Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Näituseretsensioon: „Vorm ja värv.“ (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Näituseretsensioon
„Vorm ja värv.“
Külastasin Ajamaja galeriid , kus on alates 4 jaanuarist kuni 3 aprillini Ruti Jõgi ja Aivar Rumvolt ’i näitus ’’Vorm ja värv’’. Mõlemad kunstnikud on pärit Võrumaalt. Ruti Jõgi juured ulatuvad ka Kuressaarde . Ruti on lõpetanud maali eriala ja Aivar on erialalt keraamik, aga viimased aastad on ta tegelenud õlimaalidega. Mulle ei meeldi eriti sellised asjad, sest ma ei oska maale õigesti hinnata, aga vähemalt oli aru saada, et inimesed oskavad teha seda mis neile meeldib. Kuigi kahe kunstniku tööd olid koos ühel näitusel ja mõlemate tööd olid väga erinevad, sobisid nende tööd siiski omavahel kokku.
Esimeste tööde autor oli Ruti Jõgi ja need olid joonistused.
Esimeseks maaliks oli ’’Ebamaine’’. Esiplaanil oli kujutatud alasti naist, kellel oli rohkem nägu esiletoodud, kui keha. Nägu oli väga hästi välja joonistatud, kõik jooned olid korrektsed. Taustaks olid soojad värvid, nagu kollane ja oranž ning läksid väga sujuvalt üle ühelt värvilt teisele. Meeldis väga, et hästi olid kujutatud varjundid pildil, mida naisekeha tekitas.
Järgmiseks maaliks oli ’’ Muusad ’’ . Erinevalt eelmisest maalist, olid värvid siiski samad taustal, aga neid oli tumedamalt kujutatud ja ei läinud sujuvalt üle. Pildid kujutati jällegi alasti naist, kes seisaks kui peegli ees, kuna pildil oli kujutatud ka tema peegelpilti. Ainuke asi, mis mind pildijuures segama jäi, oli see, et pildi , paremal üleval nurgas oli kujutatud karikakra sarnast lille, mis minu arvates sinna ei sobinud.
’’ Mona Lisa’’ maal oli samuti alasti ja kujutati ainult ülemist osa pildil. Mulle meeldis, kuidas maalil tema juukseid kujutati, nimelt need olid krunni pandud ja langesid natuke ka näole. Taust oli jaotatud kaheks, pool tausta oli oranž ja pool oli valge.
Ruti Jõgi oli ka pannud üles oma kolm Kontrasti, mis olid kujutatud kui ühemaalina. Kontrastides oli kujutatud enamasti sinist , rohelist, oranži , punast ja kollast värvi. Ning , et ilusamaid varjundeid jätta, oli värve kasutatud ühes kohas tumedamana ja teises kohas jällegi heledamana. Joonistused olid viirulised ja kujutasid sikksakke.
Järgmisteks olid Aivar Rumvolt’i õlimaalid.
Õlimaal ’’Vastu valgust’’ oli vägagi pinget tekitav, kuna kasutati enamasti süngemaid värve. Värvid jooksid diagonaalis. Algul hakkas tumedamaga ja läks aina heledamaks. Mulle meeldis see maal , kuna värvisobitus oli minu arvates väga hea.
Maal ’’Kaar’’ oli kõige mõnusam ja rahustavam maal. Kasutati ainult heledaid toone. Taust oli kõik helekollasega kujutatud. Keskelt jooksis diagonaalis läbi suhteliselt kitsas joon, mis tehtud tumepruuniga ja pärast kollasega üle.
’’Sammas’’ oli väga sünge maal. Sammast on kujutatud pildi keskel ja pruunika-mustana, mõlemal pool ääres paiknevad hallikad ääred ja siis ülejäänud taust on punase ja musta segu.
Maali ’’Helendus’’ vaadates võib kujutada seda mitut moodi. Saab öelda selle kohta, et maalil on kujutatud lumist maatükki, mille tagant paistavad uduselt puud ja tormine taevas. Aga saaks ka öelda, et tegu on mere või ookeaniga, kus on näha lainetevalget vahtu ja taevast. Pildil on kasutatud palju erinevaid värve, jaotades pildi pooleks, siis alumine osa on puhas valge, mida rohkem ülevamale poole, seguneb värv . Viimane maal ’’Jaotamine’’ oli kõige lihtsama kujutusega maal. Maalil oli kasutatud ainult kahte värvi – kuldset ja punast. Värvid vahetusid kõige lihtsamal viisil; varjud pildil puudusid. Pilt erines teistest, kuna ei olnud ühtlase tasapinnaga.
Kristiine Pajussaar
10 C
Näituseretsensioon- Vorm ja värv- #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristiine Pajussaar Õppematerjali autor
Külastasin Ajamaja galeriid, kus on alates 4 jaanuarist kuni 3 aprillini Ruti Jõgi ja Aivar Rumvolt’i näitus ’’Vorm ja värv’’.

