ruumilis-strukuturaalset olemust kaasajal ning kujunemist viimase kuni 200 aasta jooksul. Samuti kirjeldada ka võimalike tulevikuvisioone. Minu kodukoht on üks osa Tartu Kesklinnast (Joon. 1). Piiritlesin oma kodukoha tunnetuslikult, määrates piiride sisse kohad, kus käin igapäevaselt või kus mulle meeldib käia. Osa minu kodukohast jääb ka Kesklinna piiridest välja, Ülejõele. Joonis 1. Tartu linnaosade piirid. Kesklinna linnaosa sees on minu kodukoha piirid 1. Kodukoha piirid Piiride sisse jääb osa Tartu vanalinnast kui ka uuemast keskusest Tasku ja Kaubamajaga. Seal on kohad minu kodu ümber, mida tunnetuslikult hindasin kodusteks. See tähendab kohad, mida tunnen hästi, kus liigun sageli või mis mulle lihtsalt meeldivad. Minu kodu asub piiride alaosas, mitte keskel nagu võiks arvata. Avastasin ka endale üllatuseks, et väga lähedal oma kodule ei tunne ma tegelikult ennast koduselt.
Ülikooli ajaloost. Töö jaguneb kaheks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis käsitletakse Tartu ajalugu. Esimene peatükk jaguneb viieks alapeatükiks, milles käsitletakse Tartu ajalugu erinevatel perioodidel. Teises peatükis käsitletakse Tartu Ülikooli ajalugu. Teine peatükk jaguneb viieks alapeatükiks, milles käsitletakse ülikooli ajalugu erinevatel perioodidel. Töö koostamisel on kasutatud peamiselt Maie Salupere raamatut ,,Tuhandeaastane Tartu: Nooruse ja heade mõtete linn". 3 1. Tartu linn Tartu näol on tegu Baltikumi vanima ja ühe vanima linnaga Euroopa põhja- ja kirderegioonis. Tartu linna esmamainiti 1030. aastal vene kroonikas, mil Kiievi suurvürst Jaroslav Tark asutas Jurjevi (Tartu) linna. (Salupere 2004:9) 1.1Keskaeg 13
poliitiline ja rahanduslik keskus, on Tartu intellektuaalne ja kultuuriline keskus. Tartus auvad Eesti vanim klassikaline ülikool Tartu Ülikool, mis on ka maailmas tuntud. Lisaks ülikoolile on Tartu ka Eesti vanima teatri Vanemuise sünni- ja ,,elupaik". Tartu linnal on olnud ajaloo vältel palju erinevaid nimesid, ka praegusel ajal kutsutakse Tartut mitut moodi. Linna kodulehel (http://visittartu.com) iseloomustatakse Tartut nii: ,,Põline ülikooli-, muuseumide- ja hansalinn Tartu asub Emajõe kallastel. Tartust võib leida nii seiklusi, romantikat kui hetki lihtsalt mõnusaks äraolemiseks. Omanäolised kohvikud ja baarid, tudengite nooruslik melu ja professorite akadeemilisus, palju üritusi - kontserte, festivale ja etendusi igale maitsele - see kõik kokku ongi Tartu!" Sellel värvikal linnal on ka väga mitmekülgne ning paeluv ajalugu, ulatudes keskaega ja olles väga sõdade- ning tulekahjuderohke. Ajalugu
Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950
........................................40 Lisa 3..........................................................................................................................................42 2 Sissejuhatus Käesoleva kursusetöö eesmärgiks on uurida Tartu linna nähtavaid linnastruktuure. Visuaalne uurimus on inimgeograafias küll suhteliselt uudne, kuid siiski väga oluline teema. Uurimisobjektiks on valitud Tartu kesklinn ja selle läheduses asuvad alad. Töö selgitab välja, millised Kevin Lynch`i poolt välja töötatud viiest linna elemendist on Tartus esindatud, palju neid siin leidub ja kui suur on nende osatähtsus linnapildis ning kas linna üldist visuaalset pilti on arvestatud ka planeerimisprotsessis. Töö esimeses osas tutvustatakse ka Kevin Lynch`i, kuna paljuski põhineti just tema tehtud uurimustel. Linn on konstruktsioon ruumis, linnadisain on kunst, kuid tal on ka omad piirangud, mida peab
Toomemägi(muinaslinnus) Toomemägi oma ilusa põlispuupargiga on üks muistse Eesti arheoloogiamälestisi. Lossi tänav jaotab Toomemäe kaheks osaks. Neid osi ühendavad kaks silda. Toomemäe neemiku idatipus, seal, kus praegu asub Tähetorn, paiknes muistse Ugandi maakonna keskne linnus Tarbatu. Muinaslinnuse asukoht oli äärmiselt soodne soises Emajõe ürgorus kerkis võimsalt esile Toome neemik, mis oma järskude nõlvadega (kalle 45°) oli nagu loodud kindluse rajamiseks. Kunstlikku kaitset vajas vaid linnuse lääne ja loodeosa, kus paiknes vallikraav (umbes püssirohukeldri kohal; praegu pole enam säilinud).
Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates. Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu. Samuti loodan tekitada lugejas huvi uurida ja õppida arhitektuurilist sõnavara. Jaani kirik gooti sakraal Tartu Jaani kirik on üks ainulaatsemaid gooti kirikuid Põhja-Euroopas. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, esmamainitud 1323. aastal. Tegemist on sakraalehitisega gootika perioodist, mis asub Tartus Jaani tänav 5. Kivikiriku-eelsest ajast on väljakaevamiste käigus arheoloogid leidnud huvitavaid leide, mis annavad alust arvata, et enne kivikiriku loomist asus samal asukohal 12. sajandi keskpaiku ehitatud sakraalhoone, koos ristiusu matmispaigaga
Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid.Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina Niguliste muuseum, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Arhitektuur ja ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena
tsensuur tugevnes, koolis tuli hakata õppima ja suhtlema vene keeles. Eestlaste endi hulgas kerkis esile neid, kes kiitsid venestamispoliitika heaks. Venestamisaeg ei suutnud siiski lämmatada kogu eestlaste omaalgatuslikku tegevust: suur hulk seltse tegutses edasi, moodustati kutseühinguid, rahvaluule kogumine sai hoo sisse. 1884. aasta on meie ajalukku kirjutatud sellega, et juunis pühitseti Otepää kirikus EÜS4-i lipuks sinimustvalge, juulis õnnistati sisse Tartu Peetri kirik ja novembris avati Käsmus merekool. 1.2. Võru linna käekäik 1880ndail Haldamine. Võru oli asutamisest alates mõeldud halduskeskuseks. 1880. aastal kehtestati Venemaa 1870. aasta linnaseadus, mis võimaldas haldusorganitesse hõlmata laiemaid ringkondi kui varasem magistraadisüsteem. Linnavolikogu valimistel oli hääleõigus igal vähemalt 25aastasel linnaelanikul, Vene tsaaririigi kodanikul, kellel oli linnas mingi
ehitis linnuse flankeerivaks kaitsmiseks. Danskerit kasutati ka käimlana Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal. Viliende-nimelist linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti alates Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased, hiljemalt 1223. aasta alguseks oli püstitatud kirik. 1223. aasta jaanuaris tapsid eestlased kirikusse missale kogunenud sakslased ja kaitsesid linnust sama aasta augustini, kutsudes abivägesid ka Vene aladelt. Linnus vallutati kahenädalase piiramise järel. Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. Varasema ehitusetapiga seostub lisaks piirdemüürile vähemalt üks konvendihoonele eelnenud hoonetest, kuid pole teada, milline see oli: oletatud on nii tornlinnust kui ka paleed. 13. ja 14
Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn on peaaegu terviklikult säilitanud 11-15
Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja..........................................................................
1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna Toomkirik........................................................................................................13 4.4. Tallinna Pühavaimu kirik.............................................................................................14 4.5
Jägala linnus, Rõuge linnus Võrumaal. · Kalevipoja sängid- Põhja- Tartumaa vooremaastikul asuvad ovaalse kujuga väikelinnused. Ovaalse kujuga kõrgendiku 2 kaugemat otsa kõrgemad, meenutavad kaugvaates sängi. 2 kitsamat otsa kindlustatud, 2 pikemat kindlustamata, looduslik kaitse (soo, veekogu). Nt. Alatskivi kalevipojasäng, Linnutaja kalevipojasäng. Esiajal Eesti suhteliselt tihedalt asustatud, ilmuvad suuremad külad. Juba 11. saj. Jaani kiriku kohal kirik (õigeusu kirik). Suurim küla on Kareda küla Järvamaal, umber 50 talu (perekond +orjad) Tüüpiline küla 4-5 taluline (80-100 inimest). Külatüübid: · Sumbküla Põhja-ja Lääne-Eestis, talud tihedalt koos, teed ühendavad. · Hajaküla Lõuna-Eestis, talud küngastel, vahel põllud, võrgustik puudub. · Ridakülad Peipsi ääres, talud 1 pool teed, venelaste mõju. Matmiskombed: Varasemad matused laipmatused. Mõnikord suurem hauatähis (kuhjatud mulda ja kive
Tallinn turistidele TALLINN TURISTIDELE Referaat Lk 2/20 TALLINN TURISTIDELE SISUKORD Tallinn turistidele.................................................................................................... 2 1Tallinna kesklinn................................................................................................... 2 2Rocca al Mare....................................................................................................... 4 3Pirita ja Viimsi....................................................................................................... 5 3.1Tegevused Viimsis.......................................................................................... 5 4Kadriorg...............................
Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus
1558. aasta kevadel alustasid Vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks 1558. aasta aprillis alustasid Vene väed Narva piiramist ja pommitamist 11. mai hommikul (1558) puhkes linnas üldine tulekahju ning varsti otsustati alistuda Juulis saabus Kagu-Eestisse umbes 60 000-meheline Vene armee vürst Suiksi juhtimisel Juuli alguses (1558) vallutasid venelased Kastre kindluse, mis andis neile võimaluse tuua täiesti vabalt mööda Emajõe veeteed Tartu alla oma oma rasked piiramissuurtükid, millega linna pommitamist alustati 18. juuli 1558. aastal alistus Tartu linn, likvideeriti Tartu piiskopkond Augustis (1558) vallutasid venelased rida väiksemaid linnuseid: Rõngu, Rakvere, Laiuse, Toolse, Põltsamaa jt (ühe hooga jõuti Tallinna alla, kuid linna piirama ei asutud) 1558. aasta sügisel üritasid Liivi ordu juhid ulatuslikumat pealetungi, kuid edu ei saavutatud 1559
sajandil ka eestlasi (Jacobus Kottekyn, Friedrich Kaukes). Tallinnasse asusid dominiiklased 1229 aastal, Tartusse 1300 aastal, mõnevõrra hiljem ka Narva. Kuna dominiiklased tundsid hästi eesti keelt olid nad maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. Undeutsche ehk mittesakslased. Pikaaegse vallutussõja tõttu suhtuti eestlastesse umbusuga. Pärast eesltaste 1223/24 aasta mässu neid enam linnustesse ei võetud. Usaldamatus polnud ainsaks põhjuseks, miks uus võim ja kirik ei otsinud koostööd pärisrahvaga, vaid oluline oli ka feodalismile rajanev mõtlemisviis. Selle põhjal olid Eesti ja Läti talupojad kui ,,mittesakslased", alam seisus. Tsistertslased Esimene mungaordu kes Eestimaale jõudsid olid tsistertslased (mungarüü värvi järgi ,,hallid vennad"). Nad rajasid 1228 aastal mungakloostri Kärknas (hiljem ka Padisele) ja naistsistertslaste Püha Miikaeli ehk Mihkli kloostri Tallinnas (hiljem ka Tartu ja Lihulasse)
Reformatsioon Kirikukorraldus: · Kõrgem vaimulik võim · Liivi ordu aladel Riia peapiiskop · Põhja-Eestis Tallinna piiskop · Kohalikud kirikuülesanded piiskopide kanda · Pühitsesid kirikuid, kabeleid jm. · Nimetatis ametisse vaimulikke · Viisid läbi pidulikke jumalateenistusi · Sageli juhtisid vaimuliku elu ka väljaspool oma ala · Toomkapiitel · Tähtsaim kiriku juurde kuulunud institutsioon · Tegutses toomkiriku juures · Koosnes 12 toomhärrast ehk kanoonikust · Viisid läbi missat · Juhtivaks vaimulikuks oli praost · Tähtsamaks ülesandeks oli piiskopi valimine · Oli ka nõuandvaks organiks · Sekkusid sageli omakasu eesmärgil ilmalikku ellu Usuelu eestlaste seas: · Peamiseks kontaktiks oli kihelkonnapreester · Sageli vaimulikuhariduseta ja ei möistnud kohalikku keelt. · Tähtsamaks ülesandeks 7 sakramendi läbiviimine - Ristimine - Leeritamine
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline;
-) Eestis asetsenud muistsed linnused, mida peaks teadma: Lõhavere (seotud Lembituga); Otepää (etendas suurt rolli muistses vabadusvõitluses); Lihula (oluline muistse vabadusvõitluse ajal); Soontagana (soo saarel asuv linnus); Varbola (lääne-Eesti tüüpiline linnus). * Noorem rauaaeg (800-1200) Muinasaja lõpusajandid (1050-1200). -) On välja pakutud, et elanikke võis olla kuskil 150'000. Asustus oli enamjaolt mandril ja peamiselt pigem lõuna Eestis, Emajõe kallastel. Saartel asus samuti eestlasi, kuid näiteks Hiiumaal ja ka mujal elasid pigem Skandinaavlased. -) Sel ajal elati uuesti külades, mille suurused varieerusid ning muinasajal lõpul oli 46 kihelkonda ehk külade ühendust ning omakorda olid nad ühinenud maakondadeks (peamised kaheksa olid: Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi). -) Peamiseks elatusalaks oli Eesti aladel põllu harimine. Kui enne oli tähtsaks produktiks
aastal Valkena ehk Kärkna, Lihula kloostri 13. sajandi viimasel veerandil ja 1317. aastal Padise kloostri. ·Romaani kunst: valjala kirik-Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Valjala Martini kirik on kirik Valjala vallas Saare maakonnas. on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatiseks. Valjala kirikut peetakse vanimaks säilinud kivikirikuks Eestis. ·Gooti kunst: kirikud, Tallinna raekoda, kaupmehe elamu, Bernt Notke, Michel Sittow- Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti
sept), kus eestlased said lüüa ja Lembitu langes; Lõuna- ja Kesk-Eesti maakonnad sõlmisid sakslastega rahu ja lasksid end ristida. Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Läänemaale, läänlaste ristimine ja maksustamine; kevadel saarlaste retk Põhja-Lätisse; jaanipäeval piiskop Alberti 1218 abipalve Taani kuningale Valdemar Il-le eestlaste ühiseks alistamiseks; sügisel sakslaste 2 lahingut venelastega Väikese Emajõe juures; harjulased piirasid koos venelastega Võnnut (Cēsist). Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Harjusse ja Revalasse; suvel taanlaste 1219 laevastiku maabumine Lindanise linnuse all, Lindanise lahing, Revala alistamine ja ristimine; sügisel sakslaste, lätlaste ja sakalaste retk Järvamaale. Talvel sakslaste, lätlaste, liivlaste, järvalaste, ugalaste ja sakalaste retk Virumaale;
muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl), neemiklinnus (Rõuge), Kalevipoja rangi tüüpi linnus, ringvalllinnus (Saaremaal Valjala ja Varbola), hakksid kujunema kihelkonnad; uus kalmetüüp KaguEestis kääpad suhted naabritega: u 600. a oli kuningas Ingvari retk Eestisse ja 1030. a käis Eestit rüüstamas Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid (saarlased) ta sealt minema; eestlasi mainiti VanaVene (VanaVene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse Noorem rauaaeg e eestlased muinasaja lõpul: selle perioodi kohta saab andmeid kirjalikest allikatest ja neist tähtsamad on: Henriku Liivimaa
Loocumi ja Pforte tsistertslased, Magdeburgi ja Ratzeburgi premonstraatlased. 1200. aasta kevadel saabus Albert koos ristisõdijatega 23 laeval Väinale. Liivlased pidid uuesti piiskopivõimu tunnistama, lisaks väina-äärsetelekeskustele tegid seda nüüd ka koiva-äärsete Turaida liivlaste vanemad. Kokkulepe kinnitati pantvange andes ning liivlased loovutasid piiskopile maatüki, kuhu 1201. aastal rajati Riia linn. 1201. aastal toimusid esimesed läänistused liivlaste maal, samuti Riia kirik sõlmis lepingud zemgalite, kuralaste ja leedulastega. Riia asutamine- 1201. aastal loovutatud piiskopi maatükile rajati Riia linn. Riasse toodi üle Meinhardi rajatud kapiitel, mille kui Riia toomkapiitli etteotsa sai piiskop Alberti vend Engelbert. Kuna piiskopil puudus ilmalik võim, siis seda korraldas mõõgavendade ordu ning hiljem Riia raad. Mõõgavendade ordu- Theoderich rajas 1202. aastal Mõõgavendade ordu, mis oleks kohapealne sõjaline jõud
Rõivaste mood oli sellel ajal igas linnas erinev. Ordu allutamiseks asus Tartupiiskopkonda juhtima Dietrich Damerow. Abi palus ta Inglismaalt, kust jäi saamata. Veel palus abi Põhaj-Saksa Mecklenburgi hertsogilt ja veel mõningatel Saksa kõrgaadlikelt, Leedu suurvürstilt Vitautaselt ja Riia peapiiskoppilt. Appi tulid ka veel 500 vitaalivenda. 1396 - Ordu rüüstas Tartu piiskopkonna maid ja vallutas kõik linnused peale Toomemäe. Rõivastus tüli lahendati 1397 Danzigi (praegune GDANSK) kongressil. Seal otsustati, et Riia peapiikop on Liivi ordu liige ja ordu ei tohtinud nõuda piiskopkondade vasallidelt osavõttu ordu sõdadest. Jungingeni armukiri - Harju ja Viru vasallide uute privileegide nõudmise kiri. Laiendati vasallide pärimis õigusi selle tulemusena. 1410 Grünvaldi lahing - Saksa ordu Poola-Leedu ühendatud vägede vastu. Sakslased jäid alla.
Vaenlased vallutasid süstemaatilisels. Eestlastel tuli üle elada sõjaretked ja vastata ka omaltpoolt. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. Ordu rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Neil oli tolle aja kõige parem relvastus. Samuti said nad täiendada oma väge uute meestega. Lisaks sakslastele tuli võidelda ka Rootsi ja Taaniga. Vallutajate taga seisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- rooma-katoliku kirik. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlased olid harjunud üksikute sõjakäikude, mitte strateegilise vallutusega. Rahvast tuli puudust. Eesti polnud ühtne. Vastased ei pidanud kokkulepetest kinni. 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. saj. (+KAART lk54) Eestis ja Lätis vallutatud maad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdustes olev Põhja-Eesti oli tuntud Eestimaana. Liivimaa jagati üksikuteks osadeks (väikesed
asuvad Saaremaal Sõrve poolsaarel. *Tarandkalmed- on kivikalmed, mis sisaldavad ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tavaliselt maeti surnuid sinna põletatult. Nt: Kurevere kivikalmistu. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega 7. -11.s. e.Kr. Lk. 21-25. Kaart (muinasasulad, muinasmaakonnad) (mägi-, neemik-, ringvall-linnused, kalevipoja sängi tüüpi linnus, Ingvar, tsuudid, Jaroslav Tark, Jurjev, sossol, a. 600, 1030) *Mägilinnused- rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. *Neemiklinnused- püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Pealtvaates meenutavad kumerate külgedega kolmnurki. Rahvasuus on neemik- ja mägilinnused linnamäed. *Ringvall-linnused- ümber kogu linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall
Saaremaal ja Lääne-Eestis maalinnad. 1)-3) Iseloomulikud VIII-XI saj, 4) XII-XIII saj. Ingvar - rootslaste kunigas Ingvar tuli 600. a paiku väega Eestisse ja rüüstasid ühes maakonnas, eestlased ründasid ning Ingvar langes(PWNT). Järgneval aastal olevat Ingvari poeg teinud õnnestund tasuretke. Tsuudid - Eestlasi ja mõningaid läänemersoomlasi (ida pool Peipsit) kutsuti tsuudideks (aitasid Vana-Vene riiki). Jaroslav Tark ja Jurjev - Suhted halvenesid X saj. lõpul, kui venelased üritasid Eestit enda võimu alla saada. 1030. aastal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu. Ta võitis ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nmetas Jurjeviks. Sossolid - Sõjaretkel vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Keava linnus Harjumaal. 1060. a vürst maksustas kroonikates sossoliteks nimetatud eesti hõimud. 8. Eestlased muinasaja lõpul (26-29) : Adramaa - põllumaa, mida hariti ühe adraga.
avati ka ilmalikele. Üks väike osa keskaegsest arhiivist avati alles 1980. aastatel - tegu selliste arhiivi kogudega, mis sisaldavad delikaatseid isikuandmeid. Nimelt paavstide in... amet oli ametkond, mis .. raskemate pattude pudul, esmasjoones abieluvälise suhte puhul, vaimulikevahelise vägivalla ja abieluvälise lapse legiteermisel. Paavtsi enese arhiiv - tegu tohutute kadudega, Napoleoni ajal veeti Itaaliast Prantsusmaal ja hiljem tagasi, teel läks suur osa kaduma. Keskaja katoliku kirik oli tsentraliseeritud süsteem - kommunikatsiooniprobleem, 13. saj al paavstid reserveerisid kirikus omale mitmed ametid, mis olid seotud vaimulike määramisega ja üleviimisega. Peale selle paavstid oli üle Euroopa tunnustatud kui kõrgeim kohtuinstants, ka isiklikud vaidlused, mis kohapeal lahendust ei leidnud, kanti ette paavsti kohtus. Paavsti kuuria juures asjade ajamine oli väga kallis - Liivimaalt saadiks Rooma saate oli väga kulukas,
EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noor
kusjuures põhjus oli ilmselt selles, et Saksamaalt Eestisse polnud võimalik pääseda maismaateed mööda. Paganlik Leedu pidurdas igasuguse sellesuunalise liikumise, laevareis oli aga liiga vaevaline ja kulukas. 1333. a. on andmeid juutide asumisest Tallinna, esimesed andmed mustlastest on pärit XVI saj. esimesest poolest. Eestlaste vaimuelu mõjutas väga palju relva jõul peale surutud ristiusk. Ühest küljest tekitas see teravat vastuseisu ja kuna katoliku kirik ei pööranud suuremat tähelepanu uue usu põhimõtete seletamisele, säilisid visalt vanad arusaamised ilmaelust. Teisalt oli muistne vabadusvõitlus ka uskude võitlus milles vallutajate usk osutus tugevamaks. See omakorda kergendas ristiusu jumala ja pühakute omaksvõttu. Pühakud tundusid sarnastena vanadele haldjatele, neilt loodeti abi tõvede ja
D 11 EESTI AJALUGU 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit + Vana-Pärnu, Saare-Lääne uus keskus, hävitatakse, keskuseks Haapsalu + Piiskop Otto von Lauterberg suri ühes lahingus Trapetsikujulised hauakivid 1410 Grünwaldi lahing + Sakslased said jälle lüüa leedukatelt 1242 Jäälahing + Aleksander Nevski peatas tungi itta (taheti õigeusu kirik ära lõgkuda, alates 1054 kirikulõhe) Hilary Karu 14 D 11 EESTI AJALUGU Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled Taanlased Harju-Viru vasallid Sakslased Eestlased Balthazar Russow Sarnasused Liivimaa noorem riimkroonika (saksastunud eestlane) 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
