Teoreetiline mehaanika- Kinemaatika (0)

3 KEHV

Kinemaatika - teadus, mis tegeleb kehade punktmasside liikukumisega, ning liikumise geomeetrilisi seaduspärasid.
Trajektoor- punktmassi liikumise tee kindlas taustsüsteemis.
Liikumisseadus - Vektoriaalne määramisviis r=r(t) Koordinaatviisiline määramisviis ( telef ), Loomulik liikumisseadus s=f(t)
Punktmass- materiaalne keha, mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata.
Punkti kiirendus- tema kohavektor esimese tuletise järgi.
Kiirus- vektor, mis on suunatud piki trajektooripuutujat liikumissuunas ja isel. Kohavektori pikkuse kui ka suuna muutus. (telef)
Punkti kiirendus- kiirusvektori I tuletis aja järgi ehk kohavektori II tuletist aja järgi.
Kiirendus- isel. Kiiruse muutust (telef)
Rööpliikumine- kui keha liigub ühest punktist teise ja sellel olevad sirged on paralleelsed. (telef) Jäiga keha selline liikumine, mille puhul iga kohaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel oma algsihiga paralleelseks. Ühe punkti liikumine tähendab kogu keha liikumist.
Pöörlemine- telef. Pöörleva keha punkti kiirus on risti trajektoori raadiusega , võrdeline punkti kaugustega pöörlemisteljel.
Nurkkiirus- pöördenurga vektori kui funkt I tuletis aja järgi.
Nurkkiirendus - nurkkiiruse vektori, kui funkt I tuletis aja järgi.
Ühtlaselt pöörlev liikumine- oomega const .
Kiirenev pöörlemine- w pole cons . E suurem kui 0.
Aeglustuv liikumine- E väiksem kui 0
Tasapinnaline liikumine- keha liikus edasi tasapinnal, aga ka pöörles, s.o rööpliikumine+ pöördliikumine. Muutuvad punkti asukohad ja ka nurk. (telef)
Tasapinnaline liikumine- jäiga keha selline liikumine, mille puhul kõik keha punktid liiguvad tasapindades, mis on paralleelsed ühe paigalseisva tasapinnaga. Seda võib lahutada tasapinnaliseks rööpliikumiseks ja pöörlemiseks. (telef)
Liitliikumine- (telef)
Abs. Liikumine- punkti liikumine liikumatu taustsüsteemi suhtes (nt Maa)
Relatiivne liikumine- punkti liikumine liikuva taustsüsteemi suhtes.
Kaasaliikumine - liikuva taustsüsteemi liikumine liikumatu taustsüsteemi suhtes. (telef)
Abs. Kiirus- võrdeline relatiivse ja kaasaliikuva kiiruse vektorite summaga ja coriolise kiirendusega .
Coriolis- Maakera liigub ja tekitab täiendava kiirenduse Ac (telef)

.ODT Laadi alla originaalfail 1 lk · .odt · 77 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

77 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

briti Õppematerjali autor

tuletis taustsüsteemi punkti liikumine kohavektor liikumatu liikumatu taustsüsteemi liikumine liikumatu keha punkti trajektoori

Sarnased õppematerjalid

docx

Teoreetiline mehaanika ja tugevusõpetus kordamine

Mehaanika- teadus, mis uurib Tasakaalu aksioom – 2 absull Koonduv jõusüsteem on tahkete kehade, vedelike ja jäigale kehale rakendatud ekvivalentne resultandiga, mis gaaside liikumist, selle jõudu on tasakaalus siis ja on rakendatud vaadeldava liikumise põhjusi ja tagajärgi. ainult siis, kui neil on ühine süsteemi jõudude mõjusirgete (Teoreetiline –jälgib absull mõjusirge ja nad on lõikepunkti. (R1… jäikade kehade liikumist ja võrdvastupidised. (F1=-F2) n=R∑^n↓i=1 Fi) paigalseis neile rakendatud jõudude toimel/ analüütiline – Superpositsiooni aksioom – Tasakaalu analüüt. ting: kehade liikumine ja tasakaal tasakaalus olevate jõudude n n rakendatud jõudude mõjul lisamine või ära jätmine ei kasutatakse diferentsiaal- ja mõjuta jäiga keh

Kategoriseerimata

docx

Kordamisküsimused - kinemaatika

 Mis on punkti trajektoor? Trajektoor - pidev joon, mille joonistab punkt oma liikumisel.  Milline on punkti liikumise seadus vektorkujul? r = r(t)  Mida nimetatakse loomulikuks koordinaadiks punkti liikumise korral trajektooril? Loomulik koordinaat punkti liikumisel on kõverjooneline koordinaat s. s = f (t )  Mis vahe on ristkoordinaatidel ja loomulikel koordinaatidel punkti kinemaatikas? Loomulikel koordinaatidel on trajektoori kujuline kõverjooneline koordinaattelg. t s   x 2  y 2  z 2 dt 0 Neid seob valem:  Kirjutada punkti liikumise seadus trajektooril loomuliku koordinaadi kaudu. s  f (t )  Kirjutada punkti liikumise seadus ristkoordinaatides. x  f1 (t ) y  f 2 (t ) z  f 3 (t )  Defineerida punkti liikumise kiirus. Kirjutada ka valem. Punkti liikumise kiirus on selle punkti kohavektori tuletis aja järgi. ds v  s

Matemaatika

doc

Teooriaküsimused ja vastused

Kordamisküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus ehk deformatsioon. Jõu iseloomustamiseks peab tal olema rakenduspunkt, suund ja moodul. 2. Mis on jõu mõjusirge? Jõu mõjusirge on sirge, mille peal jõu vektor asetseb. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks?

Insenerimehaanika

docx

Kinemaatika

Mehaanika tekkis antiikajal, mil hakati rasket käsitsitööd kergemaks muutvaid masinaid ehitama. Et masinaid täiustada, tuli lähemalt tundma õppida eelkõige neid nähtusi, mis masinates aset leidsid. Tuli uurida liikumist ning liikumist mõjutavaid tegureid. Sõna ,,mehaanika" ongi tulnud kreeka keelest (? -- masinatesse puutuv). Tänapäeval ei piirdu mehaanika ainult masinate ehitamisega, vaid uurib liikumist üldisemalt. Mehaanikat saab jaotada kolmeks haruks: Kinemaatika, dünaamika, staatika Alljärgnev referaat räägibki kinemaatika osast üldisemalt. Kinemaatika mõiste Kinemaatika (kreeka keelest kinma - liigutus, liikumine) on mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega. Kinemaatikaks nimetatakse teoreetilise mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumise geomeetrilisi omadusi. Kinemaatika uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. Seejuures pole oluline, mis on liikumise põhjuseks

Abimehanismid

doc

Staatika, kinemaatika ja dünaamika

Eksamiküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda on jõud suunatud, nim jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse jõuvektori sirge pikendamisel mõlemale poole. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks?

Insenerigraafika

doc

Eksamiküsimused

Insenerimehaanika

doc

Kordamisküsimused: Staatika ja Kinemaatika

Kordamisküsimused Staatika + Kinemaatika · Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon) · Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda jõud mõjub nimetatakse jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse kui pikendatakse jõuvektorit mõlemas suunas. · Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks?

Staatika kinemaatika

docx

Füüsika I esimene kt - Klassikaline mehaanika

Muutumatu kiirenduse korral nimetatakse sirgliikumist ühtlaselt muutuvaks. 3. Kiirendus. Tangentsiaal- ja normaalkiirendus. - punkti kiirendus/hetkkiirendus. Keskmine kiirendus Kiirendus iseloomustab punkti liikumise kiiruse v muutumist ajas t. Tangentsiaalkiirendus iseloomustab kiiruse arvväärtuse muutumist ajas: . Normaalkiirendus Kiirendus, mis on suunatud mööda trajektoori normaali. Iseloomustab kiiruse suuna muutumist ajas : . Kogukiirendus - 4. Pöörlemise kinemaatika. Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos. 5. Inertsiaalsed taustsüsteemid. Inertsiseadus. Taustsüsteemi, milles kehtib Newtoni I seadus nimetatakse inertsiaalseks. Seadust ennast nimetatakse vahel inertsiseaduseks. Iga süsteem, mis liigub mõne inertsiaalsüsteemi suhtes sirgjooneliselt ja ühtlaselt on samuti inertsiaalne. 6. Dünaamika põhimõisted (olek, jõud, mass, impulss). Jõud on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusena

Füüsika

Rohkem sarnaseid