Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Graafika 2. KT (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erinevad tasakõver ja ruumikõver?
  • Kuidas tekib silindriline kruvijoon?
  • Mis on kruvijoone samm ehk keerd?
  • Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon?
  • Mis on algebralise pinna järk lähtudes geomeetrilisest seisukohast?
  • Kuidas tekib üldkujundiline pöördpind?
  • Mis on pöördpinna ?
  • Milliseid lõikeid võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga?
  • Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ?
  • Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel?
  • Mis on abitasandite võtte kasutamise eelduseks?
  • Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad ?
  • Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni ?
  • Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet?
  • Milline on väikseim abisfäär mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte?
  • Millised pinna on laotuvad pinnad?
  • Millistest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise koonilise pinna lähislaotus?
  • Kuidas tekib rõngaspind ?
Nimetage tahukate liike
- tahukas, prismatoid, ideaaltahukas
Mille poolest erinevad tasakõver ja ruumikõver?
- tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte
Nimetage kõik teist järku jooned
- ellips , hüperbool, parabool , pöördkoonus, pöördsilinder
Kuidas tekib silindriline kruvijoon ?
- Silindriline ehk harilik kruvijoon tekib kui, pöördsilindri moodustajat mööda liigub ühtlaselt punkt, kui silinder samaaegselt pööleb ümber oma telje.
Mis on kruvijoone samm ehk keerd ?
- Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks
Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon?
-
kruvijoon on määratud, kui on teada tema samm, raadius ja käelisus.
Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast ?
1)selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või
2) selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga
Kuidas tekib üldkujundiline pöördpind?
-
üldkujuline pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber sirgjoone kui telje
Mis on pöördpinna ... ?
1) meridiaan – kongurentsed lõikejooned, mis saadakse kui pöördpinda lõigata telge läbivate tasanditega
2) ekvaator – suurima raadiusega paralleel
3) vöö – kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa
4) kael – väikseima raadiusega paralleel
5) paralleel – pöördpinna teljega risti olevad lõiked
Kuidas tekib joonpind, nimeta joonpindu
- joonpind tekib sirgjoonelise liikumisega
jagunevad 1) laotuvad joonpinnad ( kooniline , silindriline, puutujute pind)
2) mittelaotuvad
Milliseid lõikeid võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga?(oleneb tasapinna asendist) – ellips, ring, kaks paralleelset sirget
Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ... ?
- 1) ellipsit mööda - Kui lõikuv tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui koonuse moodustaja oma telje suhtes)
2) parabooli mööda - Kui lõikuv tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on võrdne koonude moodustaja omaga telje suhtes
3) hüperbooli mööda - Kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga või tasandi kaldenurk on väiksem kui moodustajate oma pöörlemistelje suhtes
4) sirgeid mööda - Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes.
Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel?
- abitasapindade/ abisfääride võtet
Mis on abitasandite võtte kasutamise eelduseks?
- Paljudest kõverpindadest saab teha lihtsaid tasandilisi lõikeid – sirg -ja ringjooni. Näiteks: a) joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged b)pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned
Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad ?
-
mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega
Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni ?
- sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel , annab lõikumisel ringjoone
Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet?
- Ühise tsentriga abisfääre saab lõikumisülesande lahendamisel kasutada, kui
a)mõlemad pinnad on pöördpinnad.
b) nende pöördpindade teljed lõikuvad.
c) telgede tasapind on ekraaniga paralleelne
Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte?
- sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab
Millised pinna on laotuvad pinnad? (kooniline, silindriline, puutujate pind)
-
pinnad, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel
Millistest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus?
-
ristkülikud, trapetsid (silindriline), kolmnurgad (kooniline)
Kuidas tekib teist järku pöördpind?
- teist järku joone pöörlemisel ümber oma telje
Nimetage teist järku pöördpinnad - pöördellipsoid,pöördparaboloid, pöördsilinder, pöördkoonus, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid
Kuidas tekib rõngaspind ?
-
ringjoone pöörlemisel ümber oma telje, mis asetseb selle ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi selle ringjoone tsentrit
Nimetage tehnikas kasutatavate aksonomeetria liigid
- ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria
Mis kujundiks projekteerub kera ...
1) ristaksonomeetrias – ring
2) kaldaksonomeetrias – raadius võrdne raadiusega kera kaksvaatel
Moondetegurid:
1) ristisomeetria - mx:my:mz=1:1:1
2) kabinetprojektsioon - mx:my:mz=1:½:1
( kaksvaade 1/0,82=1,22)
Graafika 2-KT #1 Graafika 2-KT #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor riho1357 Õppematerjali autor
Insenerigraafika 2 KT

Sarnased õppematerjalid

II kontrolltöö küsimused vastustega
6
docx

II kontrolltöö küsimused vastustega

1. Nimetage tahukate liike Hulktahukas (polüeeder) ehk lihtsalt tahukas on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korras on tahukas nõgus. · Lihtsamad hulktahukad (Prisma, püramiid, nendest mõlemast üldisem on prismatoid.) o Prismatoidiks nimetatakse tahukat, millel on kaks paralleelset tahku (põhja) ning millel pole muid tippe peale põhjatippude. Prismatoidi tippude koguarv peab olema vähemalt 4. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid · Ideaaltahukad Korrapärased tahukad, mille kõik tahud on korrapärased ja võrdsed hulknurgad. o Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder, heksaeeder(kuup), oktaeeder, dodekaeeder, ikosaeeder o Nõgusaid ideaaltahukaid ehk nn. tähttahukaid on neli. 2

Insenerigraafika
II Inseneri KT
6
docx

II Inseneri KT

1. Nimetage tahukate liike Hulktahukas (polüeeder) ehk lihtsalt tahukas on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korras on tahukas nõgus. · Lihtsamad hulktahukad (Prisma, püramiid, nendest mõlemast üldisem on prismatoid.) o Prismatoidiks nimetatakse tahukat, millel on kaks paralleelset tahku (põhja) ning millel pole muid tippe peale põhjatippude. Prismatoidi tippude koguarv peab olema vähemalt 4. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid · Ideaaltahukad Korrapärased tahukad, mille kõik tahud on korrapärased ja võrdsed hulknurgad. o Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder, heksaeeder(kuup), oktaeeder, dodekaeeder, ikosaeeder o Nõgusaid ideaaltahukaid ehk nn. tähttahukaid on neli. 2

Insenerigraafika
Insenerigraafika II KT kordamisküsimuste vastused
3
docx

Insenerigraafika II KT kordamisküsimuste vastused

Joonestamine II KT 1. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. Tuleb võtta ühe vaatega paralleelne lisaekraan. 2. Nimetage tahukate liike. a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid. c) Ideaaltahukad on korrapärased tahukad, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad. Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder (4-tahk), heksaeeder (6-tahk) ehk kuup, oktaeeder (8-tahk), dodekaeeder (12-tahk) ja ikosa

Insenerigraafika
Insenerigraafika KT I ja II Kordamine
6
docx

Insenerigraafika KT I ja II Kordamine

1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist ( tsenter), teisel juhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võiv vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhina, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: kaldprojektsioon ja ristprojektsioon. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsioon pikkuse ja selle tegeliku pikkuse suhe. 6. Millistes piirides v

Insenerigraafika
Insenerigraafika 2-kontrolltöö kordamisküsimused
10
docx

Insenerigraafika 2. kontrolltöö kordamisküsimused

Insenerigraafika KT nr. 2 33. Nimetage tahukate liike a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid. c) Ideaaltahukad on korrapärased tahukad, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad. Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder (4-tahk), heksaeeder (6-tahk) ehk kuup, oktaeeder (8-tahk), dodekaeeder (12-tahk) ja ikosaeeder (20-tahk). 34. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte. 35. Nimetage kõik teist järku jooned

Insenerigraafika
Kordamisküsimused
13
doc

Kordamisküsimused

PROJEKTEERIMINE 1. Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks Jooniste lugemiseks ja valmistamiseks vajalike teadmiste andmine. Rajada alus tehnilisele joonestamisele. 2. Mis vahe on tsentraal ja paralleelprojekteerimise vahel? Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist (tsenter), teisel juhul on kujutamis kiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võib vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhuna, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: KALDPROJRKTSIOON ja RISTPROJEKTSIOON. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? (lihtsus, mõõdetavus, piltlikus) Sest kujutise lihtsuse ja mõõdetavuse saavutamiseks joonisel tuleb kasutada objekti eriasendit kiirte ja ekraanide suhtes, kuid p

Kujutav geomeetria
Joonestamise kordamisküsimused 30-79
8
pdf

Joonestamise kordamisküsimused 30-79

Joonestamise kordamisküsimused 30-79 30. Mis on tasapinna jälgjoon? Tasandi ja ekraani lõikejoon 31. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. · Sirge on tasandil, kui tema kaks punkti on sellel tasandil. · Kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega. 32. Mis on tasapinna horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? Tasandi horisontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga, tunnus: h''||x ja h'||p. Tasandi frontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne esiekraaniga, tunnus: f'||x ja f''||e. 33. Mis on originaalvorm? Originaalvorm on objekti kujutis tegelike mõõtmetega. 34. Mis on tasapinna põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: l' X h' ja l' Xp. Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: g''

Tehniline graafika
Kujutav Geomeetria - Kõik kordamisküsimused vastustega
5
doc

Kujutav Geomeetria - Kõik kordamisküsimused vastustega

Kujutava geomeetria kordamisküsimused: 1. Mis vahe on paralleel- ja tsentraalprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need alaliigid üksteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu, ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega (kujutamiskiirtega). 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur m? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpik

Insenerigraafika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun