Teadus liigitab nähtusi erinevatesse teadusharudesse, mis otsivad üldisi kirjeldusi mingi valdkonna nähtuste kirjeldamiseks. Leitud kirjeldusi saab kasutada sarnaste nähtuste seletamiseks. Teaduslikud seletused Hästi kirjeldatud nähtuste valdkond, mida ei ole läbinisti seletatud, leiab tihti seletuse teadusliku teooria näol. Näitena võib tuua planeetide liikumise seletamise Isaac Newtoni poolt kasutades gravitatsioonijõudu. Teadusteooria võib anda põhjuslikke seletusi tervele valdkonnale, mis hõlmab erinevaid nähtusi. Võttes appi teooriad, saab teha ka uusi ennustusi. Veel on ühe seletusviisina kasutusel reduktsionistlikud seletused, mis on tulemuslikud, kui süsteem ei ole väga keeruline ja välismõjusid ei ole vaja arvestada. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus püüab plaanipäraselt teadmiste otsimisel vigu eemaldada. Teadmispretensioonide kaitsmine on võimalik kasutades süstemaatiliselt
[76] ja [72a]. Ebateaduslikuks peetakse üldiselt ka ad hoc tõestusi ja hüpoteese, mida M. Remmeli raamatus kohtab ometi nii mõneski kohas. Nii näiteks nähekase Mezini linnukujukestel koemustrit, et seeläbi seletada ja juba kiviaega tagasi viia rõivalõikeid, mida omakorda seotakse kiviaegsete linde kujutavate petroglüüfidega ning neid jällegi kiviaega ulatuva geomeetrilise mõtlemisega (Remmel 2007, 44-45, 76). Kui Imre Lakatosi teadusteooria alusel peavad uurimisprogrammile lisatavad teisendused olema iseseisvalt testitavad ja kontrollitavad (Chalmers 1998, 128), siis M. Remmeli teooria komponendid näivad esinevat omavahelises ringkäenduses, olles üksteise suhtes tõestusargumendiks. Karl Raimund Popperi teadusekäsitluse kriteeriumiks on teooriate falsifitseeritavus. Teooria on K. R. Popperi järgi ajutine spekulatiivne oletus, mis luuakse autori peas vabalt, püüdes
See muudab aga väitmise, et üks programm on parem kui teine väga raskeks.Võibolla sel viisil ainult kui väga pikka aega hiljem programme kokku võtta ja avastada, et ühe programmi andmed lükatakse ümber. Kuhnni seisukoht oli aga relativstlik, kus ta märkis ära, et tegemist peab olema väärtussüsteemi, ideoloogia kirjeldusega, mille juurde kuulub nende instutitsioonide analüüs mille kaudu antud süsteem edastatakse ja läbi surutakse.Kuhni teadusteooria põhines teadusliku progressi revolutsioonsusele, mis tähendas mõne kehtiva teoreetilise struktuuri hülgamist ja uuega asendamist, mis eelmisega ei haaku.Kuhni eristab Popperist ja Lakatosist tõhuasetus sotsioloogilistele teguritele.Tema paradigmad koonduvad teoreetilistest eeldustest ja seadustest. Paradigmasid arendatakse kuni selle punktini kus ta satub ületamatute probleemideni.See paradigma hüljatakse ja luuakse uus mis hakkab kohe samamoodi arenema.
1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku teadusteooria ebapopulaarseks muutumisega andis see rünnak biheivioristide programmile väga tõsise hoobi. Biheiviorism filosoofias: Esimene biheiviorismi mõjukas formuleering tuli loogilistelt positivistidelt, kelle jaoks see oli semantiline tees vaimu kohta käivate väljendite tähenduse kohta. Nende järgi peab mentalistlikke väljendeid sisaldavad laused olema sama tähendusega, kui mingi kõigi poolt verifitseeritava tähendusega lausete hulk, mis kirjeldavad käitumuslikke või
ja teiste inimeste suhtes, kuusjuures õigluse mõõt pärineb loodusest, st nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. Ratsionalistlik loomuõigus. Ratsionalistliku loomuõiguse enda nime kajastub viide 17. sajandil toimunud ja 18. sajandil üldiselt valitsevaks saanud ratsionalistlikule mõtlemisviisile, mille teket laiemalt seostatakse R. Descartes’i (1596 – 1650) nimega. R. Descartes’ i teadusteooria loobus seniste autoriteetide ja valitsevate seisukohtade tingimusteta tunnistamisest. Uurija võis usaldada ainult oma mõistust, kõiges varemöeldus tuli kahelda, see vajas ratsionaalse mõistuse abil ülekontrollimist. Teadusliku mõtlemise eeskujuks pidi saama matemaatika. Järelikult pidi uurija kahtlema nii skolastikute kui ka humanistide poolt eeskujuks seatud antiigi saavutustes.
Popper tõlgendab teadusliku teadmise justifikatsioonilist käsitust kui samastust teadusliku teadmise tõestatud ehk õigustatud teadmisega. Popper peab õigeks teaduse-käsitust, mille kohaselt teadlane püüab saavutada tõest kirjeldust maailma kohta. Popper soovis asendada justifikatsionistliku teaduse käsituse hüpotetistlikuga ehk teadlikult valitud eeldusega, et teaduslik teadmine kujutab endast alati vaid oletust, lõpliku tõestuseta hüpoteesi maailma kohta. Milles seisneb Popperi teadusteooria normatiivsus? Popper väidab enda eesmärgi olevat mitte kirjeldada teaduse muutumatut olemust, vaid pigem määratleda seda, milline peaks olema selline teaduse käsitlus, mis soodustaks teadusliku teadmise kasvamist. Tema käsitlus teadusest on normatiivne, mitte kirjeldav. Tema väide on järgmine kui käsitleda teadust Popperi soovituste kohaselt, aitab see kõige tõhusamalt kaasa teaduslike teadmiste arenemisele. Kuidas kirjeldab Popper teaduse arengu mehhanismi?
Sotsioloogia ajalugu Majandusteadus keeleteadus Õigusteadus teoloogia (usuteadus) riigiteadus psühholoogia kasvatusteadused 13. Teadustöö põhimõisted teaduslik fakt, kontseptsioon, seadus, teadusteooria, teadusavastus, paradigma, tõde olemus ja näited. Teaduslik fakt tegelikkuse element, mis on vaadeldav või teadusliku meetodi abil tekitatav. Kontseptsioon käsitlusviis või vaadete süsteem, mis võib hõlmata mitut hüpoteesi ja teooriat. Seadus objektiivne, oluline, püsiv, üldine ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede ja muutumisfaaside vahel. Seadusi avastatakse uurimustöö või abstraheerimise tulemusena või idealiseerimise
Kõik nõuded paratamatu seos nähtuste või ning doktoritööd. (objektiivsusele vastavad) kehtest. Koolides eraldi. nende külgede ja muutum. faa- 19. Puhtteoreetilised meetodid 6. Tead.ül-1)kirjeldamine-objekti Kaitsmine on avalik, spets. side vahel. Jagun dünaanilisteks võrdlevuse meetod seisneb omad. äratabam. ja teistest komisjoni ees. Magistritöö- ja stat.ks. Teadusteooria-väidete sarnasuste või erinevuste eristava pildi loom. Eeldab juhendaja suunamisel magis- ja tõestuste süst. Teadusavas- leidmises. Võimaldab avastada mõistete kasut. ja defin.st, trandi uurimus, mis näitab tus-uute tead.faktide üldistam. protsess arengu üldisi tendentse oskuskeele kasut. mõistete ja oskust kasut.sihipäraselt Uueks orig.teooriaks või ning muudatusi, mis toimuvad sõnade klassif
Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada. Verifikatsionism- seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks. 3 Falsifikatsionism- popperi arvates ei taandu teadused meelteandmetele, ei saa otsida teaduse väidetele absoluutset tõesusprintsiipi. Popperi järgi isel teadusteooriaid falsifitseeritavus. Põhimõtteline ümberlükatavus, teadusteooria peab olema kogemuse teel ümberlükatav. Uurimisprogrammid- lakatosi teeooria. Lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel kaitsevöö ja heuristiline aparatuur.
kuusjuures õigluse mõõt pärineb loodusest, st nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. Igal õigusajaloo perioodil on oma loomuõiguslik tagapõhi koos ajastute spetsiifiliste printsiipidega. Ratsionalistlik loomuõigus. Ratsionalistliku loomuõiguse enda nime kajastub viide 17. sajandil toimunud ja 18. sajandil üldiselt valitsevaks saanud ratsionalistlikule mõtlemisviisile, mille teket laiemalt seostatakse R. Descartes'i (1596 1650) nimega. R. Descartes' i teadusteooria loobus seniste autoriteetide ja valitsevate seisukohtade tingimusteta tunnistamisest. Uurija võis usaldada ainult oma mõistust, kõiges varemöeldus tuli kahelda, see vajas ratsionaalse mõistuse abil ülekontrollimist. Teadusliku mõtlemise eeskujuks pidi saama matemaatika. Järelikult pidi uurija kahtlema nii skolastikute kui ka humanistide poolt eeskujuks seatud antiigi saavutustes. R. Descarte ei olnud jurist. Tema õpetus mõjutas põhjapaneval määral juristide mõtlemist,
Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada. Verifikatsionism- seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks. Falsifikatsionism- popperi arvates ei taandu teadused meelteandmetele, ei saa otsida teaduse väidetele absoluutset tõesusprintsiipi. Popperi järgi isel teadusteooriaid falsifitseeritavus. Põhimõtteline ümberlükatavus, teadusteooria peab olema kogemuse teel ümberlükatav. Uurimisprogrammid- lakatosi teeooria. Lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel kaitsevöö ja heuristiline aparatuur
vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku teadusteooria ebapopulaarseks muutumisega andis see rünnak biheivioristide programmile väga tõsise hoobi. 1.3 Psüühika Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus. Kuigi psüühika on kompleksne nähtus, on siiski võimalik eristada psüühilise tegevuse erinevaid etappe: 1. Tajumine - tajumise abil hangitakse teavet ümbritseva kohta. 2. Teabe tõlgendamine - selgitatakse, millist tähendust omab saadud teave olendi jaoks - nähtuse olemuse mõistmine. 3
..............................................11 3.4 “Riik”...................................................................................12 KOKKUVÕTE............................................................................14 ALLIKAD.................................................................................. 15 SISSEJUHATUS Filosoofia tavatasetakse liigitada järgmiselt: metafüüsika, õpetus olevad; teadmusteooria, õpetus teadmusest, selle algupärast ja allikaist; teadusteooria, õpetus teaduste metodoloogiast ja teooriakujundamisest; väärtusteooria, õpetus väärtustest. Väärtusteooria tähtsamateks osadeks on eetika, õpetus kõlbelistest normidest ehk sellest, mis on hea ja halb, ja esteetika, õpetus sellest, mis on ilus ja inetu. Platon on kõige enam uuritud ja tõenäoliselt ka kõikide aegade suurim filosoof. Ta palus oma kaaskodanikel Ateenas vastata kõiksugustele keerulistele ja tülikatele küsimustele, mida me
1) väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast; 2) andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamine. Need õigused kuuluvad andmebaasi tegijale, olenemata sellest, kas andmebaasi ennast või tema sisu kaitstakse ka autoriõigusega või muude õigusaktide alusel. 6. Leiutise õiguskaiste, patent, kasulik mudel, õiguskaitse eeldused, arvutiprogramm kui leiutis. Leiutised: füüsilised asjad (nt seade, aine); meetod. Leiutise objekt ei ole: 1) avastus, teadusteooria ja matemaatiline meetod; 2) majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod; 3) rajatise, hoone ja maa-ala projekt ning skeem; 4) tingmärk; 5) arvutialgoritm ja -programm; 6) disainilahendus; 7) info lihtne esitamine. Patent on riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt antud ainuõigus teatud aja jooksul ja teatud territooriumil leiutist kasutada. Vastutasuks peab autor leiutise täielikult avaldama. Leiutis on patentne, kui see on: 1. uus, 2. omab leiutustaset, 3
· leiutis peab olema tööstuslikult kasutatav. Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluva probleemi tehniline lahendus, mis on uus, ei tulene vastava ala asjatundja jaoks enesestmõistetavalt tehnikatasemest ja on tööstuslikult kasutatav. 20. Objektid, mis ei ole leiutised Eestis ei loeta leiutiseks muu hulgas: · Avastust, sh inimkeha kujunemise või arengu või inimgeeni järjestuse või selle osa kirjeldust, teadusteooria ja matemaatilist meetodit; · Majandus- ja mõttetegevuse plaani, reeglit, eeskirja, meetodit; · Rajatise, hoone, maaala projekti ning skeemi; · Arvutialgoritmi ja programmi; · Tööstusdisainilahendust; · Taimesorti ja loomatõugu; · Mikrolülituse topoloogiat; · Info lihtsat esitamist. 18
Võimutahte kandjaks on "Üliinimene". "Übermensch". Üliinimene on täielikult vaba traditsioonilistest väärtustest. Tema tegevus lähtub maistest mõõdupuudest: Ta püüdleb tugevuse, vitaalsuse ja võimu poole. Tema vastas seisavad karjainimesed. 12. Uuspositivism ja keelefilosoofia taotlused Uuspositivismi iseloomustab täpsus ja väljenduste kontrollitavus. Ideaaliks on seejuures loodusteaduslik käsitlus kui selline. Erilise koha filosoofias omandab teadusteooria s.o. üksikute teaduste ülesehituse ja osade, meetodite ning tulemuste filosoofiline vaatlus. Logistika kui meetod ja täpsus kui eesmärk asendavad traditsioonilisi filosoofilise küsimuseasetusi. Vanad metafüüsika probleemid heidetakse kõrvale kui arusaamatu mõistete segadik: "Inimesed harjuvad maailma vabastamisega imelisusest... Tundeelu kohandumine tunnetusega on lõpuleviidud. Nii kaotavad maailmavaatelised probleemid iseenesest mõtte, mitte sellega, et nad saavad
mainet ära kasutama või rikkuma. ● Varasem kaubamärk on mainekas – kui seda teab märkimisväärne osa inimestest, kes teavad kaupade või teenuste valdkonda. 28. Mis on leiutis? Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluv tehniline lahendus, mille objektiks võib olla seade, meetod või aine. Leiutise objekt ei ole: o arvutialgoritm ja programm, o teadusteooria, o majandus ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod, o hoone ja maaala projekt jmt. 29. 3 kriteeriumi leiutisele patendi saamiseks? Selgita igat kriteeriumit paari lausega. (essee küsimus) Uudsus : Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu tehnikateabe põhjal, mis on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks
usaldatavaks teadusteooriaks. Hüpotees on teadusliku tunnetuse oluline aste ja vahend, katse tungida puudulikult uuritud alasse. Hüpoteeside tõesus on erinev. Oluline on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteesi tõestamise kui ka kummutamisega. Teaduslik hüpotees peab tulenema teadusfaktidest, analoogiatest või vastuoludest ja olema vähemalt põhimõtteliselt kontrollitav. TEADUSTEOORIA on juhtivate ideede süsteem, teadusliku tunnetuse põhivahend, teadusliku teadmise kõrgeim vorm; Teadusteooria on teaduslikke mõisteid, printsiipe ja seadusi väljendavate väidete ja tõestuste tervik, hierarhiline süsteem, mis kindla objektide ja nähtuste valdkonna olemuse alusel kirjeldab ja seletab neid üldistavalt ning võimaldab uusi fakte ja seaduspärasusi ette näha. 7
Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada. Verifikatsionism - seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks. Falsifikatsionism - Popperi arvates ei taandu teadused meelteandmetele, ei saa otsida teaduse väidetele absoluutset tõesusprintsiipi. Popperi järgi isel teadusteooriaid falsifitseeritavus. Põhimõtteline ümberlükatavus, teadusteooria peab olema kogemuse teel ümberlükatav. Uurimisprogrammid - lakatosi teooria. Lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel kaitsevöö ja heuristiline aparatuur.
olukorrale tegelikkuses (aga me ei tea seda kunagi, pole sõltumatut ligipääsu, saame ainult kaudselt määrata). SEMINAR IV Imre Laktos miks l arvates ei ole falsifitseeritavus KÜSIMUS: lahendusesk teaduse ja pseudoteaduse probleemile. Miks teadust tuleb pseudoteadusest eristada: Pseudoteadused üritavad end falsifitseerimisest eemale hoida. Tõelähedane teadmine. Pseudoteadus pretendeerib teaduse omadustele ilma seda omamata. Teooria tõestatus: Ei ole võimalik, kuna teadusteooria põhineb faktide tõestamisel, aga fakte tõestavad inimesed. Alamääratus – teooria ja faktide vaheline kooskõla, kuid ometi on meil omavahel võistlevad teooriad. Meil ei ole alati piisvalt empiirilisi fakte. Miks füüsika etalon: Tänapäeva meie teadus on teoreetilisi mudelid konstrueeriv – sellele vastab hästi füüsika. Nii mõnigi teadlane ütleb, et teadmine on siis, kui piisavalt palju inimesi seda usub, ometi on rahvahulgad olnud kinni absurdsete veendumuste küljes.
- kasulik mudel - mikrolülituste topoloogia - kaubamärgid - tööstusdisainilahendused Tööstusomand Patent – dokument , mis väljastatakse patendiameti poolt peale leiutise kandmist patendiregistrisse. Tööstusomand Leiutise objektiks saavad olla: - seade - meetod - aine 44 5.05.2016 Tööstusomand Leiutise objektiks ei ole: - avastus, teadusteooria ja matemaatiline meetod - majandus- ja mõttetegevuse plaan reegel, eeskiri ja meetod Tööstusomand Leiutise objektiks ei ole: - rajatise, hoone ja maa-ala projekt ning skeem - tingmärk - arvutialgoritm ja -programm Tööstusomand Leiutise objektiks ei ole: - disainilahendus - info lihtne esitamine - taimesort ja loomatõug - mikrolülituse topoloogia 45
26. Mis on leiutis? Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluv tehniline lahendus, täpsemalt tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus, mille objekt võib olla seade, meetod ja/või aine. Kuigi õigusaktides leiutist ei defineerita, mõeldakse leiutise all tehniliste probleemide lahendamiseks loodud tehnilisi lahendusi. Avastusi, korralduslikke ja äriideid ei loeta seega leiutisteks ning neid ei saa patentida . Leiutise objekt ei ole: arvutialgoritm ja -programm, teadusteooria, majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod, hoone ja maa-ala projekt jmt. Patendiga või kasuliku mudelina kaitstav leiutis peab olema: uus, omama leiutustaset ja olema tööstuslikult kasutatav. 27. 3 kriteeriumi leiutisele patendi saamiseks? Selgita igat kriteeriumit paari lausega. (essee küsimus) 1) Peab olema uus Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu tehnikateabe põhjal, mis enne
Kaitsevööndi omapärad võivad tuua uusi avastusi. Elektriteooria näide lk 131. Lakatosi käsitluses ei saa keegi tingimusteta väita, et üks programm oleks parem kui konkureeriv programm (132). 8 – peatükk. Teooriad kui struktuurid: 2. Kuhni paradigmad 1.Sissejuhatuseks (133-135). Kuhn mõistis, et ei induktivistid efa falsifikatsionalistliku traditsioonilised teaduskäsitlused ei kannata välja võrdlust tegelikkusena. Nii proovis Kuhn välja töötada oma teadusteooria, mis oleks rohkem vastavuses teaduse arenguga. Kuhni teooriat iseloomustab rõhk teadusliku progressi revolutsioonilisusele; revolutsioon tähendab siin mõne kehtiva teoreetilise struktuuri hülgamist ja asendamist uuega, mis eelmisega ei haaku (133). Teiseks tähtsaks jooneks on teaduslike ringkondade sotsioloogiliste karakteristikute oluline roll. Lakatosi ja Kuhni lähenemistel on ühiseid aspekte. Mõlematel on nõuse oma
mõistusest või vaieldamatust kogemusest, kus võidakse arvesse võtta filosoofilisi tekste. Tunnuseks on kriitilisus ja kahtlus. Probleeme püütakse lahendada loogilise analüüsi ja mõtteeksperimentide abil. Inimese koht maailmas sõltub konkreetsest filosoofiast. Filosoofia jaotusest (Loogika õpetus korrektse mõtlemise reeglitest) Metafüüsika (Andronikus Rhodoselt I eKr.) Ontoloogia olemisõpetus (Epistemoloogia) Epistemoloogia tunnetusõpetus (Teadusteooria õpetus teaduse metodoloogiast) Väärtusteooria (aksioloogia) e. praktiline filosoofia. Eetika moraalifilosoofia Esteetika kunstifilosoofia Poliitika ühiskonnafilosoofia IDENTSUSE ehk samasuse PROBLEEM Loogika üks põhireegleid on samasuse seadus, mida võib sõnastada ka nii: "Ükski arutluse objekt (nt lause või mõiste) ei tohi muutuda arutluse käigus." Theseuse laev Ateenas hakkas kõdunema ning tal vahetati kõik detailid välja. On see nüüd seesama laev?
Ta väitis, et paljud ideed on väärad ja kahjulikud, eriti religioossed ideed - seepärast on vajalik uus teadus ideedest, mis ôpetab, missugused on ôiged ideed, mis viivad ratsionaalse ja ônneliku ühiskonna loomisele. Miks oli Marxi jaoks terminil `ideoloogia' negatiivne tähendus? Terminil `ideoloogia' Marxi jaoks negatiivne tähendus - ideoloogid on need, kes interpreteerivad maailma filosoofiliselt, kuid ei ole vôimelised seda muutma. Maailma muutmiseks on vajalik teadusteooria, mis võtab aluseks töölisklassi liikumise ja millel tema käsitlus põhineb. Ideoloogia käsitlus Lenini poolt. Lenin viis sisse uue tähenduse raamatus "Mida Teha?" - kaotas ära ideoloogia negatiivse konnotatsiooni - ideoloogia on töölisklassi klassivôitluse relv. (Töölisklassi ideoloogia. Väitis,et töölisklassil peab tekkima oma ideoloogia,mis tema relv võitluses kapitalistide vastu.) Karl Mannheimi 'Ideoloogia ja Utoopia' põhiteesid
valima vallutamiseks jõukohase mäetipu. Tagasiside Õige vastus on: võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud.. Küsimus 6 Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates (Loogilise positivismi tõeteooriast) muinasjutt teadusteooriast? Vali üks: a. Muinasjutu võib luua vastavalt oma maitsele, kuid teadusteooria järeldub loogiliselt faktidest. Ei, Hempeli arvates ei järeldu teadusteooria loogiliselt faktidest b. Erinevalt teadusteooriast pole ükski muinasjutt kogemuse poolt kinnitust leidnud c. Mõlemad võivad küll kogemuse poolt piisavalt kinnitust leida, kuid meie kultuuripiirkonna inimesed tunnustavad siiski teadusteooriat Tagasiside Õige vastus on: Mõlemad võivad küll kogemuse poolt piisavalt kinnitust leida, kuid meie kultuuripiirkonna inimesed tunnustavad siiski teadusteooriat. Küsimus 7
valima vallutamiseks jõukohase mäetipu. Tagasiside Õige vastus on: võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud.. Küsimus 6 Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates (Loogilise positivismi tõeteooriast) muinasjutt teadusteooriast? Vali üks: a. Muinasjutu võib luua vastavalt oma maitsele, kuid teadusteooria järeldub loogiliselt faktidest. Ei, Hempeli arvates ei järeldu teadusteooria loogiliselt faktidest b. Erinevalt teadusteooriast pole ükski muinasjutt kogemuse poolt kinnitust leidnud c. Mõlemad võivad küll kogemuse poolt piisavalt kinnitust leida, kuid meie kultuuripiirkonna inimesed tunnustavad siiski teadusteooriat Tagasiside Õige vastus on: Mõlemad võivad küll kogemuse poolt piisavalt kinnitust leida, kuid meie
TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSE Tööstusomand jaguneb registreeritavaks (patent, kasulik mudel, kaubamärk, geograafiline tähis jt) ja mitteregistreeritavaks (üldtuntud kaubamärk, ärisaladus, tööstusdisainlahendus Euroopa Ühenduses). LEIUTIS Vastavalt Euroopa Komisjoni seletusele on leiutis probleemi uus loominguline tehniline lahendus (COM(92) 445, 27.10.1992). Leiutised: füüsilised asjad (nt seade, aine); meetod. Leiutise objekt ei ole: 1) avastus, teadusteooria ja matemaatiline meetod; 2) majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod; 3) rajatise, hoone ja maa-ala projekt ning skeem; 4) tingmärk; 3 Euroopa Komisjon, ROHELINE RAAMAT Autoriõigus teadmistepõhises majanduses , Brüssel 2008 14 5) arvutialgoritm ja -programm; 6) disainilahendus; 7) info lihtne esitamine. Samuti ei saa eetilistel põhjustel patendiga kaitsta: 1) leiutisi, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga;
kirjutistes ja loengutes, mh filosoofiast ja matemaatikast. W. kujutas õigust mitte isoleeritud, vaid teiste teadustega seotud õpetusena. "...nagu Cicero väga osavalt väljendas, et õigusteadust ei saa võtta XII tahvlilt ega preetorite käskudest, vaid hoopis filosoofia sisemusest." W. tahtis visandada üldist teaduslikku maailmaõpetust. Ta on pigem tuntud matemaatiku ja filosoofina. W-i õigusteooria oli vaid üks tema teadusteooria kasutusjuhtumeid, matemaatilise täpsusega väljaarendatud mõistete süsteem. Ta tuletas õiguse teooria etteantud ühiskonnamudelist ning samas kaasas õiguse teiste sotsiaalteaduste ringi. [21]W-i arvates tõde pidi end ilmutama mõtteselguses. Tõe äratundmiseks ei tohtinud usaldada endiste teadlaste õpetusi ega valitsevaid arvamusi, vaid väide pidi osutuma tõeseks matemaatiliselt mõtleva mõistuse otsustuses. Tõde tõestab end vastuolude puudumisega. W.
vastand. ,,Teadmistes peitub jõud". 17.saj Euroopa riikidesse hakati asutama teaduste akadeemiaid, alguse sai see Prantsusmaal, kui 1635 rajati Prantsuse Akadeemia (Richelieu ajal). Loodusteadlased tõestasid, et maa koos inimkonnaga pole universumi keskus: 26 planeetide süsteem jne (eelkäijaks Kopernikus). Inglane Isaac Newton (1643-1727) lõi ühtlase teadusteooria: gravitatsiooniseadus 1687. Algas religiooni devalveerumine. 18.saj periodiseerimine 18.sajand oli valgustuse ja revolutsioonide sajand: Valgustusajastu: 1713/1721 (Hispaania pärilussõja ja põhjasõja lõpust) kuni 1770.aastani. 18.sajandit võib nimetada ,,filosoofia sajandiks". Kui varasematel sajanditel oli oluliseks religioon, siis nüüd tõusis olulisele kohale filosoofia. 18.saj on Euroopa ajaloo oluline pöördepunkt. Tänapäeva maailmavaate juured on valgustuses
23. PILET XX SAJANDI FILOSOOFIA ÜLDISELOOMUSTUS E. HUSSERLI FENOMENOLOOGIA 20. saj tunnuseks on üldine plahvatuslik kasv nii teaduses kui tehnikas. Moodne füüsika Einsteiniga eesotsas purustab senise arusaama füüsilisest maailmast. Tänu Darwini teooriale tekib uus pilt ka inimesest. Filosoofia hakkab rohkem uurima loodusteadusi, nt uuspositivismis muutub oluliseks väidete täpsus ja kontrollitavus, mis on iseloomulik loodusteadustele. Erilise koha saab filosoofias nn teadusteooria e teaduste ülesehituse, osade, meetodite ja tulemuste filosoofiline vaatlus. Metafüüsilised probleemid heidetakse kõrvale, neid peetakse häirivateks. Samuti iseloomustab 20. saj keeleline pööre. Keel muutub filosoofias uurimise objektiks. Esialgu toimub keele analüüs, mille käigus proovitakse kõrvale heita eksitav. Kasutatakse keelt, mis on mõttekas ja korrektne. Hiljem uuritakse tegelikkuses kasutatavat keelt, selles valdkonnas spetsialiseerub Wittgenstein. Lisaks
Patendikaitse antakse leiutisele selle registreerimisega riiklikus patendiregistris Patendiseaduses sätestatud korras. Leiutise registreerimist riiklikus patendiregistris mõistetakse patendi väljaandmisena. Leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine, kaasa arvatud bioloogiline aine, või nende kombinatsioon. Leiutise objekt ei ole muu hulgas: 1) avastus, sealhulgas inimkeha kujunemise või arengu või inimgeeni järjestuse või selle osa kirjeldus, teadusteooria ja matemaatiline meetod; 2) majandus ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod; 3) rajatise, hoone ja maaala projekt ning skeem; 4) tingmärk; 5 5) arvutialgoritm ja programm; 6) disainilahendus; 7) info lihtne esitamine; 8) taimesort ja loomatõug; 9) mikrolülituse topoloogia. Mittepatenditavad leiutised. Patendiga ei kaitsta:
konverentsi leheküljelt. Pragmatism., James. Richard Rorty. Rorty, Richard 1999 Sattumusdlikkus, Iroonia, Solidaarsus. Tekkis 18. saj .lõpus. Ameeriklaste tähtsaim algupärane panus filosoofiasse. Pr. on vaimuliikumine, mis on mõjutatud peaaegu kõiki kultuurialasid inspireeritud juriste, pedagooge, luuletajaid ja poliitilisi prohveteid. Kolm klassikalist pragmatisti on: C. S. Peirce, W. James, John Dewey. Peirce pragmat. on eelkõige teadusteooria, jamesi huvitasid rohkem hinge, teadvuse ja religiooni küsimused, Deweyt hariduse, ühiskonna ja moraali asjad. Pr. sünd kuulutati älja 1898. aastal Jamesi peetud loengus Filosoofilised käsitlused ja praktilised tulemused. Pr. printsiibi avastaja oli Peirce. Pr. Printsiip tuleb vaadata, milliseid sääraseid tagajärgi, mis võiksid praktikas kuidagi avalduda, me oma konseptsiooni objektidele kujutleme. Siis meie konseptsioon neist tagajärgedest ongi kogu meie konseptsioon sellest
matemaatika meetodid. Suuresti just Descartes' nimega on seotud ratsionalistliku mõtlemisviisi kujunemine 17. sajandil, mis valitsevaks muutub alles 18. sajandil. Nüüdsest saab ja tuleb tõena tunnustada seda ja ainult seda, mis on selgelt ja loogiliselt tunnetatav. Teadusliku mõtlemise eeskujuks pidi saama matemaatika, seetõttu on sageli juttu geomeetrilisest meetodist, (mos geometricus). Usaldada sai ainult oma mõistust. Kõik eelarvamused tuli kõrvale heita. Seega Descartes ja tema teadusteooria loobusid seniste autoriteetide, valitsevate seisukohtade tingimusteta tunnustamisest. Kõiges seniöeldus tuli kahelda. Õigusteadust silmas pidades on oluline, et järelikult tuli kahelda nii skolastika kui humanismi poolt eeskujuks seatud antiigis ja tema õiguses. SEKULARISEERIMINE Mõtlemisviisi muutus, loodus- ja vaimuteaduste edusammud toovad kaasa selle, et 17. sajandil nihkub maailma keskpunkt jälle maailmasse endasse. Keskajal asus see keskus väljaspool
aksioomide ja järelduste kohta. Antud teooriast on võimalik saada läbi deduktsiooni teoreeme. Aksioome loogiliselt ei tõestata, sest tegemist on alglausega, mida ei ole võimalik ümber lükata. Seda tingib ette inimeste kogemused. See tähendab ka seda, et aksioomid ei tohi olla üksteisele vastuolus ega olla vastandlikud. Väga palju kasutatakse aksiomaatilist meetodit just loogikas ja matemaatikas. Selline meetod välistab ,,vastuolulisuse". Näiteks kui teadusteooria põhineb aksioo- midele, siis ei ole võimalik teooria ,,mittevastuolulisust" antud teoorias tõestada. Just niimoodi väidavad matemaatikud. Kuid sellest on võimalik järeldada seda, et vastuoludeta otsuste printsiibil on laiem tähendus kui ainult loogilismatemaatiline. Kuid kõige rohkem kasutatakse hüpoteetilis-deduktiivset meetodit just eksperimentaalteadustes. See tähendab seda, et aksioomide asemel püstitatakse hüpoteese. Hüpotees on küll teadmine, kuid
aksioomide ja järelduste kohta. Antud teooriast on võimalik saada läbi deduktsiooni teoreeme. Aksioome loogiliselt ei tõestata, sest tegemist on alglausega, mida ei ole võimalik ümber lükata. Seda tingib ette inimeste kogemused. See tähendab ka seda, et aksioomid ei tohi olla üksteisele vastuolus ega olla vastandlikud. Väga palju kasutatakse aksiomaatilist meetodit just loogikas ja matemaatikas. Selline meetod välistab ,,vastuolulisuse". Näiteks kui teadusteooria põhineb aksioo- midele, siis ei ole võimalik teooria ,,mittevastuolulisust" antud teoorias tõestada. Just niimoodi väidavad matemaatikud. Kuid sellest on võimalik järeldada seda, et vastuoludeta otsuste printsiibil on laiem tähendus kui ainult loogilismatemaatiline. Kuid kõige rohkem kasutatakse hüpoteetilis-deduktiivset meetodit just eksperimentaalteadustes. See tähendab seda, et aksioomide asemel püstitatakse hüpoteese. Hüpotees on küll teadmine, kuid
aksioomide ja järelduste kohta. Antud teooriast on võimalik saada läbi deduktsiooni teoreeme. Aksioome loogiliselt ei tõestata, sest tegemist on alglausega, mida ei ole võimalik ümber lükata. Seda tingib ette inimeste kogemused. See tähendab ka seda, et aksioomid ei tohi olla üksteisele vastuolus ega olla vastandlikud. Väga palju kasutatakse aksiomaatilist meetodit just loogikas ja matemaatikas. Selline meetod välistab „vastuolulisuse“. Näiteks kui teadusteooria põhineb aksioo- midele, siis ei ole võimalik teooria „mittevastuolulisust“ antud teoorias tõestada. Just niimoodi väidavad matemaatikud. Kuid sellest on võimalik järeldada seda, et vastuoludeta otsuste printsiibil on laiem tähendus kui ainult loogilismatemaatiline. Kuid kõige rohkem kasutatakse hüpoteetilis-deduktiivset meetodit just eksperimentaalteadustes. See tähendab seda, et aksioomide asemel püstitatakse hüpoteese. Hüpotees on küll teadmine, kuid
annaabi.ee 
