Ivan Turgenev "Mumuu" kokkuvõte (0)

1 Hindamata

Mumuu kokkuvõte
Ühes Moskva kaugeimaist tänavaist elas keegi proua- paljudest teenijatest ümbritsetud lesk. Tema värvikam isik teenijaskonnast oli Gerassim- suure kehaehitusega, sündimisest saati kurttumm. Varem elas ta maal. Tööd tegi ta nelja mehe eest. Kõik tööd ta käes edenesid. Aga siis toodi ta linna ja temast sai kojamees . Vastumeelne oli talle see töö ja uus elamine. Uue töö sai ta poole tunniga valmis. Lõpuks harjus ta ka uue eluga. Tema ülesandeks oli hoida hoov puhas, kaks korda päevas vett tuua kööki, puid tassida ja lõhkuda ja maja valvata, et keegi võõras hoovi peale ei tuleks. Gerassim oli tõsine ja range. Ta sai endale elamise köögi kohale kambrisse . Sinna meisterdas ta ise mööbli. Vanaproual oli suur teenijaskond. Seal olid pesijad, õmblejad, tohter, koguni sadulsepp, kes oli samas ka proua arst ning isegi kingsepp Kapiton Klimov, kange joodik. Prouale tuli ükskord äkki mõte, et kui teeks Kapiton Klimovi naisemeheks. Ehk võtab aru pähe. Nii arutas ta seda mõtet ülemteener Gavrilaga. Nad arutasid omavahel, et Kapiton Klimovile meeldib vist pesija Tatjana . Tatjana oli virk. Talle anti pesemiseks vaid kõige peenem pesu. Ta tegi tööd kahe eest. Ta ol vaikne ja kartlik. Pikapeale oli ta jäänud silma aga Gerassimile. Ta ei andnud enam asu tüdrukule. Ei lasknud tüdruku kohta ühtegi halba sõna öelda. Ükskord pani Gerassim tähele, et Kapitonov, (seesama kelle proua tahtis Tatjanaga paari panna) lobises Tatjanaga. Gerassim kutsus Kapitonovi tõllakuuri ja ähvardas teda. Pärast seda ei tüüdanud Tatjanat enam keegi. Gerassimil oli ise plaan minna proua juurde ja küsida luba Tatjanaga abielluda.
Ülemteener oli Kapiton Klimovi enda juurde kutsunud. Lõpuks andis ta talle teada, et proua tahab, et ta endale naise võtaks. Kapitonov naeratas selle peale. Naisevõtt oleks imeline . Proua soovitab sulle Tatjanat, aga nagu sa tead meeldib Tatjana Gerassimile. Kapitonov ehmatas ja ütles, et Gerassim tapaks ta ära, kui ta vaid Tatjana poole vaataks. Lõpuks kutsuti ka Tatjana. Tatjana oleks nõus abielluma Kapiton Klimoviga, aga teadis ka, et siis lööb Gerassim Klimovi maha. Kõik lootsid, et äkki unustab proua räägitud jutu pulmadest. Aga esimene asi, mis proua järgmisel hommikul Gavrilalt küsi, et kuidas pulmade korraldamine ka edenevat. Gavrila valetas, et edeneb hästi. Kuid pulmad ei edenenus, sest Kapiton kartis oma elu pärast.
Kõik teadsid, et Gerassim joodikuid ei sallinud. Nii palus Gavrila, et Tatjana teeskleks purjus olekut ja taaruks Gerassimovist mööda. See mõjus. Gerassim silmitses Tatjanat, lõi käega ja läks oma kambrisse. Terve ööpäev ta sealt ei väljunud. Järgmisel nädalal abiellusid Tatjana ja Kapitonov. Gerassim ei teinud neist väljagi. Aasta möödudes oli Kapitonov end põhja joonud ja teda saadeti koos naisega kaugele külla elama. Kui nad minema hakkasid, läks Gerassim Tatjana juurde ja kinkis talle punase rätiku, mille ta talle aasta tagasi ostnud oli. Tatjanal valgusid silmad pisaraid täis ja ta suudles Gerassimit usukohaselt kolm korda. Gerassim saatis neid veidi, lõi siis lõpuks käega ja läks edasi jalutades jõe äärde. Üsna kalda lähedalt sopa seest leidis ta pisikese mustalaigulise koerakutsika.Ta pesi kutsika puhtaks ja viis ta oma tuppa ning andis talle piima. Kutsikas ei osanud veel tassist juua. Gerassim vajutas kutsika pea piima sisse. Koer hakkas äkki ahnelt piima jooma. See oli emane koer. Kutsikas kiindus Gerassimi ja ei jäänud temast enam sammugi maha. Nimeks sai ta Mumuu. Nii möödus aasta. Koer ei haukunud kunagi ilmaaegu. Kord, kui proual oli hea tuju silmas ta aknast Mumuud. Ta tahtis, et koer kohe tema juurde toodaks. Tummale, tehti kätega selgeks, et praua soovib koera enda juurde. Gerassim ulatas Mumuu Stepani kätte. Toas pandi koer maha. Proua hüüdis koera enda juurde, kuid koer ehmatas sellises suures uhkes ruumis ja tahtis ukse poole pageda, aga Stepan tõukas ta proua poole. Proua laskis koerale piima tuua, kuid koer vaid värises hirmust. Proua tahtis teda silitada, kui koer urises ja näitas talle hambaid. Sellepeale proua solvus ja lasi koera ära saata. Õhtul oli proua tusane. Järgmisel päeval kurtis proua teenrile, et ta ei saanud magada , kuna koer oli haukunud. Milleks meile mitu koera ja kes lubas tummal koera võtta. Tallub veel meil peenrad segi. Proua andis korralduse, et ta järgmiseks päevaks kadunud oleks. Kui Gerassim oli puid läinud tuppa viima ja koer nagu tavaliselt ukse juurde ootama jäi sööstis Stepan nagu kull kanapojale kallale, haaras koera ja sööstis väravast välja. Viiekümne kopika eest loovutas ta koera tingimusel, et koera vähemalt nädal nööri otsas hoitaks ja sõitis linna tagasi. Videvik oli käes. Gerassim otsis koera kõikjalt. Ka järgmisel päeval peale tööd läks ta koera otsima ning isegi öösel nägi ta teda unes. Ühel ööl tundis ta aga, et keegi sikutab teda. Silmi avades oli nöörijupi otsas ta koer. Gerassim karjatas , ta ol nii õnnelik. Nüüd hoidis ta koera toas kinni. Kuid varsti teadsid kõik, et koer on tagasi. Ühel õhtul jalutas tarast mööda keegi võõras, kui Gerassim oli koeraga just jalutamas. Koer pistis kõvasti klähvima. Loomulikult kuulis seda ka proua. Süda hakkas tal taguma ja ta karjus, et teda tahetakse tappa. Arst andis prouale rohtu , mis teda veidi rahustas, kuid proua käsk oli, et koer ei tohi homme enam elavate kirjas olla. Järgmisel hommikul mindi Gerassimi ukse taha ja nõuti sisselaskmist. Kuid Gerassim ei lasknud neid sisse ega andnud koera nende kätte. Lõpuks tegi Gerassim neile kätega selgeks, et teeb ise koerale otsa peale. Mehed jäid ukse taha valvama. Möödus tund ja ukse avas Gerassim. Tal olid parimad riided seljas ja Mumuu nööri otsas järel. Jeroška saadeti teda jälgima. Gerassm lähs trahteri ja tellis hapukapsasuppi lihaga. Ta pudistas sinna leiva ja tõstis selle maha. Koer hakkas viisakusest sööma. Pisarad valgusid Gerassimi silmadesse. Mumuu sõi pool taldrikust . Peremees maksis supi eest ja nad lahkusid. Teepeal võttis ta majahoovist, kus juurdeehitist tehti kaks telliskivi ja nad läksid edasi. Äkki nägi ta aerupaate. Ta hüppas ühte neist, Mumuu hüppas talle järele .Nad aerutasid pikalt. Lõpuks jättis ta aerutamise. Mässis nöörijupi ümber kivide, tegi aasa ja sidus selle koerale kaela. Siis võttis ta Mumuu, kallistas teda, tõstis ta üle paadi, vaatas teda veel viimast korda ... Koer ei kartnud. Gerassim pööras silmad kõrvale ja lasi koera vette. Jeroška läks koju tagasi ja teatas, mis ta oli näinud. Päeva jooksul ei näinud keegi Gerassimit toast väljumas. Isegi sööma ta ei tulnud.
Hiljem oli keegi näinud Gerassimit väravast välja minemas. Ta ruttas oma kodukülasse. Nii jõudis ta juba Moskvast 35 km kaugusela. Kahe päeva pärast oli ta kodus, oma tares . Kuigi vahepeal oli sinna elama pandud sõjaväelaste pere, andis külavanem talle tare tagasi, sest nii head töölist oli raske leida. Käes oli heinategu ja nii asus ta niitma nagu vanasti.
Moskvas leiti ta puudu olevat teisel päeval. Teatati politseile, teatati prouale. Proua sai vihaseks ja käskis ta üles otsida. Tema polevat käskinud koera tappa. Gavrila sai peapesu . Kui teade tuli , et Gerassimit on kodukohas nähtud, mõtles proua algul , et laseb Gerassimi tagasi saata, kuid otsustas viimaks , et tema sellist tänamatut enda juurde ei taha. Proua suri ise varsti pärast seda. Nii elab Gerassim tänaseni oma üksildases tares; tugev ja võimas. Naabrid märkasid, et peale Moskvast naasmist ei vaadanud Gerassim enam naiste poolegi ja et ta ühtegi koera ei pea. Naabrid arutasid, et milleks tummal naist vaja ;koer aga-milleks temale koer! Varas ju hoovile ie tule. Nii suur kuulsus on tumma hiiglasejõul.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

naerulind Õppematerjali autor

Ivan Turgenev Mumuu kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

rtf

tom

UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

404

pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

vuse planeerimisel lähtutatakse süsteemsuse ja etapiviisilisuse põhimõtetest. Arvestatakse, et iga järgnev töölõik oleks eelmisele loogiliseks jätkuks ning igas järgnevas tunnis saaks korrata eelmises omandatut. Arvestades lapse vanust, planeeritakse õppetegevused mänguliseks, õppematerjali esitamine materialiseerituks (pildiseeriad). Tegevuseks püütakse luua lapse jaoks sobiv motiiv. Õppematerjali paremaks kinnistumiseks planeeritakse tunni lõppu kokkuvõte ning uusi tegevusi alustatakse kordamisega, kus meenutataks eelmises tunnis õpitut ning aktiviseeritakse teadmisi uueks tegevuseks. Õppetöös kasutatakse vahenditena 5 pildist koosnevaid pildiseeriaid, pildiseeriate juurde koostatud jutustusi, lause- või sõnanoope, mänguasju. Ajaliselt kestab iga tegevus ehk akadeemiline tund 35-45 min. Sissejuhatav tegevus, töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskusega.

Pedagoogika

doc

Arved Viirlaid "Ristideta hauad" kokkuvõte peatükkide kaupa

Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sea

Kirjandus

doc

Arved Viirlaid Ristideta hauad

Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome m

Eesti kirjandus

doc

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte ptk kaupa

Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, ku

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksami materjal

Tema tähtsaim teos on ,,Carmen,, (1845), selle teose põhjas on ta romantik ja realist. Carmeni kohta tehti ka esietendus mis saavutas väga suure edu. Teose tegelased: don Jose, Carmen ja Escamilla Makija sümboliseerib kurjust ja põgenenud röövlite asupaika, sugukondliku elulaadi,pistoda ja püssi õigusi. 20)L. Tolstoi elu ja looming. (1828-1910) Lev Tolstoi on tuntud vene 19. saj. kultuuritegelane koos oma kaasaegsete kirjanikega nagu : 1. Ivan Turgenev (1818-1883) 2. Fjodor Dostojevski (1821-1881) 3. Anton Tsehhov (1860-1904) 4. Nikolai Nekrassov (1821-1877) 5. I. Gontsarov (1812-1891) 6. Aleksei Ostrovski(1823-1886) Ta sündis 28 aug. Jasnaja Poljana pärusmõisas. Tuula kubermangus krahv Nikolai Tolstoi ja vürstitar Maria Volkonskaja kõrgaristokraatlikus perekonnas. Kirjanikul oli kolm venda- Nikolai, Sergei ja Dimitri ning õde Maria, keda kasvatasid sugulastest hooldajad.

Kirjandus

docx

Lastejutud

Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei

Kirjandus

docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl

Kirjandus

Rohkem sarnaseid