El e kt r i l öök
NI MI
Põhjus
Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste
elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus
sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest.
Tunnused
Lihasevalu
Juhtmetesse kinnijäämine
Põletus
Teadvusekadu
Südameseiskus, hingamise lakkamine.
Seisundi diagnoosimine
Eemalda kannatanu vooluvõrgust
Kas haige on teadvusel
Kas ta hingab
Kas pulss on tunda
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaspar oll
Õppematerjali autor
elektrilöögi korral võib kannatanu olla teadvusel, kuid ei saa tekkinud krambi tõttu liigutada ega kõnelda. Halvemal juhul teadvus kaob, hingamine lakkab ning südametegevus seiskub. Igal juhul tuleb kutsuda kiirabi, sest tugeva elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda. ABI KUTSUMINE VALI NUMBER 1-1-2 VASTAB HÄIREKESKUS JA TEATA: Kannatanu aitamine Kiirabi tulekuni tuleks väga halvas seisundis kannatanu aitamiseks alustada elustamist: 1. Elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, ohvri rinnalt tuleks riided avada ning anda rusikaga tugev löök nn kolmnurga piirkonda st pisut kõrgemale kohast, kus roided inimese rindkerel kolmnurga moodustavad. 2. pärast lööki tuleks seisund uuesti diagnoosida. Kannatanu aitamine(2) 3. kui pulss endiselt puudub ja hingamine ei taastu, peaks alustama kunstlikku hingamist. 4. kunstlikku hingamist tuleb jätkata kannatanu seisundi paranemiseni või kiirabi saabumiseni. 5
kaugusel ringikujulised erineva potentsiaaliga maapinnaosad. 10 kV juhtme korral on pinge maapinnaga puutepunktis 6,7kV, sealt meeter väljapoole umbes 4kV, edasi viie meetri kaugusel 1,5kV ja 8 meetri kaugusel nullilähedane. Mida niiskem on pinnas, seda ohtlikum on juhtmele lähenemine! Astudes erineva potentsiaaliga rõngaste tsooni, saab inimene elektrilöögi jalast jalga. Et hoida tugevam elektri löök ära tõsta üks jalg üles, seista ja hüpata ühel jalal juhtmetest eemale; asetada jalalabad tihedalt kõrvuti ning väljuda tsoonist hüpates kõrvuti jalgadega. Kahjustatud madalpinge liinid on väga suure tõenäosusega pingestatud. Läbi maapinna nad inimest ei ohusta, kokkupuude võib aga olla surmav. Mahalangenud elektrijuhtmeid ei tohi mingil juhul puutuda! Maas vedelevat liini märgates helistage kohe telefonil 112 või Eesti Energia rikketelefonile 1343
inimese seisund võib kiiresti halveneda. 8 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral Kiirabi tulekuni tuleks väga halvas seisundis kannatanu aitamiseks alustada elustamist. Elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, ohvri rinnalt tuleks riided avada ning anda rusikaga tugev löök niinimetatud kolmnurga piirkonda, pisut kõrgemale kus roided inimese rindkerel kolmnurga moodustavad. Pärast lööki tuleks seisundit uuesti diagnoosida. Kui pulss endiselt puudub ja hingamine ei taastu, peaks alustama kunstlikku hingamist. Kunstlikku hingamist tuleb jätkata kannatanu seisundi paranemiseni või kiirabi saabumiseni. Tugeva põletuse korral tuleb kannatada saanud kohta niisutada külma puhta veega. 3.3. Elektriõnnetuste vältimine
LOGO KINNITAN: …………………. (kuupäev) (digiallkirjastatud) ………………………... (ees- ja perekonnanimi) ……………………….. (ametikoht) ESMAABIJUHEND ETTEVÕTTE NIMI KOOSTATUD 2021 erinevatest materjalidest ettevõtte Tööohutuse juhendiks LOGO SISUKORD 3.1. KÕIGEPEALT VAATA ÜLE ÕNNETUSKOHT JA SELGITA VÄLJA:..........................5 3.2. KONTROLLI, KAS KANNATANU ON TEADVUSEL................................................5 3.3. TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST..............................................5 3.4. TEADVUSETA INIMEN
KINNITAN: 01.09.2015 Analiit AA OÜ direktor ESMAABI ANDMISE JUHEND (Analiit AA OÜ) -s annab esmaabi: Ljubov Smirnova Keemik 5342921 1. SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste arv jääb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi. Tuletame meelde, et esmaabi korraldamine ettevõttes on reguleeritud sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a. m
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................
Ajupõrutus - Ajupõrutus tekib peaga vastu kõva pinda kukkudes, samuti löögi korral pähe. Ajukude ei kahjustu ning hilisemaid kahjustusi ei teki. Tunnused: · Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärast traumat. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on trauma. · Pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendab. · Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. Ajuvapustus Löök vastu pead võib kahjustada ajukude. Tunnused: · Mitmesuguse astmega teadvusehäired kuni mööduva teadvusekaotuseni (kestus kuni pool tundi) välja, · Peavalu, iiveldus · Nägemis- ja tasakaaluhäired 13 Ajuverevalum Löök vastu pead võib põhjustada koljusisese verevalumi tekke, mille korral teadvus taandub ja taastub. 2. Koljuluumurd
Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. Pea nõu arstiga! Tegutsemisjuhised: Pane kannatanu lamama stabiilsesse külgasendisse. Kutsu 112. Selgroovigastused Kõik asjad, mis avaldavad kaelale või selgroole survet või jõudu, võivad põhjustada selgroo vigastust. Levinumad põhjused on: Põhjused: Trepist kukkumine, suvaline avrii, otsasõit, kukkumine kõrgusest, tugev löök selja piirkonda, tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas, õnnetused autode, mootorrataste, mootorsaanide, kelkude, rulluiskudega jne; kukkumised, eelkõige kõrgelt; sukeldumisega seotud õnnetused – sukeldumine liiga madalasse vette; tugev löök kaela- või seljapiirkonda kontaktsportide, näiteks jalgpalli mängimise ajal; vägivaldsed teod, nagu pea, kaela või rindkeret läbiv laskehaav. Tunnused: Mõne kehaosa tundetus, nõrkus, liikumatus, surin jäsemetes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid