Näituseretsensioon: „Vorm ja värv.“ (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

odt

Kunstiajalugu III kursus ehk 12. klass

KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn.

Kunstiajalugu

32

doc

Kompositsioon ja värviõpetus konspekt

just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. 1  VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Elektromagnetlainete spektrist on nähtava valguse lainepikkused ainult väike ala. Mitte kõik elusolendid ei näe maailma samades värvides. Ainuraksed tajuvad ainult valgust, Limused, vähilised, paljud putukad, osa kalu, roomajad, linnud ja ahvid eristavad värve. Superkangelastel on vahel X-ray vision ehk siis röntgen- nägemine. Ja kui tajuksime neid majasuurusi raadiolaineid ­ oleks see vast torm! Pildil on öise linna värvilised valgustuse.Täiesti usutav, et valgus on elektromagnetlained. Mari Haaveli teose nimi on Silmamaa. Gobeläänis on ühe hobuse nukker pilk. Läbi teise

Kunst

41

docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

Esi mene abstraktne töö val mis tal 1910 ­ see oli värvilistest laikudest koosnev akvarell. O ma vaateid kunstist avaldas Kandinsky mitmes raamatus, neist kuulsai m on ,, Vaimsest kunstis". Kandinsky püüdis maalis kasutada muusikalisi võtteid, eriti tähtis oli talle laikude ja pindade vaheldu mise rütm. Kandinskyst lähtub vool abstraktsionis mi sees ni me ga ekspressiivne abstraktsionism (ehk abstraktne ekspressionism). Selle põhiline väljendusvahend on värv. Valitse ma sai peale Teist maail masõda. Vene maalija Kazimir Malevits. Te ma kasutas ge o m e etrilisi kujundeid. 1913 l õi kuulsa maali ,,Must ruut valgel pinnal." Malevits ni metas ise o ma kunsti suprematismiks. Hollandlane Piet Mondrian. Te ma töödes on ruudud ja ristkülikud eraldatud jämedate mustade joontega, nelinurgad on värvitud erksate värvidega. Mondriani maalid on väga

Kunstiajalugu

68

doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

ja kus on selgelt üles ehitatud massid. Tumedate varjude asemel, mida klassikalises kunstis kasutati selgete vormide loomiseks, soovitas ta looduses nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile – silindrile, kuubile, koonusele jne. (seetõttu on Cézanne eeskujuks ja eelkäijaks kubistidele). Cézanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest

Kunstiajalugu

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

lilleseade kohta nõu küsima. Munk elas Ikenobo järve ääres ja seetõttu seostati lilleseadega tegelevaid munki Ikenobo nimega. Origami Origami on paberi voltimise kunst. Sõna pärineb jaapani keelest, kus ori tähendab voltimist ja kami paberit. Origamis kasutatakse väheseid voltimise viise, kuid neid kombineerides on võimalik valmistada mitmeid erinevaid kujundeid. Voltimist alustatakse tavaliselt ruudukujulisest paberist, mille pooled võivad olla eri värvi või mustriga. Vana-Ameerika kunst Ajalooline taust Vana-Ameerika kultuur saab alguse asteekidest, nende kultuur tekkis Kesk- Ameerikas 14.sajandil. Asteekide pealinn oli Tenochitlan, mis asus samas kohas, kus tänapäeval asub Mehhiko pealinn. See linn meenutas eelkõige Veneetsiat oma sildade ja kanalitega. Oletavalt oli seal olnud üle 60000 kiviehitise ning umbes 30 000 elanikku. Sellest kultuurist on vähe teada, sest hispaanlased hävitasid selle suuremjaolt ära.

Kultuuriajalugu

42

docx

Moodsa kunsti voolud 20 saj.

kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess. Samal ajal kogus impressionism jõudsalt poolehoidjaid ja ametlik salongikunst võttis järjest rohkem üle impressionistide maalitehnilisi uuendusi. TUNNUSJOONED Foviste ühendas kõige enam huvi värvi väljenduslikkuse vastu. Nende püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud motiivide vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad vajalikuks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, vesi kollane jne.). Neoimpressionistidelt võtsid foovid üle maalimise puhastes lokaaltoonides ning puäntillistliku tehnika

Kunstiajalugu

119

doc

20 SAJANDI KUNST

13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni

Kunstiajalugu

103

doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni.

Kunstiajalugu

Kommentaarid (1)