o Rindkere aordi aneurüsm riskitegurid on järgmised: Ø Vanus Ø Tubakas Ø Kõrge vererõhk Ø Perekonna ajalugu Ø Sidekoe kahjustused Ø Ateroskleroos Ø Olles mees Tüsistused o Äkiline, intensiivne ja püsiv rinnu- või seljavalu o Valu, mis kiirgub selga o Hingamisraskus o Madal vererõhk o Teadvusekadu o Õhupuudus o Nõrkus või halvatus ühe kehapoole, kõnehäired või muid märke o Ootamatu, tugev ja püsiv kõhuvalu või seljavalu o Valu, mis kiirgub selga või jalga o Higisus o Külm higi o Peapööritus o Iiveldus o Oksendamine o Madal vererõhk o Teadvusekadu o Õhupuudus Uuringud o Rindkere röntgenuuring. o Ehhokardiogrammis. o Kompuutertomograafia (CT) skaneerimist. o
PÕLETUSHAAVAD · ELEKTRILÖÖGI TAGAJÄRJEL TEKKINUD PÕLETUSHAAVAD ON PINDMISED JA SÜGAVAD · OHTLIKUMAD ON SÜGAVAD PÕLETUSHAAVAD, MIS ESIALGU EI PRUUGI OLLA NÄHTAVAD · TAVALISELT KASUTATAKSE PÕLETUSHAAVADE JAHUTAMISEKS VETT, KUID KUI KÜSIMUS ON ELUPÄÄSTVAS ESMAABIS SIIS PÕLETUSELE EI TEHTA MIDAGI · KÕIK PÕLETUS HAAVADEGA KANNATANUD VAJAVAD JÄRELRAVI Tunnused: 1. Lihasevalu; 2. Juhtmetesse kinnijäämine; 3. Põletus; 4. Teadvusekadu; 5. Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada · niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, · kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, · kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Seisundi diagnoosimine
El e kt r i l öök NI MI Põhjus Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Tunnused Lihasevalu Juhtmetesse kinnijäämine Põletus Teadvusekadu Südameseiskus, hingamise lakkamine. Seisundi diagnoosimine Eemalda kannatanu vooluvõrgust Kas haige on teadvusel Kas ta hingab Kas pulss on tunda Kannatanu aitamine Helista 112 Löök rusikaga kolmnurga piirkonda Peale lööki diagnoosida uuesti seisund Seisund sama- alusta elustamisega Tugeva põletuse korral niisutada külma puhta veega Oota ära kiirabi Ohutusnõuded abistajale ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga.
Sagedus : 100x minutis. Algoritm : 30:2 Iga 3 tsükli järel kontrolli hingamist ja pulssi. Efektiivne: tsüanoos väheneb, pupill kitseneb, pulss suurtel arteritel LASTEL: Sagedus: 120x minutis (vähemalt 100korda) Algoritmid: Vastsündinu: 1:3 (kuni 1 kuu) Imik: 1:5 (1 kuu- 1 aasta) Laps: 2:15 (1 aasta- 8 aastat) Laps: 2: 30 (üle 8 aasta) 2. Minestuse, kollapsi, kooma mõiste. MINESTUS- e. sünkoop e. rammestus on lühiajaline teadvusekadu, mis on tingitud aju hapnikupuudusest erinevatel põhjustel KOLLAPS- e. süvaminestus on pikaajalisem teadvusekaotus, mille põhjused on tõsisemad KOOMA- üliraske haigusseisund, kus südametegevus ja hingamine võivad tagada elusolemise, kuid ühe domineeva tunnusena on kestev teadmatus. Lihtsamad esmaabivõtted teadvusele ei too. 3. Nimeta minestuse võimalikke põhjuseid. 1. Palav keskkond 6. Läbipõetud raske haigus
23. Mida teha siis kui imikul kõrge temperatuuri foonil tekivad krambid? Krambihoo esmaabi, peale seda palaviku alandamine. 24. Kui sage oksendamine ja kõhulahtisus võib olla imikule ja väikelapsele ohtlik? 10x päevas või iga paari tunni tagant või sagedamini. 25. Millised on oksendamise ja kõhulahtisuse korral tekkiva veetustumise ohtlikud tunnused? Kahvatu nahk, kuivad limaskestad, unisus. 26. Kuidas eristada alkoholimürgistust alkoholi joobest? Teadvusekadu. 27. Millised ravimid võivad lastel esile kutsuda üliraskeid mürgistusnähte ka väikestes annustes? Depressandid, südameravimid. 28. Millal tekivad eluohtlikud reaktsioonid pärast herilase pistet või rästiku salvamist? 29. Millised on eluohtlikud allergilised reaktsioonid? Kõriturse, anafülaktiline sokk. 30. Kui suur on sammupinge ohutsooni raadius, kui maa peal lebavad pinge all elektriliinid? Hindan olukorda. Madalpingeliinide puhul 5 meetri ulatuses, kõrgepingeliinide
Tunnused: mitmesuguse astmega välised stigmad. Kasvupeetus kestab kogu kellaaegadel, Lapse toiduportsjon on ¼ või 1/3 teadvusehäired kuni mööduva teadvusekaotuseni; lapseea, pea ümbermõõt on normaalsest täiskasvanu toiduportsjonist, Kõige paremini peavalu, iiveldus; nägemise- ja tasakaaluhäired; väiksem. Suitsetamine- vähendab loote kohaneb laps uute maitsetega teisel eluaastal, teadvusekadu esineb kuni pool tundi. verevarustust muutuste tõttu platsentas ja kui kõik on uus ja põnev, Süüa ainult toidulaua Tegutsemine- Teadvusekao puhul toimeta nabaväädi veresoontes, loote kasvu ääres õpetades varakult lapsele lauakombeid, kannatanu haiglasse; Peavalu ja iiveldustunde aeglustumise tõttu on sünnikaal madal, Vanemad peavad näitama eeskuju tervislikul püsimise tõttu viia haiglasse; Ärata kannatanu 2-3
SAABUMISENI VIGASTATUD KÄSI KINNITA KEHA KÜLGE 7 ELEKTRIÕNNETUSED Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Tunnused: - Lihasevalu; - Juhtmetesse kinnijäämine; - Põletus; - Teadvusekadu; - Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: - niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit; - kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid; - kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid.
aromaatne ekstrakt troopilistest Columbia puust Myroxyloni balsam, kust see algselt isoleeriti. Algselt pani tolueenile nime roostlane Jöns Jakob Barzelius. Tolueen võib tekitada inhaleeritava joovastava mõju. Madal kuni mõõdukas tase võib põhjustada väsimuse, segasuse, nõrkuse, unisuse mälukaotuse, iivelduse, isutuse, kuulmise ja värvi nägemise kaotuse. Sümptomid kaovad tavaliselt siis, kui kokkupuude on peatunud. Samuti võib tolueen põhjustada teadvusekadu, ja isegi surma. Tolueen võib negatiivselt mõjutada neerufunktsiooni. Sissehingamisel tuleks kannatanu viia viivitamatult värske õhu kätte ja juhul, kui hingamine on peatunud teha ka kunstlikkuhingamist. Kui isik juhtub aga seda hoopis allaneelama, siis peaks suuõõnt pesema veega, ei tohi juua piima ega alkoholi, kindlasti ei tohi esile kutsuda oksendamist, siis võivad tekkida hingamishäired. Allaneelamisel suure tõenäosusega tekivad kopsukahjustused.
9. Segasus 10. Koordinatsioonihäire 11. Agressiivsus 12. Krambid 13. Eri suurusega pupillid = pupilli diferents 14. Ühe kehapoole nõrkus Juhul, kui peatraumaga kannatanu ei ole teadvust kaotanud · Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul · Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanud muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse. · Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka .. Ajupõrutus: · Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. · Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima · Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalituse mitmesuguse astmega häired Tegutsemine ajupõrutuse korral: · Pane kannatanu püsivasse külili asendisse · Jälgi hingamist ja pulssi · Kontrolli teadvuse taset · Peaverejooksu puhul peata verejooks ja tõsta kannatanu pea koos ülakehaga kõrgemale · Ära tõsta peavigastusega kannatanu jalgu ülesse, ajuturse oht. Koljupõhimiku murd
Tõsta pea üles nii, et kannatanu silmad vaatavad otse ette (neutraalasend). Kui oled pea käte vahele fikseerinud, ei tohi seda enam lahti lasta. Lamavas asendis pane kannatanu pea neutraalasendisse ja hoia kuni kaelalahase asetamiseni. Hingamisteede avamiseks võib keerata kannatanut "ühe tüki printsiibil" traumaasendisse. Näiteks võib lamava kannatanu pea olla küljel, siis on hingamisteed kinni ja teadvusekadu kiirem tulema. Hingamisteed tuleb avada keerata kannatanu külili ja pea lükata rahulikult kuklasse. Kukkumisel võib avaneda sama pilt, kuid arvestama peab selgroovigastuse ohtu ! Siis ei tohi kannatanut keerata! PULSS Katsu südamelööke tunda kannatanu kaelalt (unearterid on kõrisõlme kõrval!)) TEADVUS Kontrollimiseks räägi või hüüa kannatanule ! Mittearusaamisel tekita valuaisting põse näpistamisega või kõrvalesta "rullimisega".
Tõsta pea üles nii, et kannatanu silmad vaatavad otse ette (neutraalasend). Kui oled pea käte vahele fikseerinud, ei tohi seda enam lahti lasta. Lamavas asendis pane kannatanu pea neutraalasendisse ja hoia kuni kaelalahase asetamiseni. Hingamisteede avamiseks võib keerata kannatanut “ühe tüki printsiibil” traumaasendisse. Näiteks võib lamava kannatanu pea olla küljel, siis on hingamisteed kinni ja teadvusekadu kiirem tulema. Hingamisteed tuleb avada – keerata kannatanu külili ja pea lükata rahulikult kuklasse. Kukkumisel võib avaneda sama pilt, kuid arvestama peab selgroovigastuse ohtu ! Siis ei tohi kannatanut keerata! PULSS Katsu südamelööke tunda kannatanu kaelalt (unearterid on kõrisõlme kõrval!)) TEADVUS Kontrollimiseks räägi või hüüa kannatanule !
Third level Fourth level Fifth level Arteriaalne verejooks Tekib arteri vigastuse korral. veri on helepunane, purskab haavast või pulseerib südame löögirütmis. Ohtlikumad on kaelaja reie arteriteveenide vigastused nende korral võib verejoa purse olla kuni 3 m kõrgune. Suurte arterite (reie, õlavarre) vigastus võibminutiga anda eluohtliku verekaotuse, teadvusekadu kuni 5 minutiga ! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Arteriaalse verejooksu peatamine. 1.suru arter steriilse sidemega vastu luud kinni. 2. Väikese arteri vigastuse korral tee haavale rõhkside. 3. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast
välja lülitada. 18) Elektrikahjustus võib avalduda kudede paikse kahjustusena (naha põletus) või elektrilöögina, mis kutsub esile raskeid muutusi kogu organismis kuni kannatanu OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED südametegevuse ja hingamise lakkamiseni. Inimesel, kes on saanud elektrilöögi võivad avalduda järgmised tunnused: lihase valu; lihase kramp; põletus; teadvusekadu; südame seiskus, hingamise lakkamine. Selleks kasutada: kuiva pikka latti või lauda, tõstes sellega kannatanu pealt elektrijuhtmed ära; mässida mingi isoleerivate omadustega ese (kui kummi ei ole, siis sobib ka kuiv riie) ümber käe ja sellega lohistada kannatanu ohtlikust kohast eemale. Lohistamiseks sobivad ka kannatanu riided, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et ei satuks kannatanuga kontakti. Selleks, et eemaldada ohver vooluringist tuleb elekter välja lülitada
· Peata tugev verejooks. · Aseta haavale puhas side ning fikseeri see. · Aseta haavale külma, kui võimalik (ahendab veresooni, takistab kiiret infektsiooni levikut) · Taga vigasaanud kehaosale rahu ja liikumatu asend. · Toimeta kannatanu kiiresti lähimasse haiglasse eeskätt ulatusliku või sügava haava korral. Oma transpordi puudumisel kutsu kiirabi. 22. Peaaju vapustus ja põrutus Ajuvapustus: Löök vastu pead võid kahjustada ajukude. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde ja päevi. Teadvuse taastumisel võivad jääda ajutegevuse häired Esmaabi: Toimeta kannatanu haiglasse, pane ta püsivasse külili asendisse, jälgi hingamist, kontrolli teadvuse taset, ole ettevaatlik oksendamise suhtes Ajupõrutus:Tekib, kui löök tabab pead. Seejuures ajukude ei kahjustu. Tunnusteks võivad olla: mitmesuguse astmega teadvusehäired kuni mööduva teadvusekaotamiseni, peavalu, iiveldus, nägemise-ja tasakaaluhäired, teadvusekadu esineb kuni pool tundi.
lähedastele. 3 1. SURM JA SELLE PÕHJUSED Surma võib jaotada kliiniliseks ning bioloogiliseks surmaks. “Kliinilline surm on pöörduv vereringe, hingamise ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kui inimene selle aja jooksul abi ei saa, saabub pöördumatu ja lõplik bioloogiline surm. Kliinilise surma tunnused on vereringeseiskus… , teadvusekadu… , tsüanootiline nahavärvus… , ebaefektiivne , agonaalne hingamine… ning arefleksia….” (Taaselustamine kliinilisest … 2005; 4). Surmal on mitmeid põhjuseid. Surma saab jaotada ka oodatuks ja ootamatuks surmaks, millest viimane saabub valdavalt õnnetuste, vägivalla, enesetappude tõttu. (Roper jt 1999: 374). Oodatud surm täiskasvanu eas, eelneva suremisportsessiga, on valdavalt seotud ravile
· episoodiline mälu sündmuste järgnevus 10. Emotsioonide mõiste ja liigid -> Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale. / inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse. · Meeleolu pikaajaline ja nõrk foon · Ärevus määramatus, abitus, hirm · Stress pingeseisund (H. Selye) · Frustratsioon ebaedu, takistused (vihatunne) · Afekt lühiajaline kontrollimatu või piiratud kontrolliga emotsioon (teadvusekadu) · Kirg pikaajaline kontrollimatu seisund, väga sügav tunne · Nn. kõrgemad tundmused (intellektuaalsed ja esteetilised) · Empaatia osalustunne, sissetundmine 11. Meeleolu, afekt, kirg -> Meeleolu üldine emotsionaalne seisund, mis mingi aja jooksul annab värvingu inimese elamustele ja tegevustele ning mille põhjust inimene alati ei tunneta. Afekt lühiajaline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik emotsionaalne reaktsioon, mis haarab
· Peata tugev verejooks. · Aseta haavale puhas side ning fikseeri see. · Aseta haavale külma, kui võimalik (ahendab veresooni, takistab kiiret infektsiooni levikut) · Taga vigasaanud kehaosale rahu ja liikumatu asend. · Toimeta kannatanu kiiresti lähimasse haiglasse eeskätt ulatusliku või sügava haava korral. Oma transpordi puudumisel kutsu kiirabi. 24. Peaaju vapustus ja põrutus Ajuvapustus: Löök vastu pead võid kahjustada ajukude. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde ja päevi. Teadvuse taastumisel võivad jääda ajutegevuse häired Esmaabi: Toimeta kannatanu haiglasse, pane ta püsivasse külili asendisse, jälgi hingamist, kontrolli teadvuse taset, ole ettevaatlik oksendamise suhtes Ajupõrutus:Tekib, kui löök tabab pead. Seejuures ajukude ei kahjustu. Tunnusteks võivad olla: mitmesuguse astmega teadvusehäired kuni mööduva teadvusekaotamiseni, peavalu, iiveldus, nägemise-ja tasakaaluhäired, teadvusekadu esineb kuni pool tundi
· Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda (võimalusel ülakeha koos peaga veidi kergitatud). · Pane kannatanu lamama stabiilsesse külili asendisse · Ole vajadusel valmis elustamiseks Kutsu 112 kohe, kui tekivad järgnevad nähud: · Pearinglus, tasakaaluhäired · Tugev peavalu · Tekib iiveldus ja kannatanu oksendab · Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärast traumat (mida pikem teadvusekadu, seda raskem vigastus) · Jutt on segane · Silma pupillid on erineva suurusega või silmade umber verevalumid (prillverevalum) · Segasus, rahutus, loidus · Halvatus · Tekivad teadvuse häired · Kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku · Hingamise ja südametöö lakkamine. (Birkenfeldt 2005) 3. AFAASIA Iga inimene kasutab keelt. Kõnelemine, õigete sõnade leidmine, arusaamine, lugemine,
18. Millises suunas kaovad tundlikkuse liigid lokaalanesteetikumide kasutamisel? 19. Lokaalanesteetikumide perifeersed kõrvaltoimed? Silelihaste lõtvus (bronhid) – hingamisdepressioon- hüpoksia ja ajukahjustus, kardiotoksilisus – rütmihäired, RR tõus, P langus, verre sattudes intoksikatsioon, iiveldus, oksendamine, allergia 20. Lokaalanesteetikumide tsentraalsed kõrvaltoimed? Unisus, KNS toksiline – ärevus, närvilisus, krambid, teadvusekadu. 21. Lokaalanesteetikumide kasutamise näidustused? Tuimestus keha väiksel pinnal. Valutustamine. Nahk, limaskest 22. Lokaalanesteesia ebaõnnestumise põhjused? 23. Millistesse piirkondadesse ei tohi manustada lokaalanesteetikumide ja noradrenaliini/adrenaliini kombinatsioone? Põhjenda oma vastust! Adrenaliin suurendab hapniku tarbimist, koos veresoonte ahenemisega võib see põhjustada hüpoksiat, kudede kahjustust ja nekroosi
· nõrkus, peapööritus, nägu on ülemäära punane või kahvatu · silmade ees virvendab, võivad esineda tumedad varjud ja sädemed · rahutus, valud seljas, jalgades, vahel alakõhus · iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus · kehatemperatuur võib tõusta kuni 40 kraadini · vahel võib inimene olla uimane, ümbrusele mitte reageerida, võib minestada · tasakaaluhäired · hingeldamine, südamekloppimine · raskel juhul tekib lühiajaline teadvusekadu 6 Esmaabi päikesepiste saanud inimesele · vabastage päikesepiste saanud inimene riietest, et liigne soojus saaks ülekuumenenud kehast eralduda · viige ta varjulisse kohta · pange ta kõrge peaalusega lamama · kerge tuul aitab organismi jahutada - tekitage tuult mingi esemega lehvitades · andke juua jahedaid jooke · asetage jahedad mähised pea ümber, kaelale ja kohtadesse, kus asuvad suured veresooned
Kahtluse korral tuleb mõõta veresuhkru taset, kui see pole võimalik, siis pakkuda kohe lapsele midagi magusat: glükoositablette; 0,5-1 klaas mahla, limonaadi või suhkruvett; mett. Magusa saamise järel hakkab lapsel umbes 10-15 minuti pärast parem. Kui järgmise toidukorrani on üle 30 minuti aega, anda lapsele leiba, küpsist, müslibatoon või piima. Kui madala veresuhkru sümptomid jäävad tähelepanuta ja laps ei saa magusat, võib olukord halveneda, lapsel tekib uimasus, segasus, teadvusekadu ja krambid. Esmaabi : Teadvuseta lapsele ei tohi jooki ega sööki panna suhu - lämbumisoht. Kutsuda kiirabi, öeldes, et tegemist on teadvuse kaotanud diabeeti põdeva lapsega Süstida lihasesse glükagooni (lasteaialapsed 0,5 ml, koolilapsed 1 ml) . Keerata laps küljeli ja eemaldada suust toidujäägid, juhul kui laps on oksendanud. Maailmas on 440 000 alla 14-aastast last, kellel on I tüüpi diabeet. Igal aastal haigestub I tüüpi diabeeti 70 000 alla 14-aastast last
Ajupõrutus on löögi või kukkumise tagajärjel tekkinud verevarustuse häired ajus. Põhjustajateks võivad olla: õnnetusjutumid, sporditraumad, liiklusõnnetused, kaklused., ka ealised eripärasused (tihemini kukuvad ja vigastavad end just vanemaealistel inimesed), koordinatsioonihäired, mõne haiguse tagajärg, väga madal vererõhk ne. 90 %-l inimestest tekib lühiaegne teadvusekadu, mida inimene ise ei pruugi mäletada, seda nim. amneesiaks. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on ajupõrutus. 17. Missugused on ajukolju trauma tunnused? Tunnused • Kliiniline surm, • teadvusetus, • hilisem järsku tekkiv teadvusekadu, • süvenev teadvusehäire kuni teadvuse kaotuseni, • lühiajaline teadvusekaotus, inimene ei mäleta juhtunut suust, ninast või kõrvast jookseb verd või roosakat vedelikku, • verevalumid silmade ümber (prillverevalum), •
Peata tugev verejooks. Aseta haavale puhas side ning fikseeri see. Aseta haavale külma, kui võimalik (ahendab veresooni, takistab kiiret infektsiooni levikut) Taga vigasaanud kehaosale rahu ja liikumatu asend. Toimeta kannatanu kiiresti lähimasse haiglasse eeskätt ulatusliku või sügava haava korral. Oma transpordi puudumisel kutsu kiirabi. 34. Peaaju vapustus ja põrutus Ajuvapustus: Löök vastu pead võid kahjustada ajukude. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde ja päevi. Teadvuse taastumisel võivad jääda ajutegevuse häired Esmaabi: Toimeta kannatanu haiglasse, pane ta püsivasse külili asendisse, jälgi hingamist, kontrolli teadvuse taset, ole ettevaatlik oksendamise suhtes Ajupõrutus:Tekib, kui löök tabab pead. Seejuures ajukude ei kahjustu. Tunnusteks võivad olla: mitmesuguse astmega teadvusehäired kuni mööduva teadvusekaotamiseni, peavalu, iiveldus, nägemise-ja tasakaaluhäired, teadvusekadu
ega oska ennast päästa, kuigi tunneb, et temaga on midagi korrast ära. (Jürgenson, 2010) Vingugaasi mürgituse sümptomid (Jürgenson, 2010) Väikese koguse korral võib tekkida nõrkus, uimasus, peapööritus, peavalu,pulseerimine oimukohtades, oksendamine, köhatamisvajadus. Hiljem võivad esineda nägemis ja kuulmishallutsinatsioonid, kiire pulss, kõrge vererõhk, loidud, teadvusekadu, hingamishäired. Raske mürgituse korral kaotab inimene teadvuse, ajutegevus lakkab, saabub surm. 2.2 Tsüaniidiühendid Tsüaniidiõhendid tekivad peamiselt tekstiili (ka puuvillase kanga) ja plastmassi põlemisel ning mürgituse võib saada sarnaselt vingumürgitusele (Tervishoiu Akadeemia, 21.04.2016). Toimemehhanismilt sarnaselt, kuid vingugaasist veelgi kiiremini pääsevad organismi tsüaniidiühendid. Põlemissaadusel samamoodi puudub
Ägedaid koljusiseseid tüsistusi (verejooksud, verevalumid jm) tekib 1-3% kerge peatraumaga inimestest. Peatraumasid jaotatakse: Pea põrutus - ei esine teadvusekaotust, inimene käitub aktiivselt, muid häireid ei esine; kerge aju kinnine vigastus teadvusekaoga. Peaaju vapustus mitte üle 20-30 minuti või ka ilma, võib esineda mäluhäireid, peavalu, nõrkust, unisust, uimasust, pearinglust, unehäireid, ülitundlikkust jm. Peaaju põrutus - teadvusekadu üle 30 minuti,- esinevad teadvusehäired, lisaks võimalikud muud häired. Peaaju kompressioon - verevalumid, koljuluude murrud, ajuturse- jm. 4 Kuidas tekib vigastus? Trauma tekib löögist vastu pead, pea põrkumisest vastu objekti või kiirendus-pidurdus liikumisest ilma otsese peatraumata. Ajukoe kahjustus võib tekkida ka kerge peatrauma tagajärjel.
Kui siiski juhtub, et keegi saab elektrilöögi, peaks abistaja esmalt hoolitsema enda ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Seni ei tohi abistaja teda ise puutuda. Kannatanut peaks proovima vooluringist eemaldada näiteks kuiva puuroikaga, kusjuures vajadusel tuleb pinge all olevat krampis kätt ka tugevalt kaikaga lüüa, et haare vabastada. Elektrilöögi tunnused: elektrilöök, lihasevalu, juhtmetesse kinnijäämine, põletus, teadvusekadu, südame seiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Tegutsemisjuhised majapidamisvooluga elektilöögi korral ohvri eraldamiseks
Kui keegi peaks saama elektrilöögi, peaks abistaja esmalt siiski hoolitsema iseenda ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Seni ei tohi abistaja teda ise puutuda. Kannatanut peaks proovima vooluringist eemaldada näiteks kuiva puutoikaga, kusjuures vajadusel tuleb pinge all olevat krampis kätt ka tugevalt kaikaga lüüa, et haare vabastada. Elektrilöögi tunnusteks on enamasti lihasevalu, juhtmetesse kinnijäämine, põletus, teadvusekadu, südame seiskumine ning hingamise lakkamine. Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Tuleb meeles pidada, et niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Tegutsemisjuhised majapidamisvooluga elektrilöögi korral ohvri eraldamiseks vooluringist tuleks lülitada elekter välja esmalt
Normaalselt on methemoglobiini kuni üks % hemoglobiini koguhulgast, kuid selle protsendi tõusuga väheneb veres hapnikusidumisvõime. Methemoglobineemia võib olla pärilik, kuid ka omandatud mürgistustega. (Orav 2014) Kui methemoglobiini tase on suurem kui üks %, siis inimesel esinevad sümptomid nagu ärritatavuse tõus, nõrkus, peavalu, pearinglus, oksendamine, kõhulahtisus, hingeldamine ja tsüanoos. Kui tase ületab 50% esineb teadvusekadu, kooma ja surm. (Burke 2013) Nitraadid pidurdavad seedimist soodustavate ensüümide tegevust ja põhjustavad seedehäireid (Szponar and Kierzkowska, 1990; Szteke 1992; Rejmer 1997). Nitritid võivad reageerida amiinidega luues nitroamiine- kantserogeene ja mutageene mis põhjustavad seedekanalites kasvajaid ja leukeemiat (Szponar & Kierzkowska, 1990). See protsess on ohtlik, mitte ainult väikestele lastele vaid ka täiskasvanutele, olenemata vanusest. Epidemioloogilised uuringud,
alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. ELEKTRIÕNNETUSED Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Tunnused: Lihasevalu; Juhtmetesse kinnijäämine; Põletus; Teadvusekadu; Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Kannatanu võib eemale tõmmata ka teda riietest haarates
Põhjused: 1. insuliiniannuse vähenemine või puudumine 2. liigsöömine (süsivesikud ja rasv) 3. äge haigus, operatsioonid, traumad 4. vähene füüsiline koormus. 15.Hüpoglükeemia, tekkepõhjused Hüpoglükeemia – veresuhkrutaseme langus (Glükoosikontsentratsioonilangus alla 70 mg%). Võib tekkida süsivesikutevaese dieediga. Kui tase on langenud 44 mg%, siis närvikude saab liiga vähe energiat ja tekib hüpoglükeemiline šokk ehk teadvusekadu. Põhjused: 1. liiga suur insuliiniannus, 2. Toit sisaldab vähem süsivesikuid kui tavaliselt, 3. süstib insuliini, aga ei söö 4. tavalisest suurem füüsiline koormus, 5. rohke alkoholi tarvitamine 6. Haigestumine. 16.Rasvade ja rasvataoliste ainete ainevahetus. Rasvade ainevahetuses osalevad glütseriin ja rasvhapped. Rasvhapped: - Küllastatud rasvhapped –saadakse toiduga ja organism sünteesib ka ise. On võimalik süsivesikutest sünteesida (lipogenees).
Iga 3 aasta tagant. 94. Keda loetakse elektriohutuse seisukohalt ohuteadlikeks isikuteks? Elektriala inimesed (nende haridus), ohuteadlikud inimesed, keda on instrueerinud elektriala inimesed. 95. Mis on elektriohutus? Elektripaigaldiste ning nendega ühendatud seadmete ohutu kasutamine. Teadmine kuidas käituda juhul kui mingi seade on rikkis. 96. Millised on elektrilöögi saanud inimese tunnused? Lihase valu, kramp, põletus, teadvusekadu, südame seiskus, hingamise lakkamine. 97. Milline peab olema välitingimustes kasutatav pikendusjuhe? Välitingimustele vastav (tihendatud, pritsmekindel, kummikestaga, kaitsekaanega). 98. Kuidas liigitatakse esmaseid tulekustutusvahendeid ? Tulekustutid ja tuletekid. 99. Mida tähistavad tulekustutitel olevad tähemärgistused? Milliseid aineid nad sisaldavad ja on seeläbi mõeldud erinevate materjalide põlengu kustutamiseks. 100. Mille alusel liigitatakse tulekustuteid?
kontsentratsioonist ja toime kestusest. Väga kiiresti toimivad hingamisteede kaudu ja süstimise teel organismi tunginud mürgid. Näiteks võib kiiresti surmaga lõppeda tulekahju korral tekkivate gaaside sissehingamine suletud ruumis ning otse verre süstitud mürgid. Vahel võib aga haigustunnusteta periood olla erakordselt pikk, seda eriti suu kaudu organismi sattunud mürkide puhul. Esimesteks haigustunnusteks on enamasti peavalu, väsimus ja iiveldus, sellele võib lisanduda teadvusekadu ning ka hingamise lakkamine või oluline nõrgenemine, samuti krambid. Juhul kui kannatanu on hinganud sisse hingamisteid ja kopse ärritavaid gaase, tuleb viia ta ohupiirkonnast välja värske õhu kätte ning seada poolistuvasse asendisse. Kui kannatanul on häiritud hingamine või teadvus, helista kohe 112 ning kutsu kiirabi! Organismi sattudes hakkavad mürgid koheselt mõjutama erinevaid organeid. Mürgid on oma
Tegurid, mis mõjutavad tervisega seotud valikuid. Sina ise vanus, sugu *Teadmised *Oskused suhtlemisoskus, analüüsimisoskus, praktilised oskused. *Tahe usk enesesse, motiiv tegutseda Elukeskkond füüsiline keskkond, sotsiaalne keskkond, vaimne keskkond *Saame ise muuta ja kontrollida Tervisega seotud valikutega puutume kokku iga päev. 2. Esmaabi minestamise korral Minestus on lühiajaline teadvusekadu, mis on tingitud aju ajutisest hapnikupuudusest. Minestuse korral võib inimene ootamatult kukkuda ja saada vigastusi. ESMAABI: Aseta minestanu pikali Tõsta jalad üles Vabasta pigistavatest riietest Pritsi näole külma vett Taga värske õhu juurdepääs. Minestanu toibub tavaliselt 2-3 minuti jooksul. Teadvuse taastumise järel on soovitatav juua külma vett, süüa magusat ja puhata. Pilet 3 1
hingamishäired teadvushäired, kõne häiritud shokk, kooma temperatuuri kasv on oluline ESMAABI - vajadusel elustamise ABC - riided eemaldada - aktiivne jahutamine, kui temp. on üle 39 kraadi - haiglasse transportida KUUMAKAHJUSTUS: PÄIKESEPÕLETUS NAHA KAHJUSTUS JALGADE HAUDUMUS ÄGEDAD KUUMATRAUMAD AEGLASELT ARENEV VORM MITME PÄEVA VÄLTEL * halb enesetunne * isutus * nõrkus * kõhulahtisus * sonimine NB! NAHK ON KUIV FÜÜSILISE PINGUTUSE POOLT PÕHJUSTATUD ÄGE VORM- * teadvusekadu ilma eelnevate nähtudeta * vähesed (ebaadekvaatne, sihitu käitumine) nähud, teadvuse kadu NB! NAHK ON HIGINE ESMAABI 1. Vajadusel elustamise ABC rakendamine 2. Lamamisasend küljel 3. Võimalikult kiire jahtumine * veega pritsimine, ülevalamine * lehvita tuult, varja päikese eest * riided eemalda 4. Transport haiglasse. KÜLMAKAHJUSTUSED Külmast ilmast saadud kahjustused võib jagada kahte kategooriasse. "Külmuvat tüüpi" on kõigile hästi tuntud külmanäpistus
või siirupitaolise vedelikuga. Tihti kasutatakse GHB-d koos teiste uimastitega nende toime tugevdamiseks. Nii suurendab GHB amfetamiini või ecstasy stimuleerivat mõju ning alkoholi ja rahustite rahustavat mõju. Juues ilmneb mõju 15-30 minuti jooksul pärast tarvitamist. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 58 ) GHB- joobe tunnused - Füüsilised: lihatse lõtvus, krambid, aeglane ja sügav hingamine, alanenud pulss, võimalik oksendamine ja teadvusekadu ; - Psüühilised: loidus ja unisus, itsitamine, jutukus, seosetu kõne. GHB lühiajaline toime Tekib lõõgastustunne, heaolutunne ja eufooria, suureneb puudutustundlikkus. Meestel suureneb seksuaalne erutuvus. Joobele võib järgneda mõnetunnine uni. Suur annus võib põhjustada teadvuse kadu ja hingamise seiskumist. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 58 ) GHB pikaajaline toime GHB pikaajaline kasutamine võib põhjustada psüühilist sõltuvust
Neuroendokriinsüsteem ÄKKSURM MÜRAST Südame närviimpulsside ülekandemehhanismi häire on teada kui pika QT-sündroom (LQTS) eluohtlik seisund, millest tingituna on äkksurma põhjuseks tugev müra. LQTS sündroomiga inimestel elektriimpulsi taastumine võtab peale igat südamelööki rohkem aega kui tavaliselt. Seetõttu on neil patsientidel eeldus kiiremini rütmihäirete tekkeks. Häirub vere väljutusmehhanism. Süda täitub verega ja aju ei saa enam piisavalt verd. Kiire teadvusekadu ja surm on vältimatu. Tugev müra (äratuskell, sireen, telefonihelin) võib põhjustada episoodi. Samuti võib käivitada episoodi füüsiline pingutus, vihastamine ja hirm. LQTS-äkksurma juhtumeid on USAs registreeritud 3,000 aastas, peamiselt lapsed ja noored täiskasvanud (www.sads.org) Dr. G. Michael Vincent JÄRELDUSED 1. Ka alalävistes doosides müra on kuulmiskahjustuse põhjustaja, mida võimendab ekspositsioon toksiliste ainetele. 2
Lämmastikoksiidid ( NO X ): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi ( NO2 ). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM1; PM2,5). PM ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 μm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse. Esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral. Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi
lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 μm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul
Kui kannatanu ei tunne peale valu (löögi või kukkumise kohal) midagi, anda talle rahu. Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda. Ajuvapustus Ajuvapustuse tunnused võivad olla mitmesugused: · mitmesuguse astmega teadvushäired kuni mööduva teadvusekaotuseni välja, · peavalu, iiveldus, · nägemis- ja tasakaaluhäired. 16 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Ajuvapustuse korral esinev teadvusekadu on lühiajaline, kestes kuni pool tundi. Peavalu ja iiveldus võib püsida mitu päeva. Teadvusekaoga kaasneb tavaliselt lühiajaline mälukaotus. Tegutsemine ajuvapustuse korral: juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kas või lühikeseks ajaks: · Pane kannatanu lamama küliliasendisse. · Kutsu kiirabi. Juhul kui peatraumaga kannatanu ei ole teadvust kaotanud: · Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul.
Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid:
Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid:
ELEKTRIÕNNETUSED 1. Tunnused Elektrikahjustus võib avalduda kudede paikse kahjustusena (naha põletus) või elektrilöögina, mis kutsub esile raskeid muutusi kogu organismis kuni kannatanu südametegevuse ja hingamise lakkamiseni. Inimesel, kes on saanud elektrilöögi võivad avalduda järgmised tunnused: 6 · lihase valu; · lihase kramp; · põletus; · teadvusekadu; · südame seiskus, hingamise lakkamine. Elektrilöök jätab kehasse sisenedes mustunud või punetavad haavad, nn voolumärgid, mis tavaliselt ei veritse. 2. Ohutusnõuded abistajale · Kannatanu päästmisel ei tohi oma eluga riskida! · Vooluringis olevat kannatanut ei või palja käega puudutada head kaitsevahendid on kummikindad ja kummijalatsid. Kuiva ilmaga on sobilikud ka kummitallaga spordijalanõud.
kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu. Kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades. Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1
- Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. - Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. - Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid:
0 – klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. Elektriõnnetused Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Tunnused Lihasevalu; Juhtmetesse kinnijäämine; Põletus; Teadvusekadu; Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid.
maitsega plastpudelitesse või ampullidesse pakendatud pulbri või siirupitaolise vedelikuga. Tihti kasutatakse GHB-d koos teiste uimastitega nende toime tugevdamiseks. Nii suurendab GHB amfetamiini või ecstasy stimuleerivat mõju ning alkoholi ja rahustite rahustavat mõju. Juues ilmneb selle mõju15-30 minuti jooksul pärast tarvitamist. GHB joobe tunnused Füüsilised: lihaste lõtvus, krambid, aeglane ja sügav hingamine, alanenud pulss, võimalik oksendamine ja teadvusekadu Psüühilised: loidus ja unisus, itsitamine, jutukus, seosetu kõne GHB lühiajaline toime Tekib lõõgastustunne, heaolutunne ja eufooria, suureneb puudutustundlikkus. Meestel suureneb seksuaalne erutuvus. Joobele võib järgneda mõnetunnine uni, peale mida tarvitaja ei suuda meenutada, mis temaga enne joovet ja joobe ajal toimunud oli. Suur annus võib põhjustada teadvuse kao ja hingamise seiskumise. GHB pikaajaline toime
- Aju on pehme kude, kolju on luuline struktuur. Aju põrutab liikumise käigus vastu tugevat koljut mõlemalt poolt. - Tekib hajusa loomusega kahjustus Traumade puhul difuussed tüüpi ajukahjustus mis eelkõige mõjutab frontaal- ja temporaalpiirkondade tööd. Üldiselt langetakse autoavarii järel koomasse. Ajupõrutus – mehaanilise jõu poolt tekitatud vahetud kahjustused neuroloogilistes funktsioonides - Kerge põrutus – pole teadvusekadu - Klassikaline põrutus - … Trauma käitumislik hindamine Glasgow kooma skaala 1. Kas silmad on avatud 2. Kas sõnaline kontakt on olemas 3. Kas motoorika töötab Kognitiivsete häirete profiil ajutraumade korral - Prevaleerib tählepanuhäire, alanenud infotöötluse ja kontsentratsioonivõime tase - Raskusi info õppimisel ja hilisemal meenutamisel - Raskusi tegevuste planeerimises ja eesmärgipärases käitumises - Motoorsed, sensoorsed häired
Organusm toodab teda ka. Kuritarvitatakse sünteesitud GHBd. Organism toodab endofioide (endofiinid). Kui kasutada amfetamiiniga, siis toime on kehaga vastupidises suunas. GHB joobe tunnused sarnased heroiini joobetunnustele. Joobes hingamine aeglane, üledoosis hingamine võib seiskuda. Füüsilised: lihaste lõtvus (silelihaseid- armastatud homoseksuaalide hulgas), krambid, aeglane ja sügav hingamine, alanenud pulss, võimalik oksendamine ja teadvusekadu Psüühilised: loidus ja unisus, itsitamine (pidurdussüsteemid on pärsitud), jutukus, seosetu kõne Narkolepsia raviks (kukkumistõbi) kasutatakse meditsiinis. Soolane vedelik, aga mitte vesi vaid nagu kliister või kissell. GHB lühiajaline toime Tekib lõõgastustunne, heaolutunne ja eufooria, suureneb puudutustundlikkus. Meestel suureneb seksuaalne erutuvus. Joobele võib järgneda mõnetunnine uni, peale mida tarvitaja ei suuda meenutada, mis temaga enne joovet ja joobe ajal toimunud oli
neid erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid võib jaotada kolmeks. 1) Generaliseerunud hoo korral kaotab haige teadvuse, kukub maha ja üle kogu keha tekivad kramplikud liigutused. Mõnikord võib haige hoo käigus keelt või põske hammustada, samuti võib tekkida tahtmatu urineerimine. Hoo ajal valu ei tunta. * absansid, *kloonilised hood, *kloonilis- toonilised hood, *toonilised hood. Epileptilisest laengust haaratud kogu ajuteadvusekadu. Absanslühiajaline teadvusekadu, tõmblusi pole. Epiletptiline staatus- hood järgnevad üksteisele, vahepeal teadvus ei taastu. 2) Partsiaalse e osalise hoo puhul haige tavaliselt ei kuku. Kui teadvus säilib, tekivad tahtmatud liigutused jäseme(te)s või näos. Teadvuse säilumise korral mingit muud väljendust ei pruugi olla. Väikest hoogu haiged ise sageli tähele ei pane, see võib märkamatuks jääda ka kaaslastele (eriti lapseeas). *lihtsad parietaalsed hood (motoorse ilminguga, sensoorse ilminguga, autonoomsete
kõikide olulisemate toitainetelõhustamiseks toodab viite hormooni (tuntumad insuliin ja glükagoon) Glükoos on füsioloogiline suhkur s.t. selline suhkur, mille meie organism omastab ehk vastu võtab. Närvikude ja vere punalibled saavad sellest peaaegu kogu oma energia. NB! Glükoositaseme langusel (hüpoglükeemia) tekib närvirakkudes toidu puudus, närvisüsteemi töö häirub, mille tagajärjeks on teadvusekadu. Glükoosilahust (4,5-5 % ) süstitakse haiglas kehavedelike taastamisel ja toitelahusena paljude haiguste korral (verekaotuse puhul). Ka kauakestev vere suur glükoosisisaldus (hüperglükeemia) on kahjulik. Glükoosi on veres söömata oleku ajal 3,5-5,2 mmol/l. Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida nim.glükogeeniks. Söögikordade vahel saab organism hakkama lõhustades seda
annaabi.ee 
