docstxt/15137935694068.txt
docstxt/15184477827956.txt
Pliidid Liigitus Suurköögi pliidid võivad olla elektri- või gaasiküttega. Gaasipliitide osatähtsus on järjest vähenenud. Neid kasutatakse rohkem piirkondades, kus elektriühendus kipub olema katkendlik. Gaasipliiti eelistavad ka restoranid, kelledele pliidi kuumenemisaeg, õigemini siis selle lühidus, on oluline. Elektripliit Elektriga töötavad pliidid võib jagada: · Keeduplaatidega pliidid; · Ühtse tasapinnaga pliidid; · Infrapunapliidid ehk keraamilised pliidid; · Induktsioonpliidid ja wokid. Keeduplaatidega pliidid Enim levinud on keeduplaatidega elektripliidid. Suurköökide pliidid on tavaliselt 4- või 6-plaadilised. Plaadid on ristküliku või nelinurga kujulised ning väiksematel pliitidel ka ümarad. Iga plaadi jaoks on eraldi võimsuse reguleerimise lüliti ja signaallamp. Plaadi all olevad kütteelemendid kuumutavad plaati.
tagandvaade. Eseme kolmvaate saamine Kolmvaate joonestamise etapid Kaksvaate järgi kolmvaate tuletamine Lõige tehnilisel joonisel ·Keeruliste detailide puhul kohtades mida ei ole võimalik näidata välise vaatega kasutatakse lõikeid. Lõikamise viisid ·Kasutusel on mitmesuguseid detailide lõikamise viise. ·Tavaliselt lõigatakse detaili mõtteliselt tasapinnaga. · Mõttelise tasapinnaga lõikamise tulemusena saadakse, kas ekraaniga kokkupuutuva osa, mida nimetatakse ristlõikeks või kogu lõikamisest järelejäänud osa, mis on lõige. Lõikamine mõttelise tasapinnaga · Olenevalt detaili kujutise ja ristlõike vastastikusest paigutusest eristatakse pealejoonistatud ja välja toodud ristlõiked · Detailide lõikepinnad viirutatakse · Viirutus sõltub detaili materjalis
Metoses, Bestmarkis ja Dietas. Nende võimsust, suuruseid ning ka erinevusi 3 firma pakutud toodetest. Uurimustöö koostamiseks otsis autor infot erinevatest internetiallikatest, raamatutest ja firma kataloogidest. Kasutusjuhendi koostamisel kasutas isikliku elektripliidi kasutusjuhendit, mille sai kaasa oma electrolux'i elektripliidiga. 3 Metos Metos ardox s ühtse tasapinnaga pliidid Ardox Spliitidel (joonis 1) on ühtne kroomitud terasest keeduplaat, kus vastavalt valikule on kaks, neli või kuus 3,5 kW-ist keedukohta. Võrreldes traditsioonilist malmplaati ühtse kõvakroomist terasplaadiga, on vabalt plaadipinnalt soojuse eraldumine väiksem, mis ühtlasi vähendab köögi soojuskoormust ja säästab energiat. Keetmist saab reguleerida igal keedukohal eraldi või nihutades nõusid keedukohtade vahele. Pliidiäär ja keeduplaat on ühel kõrgusel
Elektromanetväli koosneb elektriväljast ja manetväljast mis levib ruumis lainena. Elektromagnetlaine on ristlaine kus elektrilaine ja magnetlaine võnguvad teineteise suunas ristsuundades ja levivad valuse kiirusega. Pööriselektriväli Elektrigeneraator,elektrimootor,dünamo-koosnevad paigalseisev osa ehk staator,pöörlev osa ehk rootor Generaator toodab voolu,mootor tarbib voolu Kui rootor pannakse pöörlema kas mehhaanilise jõu abil,siis rootoris olevad traatramid hakkavad oma tasapinnaga lõikama magnetvälja jõujooni. Rootori raamid pöörlemisel magnetväljas kui nad lõikavad magnetvälja jõujooni ja tekitavad vahelduvvoolu. Tekkiv elektriväli pole potensiaalne vaid pööriselektriväli.Selle jõujooned on alguse ja lõputa ehk kinnised kõverad. Elektromanetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud mis nihuta juhet magnetväljas. Induktsiooni elektromotoorjõuks i mida juhet liigutav jõud teeb positiivse laengu liigutamisel vooluringis.
Ühtlaselt pöörlev liikumine- oomega const. Kiirenev pöörlemine- w pole cons. E suurem kui 0. Aeglustuv liikumine- E väiksem kui 0 Tasapinnaline liikumine- keha liikus edasi tasapinnal, aga ka pöörles, s.o rööpliikumine+ pöördliikumine. Muutuvad punkti asukohad ja ka nurk. (telef) Tasapinnaline liikumine- jäiga keha selline liikumine, mille puhul kõik keha punktid liiguvad tasapindades, mis on paralleelsed ühe paigalseisva tasapinnaga. Seda võib lahutada tasapinnaliseks rööpliikumiseks ja pöörlemiseks. (telef) Liitliikumine- (telef) Abs. Liikumine- punkti liikumine liikumatu taustsüsteemi suhtes (nt Maa) Relatiivne liikumine- punkti liikumine liikuva taustsüsteemi suhtes. Kaasaliikumine- liikuva taustsüsteemi liikumine liikumatu taustsüsteemi suhtes. (telef) Abs. Kiirus- võrdeline relatiivse ja kaasaliikuva kiiruse vektorite summaga ja coriolise kiirendusega.
Keha inertsmomendiks telje suhtes nim keha kõigi osakeste masside ja nende ning telje vaheliste kauguste ruutude korrutiste summaga. Homogeensete kehade inertsmomentide valemid: 1-homog peenikese varda inertsmoment telje suhtes, mis on temaga risti ja läbib varda otsa (Iz=ml2/3). 2-homogeense peenikese varda inertsmoment telje suhtes, mis on temaga risti ja läbib tema keskkoha (Iz=ml2/l2) 3- homog ümmarguse ketta inertsmoment telje suhtes, mis on risti tema tasapinnaga ja läbib keskpunkti (Iz=mR2/2) 4- homog ümmarguse silindri inertsmoment sümmetriatelje suhtes (Iz= mR2/2) 5-homog õõnsa silindri inertsmoment sümmetriatelej suhtes (Iz=m(R2+r2 )/2 6-ringjoone pikkuse im telje suhtes, mis läbib keskpunkti risti ringi tasapinnaga (I=mR 2) Trajektoor- joon, mille kujundab liikuv punkt (kõverjooneline ja sirgjooneline liikumine) Normaalkiirendus-an kiirenuduse normaalsihiline komponent, mis on suunatud mööda trajektoori normaali tema kõverustsentri poole
kui punktidest koosneva ruumi mõistel. Jäik keha on vaadeldav masspunktide jäigalt seotud rühmana. Jäiga keha puhul lisanduvad nimetatud kolmele vabadusastmele veel kolm pöörlemise vabadusastet. Kinemaatika mõistete hulka ei kuulu näiteks jõu, impulsi ja energia mõiste. Jäiga keha tasapinnaliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul kõik tema punktid liiguvad tasapindades, mis on paralleelsed mingi antud liikumatu tasapinnaga. Järelikult tasapinnalise liikumise korral liiguvad kõik antud tasapinnaga risti olevad sirged translatoorselt ehk iseendaga paralleelselt. Piisab, kui uurida jäiga keha tasapinnalise liikumise üht ainsat lõiku, mis on paralleelselt liikumatul tasapinnal. Loomulik viis Liikumise määramise loomuliku viisi puhul antakse ette punkti trajektoor ja ta liikumise seadus sel trajektooril. Kõikide liikumiste ühine tunnus on see, et keha asukoht muutub. Liikumine toimub alati
püsimagnet. 5.Mis on magnetinduktsioon ? Magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja.Magnetinduktsioon on vektoriaalne.Tähis B 6.Kuidas leitakse magnetinduktsiooni arvväärtus (valem) ? Magnetinduktsioon arvutatakse valemist : B = Mmax / I*S M-vooluraamile mõjuv maksimaalne jõumoment( N*m), I-voolutugevus(A), S-vooluraami pindala m2) Mõõtühik on Tesla ( T ) 7.Kuidas määratakse magnetiktsiooni suund ? Määratakse kruvireeglist. Kui vooluraami tasapinnaga risti asetsev kruvi pöörleb nii nagu näitab voolu suund raamis, siis kruvi ise liigub magnetinduktsiooni vektori suunas. K= 2*10(-7) N/A2 8.Mida nim. magnetvälja jõujoonteks ja milleks neid kasutatakse ? Magnetvälja jõujooneks nim. joont, mille puutuja ühtib induktsioonivektori B suunaga. Kasutatakse magnetvälja piltlikuks kujutamiseks. 9.Magnetvälja jõujoonte tähtsamad omadused ? 1) Jõujooned on kinnised kõverad. 2) Magnetväli on tugevam seal, kus jõujoon on tihedamalt.
mooduliga. Kui jõud on risti teljega, siis projektsioon on null. Mida nimetatakse jõu projektsiooniks tasapinnal? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null? Jõu projektsiooniks tasapinnale nim vektorit, mis jääb vektori alg ja lõpppunktide projektsioonide vahele sellel tasapinnal. Erinevalt jõu projektsioonist teljele on jõu projektsioon tasapinnal vektoriaalne suurus. Null on siis, kui jõud on tasapinnaga risti. Defineerida jõu moment punkti suhtes. Kirjutada ka valem. Jõu momendiks punkti suhtes nimetatakse sellesse punkti rakendatud vektorit, mis võrdub sellest punktist jõu rakenduspunktini tõmmatud kohavektori ja jõu vektorkorrutisega. F Panna kirja vektorvalem jõu momendi kohta punkti O suhtes, ja kirjeldada
61. Kuidas tekib üldkujuline silindriline (kooniline) pind? Silindriline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja jääb paralleelseks antud sigega nn. sihisirgega 62. Kuidas tekib silindroid (konoid)? · Silindroid on pind, mis tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas omas asendis lõikab kahte antud juhtjoont ning jääb ühtlasi paralleelseks antud tasapinnaga nn. Juhtjoonega · Silindroid mille üks juhtjoon on sirge, nim. konoidiks 63. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Ringjoone, kaks parallelset sirget või ellipsi 64. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui tasand läbib kõiki moodustajaid kuid ei läbi tippu. 65. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda?
Uraan avastati juhuse tõttu William Herschel poolt, kui ta uuris taevast teleskoobiga 13. märtsil, 1781. aastal. Algul ta arvas, et see oli komeet. Teda on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte (varaseim ülestähendatud märkamine oli 1690. aastal). Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 24. jaanuaril 1986. aastal. Suurem osa planeetidest pöörlevad telgedel, mis on peaaegu risti ekliptika tasapinnaga, aga Uraan telg on peaaegu paralleelne ekliptikaga. Voyager 2 möödumise ajal näitas Uraani lõunapoolus peaaegu täpselt vastu Päikest. Sellest tuleneb veider fakt, et Uraani polaaralad võtavad vastu rohkem energiat Päikeselt kui tema ekvatorjaalsed regioonid. Planeet on sellele vaatamata kuumem ekvaatoril kui poolustel. Selle aluseks olev mehhanism on tundmata. Uraan koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest, ainult umbes 15%
Aga saaks ka öelda, et tegu on mere või ookeaniga, kus on näha lainetevalget vahtu ja taevast. Pildil on kasutatud palju erinevaid värve, jaotades pildi pooleks, siis alumine osa on puhas valge, mida rohkem ülevamale poole, seguneb värv . Viimane maal ''Jaotamine'' oli kõige lihtsama kujutusega maal. Maalil oli kasutatud ainult kahte värvi kuldset ja punast. Värvid vahetusid kõige lihtsamal viisil; varjud pildil puudusid. Pilt erines teistest, kuna ei olnud ühtlase tasapinnaga. Kristiine Pajussaar 10 C
12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks. Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini tasandiga. Joon. 4.1. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
energia Ep= mgh . Kineetiline energia ( Ek) võrdub tööga,mida tuleb teha,et panna keha massiga (m) liikuma kiirusega (v). A = mvdv = mv2/2 = Ek Pöördliikumise dünaamika. Jõu F momendiks antud punkti O suhtes nimetatakse vektorilist suurust M , mille määrab avaldis M = r F , kus r on punktist O jõu raken- duspunkti tõmmatud raadiusvektor. Punkt O , jõud F ja r on ühes tasapinnas. Vektor M on risti selle tasapinnaga. Vektor M on aksiaalvektor. vt. lk. Jõupaariks nimetatakse kahte suuruselt võrdset ning suunalt vastupidist jõudu , mille mõjusirged ei ühti. Jõupaarimoment on risti jõudude mõjusirgetega määratud tasapinnaga ning arvuliselt võrdne jõu mooduli ja jõupaari õla korrutisega. M=Fl vt.lk. Ainepunktide süsteemi (keha) inertsmomendiks telje z suhtes nimetatakse summat , mille iga liidetav on ainepunkti massi korrutis tema kauguse ruu-
kiivsed. Neist üks läheb teise pealt või eest läbi, varjates teist. Varjumist lahendatakse kaksvaatel konkureerivate punktide (M ja N ning U ja V) võrdlemise teel. Nähtavuse ehk varjumise probleem lahendadatkse konkureerivate punktide võrdlemise teel. !Nähtav on suurema kvoodiga punkt! Sfääri ja pöördsilindri lõiked- teist järku pindade kõik tasandilised lõiked on teist järku jooned. Kerapind- iga tasandiline lõige on ringjoon Pöördsilindrilise pinna lõikamisel tasapinnaga saame, kas: *ringjooone *kaks paralleelset sirget *ellipsi-lõikepind silndri telje suhtes kaldu
kiivsed. Neist üks läheb teise pealt või eest läbi, varjates teist. Varjumist lahendatakse kaksvaatel konkureerivate punktide (M ja N ning U ja V) võrdlemise teel. Nähtavuse ehk varjumise probleem lahendadatkse konkureerivate punktide võrdlemise teel. !Nähtav on suurema kvoodiga punkt! Sfääri ja pöördsilindri lõiked- teist järku pindade kõik tasandilised lõiked on teist järku jooned. Kerapind- iga tasandiline lõige on ringjoon Pöördsilindrilise pinna lõikamisel tasapinnaga saame, kas: *ringjooone *kaks paralleelset sirget *ellipsi-lõikepind silndri telje suhtes kaldu
2) ekvaator suurima raadiusega paralleel 3) vöö kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa 4) kael väikseima raadiusega paralleel 5) paralleel pöördpinna teljega risti olevad lõiked Kuidas tekib joonpind, nimeta joonpindu - joonpind tekib sirgjoonelise liikumisega jagunevad 1) laotuvad joonpinnad (kooniline, silindriline, puutujute pind) 2) mittelaotuvad Milliseid lõikeid võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga?(oleneb tasapinna asendist) ellips, ring, kaks paralleelset sirget Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ... ? - 1) ellipsit mööda - Kui lõikuv tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui koonuse moodustaja oma telje suhtes) 2) parabooli mööda - Kui lõikuv tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse
Näiteks pidevalt klientidega telefoni teel vestlev sekretär suure tõenäosusega segab raamatupidaja tööd. Tavaliselt arvutatakse ühe töötaja jaoks umbes 6m² põrandapinda. Elemendid, millest töökoht tavaliselt koosneb on töölaud, arvutilaud ja abilaud-riiulid. Tänapäeval on need kõik enamasti üheks mööblitükiks integreeritud. Umbes 70-95% töödest tehakse ära arvutiga, seetõttu on üheks olulisemaks osaks arvutilaud. Arvutilaud peaks olema liigendatav ja muudetava tasapinnaga. Kuvari asendit peab saama muuta nii, et ekraanile vaatamise nurk oleks võrreldes laua tasapinnaga võimalikult väike. Ergonoomilise töölaua miinimumnõudeks on monitori- ning lauatasapinna kõrguse reguleerimise võimalus. Istetöökohana mõeldud laua kõrgust saab muuta reguleeritavate lauajalgade abil, tavaliselt 10-12 cm ulatuses. Ergonoomiline töölaud võib olla nii tavalise neljakandilise lauaplaadiga kui ka selline, kuhu inimene saab nö "sisse sõita".
Jõu projektsioon on võrdne nulliga kui see on risti teljega. Jõu projektsioon on võrdne jõu mooduliga kui see on paralleelne teljega (sel juhul määratakse vaid õige märk) · Mida nimetatakse jõu projektsiooniks tasapinnal? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null? Jõu projektsiooniks nimetatakse vektorit, mis jääb vektori alg-ja lõpp-punkti vahele sellel tasapinnal. See on vektoriaalne suurus ja võrdub nulliga juhul kui see on tasapinnaga risti. · Millega võrdub summavektori projektsioon mingil teljel (vastava teoreemi põhjal)? 2 Summavektori projektsioon mingile teljele on võrdne liidetavate jõudude samale teljele ehitatud projektsioonide algebralise summaga. · Defineerida jõu moment punkti suhtes. Kirjutada ka valem.
AREENID EHK AROMAATSED ÜHENDID Areenideks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad benseeni tuuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. BENSEEN ehk ehk Benseen on küllastumata ühend, kus süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed: kõik süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja neljas p-orbitaal asub selle tasapinnaga risti, kusjuures p-orbitaalid moodustavad ühtse - elektronsüsteemi. Tänu -elektronsüsteemile ei ole benseenile ega ka teistele areenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid, vaid asendusreaktsioonid. Benseeni füüsikalised omadused: värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. Benseeni keemilised omadused: 1. reageerib halogeenidega, toimub asendus
Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele.
SAEPINGID Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele.
Maapinnast kõrgusel h asuva keha , mille mass on m , potensiaalne energia Ep= mgh . Kineetiline energia ( Ek) võrdub tööga,mida tuleb teha,et panna keha massiga (m) liikuma kiirusega (v). A = ʃmvdv = mv2/2 = Ek 3.2.Pöördliikumise dünaamika Jõu F momendiks antud punkti O suhtes nimetatakse vektorilist suurust M , mille määrab avaldis M = r F , kus r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Punkt O , jõud F ja r on ühes tasapinnas. Vektor M on risti selle tasapinnaga. Vektor M on aksiaalvektor. Jõupaariks nimetatakse kahte suuruselt võrdset ning suunalt vastupidist jõudu , mille mõjusirged ei ühti. Jõupaarimoment on risti jõudude mõjusirgetega määratud tasapinnaga ning arvuliselt võrdne jõu mooduli ja jõupaari õla korrutisega. M=Fl Ainepunktide süsteemi (keha) inertsmomendiks telje z suhtes nimetatakse summat , mille iga liidetav on ainepunkti massi korrutis tema kauguse ruuduga pöörlemisteljest z . Iz = ∑m r2 3.2.1.Jôumoment
Määramatuse funktsiooni h(n) = h c (n)h c (- n) =h c (n) N . uurimisel kasut tema lõikeid erinevate üksteise suhtes tuleb nihutatud tasapindadega. Keerukuse tõttu sisendsignaalid summeerimise alusel kasutatakse määramatuse funktsiooni lahutada. Paaritute urimisel tema lõikeid erinevate impulsskarakteristikute korral tuleb tasapindadega. Aluspinnaga üksteise suhtes nihutatud paralleelse tasapinnaga lõikumisel sisendsignaalid summeerimise alusel tekivad määramatuse funktsiooni lahutada. SÜMMEETRILISE diagrammid millest enim kasut lõiget STRUKTUURIGA FIR FILTRI poolel maksimaalväärtuse nivool, SAGEDUSKARAKTERISTIKUD-filtri lõigete laiused sellisel nivool näitavad impulsskaja ja sageduskarakteristik on signaali eristusvõimet lõiketasapinnal omavahel seotud F teisendusega. muutuva parameetri suhtes
Vöö – kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa. 43. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Tekib sirgjoone liikumisega, kui seda liikumist piiratakse ühe või mitme juhtjoonega. Laotuvad pinnad – saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel, pind ei veni, rebene, ei lähe volti. (kooniline, silindriline, puutujatepint). Mittelaotuvad pinnad – ei saa painutada tasapinnaks (saab konstrueerida tinglaotusi). 44. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? 1) ringjoone – lõikepind silindri telje suhtes risti 2) kaks paralleelset sirget – lõikepind silindri teljega paralleelne 3) ellipsi 45. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui lõiketasapind lõikab kõiki moodustajaid. 46. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõiketasapind on paralleelne ühe moodustajaga. 47. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda?
..3 mm kaugusel. Nooled peavad olema kriipsudega risti. Kummagi noole vahetusse lähedusse, soovitatavalt väljapoole ja kirjanurga suhtes paralleelselt, kirjutatakse lõike tähisena mõõtarvudest 2 korda suurema kirjaga suurtäht. Lõike pealkirjaks on kaks kriipsukesega eraldatud suurtähte. Kui lõikepinna asend on ilmne ja lõige ise üheselt mõistetav, siis lõiget ei tähistata ega pealkirjastata. Lõiked mitme tasapinnaga Niisuguseid lõikeid saab vormistada astmelise ja murdlõike kujul. Mõlemal puhul tuleb jämedate kriipsudega ära näidata lõikava pinna kulgemise muutusi, astmelisel lõikel astmete koht, murdlõikel - murdekohi. Astmelisel lõikel paiknevad lõikepinnad astmeliselt ja on eset läbides üksteisega paralleelsed. Kõikidele astmetele langevaid elemente kujutatakse ühel tasapinnal asuvatena, kusjuures astmete vahejooni välja ei joonestata
Päikesesüsteemi sisemises piirkonnas moodustusid neli Maa-tüüpi planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. 12. Merkuur Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust. Päikese läheduse tõttu kaob ta valgusesse ja on seetõttu teleskoobiga raskesti vaadeldav. Merkuuri tiirlemis- ja pöörlemisperioodi vahekord on väga omapärane ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Lisaks on veel üks omapära pöörlemistelg on orbiidi tasapinnaga risti, seega puudub seal aastaaegade vaheldumine. Merkuuri maastik sarnaneb Kuu maastikuga. Täiesti ainulaadne on see, et seal on kuni 2km kõrged ja sadu km pikad astangud. Merkuurile langeb pinnaühiku kohta 6korda rohkem päikeseenergiat, kui Maale. Pinnatemperatuur on seal päeval +480 kraadi, öösel langeb see -180kraadini (Suurim temperatuuri kõikumine Päikesesüsteemis). Merkuuril pole kaitset Päikese UV-kiirguse eest, sest seal puudub atmosfäär
b) paralleel: Pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid. c) ekvaator: Suurima raadiusega paralleel d) kael: väikseima raadiusega paralleel e) vöö: Kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa 12. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Joonpinna tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon (moodustaja). Joonpinnad on: silindriline pind, kooniline pind, puutujatepind. 13. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 14. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui koonuse moodustaja oma telje suhtes). 15. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse
Ümarplaat pöörleb kiirenevalt ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ω ja nurkkiirendus on α. Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kogukiirenduste jaotus. Mida nimetatakse jäiga keha tasapinnaliseks liikumiseks? Jäiga keha tasapinnaliseks liikumiseks nimetatakse jäiga keha sellist liikumist, mille puhul kõik jäiga keha punktid liiguvad tasapindades, mis on paralleelsed antud liikumatu tasapinnaga. Millisteks lihtsamateks liikumisteks võib jaotada jäiga keha tasapinnalise liikumise? Jäiga keha tasapinnalise liikumise võib jaotada tasapinnaliseks rööpliikumiseks koos vabalt valitud poolusega ja teine on pöörlemine ümber selle pooluse. Kuidas sõltub nurkkiirus ja nurkkiirendus pooluse valikust jäiga keha tasapinnalisel liikumisel? Pöörlemine ei sõltu pooluse valikust. Nurkkiirus ja nurkkiirendus arvutatakse nagu pöörlemisel ümber kinnistelje.
* 1) Kõik tahud, mis pole kolmnurgad, tükeldame diagonaalidega kolmnurkadeks, siis koosneb keha pind kolmnurkades * 2) Leiame kõikide kolmnurkade külgede tõelised pikkused * 3) Kontsrueerime kolmnurkade tõelised kujud üksteise selles järjestuses, milles kolmnurgad ise asetsevad tahukal, tulemuse väljajoonestamisel jaotame tahkude diagonaalid muidugi ära 87. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? *Ringjoone, kaks parallelset sirget või ellipsi 88. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? * Kui tasand läbib kõiki moodustajaid kuid ei läbi tippu 89. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? * Kui tasand ona paralleelne üheainsa moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu 90. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda?
üks neist läheb piki varrast ja ülejäänud sümmeetriateljed läbivad varda tsentrit C ning peavad olema vardaga risti 47. Kus on peainertstelg (-teljed) sümmeetrilise keha korral? Kui ühtlasel kehal on sümmeetriatelg, siis on see ka üheks tsentraalpeainertsteljeks. 48. Kus on peainertstelg juhul, kui kehal on sümmeetriatasapind? Kui ühtlasel kehal on sümmeetriatasapind, siis selle tasapinna igas punktis üks peainertstelg on risti selle tasapinnaga. 49. Mis on tsentraalpeainertsteljed ja tsentraalpeainertsmomendid? 3. Keha masskeskmest lähtuvaid peainertstelgi nimetatakse tsentraalpeainerts-telgedeks. 4. Inertsmomente tsentraalpeainertstelgede suhtes nimetatakse tsentraalpeainertsmomentideks. 50. Mis on tsentrifugaalinertsmomendid? Ixy=sum(mixiyi) 51. Loetleda tsentrifugaalinertsmomentide 6 omadust (internetiõpiku põhjal). 1) Kuna korrutis ei olene tegurite järjekorrast, siis
oma jumalanna nime. Siseplaneedina ei kaugene ta kunagi Päikesest rohkem kui 49 kraadi ning Veenust nimetatakse rahvasuus seetõttu vastavalt kas Koidu- või Ehatäheks. (1, 3) Joonis 1. Planeet Maa Joonis 2. Planeet Veenus Veenuse üldandmed Veenus on Merkuuri ja Maa vahel asetsev kiviplaneet, tema läbimõõt on 12 098 km, keskimine kaugus Päikesest 108 mln km, mass 4,9 * 1024 kg ning tihedus 5250 kg/m3, pöörlemistelg orbiidi tasapinnaga peaaegu risti. Temperatuur Veenuse pinnal ulatub 480C ja rõhk 90 atm. Maa keskmine läbimõõt on aga 12 735 km, keskmine kaugust Päikesest 149,6 mln km, mass 6 * 1024 kg, tihedus 5517 kg/m3, raskuskiirendus ekvaatoril 9,78 m/s2. Rõhk maapinnal 1 atm. Veenusel pole ookeane, vihma ega tuult. Planeedil ei ole kaaslasi ega nimetamisväärset magnetvälja, kuid Veenusest puhub mööda päikesetuul ja loob selle ümber pseudomagnetvälja. (2) Veenuse atmosfääri koostis
Andmetes toodud suurused 0 ja 0 on vastavalt pöördenurga ja nurkkiiruse väärtused alghetkel. Kõik kehad on absoluutselt jäigad. Lehekülje häälestus: paber A4; veerised ülal 22 mm, all 22 mm, vasakul 22 mm, paremal 15 mm. Autoriõigus Jüri Kirs ja Kalju Kenk 2007. 2 Variant 1. Varras OA pöörleb ümber telje, mis on risti xy-tasapinnaga. Leida liigendi O reaktsioonkomponendid hetkel t1. A y mOA = m = 20 kg OA=l=60 cm M=1,0 N·m t1= 10 s M
10. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Joonpinnaks nimetatakse pinda, mille tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon (moodustaja) ehk joondpind tekib sirgjoone liikumisega. Laotuvad pinnad: a. Silindriline pind b. Kooniline pind c. Puutujatepind Mittelaotuvad pinnad: d. Silindroid e. Ühekatteline hüperboloid 11. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Pöördsilindrilise pinna lõikamisel tasandiga saame kas ringjoone, kaks paralleelset sirget või ellipsi vastavalt sellele, kas tasand asetseb silindri telje suhtes risti, paralleelselt või kaldu. 12. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui tasand lõikab pöördkoonuse kõiki moodustajaid, kuid ei läbi koonuse tippu, siis on lõikejoon ellips (sealhulgas ringjoon). 13
10. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Joonpinnaks nimetatakse pinda, mille tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon (moodustaja) ehk joondpind tekib sirgjoone liikumisega. Laotuvad pinnad: a. Silindriline pind b. Kooniline pind c. Puutujatepind Mittelaotuvad pinnad: d. Silindroid e. Ühekatteline hüperboloid 11. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Pöördsilindrilise pinna lõikamisel tasandiga saame kas ringjoone, kaks paralleelset sirget või ellipsi vastavalt sellele, kas tasand asetseb silindri telje suhtes risti, paralleelselt või kaldu. 12. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui tasand lõikab pöördkoonuse kõiki moodustajaid, kuid ei läbi koonuse tippu, siis on lõikejoon ellips (sealhulgas ringjoon). 13
vahet 15. verniee - skaala viimane aste, planimeetri ketas, mis määrab täpseima, viimase kümnendkoha 16. veevoolujoone märkimine kaardile (veelahkmeala võib-olla) 17. joonisele märkida kõrgeim/madalaim punkt ja selle ligikaudne väärtus, eeldada lineaarset kasvu 18. aerofoto topograafia - fookused, peapunkt, jne Pildi peapunkt kaamera optilise telje lõikumisel pildi tasapinnaga (normaaljuhul on need risti) moodustuv punkt pildil, määrab pildistustelje, erikaamera puhul on märgistatav 19. militaarkaart - asimuudid: magnetiline põhi, tõeline põhi, kaardilehe põhi ja nende erinevused Joone orienteerimine. Joone orienteerimine tähendab joone suuna määramist meridiaani suhtes. Orienteerimisel kasutatakse järgmisi nurki: asimuut,rumb(0- 90o),direktsiooninurk,tabelinurk (0-90o).
Jõhvis 2011 1 AREENID EHK AROMAATSED ÜHENDID Areenideks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad benseeni tuuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. BENSEEN Benseen (varem ka bensool) on aromaatne süsivesinik valemiga C6H6. Benseen on küllastumata ühend, kus süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed: kõik süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja neljas p-orbitaal asub selle tasapinnaga risti, kusjuures p-orbitaalid moodustavad ühtse - elektronsüsteemi. Tänu -elektronsüsteemile ei ole benseenile ega ka teistele areenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid, vaid asendusreaktsioonid. Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees lahustuv vedelik. Benseeni kasutatakse lahustina ning muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi
Pinal on molekulil suurem potentsiaalne energia. Vedeliku pinnal asuvale molekulile mõjub vedeliku sisse suunatud jõud. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamisega on tegu kui vedelik tõkestamatult mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamisega on tegu kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Piirnurk on nurk tasapinnalise aluse ja tasapinnaga piirneva vedelikukoguse vahel. Täieliku mittemärgamise puhul on veetilgad peaaegu kerakujulised, nurk on 180°. Osalise mittemärgamise puhul püüdlevad tilgad kera kuju poole, kuid täiuslikust ei saavuta, nurk on nürinurk. Osalise märgamise puhul tahab vedelik laiali valguda, kuid täielikult see ei õnnestu, nurk on teravnurk. Täieliku märgamise puhul püüab vedelik mööda alust takistamatult laiali voolata, nurk on 0°
Ainult kolmnurgast koonduv tasapinnaline varrassüsteem on alati kujupüsiv. 6.3. Varda sisejõu mõjusirgeks on varda telg, seda nim. sõlmede tsentreerimiseks. Tappidega ühendatud puitsõrestiku sõlm ei ole kunagi absoluutselt jäik seetõttu on puitsõrestike sisejõudude arvutustes viga küllaltki väike r/b sõrestikel tekib koormisest lisaks teljesihilistele jõududele ka paindemoment. Sõrestike koormus peab moodustama tasapinnalise jõusüsteemi. Sõrestiku tasapinnaga risti olevat jõudu sõrestik vastu ei võta. Kui juhul on see koormatud, peab selle vastu võtma sõrestikevaheline sidemesüsteem. Sõrestike varrastes tekib ainsa võimaliku sisejõuna varda telje sihiline sisejõud, mida nim. normaaljõuks. Sõlmede eraldamise võte võimaldab teha mõningaid järeldusi, mille abil on arvutusteta võimalik määrata nullvardaid. Nullvardaks nim. sellist varrast, milles antud koormuskombinatsiooni korral sisejõud puudub, neid märgitakse ringikestega
valgustusaparaatides tuleb kontrollida kas justeerimisseadise abil või vaatepiiri järgi. Enne kui asutakse fokuseerituse kontrollimisele vaatepiiri järgi, tuleb veenduda, et läätse optiline telg on nähtava vaatepiiri tasandiga paralleelne. Selleks võtab vaatleja väljaspool läätse sisse sellise asendi, et tema silmad jäävad läätse optilise telje kõrgusele. Vaadeldakse hästi paistva vaatepiiri suunas. Kui läätse optiline telg on nähtav vaatepiiri tasapinnaga paralleelne, siis ühtib läbi läätse paistev vaatepiirilõik läätse kõrvalt paistva vaatepiiriga. Kui ei ole paralleelne, siis vaatepiiri osad moodustavad sirgjoone asemel astmelise joone, kusjuures läbi läätse paistev vaatepiirilõik jääb vaatepiirist alla- või ülespoole olenevalt sellest, kas lääts on kaldu vaatepiiri suunas või vastaspoole. Kontrollimisele peab vajaduse korral järgnema läätse asendi reguleerimine.
väljendub vedeliku sisehõõrde mõõduna. 7. Mis vahe on dünaamilisel ja kinemaatilisel viskoossusel? Dünaamiline viskoossus takistab vedelikukihtide nihkumist üksteise suhtes aga kinemaatiline viskoossus on sisemine takistus voolamisele raskusjõu mõjul. 8. Defineerida hüdrostaatilise rõhu mõiste. Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud Fp, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna mingi punkti A suhtes nim hüdrostaatiliseks rõhuks. 9. Mis kutsub esile rõhu vedelikus? Rõhu vedelikus kutsub esile raskusjõud. Kuna vedelikus antakse rõhk edasi igas suunas ühteviisi siis see ongi rõhk vedelikus. 10. Kuidas arvutada rõhku vedelikus sügavusel h?
Kahe muutuja funktsiooni z=f(x,y) määramispiirkonna need punktid, kus funktsioonil on konstantne väärtus c, moodustavad joone, mida nim. nivoojooneks, selle võrrand on f(x,y)=c. Teades nivoojooni, on lihtsam uurida pinna z=f(x,y) iseloomu. 4. Kahe muutuja funktsiooni osamuut ja täismuut. (Definitsioonid + korralik selgitus joonise 1 põhjal). Vaatleme pinna z=f(x,y) ja xy-tasapinnaga paralleelse tasapinna y=const lõikejoont PS. Et y väärtus sellel tasapinnal on konstantne, siis muutub z joonel PS ainult sõltuvalt x muutumisest. Andes sõltumatule muutujale x muudu x, saab z muudu, mida nim. z osamuuduks x järgi ja tähistatakse sümboliga xz (joonisel lõik SS'). xz=f(x+ x,y)-f(x,y)
Tartu 2010 Masinpinkide tehnoloogiline praak Praagi liik Tekkimise põhjus Tehnoloogiline praak saagpinkidele. Tükkeldussaed Piirdetoe kaugus ee liikumistasapinnast ei ole 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. õige. Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. Tõõlaua tugilatt ei ole risti sa tasapinnaga. 2.Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade Toorik ei ole surutud tihedaltVastu tugilatti. suhtes. Töölaud ei ole horisontaalne. Saketas ei ole 2 Toorik ei ole taisnurkne külgede suhtes. risti töölaua pinnaga. Saehamba tüüp või teritus ei vasta 4. Tooriku otspinnad on rebestatud. ristisaagimisele. Saehambad on nürid. Suur
Süvik- pikliku kujuga sügav koht ookeaninõos Absoluutne kõrgus- koha kõrgus meetrites merepinnast Suhteline kõrgus- ühe koha kõrgus teise suhtes Kurrutus- kivimikihtide liikumine, mis tekib maakoore kokkusurumisel, kui setete või kivimite kihid lainjalt voltideks kokku pressitakse Samakõrgusjoon e horisontaal- kinnine (kontuur)joon, mis läbib ühesuguse kõrgusega maapinnapunkte; kujuteldav maapinna lõikejoon kindlal kõrgusel asuva tasapinnaga Murenemine- protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad Erosioon- protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Transportijaks võib olla vooluvesi, jää, tuul. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsast protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. Karst- kivimite vees lahustumise tagajärjel tekkiv pinnamood Ilm- õhkkonna seisund lühikese aja vältel
3d modelleerimine 5. Mudel 2 Auto [joonis 5-1] on 2007 aastal esitatud Tiigrihüppe konkursile, kus saavutas auhinna disaini eest. Mudeli loomisel on eesmärgiks õpetada erinevaid modelleerimise tehnikaid. Kindlasti saab nii mõndagi detailidest luua ka teisiti. Loodud detailid: ,,Kere", ,,Katus", ,,Velg", ja ,,Rehv", ,,Telg". joonis 5-1 5.1 Kere o Luua YZ tasapinnaga paralleelne pind [joonis 2-2;a;b], kaugusele 90 mm. o Loodud tasapinnale joonestada ringjoon läbimõõduga 70 mm. Siduda keskpunkt tasapindade ristumiskohta (Connect) [joonis 2-2;c], a b c joonis 5-2 40
Elektrivälja tugevuse vektori ja magnetvälja induktsiooni vektori võnkesihid on risti nii omavahel kui ka lainete levimise suunaga ning kumbki nendest koos kiirega moodustavad igaüks oma võnketasandi. Seega on valguse puhul tegemist kahe võnketasandiga. Nägemisaistingu põhjustab elektriväli, seepärast on hakatud valguslaine võnketasandiks pidama elektrilise vektori võnketasandit (joonisel ühtib võnketasand joonise tasapinnaga). 20 Michael Faraday ennustas ilma otsest tõestust omamata, et valgus on elektriväli ja magnetväli. Silmaga nähtav (ka mis tahes mõõteriistaga registreeritav) kui tahes kitsas valguskiirte kimp koosneb suurest hulgast samas suunas levivatest valguslainetest kõigi võimalike võnketasapindade asenditega. Jooni-sel on kujutatud niisugust kimpu, mis levib risti joonise tasapinnaga
p=F/S.Rõhu ühikuks on nimetatakse vektorilist suurust M,mille määrab avaldis paskal (Pa).1Pa=!N/m2 1Mpa=10atmVedelikud annavad M=[rF],kus r on punktist O jõu rakendus punkti rõhku edasi igas suunas ühteviisi.Vedelikku asetatud tõmmatud raadiusvektor.Punkt O,jõud F ja r on ühes kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt välja tasapinnas.Vektor M on risti selle tasapinnaga.Vektor M tõrjutud vedeliku kaaluga p=p0+gh; gh- on aksiaalvektor.Jõupaariks nimetatakse kahte suuruselt hüdrostaatiline rõhk(seisev vedelik).F ül=gV;= vgV1 võrdset ning suunalt vastupidist jõudu,mille mõjusirged ei ühti.Jõupaarimoment on risti jõudude mõjusirgega P=kg(V1+V2),p-keha mass,V-ruumala, -tihedus. määratud tasapinnaga ning arvuliselt võrdne jõu mooduli 23
Parallel- pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid Ekvaator- Suurima raadiusega parallel Kael- väikseima raadiusega parallel Vöö- kahe paralleliga piiratud pöördpinna osa 43. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Joonpind- pind, mille tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon. Tähtsaimad: silindriline pind, kooniline pind, puutujatepind, silindroid, ühekatteline hüperboloid. 44. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Kaks parallelset sirget, ellips ja ring 45. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühtegi pöördkoonuse moodustajaga 46. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga 47. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda?
annaabi.ee 
