pole eksitavad, vaid suhteliselt lühikesed ja konkreetsed, anded täpse ettekujutuse artikli sisust.
Fotod
Fotod on värvilised ning erineva suurusega (päris suurtest tillukeste „näopiltideni“) Iga foto all on kirjas seda kirjeldav lause, fotol olevate inimeste nimed. All paremas nurgas /paremas ääras püstipidi on väikse fotograafi nimi ja vajadusel ka organisatsioon (näiteks teine leht, väljaanne), kus ta töötab.
Näiteks:
Pildil on makseterminal ja selle all järgnev tekst: „Pangakaardi kasutamist pidasid küsitletud turvalisemaks, sest see kaitseb raha kaotamise eest.“ Paremas ääres püstipidi on foto autori nimi – Toomas Huik/ Postimees
Teabegraafika
Käesolevas numbris puudusid igasugu graafikud ja diagrammid. Vaadates ka vanemaid/uuemaid numbreid ei leidnud mitte kui midagi.
Reklaam
Reklaami on lehes päris palju. Käesoleva numbri kaheteistkümnest leheküljest kuuel on reklaam, kusjuures viimane neist on puhtalt pühendunud ainult reklaami edastamisele. Leidub nii toidupoe, lillepoe, prillipo-, autoremondi töökaja kui kõige muu võimaliku reklaamtahvleid, mis on kujundatud värviliselt ja silmatorkavalt.
Ajakirjanduse põhizanrid ja nende temaatika:
Virumaa teataja (1.detsember, number 4165)
Uudis
Seda sorti artiklid moodustavad suurema osa kogu ajalehest.
Intervjuu
Lehes on üks intervjuu: 60.aastane Erki Õun, kes on üle 40-aasta õpetajana töötanud.
Reportaas
Käesolevas lehes polnud ühtegi reportaasi.
Arvamus
Arvamuslugusid on kolm: juhtkiri mahetootmise halvematest külgedest ning kaks artiklit „Igahaljast haldusreformi ideest“ ja „Fosforiidisõja kordusfarss“
Juhtkiri
Kannab pealkirja „Mahetootmise karedam pool“
Arutlus
Üks arutlus teemal, miks püsib piiriülene kaubandus endiselt aktiivsena ning millised on selle plussid ja miinused
Olemuslugu
Olemuslugu sellest, kuidas 55% Eesti elanikest peab pangakaardi kasutamist turvalisemaks kui sularahaga maksmist.
Näidis ajalehe analüüsimisest #1 Näidis ajalehe analüüsimisest #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katrepohlak Õppematerjali autor
Näidis sellest, kuidas tuleb analüüsida ajalehte.

Analüüsitakse järgisi punkte:
Temaatilised või zanrilised osakonnad
Rubriigid
Leheküljed
Pealkirjad
Fotod
Teabegraafika
Reklaam
Uudis
Intervjuu
Reportaas
Arvamus
Juhtkiri
Arutlus
Olemuslugu

Kasutatud on maakonnalehte Virumaa teataja (1.detsember 2011)

Sarnased õppematerjalid

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Termin "aealeht" on fikseeritud esmakordselt 1865 Eesti Postimehes, ajakiri pisut hiljem. Kasutatud on ka mitmeid sünonüüme, nagu käimakiri, sõnumikandja, sõnumitooja. 1854-57 ilmus uudisteajakiri "Tallinna koddaniko ramat oma sõbbradele male" ­ kasutati sõna "raamat". Hermann nimetas oma ajakirju lihtsalt lehtedeks. Ajakirjanduse esimene murranguline ja aegumatu teene on maailma toomine lugeja koju. Praegu peame seda perioodika argitööks, aga ajalehe algusaegadel oli see vapustav murrang. Varasemas ajakirjanduses on välissõnumitel suur ülekaal. Kohalikud uudised levisid lähikonnas suust kõrva, enamasti ei pakkunud need ka ulatuslikumat huvi. Välissõnumid aga tõid võrdlusi, kuidas inimesed mujal elavad. Esiletõstmist väärivad just originaalsed reisikirjad. Nii et ajaleht ja ajakiri viisid meie rahva maailma. Välissõnumite esialgset ülekaalu põhjendatakse maailmapraktikas ka sellega, et

Sotsiaalteadused
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

.................................................................................................................................................. 43 3.2.2. Tallinna kohvikute ja restoranide džässorkestrid ..................................................................................... 44 3.2.3. Tähtsamad Tallinnas tegutsenud poolelukutselised juhumänguorkestrid ................................................. 46 3.2.4. Tallinna džässilike juhumänguorkestrite analüüs...................................................................................... 46 3.3. Džäss väljaspool Tallinna ................................................................................................................................... 53 3.3.1. Keila.......................................................................................................................................................... 54 3.3.2. Narva.........................................

Muusika ajalugu
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

Kultuurilugu



Kommentaarid (1)

janelyt profiilipilt
janely tilk: midagi ikka
22:32 03-06-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun