Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Topograafia eksami küsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
  • mensulmõõdistamise põhimõtted, kippreegel on mittepöörlev suunavõtuinstrument mensulmõõdistamise jaoks
  • projektsioonid - stereomeetriline, ortograafiline lk42
  • nivelleerimise põhimõtted
  • erinevad GPS süsteemide nimed
  • aerofotost ortofoto saamine
  • mõõteriistade nimetused ja nende funktsioonid
  • mõõteriistade töösoleku kontroll
  • mõõtmise tüübid erinevates situatsioonides
  • kollimatsiooniviga ja muud vead Kollimatsiooniviga:c = (RV – RP  180o)/2. The word is related to "colinear" "Collimation" refers to all the optical elements in an instrument being on their designed optical axis . Pikksilma viseerimstelg peab olema risti pööramisteljega. Nurk nende kahe telje vahel ongi kollimatsiooniviga. (lk 205 õpikus1). Kollimatsioonivea mõju kasvab selle suuna kaldenurga suurenemisega. Inklinatsiooniviga tekib kui pikksilma pööramistelg ei ole risti teodoliidi põhiteljega.
  • kuidas teodoliiti paika panna, teodoliidi telgede paika panemine (lk 214 õpik1)
  • otseülesanne/vastuülesanne teoreetiliselt - mis see on ja kuidas teha
    Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB.
    Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B
    Leida: xB, yB ?
    XB
    xB =xA+ xAB AB
    yB =yA+ yAB
    x,y- koordinaatide juurdekasvud, “+” vôi “-”. dAB xAB
    Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. XA A
    xAB = dAB *cosAB
    yAB = dAB *sinAB
    xB =xAB + xA 0 YA YB Y
    yB =yAB + yA
    Geodeetiline vastuülesanne.
    Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand
    ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x +
    Antud: xA, yA, xB, yB
    y - y + (0…90)
    Leida: AB, dAB
    xAB = xB - xA III veerand II veerand
    yAB = yB - yA x – (180.. x - (90…
    tanAB =zyAB /xAB  arctan  AB y - ..270) y + ..180)
  • direktsiooninurgad , nurkade leidmine jne
    Direktsoiininurkade arvutamine.
    Suvalises koordinaatide süsteemis võetakse tavaliselt
    ühe külje magnetiline asimuut võrdseks külje
    direktsiooninurgaga A1,2=1,2.Orienteeritakse magnetiline 2 2
    asimuut tinglikult . 1,2= A1,2 Praktikas võib võtta aluseks 1 3
    ükskõik millise külje magnetilise asimuudi. 1 3
    2,3 = 1,2 + ’2 - 180
    3,4 = 2,3 + ’3 - 180 4
    4,1 = 3,4 + 4 - 180 4
    1,2 = 4,1 + ’1 - 180 kontroll
    Kui arvutatud  on negatiivne siis tuleb liita 360 . Kui aga suurm kui 360 siis lahutada 360.
  • nomenklatuuri järgi kaarditüki asukoha leidmine; kaardiraami koordinaadid vaja määrata
    Ülevaade Eesti kaardilehtede nomenklatuurist
    1995. aastal töötas Harli Jürgenson Maa-ameti tellimusel välja Eesti kaardilehtede nomenklatuuri.
    Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x- koordinaat suureneb põhja- ja y-koordinaat ida suunas. Kaardilehtede süsteemi aluseks on 1:200 000 mõõtkavas kaardilehtede jaotus.

    Eesti Põhikaardi lehtede nomenklatuur


    Eesti Põhikaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10 km.
    Kui jaotada 1: 200 000 kaardileht 100 väiksemaks ruuduks ( numeratsioon algab alt vasakust nurgast), siis saame 1:20 000 Eesti Põhikaardi lehe.
    Põhikaardi 1:20 000 number on neljakohaline ning koosneb kahest osast:
  • 1:200 000 lehe number
  • 1:20 000 lehe number (00-99)
    Kahte numbrit omavahel eraldatakse punktiga , näiteks 64.10
    1:20 00 kaardilehe jagades neljaks (numeratsioon algab jällegi alt vasakult nurgast) saame 1:10 000 kaardilehe, mille number on viiekohaline (näiteks 64.103) ja koosneb järgmistest osadest:
  • 1:200 000 lehe number
  • 1:20 000 lehe number (00-99)
  • 1:10 000 lehe number (1-4)

    Eesti Baaskaardi lehtede nomenklatuur


    Eesti Baaskaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:50 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 25x25 km.
    Eesti Baaskaardi nomenklatuur tuletatakse Eesti kaardilehtede süsteemis järgnevalt. 1:200 000 leht jagatakse neljaks, saades 1:100 000 lehe numbri, mis on kolmekohaline (näiteks 641).
    1:100 000 leht jagatakse neljaks, saades 1:50 000 kaardilehe numbri, mis on neljakohaline (näiteks 6411). Erinevalt 1:20 000 kaardilehe nomenklatuurist siin numbreid omavahel punktiga ei eraldata .

    1:2000 plaanide nomenklatuur


    1:2000 plaanide lehed on samuti 50x50 cm ruudud, mis kujutavad maa-ala 1x1 km.
    Plaanile numbri omistamiseks jagatakse 1:10 000 leht 25 leheks. Plaani number on kuuekohaline ning moodustub lehe alumise vasaku nurga ristkoordinaatidest (näiteks 504604), esimesel kohal kolm viimast x- koordinaati ning teisel kohal y-koordinaat kilomeetrites.
  • gps nimetused, gps süsteemi põhimõtted, kuidas gps töötab ja mis arvutusi ta teeb (diferentsiaalseid), mõõdetakse koodi levikukiirust või põhilainepikkuste vahet
  • verniee - skaala viimane aste, planimeetri ketas , mis määrab täpseima, viimase kümnendkoha
  • veevoolujoone märkimine kaardile ( veelahkmeala võib-olla)
  • joonisele märkida kõrgeim/madalaim punkt ja selle ligikaudne väärtus, eeldada lineaarset kasvu
  • aerofoto topograafia - fookused, peapunkt, jne
    Pildi peapunkt – kaamera optilise telje lõikumisel pildi tasapinnaga ( normaaljuhul on need risti) moo­dustuv punkt pildil, määrab pildistustelje, erikaamera puhul on märgistatav
  • militaarkaart - asimuudid: magnetiline põhi, tõeline põhi, kaardilehe põhi ja nende erinevused
    Joone orienteerimine.
    Joone orienteerimine tähendab joone suuna määramist meridiaani suhtes.
    Orienteerimisel kasutatakse järgmisi nurki: asimuut, rumb (0-90o), direktsiooninurk ,tabelinurk (0-90o).
    Asimuut on horisontaalnurk , mida mõõdetakse meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni(0o-360o ). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline (tõeline).
    N
    N
    B
    AA;B
    A AB;A
    Magnetilise ja tõelise meridiaani vahel on erinevus deklinatsiooninurga võrra. Kui deklinatsiooninurk on idasuunas, siis on erinevus +märgiga, kui lääne suunas, siis -märgiga. Deklinatsiooni suuruse saab teada kohapealsetest meteoroloogilistest teenistustest või kaardilehe allservast. Magnetilise pôhjapooluse liikumised on ööpäevased ja aastased. Deklinatsiooni suurus muutub ühes ja samas punktis. Aastane muutus 9’, ööpäevane on 15’. Järelikult ei saa magnetilise meridiaani järgi joont orienteerida täpsemalt kui 15’. Täpsus 15’ rahuldab meid paljudel juhtudel, kuid arvutustööde läbiviimisel on see tülikas.
    Ageom
    Amag
    tmag
     
    A1, A2, A3 - otseasimuudid
    A’2, A’3 - vastuasimuudid
    Pika sirge korral asimuudid eri punktides ei ole võrdsed. A1  A2  A3
    Otse- ja vastuasimuudi vahe on alati 180o ehk poolring .
    Et vältida meridiaanide koonduvuse mõju, on tarvitusele võetud direktsiooninurgad. Direktsiooninurk on horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse joone põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni. ( =0o-360o)
    Rumb on teravnurgaks taandatud asimuut. Rumb on teravnurk, mida mõõdetakse meridiaani kas põhja või lõuna suunast kuni antud jooneni.
    B
    RA;B
    A RB;A
    Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk.
    Tabelinurkade leidmine:
    I veerand: T=1
    II veerand: T=180o-2
    III veerand: T=3-180o
    IV veerand: T=360o-4
    Vt.pildid.
  • mõõtepalettiga pindala mõõtmine
  • parim aastaaeg kaugseireks ja piltide tegemiseks/lidari jaoks - vastus: kevad, kui lund pole ja puud pole lehtedes veel
    kõrgusarv - ??? geodeetiline kõrgus (punkti kõrgus ellipsoidi pinnast),
  • absoluutne kõrgus (kõrgus geoidi pinnast), sellest tingitud pikkuste reduktsioon
  • joonis geoidi/ellipsoidi pinaga
  • lahtine käik
  • Topograafia eksami küsimused #1 Topograafia eksami küsimused #2 Topograafia eksami küsimused #3 Topograafia eksami küsimused #4 Topograafia eksami küsimused #5 Topograafia eksami küsimused #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ES Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Geodeesia Eksamiabimees
    18
    doc

    Geodeesia Eksamiabimees

    Eksamiabimees 1.Geodeetiline otseülesanne. Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB xB =xA+ xAB AB yB =yA+ yAB x,y- koordinaatide juurdekasvud, "+" vôi "-". dAB xAB Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. XA A xAB = dAB *cosAB yAB = dAB *sinAB xB =xAB + xA 0 YA YB Y yB =yAB + yA 2.Geodeetiline vastuülesanne. Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x + Antud: xA, yA, xB, yB y - y + (0...90) Leida: AB, d

    Geodeesia
    Geodeesia II Eksami kordamine
    15
    doc

    Geodeesia II Eksami kordamine

    lugem teisel punktil asuvalt nivelleerimislatilt on võrdne h-ga. Teodoliidi puhul piisab pikksilma kallutamisest. Tulemusena on vaatekiir paralleelne projektjoonega. Kõigisse vahepealsetesse punktidesse lüüakse vaiu maasse nii kaua, kuni luigem neile asetatud latilt võrdub samuti h-ga. Vaiad lüüakse maasse lähenedes instrumendile (et juba maasse löödud vaiad vaatevälja segama ei jääks). Vastamata küsimused: 16, 25, 40 Kasutatud kirjandus: Paar õpikut, Armanovi ja Tomi konspektid Autor vabandab kirjavigade ja lihtsalt arusaamatuks jäänud teksti pärast :) Head põrumist !!!

    Geodeesia
    Geodeesia II Eksamiküsimused
    15
    doc

    Geodeesia II Eksamiküsimused

    lugem teisel punktil asuvalt nivelleerimislatilt on võrdne h-ga. Teodoliidi puhul piisab pikksilma kallutamisest. Tulemusena on vaatekiir paralleelne projektjoonega. Kõigisse vahepealsetesse punktidesse lüüakse vaiu maasse nii kaua, kuni luigem neile asetatud latilt võrdub samuti h-ga. Vaiad lüüakse maasse lähenedes instrumendile (et juba maasse löödud vaiad vaatevälja segama ei jääks). Vastamata küsimused: 16, 25, 40 Kasutatud kirjandus: Paar õpikut, Armanovi ja Tomi konspektid Autor vabandab kirjavigade ja lihtsalt arusaamatuks jäänud teksti pärast :) Head põrumist !!!

    Geodeesia
    Geodeesia semester sügis
    12
    docx

    Geodeesia semester sügis

    Sügissemestri-loengud: Geodeesia harud: 1. Kõrgem geodeesia - uurimisobjektiks on Maa kui planeet, tema kuju ja suurus ning sisemine gravitatsiooniväli. 2. Topograafia - tegeleb maapinna väiksemate osade mõõtmisega ja nende kaardile kujutamisega. 3. Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale 4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks. 5. Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised 6

    Geodeesia
    Geodeesia-eksamiteemad-2020 docx-1
    48
    pdf

    Geodeesia-eksamiteemad-20 20 docx-1

    70. Trass, trassi piketeerimine 71. Kõvera peapunktide arvutamine ja märkimine 72. Trassi nivelleerimine 73. Trassi piki- ja põikprofiilide koostamine 74. Kõverate detailne märkimine (3 meetodit) 75. Projektsuuna märkimine 76. Projektjoone märkimine 77. Projektkõrguse märkimine 78. Horisontaalse väljaku märkimine 79. Insenergeodeetiliste eriülesannete (hoone vertikaalsuse kontroll, kõrguste kandmine tööhorisondile) lahendamine NB: Eksamipiletis võivad küsimused olla formuleeritud teistmoodi (kuid ilma sisuliste muutusteta)! A. Ellmann, 06.05.2020 B.

    Geodeesia
    GEODEESIA II eksami vastused
    138
    docx

    GEODEESIA II eksami vastused

    Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia ­ Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia ­ geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia

    Geodeesia
    GEODEESIA EKSAMI VASTUSED
    3
    odt

    GEODEESIA EKSAMI VASTUSED

    GEODEESIA EKSAMI KOKKUVÕTE 1. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõdistamiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad ja ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Teiste erialadega on seotud: füüsika, matemaatika, geograafia, geofüüsika, astronoomia, kartograafia jne. 2. Geoid- keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Ekvaatoriaal-pooltelg 6 378 137m Polaartelg 6 356 752m Ekvatoriaal P 40 075 km Keskmine R 6 371 km 3. Laiuskoordinaat (j) on nurk ekvaatori ja antud punkti läbiva paralleeli vahel. Ekvaatorist põhja poole jäävad laiused on põhjalaiused (muutuvad ekvaatorilt 0° kuni põhjapooluseni 90°N) ja lõuna poole jäävad on lõunalaiused (0°...90° S). Pikkuskoordinaat (l) on kokkuleppelise nullmeridiaani ja antud punkti läb

    Geodeesia
    Geodeesia eksamiküsimuste vastused
    16
    docx

    Geodeesia eksamiküsimuste vastused

    1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Kuna Maa suurem osa pindmikust on kaetud maailmamerega, siis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal rist

    Geodeesia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun