polegi erilist valikut. Eesti keeles on püütud varem kasutada mitteteadvuse mõistet, kuid see on eesti keelele võõras. Teadvustamatus vastena on kõik see, millest inimene teadlik ei ole ja peaks olema igati sobilik. Freudi arvates on kahte liiki teadvustamatust: selline, mis on võimeline teadvusesse jõudma ja selline teadvusest väljatõrjutud teadmine, mis iseenesest ja lihtsalt niisama pole võimeline teadvusesse jõudma. Kuna Freud rõhutas teadvustamatu mõistega just seda teist teadvustamatuse liiki, siis peaks ka "-us" liitega kaasnev tähendus, "see, mida pole võimalik teadvustada", olema igati sobilik. Psühhoseksuaalse arengu faasid Iga staadium esitab uue vajaduse, millega vaimsed struktuurid peavad tegelema. Lahendamata konfliktid kuskil staadiumis võivad inimesega terve elu kaasas käia 1. Oraalne faas 4.Latentsiperiood 2. Anaalne faas 5.Genitaalne faas 3. Falliline faas
Kõik noored ja entusiastlikud elluastujad püüdlevad õnneliku ja naudinguterohke elu poole. Iga üks valib eesmärgini jõudmiseks oma tee ja langetab ise otsuseid. Tänapäeva tarbimisühiskonnas elavate noorte kõrgeimaks sihiks on tihti jõukus ja kõrge positsioon tööpostil. Tihti juhtub, et seetõttu jäävad tõelised väärtused välisele hiilgusele suunatud elulaadi varju. Inimene areneb terve elu jooksul. Freudi määratluse järgi on areng alateadvuses pesitseva teadvustamatu toomine teadvusesse; Carl Jung näeb arengut psüühika tervikuks saamises, kus on ühendatud kõik inimeses olevad vastuolulised tendentsid; Maslow' jaoks seisneb see hoopis vajaduste hierarhias järjest ülespoole ronimises ja kaugenemises bioloogilistest vajadustest kõrgemate eetiliste ja esteetiliste väärtuste poole. Tundub, et tänapäeva ühiskonda need, pigem vaimsusele suunatud teooriad, enam väga hästi ei sobitu.
Näiteks läbikukkumist eksamil põhjendatakse väsimuse, aga mitte laiskusega, kuna laiskus ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav põhjus. Samastumine - soov olla kellegi teisega samasugune/sarnane. Regressioon ilmnevad varasemate, lapsepõlvest pärinevate arengustaadiumite käitumismallid. Näiteks nutma puhkemine või mahaviskumine stressipõhjustava nähtuse ilmnemisel. Autoagressioon - enda süüdistamine. Alavääristamine teadvustamatu ängiga toimetulemiseks hakatakse ennast alandama, alavääristama lootuses, et teised sellele vastu vaidlevad ja kiidavad. Kellegi teise maine halvustamine. Eitamine ängi reaalseid põhjusi eiratakse ega teadvustata. Näiteks ema võib teadvustamatult keelduda tunnistamast oma poja tõelist iseloomu, kuna see põhjustab ängi. Eitamine võib kaasa tuua reaalsuse ootamatu sissetungi. Toosama
"; ,,Kes on Andrus Vaarik?"; ,,Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis "Kalevipojad"?" 4) Mille poolest sai kuulsaks Endel Tulving? Milline oleks mälu ilma temata? Mälu jaotus 5) Mida kujutab endast implitsiitne mälu? Mis selle alla kuulub ja kuidas seda uuritakse? Tooge näiteid. Üldnimetus järeldavale, mitteteadvustatud andmetel põhinevale mälusüsteemile, selle alla kuuluvad protseduuriline mälu ehk oskused ja vilumused, praiming (meenutamise paranemine mingi teadvustamatu varasema kogemuse mõjul) ja tingitud reaktsioon. 6) Mis on sensoorne mälu? Millised on sarnasused/erinevused lühi- ja pikaajalise mäluga võrreldes? Kuidas on sensoorset mälu uuritud? 7) Kirjeldage mälu hoidlamudelit ehk staadiumide teooriat. Kuidas on seda mudelit kritiseeritud/edasi arendatud? Kolmest osast koosneb. 8) Võrrelge inimese mälu arvutiga. Tooge välja sarnasused ja erinevused. Inimest arvutist eristab unustamine
sekundaarsesse mällu. 7.Pikaajaline mälu Seal sailib materjal kaua, kas või aastakümmneid. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem kui primaarse mälu puhul(suure hulga materjali seast otsimine võtab aega). Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. 8.Protseduuriline mälu Seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega(nt:jalgratta sõit).Sinna alla kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamatu. 9.Semantiline mälu Talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse(nt: rohi on reoheline jne). See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes.Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 10.Episoodiline mälu Talletatav info on seotud inimese endaga(nt mida ma tegin üleeile ja kellega kohtusin eile).Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegvust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. 11.Mäluhäired
3. Hinnang 4. Füsioloogiline reaktsioon 5. Tegutsemisvalmidus 6. Emotsioonide avaldumine 7. Regulatsioon Emotsioonide väljendamine: 1. Hirm 2. Kurbus 3. Rõõm 4. Vastikus 5. Viha 6. Üllatus Teadvus Teadvuse seisundid: Normaalse ärkveloleku teadvusseisund - Unistamine - Teadvuse jaotamine (samaaegselt erireaalsuses n:auto juhtimine ja mõtlemine) - Teadvustamatu (nn. Kokteilipeo fenomen) Teadvus uneajal - Uni ja unenäod Une faasid: Hüpnagoogilne seisund Kerge ja raske unefaasid - REM uni - Sügav e. rahulik uni Ööpäeva rütmid??? Ajavööndite kiire ületamise tagajärjed inimpsüühikas: Oleme unised, ajavahe ja bioloogilised rütmid Mälu Mäluprotsessid: 1) salvestamine e. kodeerimine 2) meelespidamine e. säilitamine
aeglasem kui primaarse mälu puhul( suure hulga materjali sealt otsimine võtab aega [3]. Püsimälu puhul sõltub liigitus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisidest[3]. 1) Protseduuriline mälu- seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigitustega ( jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine). Sinna alla kuuluv informatsioon omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamatu[3] 2) Semantiline mälu- Talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes, pigem info tuleb maailma kohta mis inimene on omandanud otseselt või kaudselt. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust [3; 2]. 3) Episoodiline mälu- talletav info on seotud inimese endaga ja isiklikult kogetud elamusi. Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali
praktiliselt piiramatu hierarhiline, assotsiaalne juurdepääs raske Püsimälu jaguneb: protseduurimälu: vilumused, oskused, implitsiitne, mitteteadvustatav semantiline mälu: mõisted, reeglid, teooriad, tähendused, abstraktne, interindividuaalne-> personaalne episoodiline mälu: isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis, konkreetne, personaalne-> ühiskondlik Praimingu nähtus: Kognitiivses psühholoogias viitab see teadvustamatu mälu vormile, millega teatud ootused, seosed ja teod tekivad või on lihtsamad tekkima seetõttu, et objekt, millele tegu on suunatud, on varem esinenud, sellega on varasem kokkupuude. Poliitilises kommunikatsioonis tähendab see, et eelnevalt loodud seosed ja kontekst mõjutavad seda, kuidas konkreetset infot tõlgendatakse. Praimimise avastasid ja selle süstemaatilisem uurimine sai alguse, kui Warrington ja
(Ibid:37) Mälu liigitatakse järgnevalt: · Protseduurmälu See on vajalik teatavate harjumuste täitmiseks. Seal säilivad oskused (eelkõige tegevused) nagu näiteks palli põrgatamine, kirjutamine, jalgrattaga sõitmine jne. Protseduurmälu on väga püsiv. · Tajulise esinduse süsteem ehk praiming Tähistab olukorda, kui mingi tegevus muutub hõlpsamaks seeläbi, et asi, millele see tegevus on suunatud, on korra juba varem esinenud. Praiming on teadvustamatu. · Lühimälu Säilib lühiajaliselt vastuvõetud info juurdepääsetaval kujul. · Semantiline mälu Semantiline ehk tähenduslik. Seal säilivad teadmised faktide, sümbolite, valemite jne kujul ümbritseva maailma kohta. · Episoodiline mälu Säilitab info indiviidi enda elus asetleidnud sündmuste kohta. On ka abiks semantilisele mälule teatud faktide meenutamisel, kui meenub omandamise episoodiga seotu
põhilisele maailmaga seostumise viisile. Nendeks funktsioonideks on mõtlemine, aisting (sensoorika), tunnetus ja intuitsioon. Need neli funktsiooni paigutab ta paarikaupa teljele aisting/intuitsioon, mõtlemine/tunnetus. Paari aisting/intuitsioon nimetab Jung tajulisteks funktsioonideks, sest peab neid kaheks võrdset objektiivseks viisiks, kuidas reaalsuse kohta andmeid koguda üks meetod teadvustatud, teine teadvustamatu. Paari mõtlemine/tunnetus nimetab ta otsustamise funktsioonideks, sest peab neid kaheks viisiks, kuidas kogutud objektiivset informatsiooni hinnata. See süsteem eristab kahte põhiolemuslikultkahte erinevat maaimaga seostumise viisi: otsustamisele tuginevat ja tajumise tuginevat. Tajumisele tuginev inimene võtab elu spontaanselt, keskenduvad sellele mis on, mitte sellele, mis peaks olema. Vastupidiselt otsustamisele tuginev inimene eelistab struktuuri ja organiseeritust - rõhuvad
ja raskustega toimetulemisel. Kõrgkoolides psühholoogiline nõustamine tudengitele (nt Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool jt) 7. Teraapia ja nõustamise erinevused/sarnasused. Teraapia: Nõustamine: Rekonstrueeriv Hariv isiksuslik situatiivne analüütiline probleemi-lahenduslik teadvustamatu, eelteadvus teadvus rasked, pidevad emotsionaalsed probld nö olmeprobleemid minevik olevik kestvus pikem kestvus lühem 8. Nõustamispsühholoogia kui valdkonna alusepanijad (olulisemad isikud ja/või sündmused). 1908 Frank Parson , karjäärinõustamise "isa" 1909 vaimse tervise valdkonnas uus suhtumine (vaimuhaigused on ravitavad).
Tema lähtus oma eetikas arusaamast, et “mõistus on täielikult passiivne” ning “on ja peab olema üksnes afektide ori; ta ei tohi taotleda endale iialgi muud funktsiooni kui teenida afekte ja alluda neile” (A Treatise on Human Nature III, 1, 1; II, 3, 3.). Ka Sigmund Freud, kes oma teoses “Mina ja miski” (1923) kasutab “Phaidrose” kaariku- võrdpildile sarnast ratsanikukujundit selleks, et modelleerida inimpsüühika teadvustatud ja teadvustamatu osa vahekorda, määratles selles vahekorras domineeriva osapoole Platonile vastandlikult. Ta võrdleb teadvustatud psüühika osa ratsanikuga, kes “peab ohjeldama hobuse jõudu, mis tast üle käib”. Hobune sümboliseerib siin mõistagi teadvustamata psüühikaosa. Niisiis ei jää teadvustatud osal “sagedasti muud üle kui viia hobune sinna, kuhu see tahab minna” ja võtta teadvustamatu tahe omaks “nagu oleks see ta enda oma”. (Sigmund Freud,
molekulidele ja koostatakse selle informatsiooni põhjal arvuti abil pilt aju ülesehitusest. Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)- Meetod, mis seisneb peanaha korduvas magnetilises stimuleerimises, et teatud ajupiirkondi ajutiselt aktiveerida või passiivseks muuta. Teadvus-Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine.Primaarne,Reflektiivne,Eneseteadvus. Teadvuseväline psüühika (teadvustamatu tunnetus)-Väljaspool teadvust aset leidvad tunnetuslikud (ehk kognitiivsed) tugiprotsessid. Teadvustamatus -Muutunud teadvuse seisund,Kognitiivne teadvustamatus Pimenägemine (blindsight)- Aju nägemiskeskuse vigastusega isiku võime liikuda nägemisväljal olevate esemete suunas. Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile, millel on püsiv või situatiivne tähtsus, tahtmatu, tahteline, tahtelisjärguline, suunatud. Stroopi efekt- Uurib tähelepanu
Nt. käimine Sigmund Freud tema vaated teadvuse olemusest on viimase saja aasta jooksul oluliselt mõjutanud psühholoogia arengut. Freud jõudis järeldusele, et inimese psüühikas toimub väljatõrjumismehhanism, mis tõukab teadvusest välja mõtted ja kujundid, mille meenutamine on inimesele valus või need mõtted ei lähe kokku ühiskonnas kehtivate moraalinormidega. Seda teadvusest väljatõrjutud osa nimetatakse alateadvuseks. Alateadvus on inimese psüühika teadvustamatu osa. Kuigi teadvustamatu ei pääse teadvusesse, avaldab see siiski inimese käitumisele mõju. Freudi arvates ongi teadvustamatu mõju inimese käitumisele määrav ja see seletab inimese käitumises kõike (keelevääratustest elukutse valikuni). Tänapäeva psühholoogia ei nõustu Freudi teadvusekäsitlusega, kuna see pole kinnitust leidnud. Eneseteadvus on teadvuse üks vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast. 1.3. Psüühika funktsioonid
impersonaalselt. Strukturalismi mõjul kadus ajaloolise arengu käsitluse kohustus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. saj esimesel poolel, Boas, Sapir, Whorf Boas Ameerika antropoloogia alusepanija 20 saj arvas, et kõik keeled on võrdsed. iga keeleline väljend esitab ainult osa tervikmõttest. Iga keelt tuleb uurida lähtudes selle loogikast. Seos mõtlemise ja keele vahel on ühesuunaline. ERINEVALT MUUDEST VALDKONDADEST ON KEELELINE KATEGORISEERIMINE TEADVUSTAMATU. Boas ei pidanud õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine (oli antirassist). Sapir Boasi parim õpilane ka tema arvas,et kõik keeled on võrdsed, kuid loovad erineva reaalsuse. Whorf Boasi ja Sapiri jälgedes huvitus keelelistest kategooriatest. Tema mõiste keskmises euroopa keel (SAE). Teda huvitasid argimõtlemise eripärad. Tegeles keelte empiirilise uurimisega.
peale seda veel tajun ruumi nagu see oli enne valguse kustumist). Sensoorsest mälust põhimällu jõuab vaid valikuline osa infost. 2) Lühimälu informatsioon tuleb sensoorsest mälust, info on seal aga üldistatum ja vähem detailne, mahupiirang (7+-2 kompa). Teave püsib umbes 20-40sek. Lühimälu on aluseks operatiivmälule (töömälule) 3) Püsimälu info võib säilida aastaid/aastakümneid a) protseduurimälu (motoorsed tegevused, tihti automaatne ,,kehamälu", teadvustamatu) b) semantiline mälu (säilib omandatud abstraktne, sümboolne ja teoreetiline informatsioon; suur maht; kõigil inimestel üsna sarnane) c) episoodiline mälu (individuaalne, isikuga seotud, isiklikud eluepisoodid paigutatuna ajas ja ruumis kondlatese kohtadesse, konkreetne) Juriidilises kontekstis on kõige olulisem teada episoodilise mälu seaduspärasusi, sest enamasti peab menetleja tuginema küsitletava episoodilisele mälule.
- Omandatud info avaldub pigem teadmistes kui tegutsemises - Omandatud materjali kasutamine eeldab teadvustatust Episoodiline mälu - Seostub inimese teadmisega iseenda ja oma kogemuste kohta - Omandatud info avaldub teadmistes - Materjali kasutamine eeldab tähelepanu ja konsentratsiooni ja teadvustatust Protseduuriline mälu - Seostub selgeks õpitud tegevuste ja liigitustega - Info omandatakse tegevuse käigus - Info kasutamine teadvustamatu 5. Milliseid mäluliike kasutate, kui vastate järgmistele küsimustele: „Mis aastal Sa sündinud oled?“; SEMANTILINE „Mis juhtus 24. veebruaril 1918?“; SEMANTILINE „Mida Sa eelmisel reedeltegid?“; EPISOODILINE „Kes on Andrus Vaarik?“; SEMANTILINE „Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis EPISOODILINE “Su nägu kõlab tuttavalt” (või muus parajasti käimas hooajasaates)? EPISOODILINE 6
kolmanda kihi. Seega koosneb teadvus kolmest komponendist: · Teadvustamatus (varem tõlgitud ka alateadvuseks) see on psüühilise maailma alusprintsiip, mis määrab oma olemasoluga kõik inimese vaimse elu ilmingud. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 4 1. See jääb teadvusele vahetult kättesaamatuks, tema kohta saab öelda negatiivselt nagu Jumala kohtagi: üksnes seda, mida ta ei ole. 2. Kui teadlik osa inimesest on valiv, siis teadvustamatu soovib saada kõike nüüd ja kohe. 3. Teadvustamatu ihasid ei saa muuta, sest neid ei saa õieti määratleda. 4. Teadvustamatud tungid täidavad psüühika energiaga, on nö psüühika käivitavaks jõuks, mille olemasolust inimene ise teadlik pole. · Teadvus siia kuulub eneseteadvus. See on valdkond, kus me teadlikud olles teeme valikuid ja toimetame. 1. Suudame kehtestada reegleid, neid järgida. Erinevalt teadvustamatust on siin kõik liigendatud ja korrapärane. 2
on luau isiku elust koherentne narratiiv. M. Feathersoten: Postmodernsed eluviisid on libisedvad, eesmärgiks ei ole luau teadlikku järjestust, vaid soov kogeda jätkuvalt midagi uut. Elu jutustus õnne poole liikumisest. Mida teeme, mida tarbime, sobitame nii, et see oleks meile endale arusaadavad. Ei kasva üks välja teisest vaid võib minna uuele üle, kuida see võib tähistada nt ka ühe etapi lõppu, teise algust, sellega võib ka narratiivi luau. D.Holt: eluviiside moodustumine on teadvustamatu, need on nö kollektiiviteedid. Vajadus tekib ka tihti võrdluse põhjal. Teleka ees tavaliselt ei genereerita eluviisi. A.Giddens: eluviis on praktiline ja diskursiivne teadlikkus. Inimesed loovad jutustuse ja põhjendused, miks ta seda teeb. Ta suudab seda kirjeldada selle põhjal, et mismoodi ta seda genereerib, mille põhjal. Realiseerib seda praktilise tarbimise kaudu. Gehrard Schultze: kultuur, eluamusühiskond ja sotsiaalsed positsioonid.
inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine, mida mõistetakse liigutuste (reaktsioonide, R) kogumina vastuseks ärritusele (stiimulile S)). Õppimispsühholoogia. Positiivsed stiimulid. Karistuse mõju väiksem kui arvati. Hakatakse karistust vältima. Mõju ühiskonnale, haridusele. Autasude tähtsus. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856 1939). Id, ego, superego. Teadvustamatu, alateadvuse mõju (dünamo, käivitaja). Anormaalsus. Käte sundpesemine viitab alateadvuslikule seksile, agressiivsusele. Adler: püüd ületada alaväärsuskompleksi. Jung: arhetüübid (sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud) . Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: Abivajajat tuleb kohelda
või kujuneb nõustamise protsessis motivatsioon ja oskused olukorras muutuse elluviimiseks, või klient saavutab nõustamissuhtes sõltumatuse. Psühhoteraapisa tegeleb probleemidega, mille juured on minevikus. Nõustamine suunab tähelepanu probleemidele lühima taustaga. Tihtipeale inimene ise ei ole valmis teraapiaks. Psühhoteraapia (Brammer, Shostrum) : rekonstrueeriv, isiksuslik, analüütiline, teadvustamatu, pidevad emotsionaalsed probleemid, minevik, kestvus pikem. Nõustamine : hariv, situatiivne, probleemi-lahenduslik, teadvus, nö olmeprobleemid, olevik, kestvus lühem. Nõustaja roll sõltub sellest kus, kellega ja mis tingimustel ta töötab. Enne koolipsühholooge rahastas linnavalitsus, nüüd aga koolidirektorid (tavalisem näide: kliendiks on direktori tütar). Roll tuleneb sekkumise direktiivsuse astmest, erialasest kuuluvusest, organisatsiooni
Mälu psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises, reprodutseerimises. Erinevad mäluliigid (-süsteemid) · materjali säilitamise aeg (sensoorne, lühiajaline, pikaajaline ehk püsimälu) · töödeldava informatsiooni alusel (episoodiline, semantiline, protseduuriline mälu) · eksplitsiitne ja implitsiitne mälu · priming (objektide kui sturktuursete tervikute tajumine, ilmneb äratundmises, teadvustamatu) Mälu saab liigitada: a) domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel: motoorne toimingute, tegevuste salvestamine tegevustes emotsionaalne mäletatakse tundmuste vahendusel, oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus kujundimälu- salvestatakse ruumisuhted, vormid, proportsioonid sõnali-loogiline mälu spetsiifiline inimesele b) ajatunnuse alusel
1-0.35sek). Sensoorset mälu on uurinud George Sperling. 2) lühimälu – Üldistatum, vähem detailine informatsioon sensoorsest mälust. Informatsioon püsib lühimälus 20-40 sekundit (kauem võimalik ülekordamisega). Töömälu on käimasoleva vaimse või praktiliseks tegevuseks vajalik psüühiline mehhanism. 3) püsimälu – Informatsioon püsib mälus aastaid või terve elu. Jagub omakorda kolmeks: (1) Protseduurimälus – vilumused/oskused; implitsiidne , teadvustamatu. (2) Semantilises mälus – mõisted, reeglid, teooriad, tähendused; abstraktne, interindividuaalne > isiklik. (3) Episoodilises mälus isiklikud eluepisoodid paigutatuna ajas ja ruumis kindlatesse kohtadesse; konkreetne, isiklik > sotsiaalne MÄLU PATOLOOGIA: mäluhäireid ja patoloogiaid saab jaga kaheks: (1) püsivad ja ajutised; (2) orgaanilised ja funktsionaalsed amneesia – ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas
- Sekundaarne ehk pikaajaline mälu: mälu maht on suur (aastaid sälilitatud info), info kättesaamine aeganõudvam. Info liik on pm piiramatu, ühik aastaid või kogu elu. ???puudu Tulvingu mälustruktuuride liigid (pikaajalise ehk püsimälu liigitamine): - Protseduuriline mälu: selgeksõpitud tegevused (trükkimine, jalgrattasõit jne). info säilitamine üksnes antud tegevuse käigus ning kasutamine suuremas osas teadvustamatu (autom kirutamine, mõtlemata, kuidas tähed paberile ilmuvad) - Semantiline mälu: faktid ja teadmised, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. Ei pea omandama läbi praktiliste tegevuste (vesi jäätub 0C, rohi on roheline). - Episoodiline mälu: talletatal info on seotud inimese endaga. Kahe viimase puhul eeldab materjali kasutamist teadvustatust. Mälu protsessid: - Meelde jätmine: e info omandamine, salvestamine. Tahtlik ja tahtmatu. Tahtliku info
olekuidagi seotud isiklike mälestustega. Teadvustamine. Nt et Prantsusmaa pealinn on Pariis. Episoodiline mälu - kus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Omandamiseks pole vaja praktilisi tegevusi. Nt. Pariisi käies fotografeeritud kohtadest. Protseduuriline mälu – sisaldab oskuseid ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Sinna salvestub info harjutamisel, kasutamine on teadvustamatu. Nt noa ja kahvliga söömine. 18.Lühimälu, pikaajaline mälu ja mälumaht. Lühimälu (primaarne) Teave püsib mälus vaid lühikest aega. Mõnest sekundist poole minutini. Materjali püsimist lühimälus mõjutab uue materjali pealetung. Pikaajaline mälu – Informatsioon säilib kaua, võib olla ka kogu elu. Arvatakse, et kõik mida inimene õpib säilib pikaajalises mälus, kuigi osa sellest võib olla raskesti kättesaadav
понимании). 5) motiveeritu unustamine Kokkuvõtte: - Mälu - mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mälulike. Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. - Implitsiitne mälu - mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusüsteemi. - Praiming, praiminguefekt - implitsiitse mälu vorm; meenutamise paranemine mingi teadvustamatu varasema kogemuse mõjul. 23 Endel Tulving (1927-…) Mälu-uurija - Arvamus: «Mälu on üks kolmest alustalast, mille tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud». - Eristas 3 mälusüsteemi: semantiline, episoodiline ja protseduuriline. - Testimisprotseduur «ajendatud meenutamine».
toimetulemisel. Kõrgkoolides psühholoogiline nõustamine tudengitele (nt Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool jt). On olemas toetav ja sekkuv teraapia. Teraapia ja nõustamise erinevused: Teraapia Nõustamine Rekonstrueeriv Hariv Isiksuslik Situatiivne Analüütiline Probleemi-lahenduslik Teadvustamatu, eelteadvus Teadvus Rasked, pidevad emotsionaalsed Nö olmeprobleemid probleemid Minevik Olevik Kestvus pikem Kestvus lühem Nõustaja roll defineerub nelja teguri kombinatsioonis: 1. Sekkumise direktiivsuse astmest 2. Erialasest kuuluvusest 3. Organisatsiooni koosseisu kuulumisest 4. Probleemi käsitlemise laadist
· Püsimälu liigitamine:püsimälu puhul sõltub liigitus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Selle alusel eristatakse protseduurilist, semantilist ja episoodilist mälu. Protseduuriline mälu- seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega. Sinna alla kuuluv informatsioon omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamatu. Semantiline mälu- talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. Episoodiline mälu- talletatav info on seotud inimese endaga. Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust.
et Prantsusmaa pealinn on Pariis. Episoodilises mälus (autobiograafiline mälu) paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Omandamiseks pole vaja praktilist tegevust, kasutamine nõuab teadvustatust. Näiteks mälestused Pariisis käies fotografeeritud kohtadest. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende teevuste peale mõelda. Sinna salvestub info harjutamisel, kasutamine on teadvustamatu. Näiteks oskus noa ja kahvliga süüa. · Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälus (primaarne) püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Piltlikult kirjeldades on lühimälu nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Kui
1896-1966 Sürrealismi manifest 1924: "Puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil välendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, reliogioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi". Lähtekoht sarnane dadale (kontekst äsjalõppenud sõda, tekitas kõhklusi ühiskonna mõistlikkuses), pettumus varasemates väärtuses, skeptilisus. Aga anarhismi tundmuste asemel otsiti olukorra paremaks muutmise ideid Teadvustamatu osa meie psühhikas on oluline, alateadlikud tungid on ühiskonna pool t alla surutud, inimese tungid ei sobi ühiskonnaga, mis seob piiranguid, pidureid keelde (seksuaalsetele ja destruktiivsetele tungidele) jne. Inimese välja elamata tungide energiat saab kas sublimeerida (ümberlülitamine mõnda ühiskonna poolt heaks kiidetud tegevusse religioon, sport, kunst jne, inimene peab oma tungid kuhugi kanaldama) Tihti jääb aga sublimeerimisest mingi energia üle, seega peab hakkama tõrjuma
ülesehitusest. Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)- Meetod, mis seisneb peanaha korduvas magnetilises stimuleerimises, et teatud ajupiirkondi ajutiselt aktiveerida või passiivseks muuta. Teadvus, tähelepanu, uni. Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. - Primaarne - Reflektiivne - Eneseteadvus- Teadlikus enese psüühikast ja kehast. Teadvuseväline psüühika (teadvustamatu tunnetus) Väljaspool teadvust aset leidvad tunnetuslikud (ehk kognitiivsed) tugiprotsessid. Teadvustamatus - Muutunud teadvuse seisund - Kognitiivne teadvustamatus Pimenägemine (blindsight)- Aju nägemiskeskuse vigastusega isiku võime liikuda nägemisväljal olevate esemete suunas. Eneseteadvus • Iseendast teadlik olemine ja arusaamine • Mida inimene teab enda füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu,
see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel)" Praiming teatud stiimul on mälus lühikest aega ja neid ära ei tajuta, kuid hiljem tuleb teadvustamata asi meelde Välklambimälestus neg. sündmused, kujuneb detailne mälupilt Mälu: eksplitsiidne - teadvustatud (semantiline, episoodiline) implitsiidne teadvustamatu (protseduuriline, praiming) Mälu protsessid: 1) salvestamine sõltub: materjali analüüsi sügavusest; episoodist ja selle tajumisest Aktiveerituse suunatus omandamisele: 1) tahteline või tahtmatu omandamine 2) köitvus 3) aktivatsiooniaste virged või unised Kordamiste arv ja omandamise metoodika: kohad, seosed (sarnasus, kontrast, ajalisus või ruumilisus) Materjali hulk ja iseloom: nt känkimine (psühholoogiline infosisaldusühik=känk (ingl k
( Nt eesti k "Ta kandis musta" (kes??). Vene k peab panema soo on/ona) • Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest. • Oli järjekindel antirassist ega pidanud mingil juhul õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine. • Rõhutas ka lingvistilise kategoriseerimise uurimise olulisust: erinevalt muudest kultuurivaldkondadest on lingvistiline kategoriseerimine teadvustamatu. • Uuris indiaani keeli Edward Sapir • Sapir (1921 Language) oli Boasi andekaim õpilane. Ka tema pooldas kõigi keelte põhimõttelist võrdsust, kuid väitis, et keeled loovad erineva reaalsuse. • Sündis 1884 Preisimaal juudi peres, kolis juba lapsena USAsse. Õppis germanistikat ja võrdlev-ajaloolist keeleteadust. Innustus Boasi antropoloogilisest projektist uurida põhja-ameerika indiaanikeeli mitte kui indoeuroopa keelte vähemarenenud eelkäijaid vaid objektiivselt.
see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel)" Praiming – teatud stiimul on mälus lühikest aega ja neid ära ei tajuta, kuid hiljem tuleb teadvustamata asi meelde Välklambimälestus – neg. sündmused, kujuneb detailne mälupilt Mälu: eksplitsiidne - teadvustatud (semantiline, episoodiline) implitsiidne – teadvustamatu (protseduuriline, praiming) Mälu protsessid: 1) salvestamine sõltub: materjali analüüsi sügavusest; episoodist ja selle tajumisest Aktiveerituse suunatus omandamisele: 1) tahteline või tahtmatu omandamine 2) köitvus 3) aktivatsiooniaste – virged või unised Kordamiste arv ja omandamise metoodika: kohad, seosed (sarnasus, kontrast, ajalisus või ruumilisus) Materjali hulk ja iseloom: nt känkimine (psühholoogiline infosisaldusühik=känk (ingl k
või kindlasti järgnevad. Kergemeelsusega on tegu siis, kui isik jätab täie teadmisega51 tähelepanuta märkimisväärse või õigustamatu riski, et tema tegevus võib kaasa tuua süüteokoosseisu elemendi täitmise. Hooletult käitub isik, kes peaks saama aru, et tema tegevus kujutab suurt või õigustamatut riski, et süüteokoosseisu element saab täidetud. Sealjuures eeldab nii kergemeelsus kui ka hooletus, et isiku teadvustamatu või teadvustatud riskide eiramine kujutab endast kõrvalekallet üldisest hoolsusstandardist. Nagu eespool mainitud, on veel süüteokoosseise, mille puhul subjektiivne külg puudub ja koosseisupärane on iga tegu, mis objektiivse külje täidab, olenemata sellest, milline oli süüteo toimepanija suhtumine oma teosse. Tavaliselt on tegemist väikeste õigusrikkumistega (väärtegudega), mille eest ettenähtud karistus ei ole väga raske
Võrdlusmeetod näitab ühegi kahtluseta, et nelisus kujutab enesest vähem või rohkem otsest Jumala representatsiooni, kes saab ilmsiks oma loodus. Me võime, seetõttu järeldada, et sümbol, mis kaasaja inimeste unenägudes spontaanselt ilmneb tähendab midagi samalaadset - Jumalat sisemuses." (ibid.) Jung siiski hoiatab, et antud pikaajalisi uurimustulemusi ning neis regulaarselt ilmuvat jumalakujundit ei saa võtta kui omamoodi jumalatõestust. Kuivõrd kogu transtsendents on meie jaoks teadvustamatu, siis ei ole võimalik selle sisu kohta midagi väga täpset empiiriliste meetoditega teada saada. ,,Need tõestavad vaid arhetüüpse jumalakuvandi olemasolu, mis minu meelest on ülim, mida me saame Jumala kohta psühholoogia mõttes väita. Kuid see on väga oluline ja mõjukas arhetüüp ning selle suhteliselt sage ilmnemine peaks kujutama endast igasuguse theologia naturalis'e jaoks märkimist väärt fakti. Ning kuna taolise arhetüübi kogemisega kaasneb tihti
segaduses ja muretsedes, kuni Belinski ennast kogub.) KATJA: Kõik on korras... kõik on korras... Mis on? BELINSKI: (toibununa) Ära vaeva ennast lugemisega, Katja, sõnad eksitavad sind. Nad sätivad end igatpidi ritta, ja ühtki võimalust ei saa uskuda, sest nad ei suuda oma lubadusi täita ja sa oledki kadunud! "Objektiivne maailm on ikka veel hinge teadvustamatu poeesia." Mida need sõnad tähendavad? "Kaunite hingede vaimne ühendus otsimas harmooniat Absoluudiga." Mida need tähendavad? KATJA: Ma ei tea. BELINSKI: Mitte midagi, ja ma sain neist suurepäraselt aru! Aga kui selgus, et vajalikust kõrgusest jääb mul ikka veel paar meetrit puudu, ja kui kõik need
annaabi.ee 