Sarnased õppematerjalid

Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass
17
odt

Kunstiajalugu III kursus ehk 12. klass

KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn.

Kunstiajalugu
Kompositsioon ja värviõpetus konspekt
32
doc

Kompositsioon ja värviõpetus konspekt

just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. 1 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Elektromagnetlainete spektrist on nähtava valguse lainepikkused ainult väike ala. Mitte kõik elusolendid ei näe maailma samades värvides. Ainuraksed tajuvad ainult valgust, Limused, vähilised, paljud putukad, osa kalu, roomajad, linnud ja ahvid eristavad värve. Superkangelastel on vahel X-ray vision ehk siis röntgen- nägemine. Ja kui tajuksime neid majasuurusi raadiolaineid ­ oleks see vast torm! Pildil on öise linna värvilised valgustuse.Täiesti usutav, et valgus on elektromagnetlained. Mari Haaveli teose nimi on Silmamaa. Gobeläänis on ühe hobuse nukker pilk. Läbi teise

Kunst
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT
41
docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

Esi mene abstraktne töö val mis tal 1910 ­ see oli värvilistest laikudest koosnev akvarell. O ma vaateid kunstist avaldas Kandinsky mitmes raamatus, neist kuulsai m on ,, Vaimsest kunstis". Kandinsky püüdis maalis kasutada muusikalisi võtteid, eriti tähtis oli talle laikude ja pindade vaheldu mise rütm. Kandinskyst lähtub vool abstraktsionis mi sees ni me ga ekspressiivne abstraktsionism (ehk abstraktne ekspressionism). Selle põhiline väljendusvahend on värv. Valitse ma sai peale Teist maail masõda. Vene maalija Kazimir Malevits. Te ma kasutas ge o m e etrilisi kujundeid. 1913 l õi kuulsa maali ,,Must ruut valgel pinnal." Malevits ni metas ise o ma kunsti suprematismiks. Hollandlane Piet Mondrian. Te ma töödes on ruudud ja ristkülikud eraldatud jämedate mustade joontega, nelinurgad on värvitud erksate värvidega. Mondriani maalid on väga

Kunstiajalugu
20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR
68
doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

ja kus on selgelt üles ehitatud massid. Tumedate varjude asemel, mida klassikalises kunstis kasutati selgete vormide loomiseks, soovitas ta looduses nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile – silindrile, kuubile, koonusele jne. (seetõttu on Cézanne eeskujuks ja eelkäijaks kubistidele). Cézanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest

Kunstiajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

lilleseade kohta nõu küsima. Munk elas Ikenobo järve ääres ja seetõttu seostati lilleseadega tegelevaid munki Ikenobo nimega. Origami Origami on paberi voltimise kunst. Sõna pärineb jaapani keelest, kus ori tähendab voltimist ja kami paberit. Origamis kasutatakse väheseid voltimise viise, kuid neid kombineerides on võimalik valmistada mitmeid erinevaid kujundeid. Voltimist alustatakse tavaliselt ruudukujulisest paberist, mille pooled võivad olla eri värvi või mustriga. Vana-Ameerika kunst Ajalooline taust Vana-Ameerika kultuur saab alguse asteekidest, nende kultuur tekkis Kesk- Ameerikas 14.sajandil. Asteekide pealinn oli Tenochitlan, mis asus samas kohas, kus tänapäeval asub Mehhiko pealinn. See linn meenutas eelkõige Veneetsiat oma sildade ja kanalitega. Oletavalt oli seal olnud üle 60000 kiviehitise ning umbes 30 000 elanikku. Sellest kultuurist on vähe teada, sest hispaanlased hävitasid selle suuremjaolt ära.

Kultuuriajalugu
Moodsa kunsti voolud 20 saj
42
docx

Moodsa kunsti voolud 20 saj.

kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess. Samal ajal kogus impressionism jõudsalt poolehoidjaid ja ametlik salongikunst võttis järjest rohkem üle impressionistide maalitehnilisi uuendusi. TUNNUSJOONED Foviste ühendas kõige enam huvi värvi väljenduslikkuse vastu. Nende püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud motiivide vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad vajalikuks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, vesi kollane jne.). Neoimpressionistidelt võtsid foovid üle maalimise puhastes lokaaltoonides ning puäntillistliku tehnika

Kunstiajalugu
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni.

Kunstiajalugu




Kommentaarid (1)

p2rlin profiilipilt
p2rlin: päris hea
19:20 01-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun