Füüsika eksami spikker (1)

Tasapinnalise js tasakaalu graafilised tingimused: 1) meelevaldse tasapinnalise js tasakaaluks on vajalik ja piisav et jõuhulknurk ja nöörhulknurk oleksid suletud.
Jõudude rööptahuka reegel: ühte punkti rakendatud ja mitte ühes tasapinnas asuva kolme jõu resultant võrdub suuruselt ja suunalt antud jõududele ehitatud rööptahuka diagonaaliga.
Telje suhtes võetud jõumoment: jõu momendiks P telje z suhtes nim telje risttasapinnale võetud jõu projektsiooni ja õla korrutist, võetuna + vüi – märgiga.
Jõu moment võrdub nulliga kui 1) jõud P on teljega paralleelne, sest sii on jõu projektsioon telje risttasapinnale võrdne nulliga 2)kui jõu mõjusirge lõikub teljega, sest ülg on võrdne 0.
Paralleeljõudude tasakaaluv: Z=0 X=0 Y=0
Varignoni teoreem : kui js taandub resultandiks, siis selle resultandi moment mingi telje suhtes võrdub süsteemi kõigi jõudude momentide algebralise summaga sama telje suhtes.
Paralleeljõudede kese: punkti C nim parall keskmeks. Parall keskmel on omadus, et kui pöörata ühes suunas kõigi jõudude mõjusirgeid õudude rakenduspunktide ümber ühe ja sama nurga võrra siis resultandi mõjusirge pöördub paralleeljõudude keskme ümber sama nurga võrra.10. jäiga keha raskuskeskme koordinaatide valemid: Xc=(∑ GiXi )/G; Yc=(∑GiYi)/G ja Z-iga samamoodi. kus Xi näitab x telje suunalist kaugust ja y z samamoodi.
Keha raskuskeskme all mõistetakse G=µi kus µ on konstant ja võrdub keha või tema osa kaalu ja vastava ruumala suhtega, tasapinnalise kujundi raskuskekme all mõeldakse homogeense lõpmatult õhukese ja ühesuguse paksusega plaadi raskuskeset, joone raskuskeskmeks nim homogeense lõpmatult peenikese ja ühesuguse jämedusega traadi raskuskeset.
Keha ja teiste raskuskeskme koordinaatide valemid: keha: Xc=(∑ViXi)/V Y ja Z samamoodi, kus V on ruumala. Tasapinnaline kujutis: Xc=(∑ SiXi )/S, Yc samamoodi, kus S on kujundi pindala. Joone raskuskese: Xc=(∑liXi)/l, Y ja Zi samamoodi, kus l joonepikkus ja li joone elemendi pikkus.
Tasapinnalise kujundi staatiline moment telje suhtes nim avaldisi, mis seisavad lugejates st. Tasapinnalise kujundi kõigi elementaarpindade ja nende korrutiste summasid. Sy=∑SiXi, kujundi staatiline moment y telje suhtes Sx=∑ SiYi - x telje suhtes.
Raskuskeskme määramise meetodid: sümmeetria võte, tükeldamise võte
Liikuva punkti trajektoor : joon mida mööda keha liigub
Punkti kiirendus: liikuva punkti kiirenduseks antud hetkel nim. Kiiruse tuletist aja järgi. 1 m/s2
Trajektoori puutuja ja normaalisihilised komponendid: puutekiirendus ja normaalkiirendus
Puute- ja normaalikiirenduse suurused ja suunad: puutekiirenduse suurus võrdub absoluutväärtuselt kiiruse suuruse tuletisega aja järgi ja on suunatud mööda trajektoori puutujat. Normaalkiirendus on suunatud mööda trajektoori normaali tema kõverustsentri poole, tema suurus võrdub kiiruse ruudu ja trajektoori kõverusraadiuse suhtega.
Dünaamika põhiseadused ( Newton ): 1.(inertsi seadus) masspunkt, millele ei mõju jõude, püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. 2.(määrab jõu ja kiirenduse vahelise sõltuvuse) masspunktile mõjuv jõud annab temale jõuga samasuunalise kiirenduse, mis on suuruselt võrdeline jõuga. 3. (mõju ja vastumõju kohta) kaks masspunkti mõjuvad teineteisele suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega mööda neid punkte ühendavat sirgjoont. 4. jõudude mõju sõltumatuse seadus: mitme jõu mõjumisel on masspunkti kiirendus võrdne iga jõu poolt üksikult tekitatud kiirenduste geomeetrilise summaga.
Dünaamika põhivõrrand: ma=P, m-punkti inertsuse mõõt
Kiirenduse massi ja jõu ühikud:rahvusvaheline1kg ja 1N tehnilises süsteemis: 1kGs2/m ja 1N

Raskusjõu töö (+ - 0): raskusjõu töö võrdub jõu suuruse ja tema rakenduspunkti alg- ja lõppasendi kõrguste vahe korrutisega, võetuna + või – märgiga. Töö ei sõltu kõvera kujust, millel punkt m liigub punktist m1 punkti m2.

Võimsus: 1W=1J/s

Vaba punkti dünaamika kaks põhiülesannet- 1) on antud liikumise seadus ja punkti mass, leida resultantjõud. 2)punktile mõjuvate jõudude, tema massi ja algtingimuste järgi määrata liikumise seadus.
Inertsjõud- vektor , mis suuruselt võrdub punkti massi ja kiirenduse korrutisega ning on suunatud vastupidiselt kiirendusele.
Konstantse jõu P tööks A sirgjoonelisel nihutusel nim. Jõu suuruse, tema rakenduspunkti nihutuse pikkuse ja jõu ning nihutuse vahelise nurga koosinuse korrutist (A=Ps*cos erijuhud : =0 siis A=Ps, =90 A=0, =180 A=-Ps)
Rahvusvaheline süsteem: Džaul(J) on töö, mida teeb jõud 1N kui tema rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra.
Tehnilises süsteemis: 1 kilogramm -meeter (kGm) on töö mida teeb jõud 1 kG, kui tema rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra.
Masspunkti mass: on keha inertsuse mõõduks (m =P/a)
Masspunkti liikumisel igal antud hetkel on aktiivse jõu, reaktsioonjõu ja inertsjõu geomeetriline summa võrdne nulliga. (Pakt+R+F=0)
Masspunktide süsteem: Masspunktide mehaaniliseks nim. Masspunktide niisugust kogumit, milles iga punkti liikumine on määratud ülejäänud punktide liikumisega või asendiga.
Masspunktile mõjuvad jõud liigitatakse välis(jõud mis on teiste süsteemide mõjumise tulemus sellele süsteemile-raskusjõud, tõukejõud, reaktsioonijõud jt.) ja sisejõududeks (jõud mis mõjuvad antud süsteemi masspunktide vahel).
Vabad süsteemid: mis võib liikuda meelevaldse suunas, liikumine on määratud ainult algtingimustega ja mõjuvate jõududega.
Seotud süsteemid: mille liikumine on kitsendatud sidemetega, mis mõjuvad süsteemile mõningate jõududega, mida nim sidemereaktsioonideks.
Masskese on kehal olemas ainult siis kui keha aasub raskusjõu väljas. Kui need aga puuduvad siis saab rääkida ainult masskeskmest mitte enam raskuskeskmest
Jäiga keha kineetiline energia: keha kõigi punktide kineetiliste energiate summat (I. Translatoorselt liikuva jäiga keha kineetiline energia võrdub masspunkti kineetilise energiaga, millel on keha mass ja keha translatoorse liikumise kiirus. II. Kinnistelje ümber pöörleva jäiga keha kineetiline energia võrdub keha nurkkiiruse ruudu ja pöörlemistelje suhtes võetud keha inertsmomendi poole korrutisega. Keha inertsmomendiks telje suhtes nim keha kõigi osakeste masside ja nende ning telje vaheliste kauguste ruutude korrutiste summaga.
Homogeensete kehade inertsmomentide valemid: 1-homog peenikese varda inertsmoment telje suhtes, mis on temaga risti ja läbib varda otsa (Iz=ml2/3). 2-homogeense peenikese varda inertsmoment telje suhtes, mis on temaga risti ja läbib tema keskkoha (Iz=ml2/l2) 3- homog ümmarguse ketta inertsmoment telje suhtes, mis on risti tema tasapinnaga ja läbib keskpunkti (Iz=mR2/2) 4- homog ümmarguse silindri inertsmoment sümmetriatelje suhtes (Iz= mR2/2) 5-homog õõnsa silindri inertsmoment sümmetriatelej suhtes (Iz=m(R2+r2 )/2 6-ringjoone pikkuse im telje suhtes, mis läbib keskpunkti risti ringi tasapinnaga (I=mR2)
Trajektoor- joon, mille kujundab liikuv punkt (kõverjooneline ja sirgjooneline liikumine)
Normaalkiirendus-an kiirenuduse normaalsihiline komponent , mis on suunatud mööda trajektoori normaali tema kõverustsentri poole.
Puutekiirendus-at kiirenduse puutujasihiline komponent , mis kujutab endast vektorit , mille suurus võrdub absoluutväärtuselt kiiruse suuruse tuletisega aja järgi.
Nurkkiirus -rad/s ühtlane liikumise kiirus w=fii/t
Ühtlaselt muutuv: hetkkiirus : w=w0+ۼt teepikkus : fii=wt+ۼt/2
Translatoorne liikumiseks nim jäiga keha niisugust liikumist, mille juures iga sirge, mis ühendab keha kaht punkti jääb liikumise ajal paralleelseks oma algasendiga