Mälu elusa organismi võime omandada, säilitada ja taastada (st kasutada) vajalikke teadmisi, oskusi ja harjumusi e kogemust. Mälu on pigem organismi omadus või seisund. Mälu struktuur e liigitus viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim. tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: 1. Materjali säilimise aja alusel 2. Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel 3. Teadvustatuse taseme alusel I Materjali säilimise aeg: · Sensoorne mälu (SM) lühike kestvus (kuni 3 sek), kõrge täpsus · Lühiajaline mälu (STM) · Pikaajaline mälu (LTM) II Erinevat tüüpi oskused ja teadmised: · Semantiline mälu üldised faktilised teadmised maailma kohta, materjal pole seotud isiklike mälestustega. (Nt. Ruutjuur 100-st on 10; Pariis on Prantsusmaa pealinn) · Episoodiline mälu mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, selge
Need suudavad näidata alateadvuse ideid ja mõtteid, mida inimesed ise ei pruugi teadlikud olla. Mina hetkel unenägusid tõlgendada aga ei oska. Jungi psühholoogias on väga suur tähtsus kompleksidel. Need on teatud tähendusliku seose ümber koondunud tunded, mõtted, tajumused ja mälestused. Näiteks võib olla inimestel ema-kompleks. Jungi psühholoogias oli kesksel kohal isiksuse struktuur. Mina on inimeste teadvustatuse kese, tajutakse asju, mis seostuvad minakompleksiga. Persona on kohanemine välismaailmaga normatiivse, sotsiaalselt talutava käitumisega. Vari on aga isiksuse tume pool, inimese negatiivsed omadused, mis on alateadvusesse lükatud. Ma arvan, et kõigil, kaasaarvatud ka minul on varju lükatud palju negatiivseid omadusi. Isiklik teadvustamatus aga koosneb suuremalt jaolt tunderõhulistest kompleksidest, samuti väljatõrjutust, unustatust või ignoreeritavast.
Psühholoogia Sigmund Freud ja Carl Gustav Jung 10 fakti 1. Freudi võib pidada klassikalise psühhoanalüüsi leiutajaks/aluse panijaks. Jung kui tema õpilasena arendas seda teooriat ning pani aluse analüütilisele psühhoanalüüsile. 2. Freud jagas psüühika teadvustatuse alusel kolmeks: teadvuses (psüühika aluspinnal), eelteadvuses (teadvuse piirimaal) ja alateadvuses (psüühika sügavamates kihtides). 3. Arendati välja ka jagunemine motiveerivate jõududega: · Id sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid, seotud füsioloogiliste protsessidega · Ego otsustab, milliseid vajadusi ja mis viisil rahuldada · Superego kultuurinormide ja väärtuste kogum, mis omandatakse (süütunne
4. Vahel ei tule mul kodus meeldegi, mis mu PIN-kood on, aga poes on see alati meeles. Seda seletavat seaduspära nimetatakse ........ (kaks sõna) ???? 5. Kui sul palutakse meelde jätta 15 sõna, mille mäletamist kontrollitakse peale mitmete arvutustehete sooritamist, siis tõenäoliselt on olemas esmasuse efekt, aga kadunud värskuse efekt. 6. Pikaajalisse mällu salvestamiseks on eriti kasulik mõtestatud ja ajas jaotatud kordamine. 7. Teadvustatuse alusel jaotatakse mälu tihti eksplitsiitne ja implitsiitne. 8. Episoodilises mälus on salvestatud mälestused isiklikest elusündmustest (tegime eile Madisega Vikipeediasse mäluteemalise artikli). 9. Ebbinggausi mälu-uuringutest selgus, et unustamine on suurim vahetult peale õppimist. 10. Palun täida lüngad teadvustamise alusel eristatud mäluliikide nimetustega. Eksplitsiitne mälu aitab sooritada eksamit edukalt. Implitsiitses mälus on salvestunud käitumisharjumused. 11
kuna tähelepanu on neilt kõrvale kaldunud". Kuigi unustatud mõtteid ei saa tahtlikult esile kutsuda, on nad allpool mäluläve olemas ning "võivad mis tahel hetkel spontaanselt esile kerkida". On ka alalävised aistingud, mis jäävad märkamatuks, kuid mõjutavad "meie reageeringut sündmustele ja inimestele. Isiksuse struktuur: Mina on Jungi vaatevinklist vaid üks kompleks paljude teiste seas. Samal ajal on ta teadvustatuse kese. Teadlikult tajuda võib järelikult üksnes asju, mis assotsieeruvad minakompleksiga. Persona otstarve on kohanemine välismaailmaga normatiivse, sotsiaalselt talutava käitumisega. Ta ei ole samane Minaga. Vari on isiksuse tume pool, inimese negatiivsed omadused, mis on ühiskonnavaenulikkuse tõttu alla surutud ning teadvustamatusse lükatud. Niikaua kui Mina pole kohanud Varju, kantakse seda sageli Minast väljaspool asuvatele isikutele või asjadele üle.
tuginevad ka paljud psühhoteraapiad. Allolev ülevaade esitab psühhoanalüüsi põhijooned "klassikalise psühhoanalüüsi" järgi, mis lähtub eelkõige Freudi enda töödest ning mis on omaks võetud ja rakenduses rahvusvaheliste psühhoanalüütikute organisatsioonide poolt. Erinevused seisnevad peaasjalikult erinevate aspektide suuremas või vähemas tähtsustamises. Klassikalise psühhoanalüüsi aluseks on viis aspekti. Psüühilised fenomenid asuvad erinevatel teadvustatuse astmetel: teadvuses (hinge pealispinnal) eelteadvuses (teadvuse piirimaal) alateadvuses (mitteteadvuses, hinge sügavamates kihtides) Alateadvus on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. Freudi arvates on enamik inimese igapäevakäitumisest motiveeritud alateadlike jõudude poolt. Oluline on dünaamiline alateadvus see osa, mida ei saa ka tahtmise korral teadvustada, sest teadvustamist takistavad mingid sisemised jõud.
Psühhoanalüüs on üks kirjanduse hermeneutilise tõlgendamise võimalusi. Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne teadvustamatus Arhetüübid on universaalsed pildid, mis on kõikidel olemas. Need on otsekui energiapunktid, mis ilmnevad nii hulluses, unenägudes kui ka näiteks kirjanduses. Arhetüüpide näideteks on laps, ema, animus, anima, vari jt. Jung uuris müütide ja muinasjuttude tähtsust kollektiivsele teadvustamatusele. Muinasjutu maagiline maailm näitab muu hulgas teadvustatuse ja teadvustamatuse olemasolu. Näiteks kehastav kuri võõrasema printsiipi, mis sunnib last ennast vabastama ja läbima individuatsiooniprotsessi. Alfred Adler (1870-1937) A. Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia Domineerimine ja võimuiha. Jacques Lacan (1901-1981) Seostas strukturalistliku lingvistika saavutused psühhoanalüütilise teooriaga Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel
ennetamiseks. Goldstein kirjeldab nelja etappi, millest iga varasem peab olema saavutatud enne järgmist: 1) oma maailma struktuure eristav, 2) kontseptuaalne-oma infotöötlus, 3) väärtused- minakontseptsioon, 4) konfliktide lahendamine oma keskkonnas. 1. ERISTAV ÕPPIMINE: probleemide allika(te) leidmine, nende hierarhia koostamine, seoste nägemine ("asjad lihtsalt juhtuvad") ST-ja roll: · aidata kliendil oma elu kõiki tahke mõista, teadvustatuse tugevdamine, nii et kliendid muutuvad enam teadlikuks neist aspektidest oma elus, mida nad pole uurinud · tähelepanu keskendumine ja teadvustatuse suurendamine neile valdkondadele, mis varjus või vastumeelsed või mida kliendid pole uurinud ja mida nad soovivad vältida · ebatäpse ja segioleva tähelepanu suunamine ja fokusseerimine ehk segaduses korra tekitamine, samal ajal klientide tajust ebaolulise väljafiltreerimine ja eraldamine
3.Sotsiaalsed vajadused. Inimene vajab teisi inimesi. Kultuurikeskkonna vajamine. 4. Vaimsed e. intellektuaalsed vajadused. Vajadus nähtuseid mõtestada, fakte teada saada, midagi luua. 5. Esteetilised vajadused. Püüdlus ilu, harmoonia ja kauniduse järele. Kõik vajadused peale orgaanilise on sotsiaalsed 24. Motivatsioon ja motiiv ei ole samad mõisted. · Motivatsioon protsess. · Motiiv tunnetatud vajadus 25. Motiivid jagunevad kaheks vastavalt teadvustatuse tasemele: 1. teadlikud 2. ebateadlikud inimene ise ei saa täpselt aru, miks ta mingil moel käitub. Enamik inimese motiive on sellised 26. hoiak Hoiak püsiv ja stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud moel. · Häälestatus või ootus, suhtumised. Need on tekkinud inimese sotsiaalsete kogemuste baasil. Sotsiaalne hoiak (i.k. attitude) teadvustatud, suhtumine. Seadumus (i.k. set) mitteteadvustatud, kindel valmisolek reageerida mingil kindlal viisil
pigem anda kahju kui kasu. 41. Grupid organisatsioonis. Kujunevad formaalsel ja informaalsel alusel. Formaalsed grupid võivad olla alluvuse ja ülesande täitmiseks juhtkonna poolt moodustatud grupid. Informaalsed grupid moodustuvad huvide ja sõpruse alusel.Ei formeeru plaani alusel vaid loomulikul teel. 42. Motiveerimise definitsioon Motiveerimine on motiveeringu kui tedvustatud motiivi,tegevuse isikliku põhjenduse väljatöötamise ja läbielamise protsess.Olenevalt teadvustatuse astmest võib kattuda motivatsiooniga.Motivatsioon on kogum toimivaid motiive,mis ajendab inimest tegutsema või teatud viisil käituma,annab käitumisele suuna ja püsivuse. 43. Staabiorganisatsioon vt. Punkt 28. 44. Frederick Taylor On saanud tuntuks oma raamatutega ,, Vabriku juhtimine ,, ja ,,Ettevõtte teadusliku juhtimise alused" Alustas mehaanikatöökoja õpilasena,läbis kõik juhtimise astmed kuni suure metallurgiatehase juhatajani
alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest). MÄLU STRUKTUUR ehk MÄLU LIIGITUS Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise algus: pikaajalise verbaalse mälu uuringud - katsed mõttetute silpide jadade assotsiatiivse õppimisega - tulemused nn talletus-skoorina (savings) - tuntuim seos/üldistus: (logaritmiline) unustamiskõver William James (1890) (`Principles of Psychology') : - esitas primaarse ja sekundaarse mälu mõisted
tingimusi, kuid ka ideaalseid tingimusi - mille suhtes peaks võtma esteetilise hoiaku? 3. Jerome Stolnitzi huvituse teooria väidab, et esteetilist hoiakut iseloomustab sümpaatiline tähelepanu objetki suhtes, mis on ühtlasi ka huvitu. Stolnitzi järgi tuleb mõista huvituse all olukorda, kus esteetilise hoiaku subjekt on objektist niivõrd haaratud, et ei koge seda mingi muu eesmärgi pärast kui kogemise enda pärast. Ta lisab hoiakule ka teadvustatuse mõiste, mis tähendab, et objekti kogemisse haaratakse ka abstraktsed objektid nagu kujutlusvõime looming, mõisted ja tähendused. 4. Noel Carroll on Stolnitzi teooriat kritiseerinud, kuna seda on võimatu rakendada poliitilisele kunstile. Ei saa üht ideed korraga nii toetada kui sellest mitte mõelda. Samuti on kritiseeritud aktiivse tähelepanu mõistet, kuna esteetilise hoiaku subjekt kaldub oma tähelepanu nõnda suunama mitte kunstiteosele, vaid oma isikliku elu kogemustele. 1
30. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanuprotsesside jaotumises? · Ajutüve ja vaheaju retikulaarformatsioon ning sellega ühenduses olevate taalamuse mittespetsiifiliste rakutuumade ülenev aktiveeriv mõju ajukoorele. Mittespetsiifiline hajus (difuusne) aktivatsioon loob üldised eeldused signaalide vastuvõtuks, mäluandmete käepärasuseks, üldise teadvustatuse ning löögivalmiduse Taalamuse mittespetsiifiliste tuumade ja paleokorteksi neuronituumade selektiivne ülenev mõju osadele ajukoore neuronitele loob aga aluse püsimälus säilitatava teabe teatud osa aktualiseerimiseks ja valikuliseks tajuandmete teadvustamiseks. Taalamuse ülenev aktivatsioon aitab valikuliselt aktiveerida tajuelamuse ja lühimälus sisalduva teabe aluseks olevaid ajukore närvirakke, mis vahendavad
Praeguseks on palju empiirilisi tõendeid, et on erinevad allsüsteemid. Peamisteks tõenditeks on: funktsionaalne lahknevus (sh funktsioonide valikuline väljalangemine), ja erinev neuronaalne alus (vt nt skemaatiline joonis →) Seega on õigustatud erinevatel alustel liigitused: materjali säilimise aja alusel (lühimälu e töömälu ja pikaajaline mälu) eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel (protseduuriline, semantiline, episoodiline mälu) teadvustatuse taseme alusel (eksplitsiitne ja implitsiitne mälu) Prefrontaalne ajukoor (lühiajaline eksplitsiitne mälu e töömälu) Hippokampus (vahendab meeldejäetava pikaajalisse mällu) Väikeaju (implitsiitne mälu, mis tähtis oskuste ja tingitud reaktsioonide kujunemiseks) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U-kõver. Vaba meenutamise seriaalne kõver sõltub õppimise ja reprodutseerimise vahele jäävast ajast ja tegevusest.
võimalikest signaalidest. Üldise tähelepanuvõime ja virguse tagab ajutüve ja vaheaju retikulaarformatsioon ning sellega ühenduses olevate taalamuse mittespetsiifiliste rakutuumade ülenev aktiveeriv mõju ajukoorele. See aktivatsioon jaguneb kaheks alaliigiks. Mittespetsiifiline hajus aktivatsioon loob üldised eeldused signaalide vastuvõtuks, mäluandmete käepärasuseks, üldise teadvustatuse ja löögivalmiduse. Taalamuse ülenev aktivatsioon aitab valikuliselt aktiveerida tajuelamuse ja lühimälus sisalduva teabe aluseks olevaid ajukoore närvirakke, mis vahendavad infot tähelepanu keskmes olevatest objektidest. Inimesele omane võime pöörata tähelepau kujutlustegevusele ja mõttetööle loob vabaduse hetkel mõjuvate keskkonnaärritajate sunnist. Asjaolu, et suudetakse tahtlikult suunata tähelepanu sisuliselt olulisele, vabastab
eseme Maht ja jaotuvus võimaldavad tajuda rohkemaid objekte kui ühte. Jaotuvus võimaldab tõlgendada infot erinevatest allikatest. Võime tajuda suhteid ja seoseid mõista kuidas objektid paiknevad üksteise suhtes Tahtlikkus (tahtmatu ja tahtlik) Apertseptsioon taju sõltuvus isiksuse omadustest. Mälu liigid Säilitamise aeg Info tüüp Teadvustatuse tase Sensoorne (mahutab Episoodiline isiklikud Eksplitsiitne palju, kestus msek) kogemused Implitsiitne ei saa Lühiajaline (maht Semantiline üldised kontrollida 7plussmiinus2, kestus teadmised maailmast mõned-kümned sekundid Protseduuriline Töömälu oskused, tegevused, Püsimälu harjumused Mälu protsessid Salvestamine
kujundite alusel. M on rajatud meelelisele tunnetusele asitingud, tajud, kujutlustele. Mõtlemine toimub teadmiste teatud märgilise korrastatuse kaudu Mõtlemise operatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine Mõtlemisvormid: mõisted, järeldused, otsused Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll) Probleemide lahendamist võivad takistada: · Fikseeritus (rusikareeglite kasutamine, mis ei pruugi kaasa aidata ülesande lahendamisele) · Rigiidsus paindumatus, ollakse harjunud kasutama kindlaid strateegiaid
omandada, säilitada ja taaskasutada Millised mälu liigid Pikaajaline- ja lühiajaline mälu. ÕO7, L7 erinevad ajalise kestvuse alusel? Mis seda tõendab? / Which types of memory can be distinguished on the basis of duration? What proof is there? Millest lähtuvalt mälu Materjali säilimise aja alusel ÕO7, L7 liigitatakse (nimeta kolm eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel võimalust)? / On the ning teadvustatuse taseme alusel basis of what can memory be classified? Name three different ways. Mis on peamised mälu -Meeldejätminse L7, ÕO7 protsessid? / Name the -Meenutamine main memory processes. -Unustamine Mis on kodeerimise Edukas meenutamine on tõenäolisem L7, ÕO7 spetsiifilisuse printsiip? juhul, kui kontekst meenutamise ajal Too näide oma langeb kokku kontekstiga kogemusest
" (Freud, Naljaraamat) Psühhoanalüüs kui üks kirjanduse hermeneutilise tõlgendamise võimalusi Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne teadvustamatus Arhetüübid (universaalsed pildid, mis on kõikidel olemas, energiapunktid, mis ilmnevad nii hulluses, unenägudes kui ka nt kirjanduses: teiste seas: laps, ema, animus, anima, vari jt) Müütide ja muinasjuttude tähtsus kollektiivsele teadvustamatusele. Muinasjutu maagiline maailm näitab muu hulgas teadvustatuse ja teadvustamatuse olemasolu. Nt kuri võõrasema kehastab printsiipi, mis sunnib last ennast vabastama ja läbima individuatsiooniprotsessi. Alfred Adler (1870-1937) A.Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia Domineerimine ja võimuiha Jacques Lacan (1901-1981) Seostas strukturalistliku lingvistika saavutused psühhoanalüütilise teooriaga Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Etteantud keeleline süsteem, "teise" asupaik,
ebaadekvaatselt kõrgelt turvatunde tavidust jt. Hoiak Hoiak on vajaduse alusel formeerunud püsiv valmisolek mingiks positiivseks või negatiivseks reageeringuks või hinnanguks. Hoiakulise regulatsiooni tõttu vabaneme vajadusest uute olukordade või asjade inimestega kokku puutudes neid hindama asuda ja põhjalikult järele mütelda, kuidas oleks ostarbekas antud juhul käituda. Sellega tagavad hoiakud käitumise endastmõistetavuse ja vaimsete pingutuste ökonoomia. Iga hoiaku teadvustatuse aste,pusivus ning oskaal käitumise regulatsioonis on isegune. Hoiak määratleb enamaste üldse eelistuse, sü´mpaatia, lähenemise või eemaldumise soovi, konktreetseks motiiviks kujunemiseks peab sellest saamsa kavastus. Unistus Unistuste osa motivatsioonis on vastuoluline, ühest küljest on unelemine tahtejõuetu ja teovõimetu inimese põgenemine kalgist tõelisust soovkujutluste riiki. Teiselt poolt võivad unistustest lahtuvad kujutlused ja kavatsused virgutada loomevõimet
kujundite alusel. M on rajatud meelelisele tunnetusele asitingud, tajud, kujutlustele. Mõtlemine toimub teadmiste teatud märgilise korrastatuse kaudu Mõtlemise operatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine Mõtlemisvormid: mõisted, järeldused, otsused Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll) Probleemide lahendamist võivad takistada: · Fikseeritus (rusikareeglite kasutamine, mis ei pruugi kaasa aidata ülesande lahendamisele) · Rigiidsus paindumatus, ollakse harjunud kasutama kindlaid strateegiaid
Nimeta üks strukturalist. Wilhelm Wundt rajas 1879. aastal esimese psühholoogialaboratooriumi, kuna teda huvitasid psüühika ehituskivid. Defineerides psühholoogiat teadusena teadvustatud kogemusest, lõi ta mudeli, mis sai tuntuks strukturalismina. Strukturalism keskendus põhielementidele, mis moodustavad mõtlemise, teadvuse, emotsioonide ja teiste vaimsete seisundite ja aktiivsuste aluse. Mõistmaks, kuidas põhiaistingud kombineeritult tekitavad meie teadvustatuse maailmast, kasutasid Wundt ja teised strukturalistid teadvuse sisu uurimisel protseduuri, mida nimetatakse introspektsiooniks. Introspektsiooni puhul esitati inimestele stiimul, näiteks ereroheline kujund või kaardile trükitud lause ning paluti oma sõnadega kirjeldada nii detailselt kui vähegi võimalik, mida nad selle stiimuli eksponeerimisel kogesid. Wundt väitis, et psühholoogid suudavad aruannete kaudu, mida inimesed oma reaktsioone kirjeldades andsid, mõista teadvuse struktuuri
Mille poolest erinevad teoreetilised lähenemised, mis käsitlevad tähelepanuvaliku rakendumise faasi? - Varajane valik – stiimuleid töödeldakse sensoorses puhvris paralleelselt siis aga lubatakse vaid ükshaaval läbi selektiivse filtri. - Paindlik valik – stiimuleid töödeldakse paralleelselt kuni resurssi jätkub, seejärel eelistatakse konteksti põhjal - Hiline valik – paralleelne töötlus toimub kuni lühimälu ja teadvuseni, teadvustatuse määrab stiimuli tähtsus - Kaasaegse mudeli järgi sõltub selektsiooni faas tajukoormusest – kõrgem koormus muudab selektsiooni varasemaks Millist rolli omab tajukoormus tähelepanuvaliku juures? Kõrgem koormus muudab selektsiooni varasemaks ja vastupidi Mille poolest erineb tähelepanu, mis baseerub kas huvil või pingutusel? TP maht on suurem kui ülesanne on keerulisem või kui inimene on motiveeritud pingutama. Milles sõltub tähelepanu maht
teadvuslikke läbielamusi. Teadvuse analüüsitavad aspektid Teadvuse keskendatus (fokusseeritus) võib olla kitsam või laiem. Teadvustatava nähtuste ringi avarus või kitsus osutab parasjagu kasutatava informatsiooni grupeeritavuse astmele. Korraga suudame teadvustada suhteliselt piiratud arvu objekte või nähtusi, ent grupeerides neid suuremateks ühikuteks võime korraga teadvustatavate nähtuste arvu suurendada. Teadvuse tase (teadvustatuse aste) võib olla kõrgem või madalam. Selle üheks aspektiks on teadvuse seisundite probleem, mida vaatleme edaspidi. Teadvustatuse taseme teiseks aspektiks on selle iseloomustamine tähelepanu intensiivsuse/suunduse kaudu ehk teadvuse protsessuaalsus. Teadvuse taseme kolmas aspekt on seotud teadvuse "ülesehitusliku" ehk struktuurilise küsimusega. Teadvuse sisu kohta võib väita, et selles avalduvad paljud psüühilised protsessid ja nähtused.
Baddeley). Materjali aktualiseerimine teatud ülesande täitmiseks. 1) Visanditahvel visuaalne osa 2) Hääldusring kuulu meeldejätmine, sisekõne kasutamine 3) Tsentraalne täidesaatev süsteem 4) Episoodiline puhver kuidas seome olukorraga meeled üheks suureks olukorraks Endel Tulving - mälu-uurija, kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi hulka "Mälu koosneb süsteemidest, mis erinevad omavahel nii neis sisalduva informatsiooni, kasutamise teadvustatuse kui ka informatsiooni omandamise viiside poolest" Leidis, et pikaajalisel mälul on erinevad mäluliigid: 1) Protseduuriline mälu - sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks (nt kingapaelte sidumine, pluusi nööpide kinni panemine, lugemine, kirjutamine). Kuidas teha teatud oskuseid või vilumusi. 2) Episoodiline mälu - sisaldab teavet sündmuste kohta, milles inimene on ise osalenud. "Inimese isiklik päevik"
Baddeley). Materjali aktualiseerimine teatud ülesande täitmiseks. 1) Visanditahvel – visuaalne osa 2) Hääldusring – kuulu meeldejätmine, sisekõne kasutamine 3) Tsentraalne täidesaatev süsteem 4) Episoodiline puhver – kuidas seome olukorraga meeled üheks suureks olukorraks Endel Tulving - mälu-uurija, kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi hulka "Mälu koosneb süsteemidest, mis erinevad omavahel nii neis sisalduva informatsiooni, kasutamise teadvustatuse kui ka informatsiooni omandamise viiside poolest" Leidis, et pikaajalisel mälul on erinevad mäluliigid: 1) Protseduuriline mälu - sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks (nt kingapaelte sidumine, pluusi nööpide kinni panemine, lugemine, kirjutamine). Kuidas teha teatud oskuseid või vilumusi. 2) Episoodiline mälu - sisaldab teavet sündmuste kohta, milles inimene on ise osalenud. "Inimese isiklik päevik"
- Konkreetseks - Abstraktseks 2) Järeldust, mida jaotatakse tõeseks , vääraks 3) Otsustust ,mis võib olla induktiivne/deduktiivne ; tõene/väär; Mõtlemisliigid tuuakse välja mitmesugustel alustel: 1) Mõtlemisprotsessi elementide(vormi) e representatsiooni tüübi alusel - Esemeline (valdavalt lastel 2.-5.aastani) - Kujundiline - Loogilis-abstraktne 2) Ülesannete alusel - Teoreetiline - Praktiline 3) Arendatuse ja teadvustatuse astme järgi - Diskursiivne 37 - Intuitiivne 4) Originaalsuse järgi - Reproduktiivne(taasloov) - Produktiivne(loov) 5) Tahte osavõtu alusel - Tahteline (sihipärane) - Tahtmatu(juhuslik) Mõtlemise alaliigid järgnevad üksteisele ontogeneesis, kusjuures järgnev sisaldab alati eelnevat ning väljaarenenult esinevad nad kõik tihedas seoses.
- Abstraktseks 2) Järeldust, mida jaotatakse tõeseks , vääraks 3) Otsustust ,mis võib olla induktiivne/deduktiivne ; tõene/väär; Mõtlemisliigid tuuakse välja mitmesugustel alustel: 1) Mõtlemisprotsessi elementide(vormi) e representatsiooni tüübi alusel - Esemeline (valdavalt lastel 2.-5.aastani) - Kujundiline - Loogilis-abstraktne 2) Ülesannete alusel - Teoreetiline - Praktiline 3) Arendatuse ja teadvustatuse astme järgi - Diskursiivne - Intuitiivne 4) Originaalsuse järgi - Reproduktiivne(taasloov) - Produktiivne(loov) 5) Tahte osavõtu alusel - Tahteline (sihipärane) - Tahtmatu(juhuslik) Mõtlemise alaliigid järgnevad üksteisele ontogeneesis, kusjuures järgnev sisaldab alati eelnevat ning väljaarenenult esinevad nad kõik tihedas seoses.
ujutavad teadvuse üle ning kogu psüühika hakkab funktsioneerima nende ebaloogiliste printsiipide kohaselt. Kaob piir reaalsuse ja alateadlike soovide ning hirmude vahel, segi läheb sise- ja välismaailm. Psüühika strukturaalne mudel on Freudi lõplik (esitatud teoses Das Ich und das Es, 1923. a.), lihvitum psüühika ehituse teooria. Freud pidas vajalikuks jaotada isiksuse osad pigem nende iseloomuliku sisu, kui asukoha järgi teadvustatuse suhtes. Seda mudelit tuntakse hästi. Teame, et psüühika koosneb kolmest osast: (1) miski (das Es, id) on tungide päriskodu, arhailine ja kaootiline, impulsiivne ja irratsionaalne, enesekeskne ja kõikvõimas. Ta on tervenisti mitteteadvuslik, osa temast on kaasasündinud, osa aga teadvusest väljatõrjumisest tulnud. Miski on psüühika energia reservuaar. Miski energia on liikuv, valmis kohe vallanduma või ümber paigutuma, aga ainult tungi suunas, naudinguprintsiibi alusel.
· Individuaalsed fantaasiakujundid mis ei ole välise objekti sisemised peegeldused teadvuses, vaid vastupidi, teadvustamatust esile kerkivad. Ta on inimese siseilma peegeldus. Või nagu ta ütleb: "Kujund on üldise psüühilise olukorra kontsentreeritud väljendus". Ja selle konkreetne ilmnemine on justkui teadvustamata ja teadvustatud isiksusestruktuuri lõikumispunkt. Isiklik kujund pole arhailine ega kollektiivne, vaid väljendab isiklikke teadvustamatuse sisusid ja isikust tingitud teadvustatuse seisundit. Meil igal oma siseilm ja see kuidas me seda väljendame. · Algset ja kõigile inimestele omast kujundit nimetab ta arhetüübiks. See väljendab üheltpoolt valdavalt kollektiivseid teadvustamata materjale ja teiselt poolt viitab sellele, et teadvustatuse hetkeolukorda ei mõjutata niivõrd isiklikult (mingid puht isiklikud läbielamised), vaid kollektiivselt. Nt mingis rituaalis me väljendame kollektiivset alateadvust kollektiivsete sümbolite abil.
Seda saab uurida, läbi suhtumise uurimisega mingisugustesse objektidesse. Hoiak on püsiv ja sageli sterotüüpne eelsoodumus reageerida mingisugusel kindlal viisil. See valmisolek on fikseerunud ja ta ennustab inimese käitumist mingil suunal. Hoiaku esmaseks tunnuseks on tema polaarsus – hoiakud on positiivsed (soodne suhtumine) või negatiivsed (tõrjuv suhtumine). Hoiak ennustab sedalaadi käitumist; kusjuures hoiak ise pole käitumine! Hoiaku nähtused esinevad erineva teadvustatuse tasemel – suur osa on suhtumise tasemel ning seda ka teadvustatakse täiel määral. Küll aga võib inimene mittte teadvustada, et tal on mingisugune sattumuslik dispositsioon eelistada midagi. Võib ka juhtuda, et teinekord arvamus sellest, missugune on minu reageerimistüüp, võib olla vastuolus tegeliku hoiakuga. Hoiakute komponendid: 1. Kognitiivne komponent. On mingisugust laadi teadmine objektist või nähtusest. 2. Afektiivne
o Apertseptsioon taju sõltuvus isiku omadustest, emotsioonide ja motivatsioonide iseärasustest. Mälu liigid 1. Säilitamise aeg sensoorne (mahutab palju, kestus msek-tes), lühiajaline (maht 7, kestus mõned kümned sekundid), töömälu, püsimälu 2. Info tüüp episoodiline (isiklikud kogemused), semantiline (üldised teadmised maailmast, verbaalselt vahendatud), protseduuriline (oskused, tegevused, harjumused) 3. Teadvustatuse tase eksplitsiitne (ligipääsetav, selgem, jälgitav) ja implitsiitne Tajust siseneb info psüühikasse. Info läheb sensoorsesse mällu, edasi läheb info töömällu, see on väike osa, millega tegeletakse edasi. Töömälu koosneb alakomponentidest fonoloogiline silmus (hoidla, kordamine), keskjuhtiv süsteem (tähelepanu) ja visuaal-ruumiline hoidla. Töömälu on nagu töölaud, kus kasutatakse ka püsimälust saadavat infot. Teatud info
mälu uurimisel ja seletamisel - Mälu puhul ei ole kõige tähtsam mitte teadvustatud kogemus ja selle meenutus vaid tegevuse edukus mis aga võib põhineda ka teadvustamatutel mõjutustel Kas on alternatiive traditsioonilisele käsitlusele allsüsteemide osas? - On arvamusi et traditsiooniline jaotus on lihtsustatud ja tuleks käsitleda komplekssemalt nt töötlusviisil põhinev mudel > viimasel ajal kahtluse ala seatud jaotus teadvustatuse määral alusel - Hipokampus toetab kiiret kodeerimist ja paindlikke assotsiatsioone ka ilma teadvustamiseta Töötlusviisil põhinev mudel TEADMISED Mõisted ja kategooriad Teadmised on informatsioon mis on vaimselt esitatud ja mingil kujul struktureeritud või organiseeritud - Eristub deklaratiivne ja protseduuriline teadmine - Teadmisi on vaja organiseerida et suuta neid meelde jätta ja efektiivselt kasutada
eemalolevalt; objekti asendab kujund (sõna, visualisatsioon) sellest Loogilis-abstraktne toetub abstraktsetele mõistetele ja loogilistele konstruktisoonidele. 3.2. Ülesannete alusel Teoreetiline Praktiline 3.3. Arendatuse ja teadvustatuse astme järgi Diskursiivne mõtlemine, mis on loogiline, arutlev, järenduslik, kõneline, järjekindlalt väitelt väitele kulgev. Intuitiivne fantaasiaga tihedalt seotud. Loomingulise mõtlemise moment. Lahenduse ootamatu, kiire leidmine. 3.4. Originaalsuse järgi Reproduktiivne (taasloov)
Topograafiline mudel: - Teadvus: mõtted, tunded, kogemused, mida inimene antud ajahetkel täielikult teadvustab. - Eelteadvus: kogemused, mis pole küll hetkel teadvustatud, aga mis võivad iga hetk teadvusesse kerkida. - Teadvustamatus (alateadvus): kõige ,,sügavam" ja mõjukam osa psüühikast, milles sisalduvad tungid, vajadused, mälestused jm materjal, mille kerkimine teadvustatuse tasemele põhjustaks rahulolematust, ärevust, ebamugavust. Freudi arvates juhib selline teadvustamata materjal suurel määral meie igapäevaelu, funktsioneerimist 25 ning võib väljenduda maskeerituna või sümboolses vormis- unenägudes, keelevääratustes, unustamises, naljades ja eksitegudes. Strukturaalne mudel:
See teadvus võib lubada tekkida autobiograafilisel minal, mis hõlmab nii mälestusi meie poolt elatud möödunud elust kui ka meie planeeritava tulevase elu. Need minakohased mälestused ja unistused seotakse omavahel kokku meie poolt loodavate lugudega. Damasio arvates on inimesed loomulikud jutuvestjad, kusjuures nende juttude tuumaks on "mina". Mina kaardistab kõik meie muljed ning kujundab meie unikaalsuse. Kuigi enamus uurijaid näib nõustuvat, et suurem aju võimaldab meile teadvustatuse kõrgemaid tasemeid, enesevaatlust ja tõhusat probleemide lahendamist, ei nõustu uurijad omavahel küsimuses, miks meile see suur aju tekkis. Ühe seletuse kohaselt (Ornstein, 1991) kasvas ajukoor suureks selleks, et meie aju jahutada. Teiste arvates kasvas aju suureks probleemide lahendamise oskuse omandamisega (Pinker, 1997). Inimese "mõtlevaks masinaks" saamisel oli palju eeliseid. See lubas mitte uuele olukorrale kohanemist ootama hakata, vaid töödelda
mõjutavaks jõuks. Kuidas see protsess toimub, selle kohta on esitatud erinevaid teaduslikke teooriaid. Pedagoogikateadlaste arvates võib seda probleemi käsitleda kahest lähtekohast. Esimest väljendatakse järgmise ahela näol: Teadmised - veendumused käitumine - harjumused Muidugi võib ka siin esineda lahknevusi rõhuasetuses - missugust ahela lüli pidada kõige olulisemaks? Ometi on kõigi erinevuste juures ühendavaks jooneks teadmiste ja teadvustatuse ning emotsionaalse läbielamise ja käitumusliku komponendi rõhutamine. Teise lähtekoha esindajad vaatlevad internaliseerimist kui aktiivses tegutsemises uute vajaduste ja motiivide tekkimist: Motiiv - eesmärgipärane tegutsemine - uued motiivid Kumb lähtekoht on õige? Vaatamata arvukatele uurimustele pole osatud anda selget vastust küsimusele: mida omaks võetakse (internaliseeritakse) ja kuidas see protsess toimub?
meditatsioonivormid avavad meie silmad tavalise elu ja meie ameti salapära suhtes. teise jaoks tähtis, et ta on kellegi tähelepanu objekt ning et teised hoolivad temast ja Nimetatud tegevuste abil siseneme me uude teadvustatuse seisundisse, mis aitab meil hindavad teda. paremini rajada oma tegevust olemise seisundi tugevamale tunnetamisele. Selle väite põhisisuga olen ma kindlasti nõus. Ma arvan ka, et oma roll on vaimsusel ja usul, ning olen Schlossberg, Lassalle ja Golec (1988) väidavad, et enda olulisust tunnetatakse mitmel eri
annaabi.ee 
