Funktsionalism (1)

Funktsionalism Eestis
Tekkelugu
Funktsionalismile eelnenud arhitektuuri võib Eestis
nimetada 1920. aastate traditsionalismiks, mis selgelt
domineeris kogu kümnendi jooksul ja moodustas
stiiliühtse terviku.
1920. aastate traditsionalism oli esteetilisest aspektist
teadlikult arhailine ja tagasivaatav, seega soodne
eelkäija funktsionalismile.
Funktsionalism hõlmab Eestis aastaid 1930 - 1940.
Funktsionalismi seostub eelkõige arhitektuuriga. Seda
võib pidada moodse ehituskunsti üheks aluseks- sellest
on saanud mõjutusi pea iga kaasaegne maja.
Ajaloos on funktsionalismil eestlaste jaoks eriline
tähendus. See väljendab lihtsa talupojarahva suurt
pingutust saada päriseurooplasteks läbi selle lihtsa ja
"ilusa" poole püüdleva pärandiga.
Funktsionalismi üldiseloomustus
Funktsionalismis peab ehitise või eseme kujundus kajastama
eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni. Seni peamisteks peetud
esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised,
sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid.
Hakati vältima arhitektuurilisi kaunistusi-senisest rohkem hakkas
kaasa rääkima materjali värv ja faktuur.
Võeti kasutusele uued materjalid:teras, terasbetoon, klaaspinnad
jne. Samuti uued konstruktsioonid: nt rippkonstruktsioon. Kujunesid
uued proportsioonid: peened postid, laiad aknad jne.
Eesti funktsionalism on kuidagi maalähedasem, väiksema
mastaabiga, loodus- ja keskkonnalembesem oma ida ja lääne
suguvendadest. Rõhutatud ei ole niivõrd hoone konstruktiivne
struktuur, kuivõrd ehitise funktsionaalseid gruppe või elemente esile
tõstvad trepikojad, liftisahtid, tornid, rõdud, erkerid, korstnad ja
vitriinid, millede rahulikku kubismi elustavad nii kivi- kui
klaaspindade üksikud kumerused, peenelt proportsioneeritud avad,
stiilne disain.
Funktsionalismi keskustena võib Eestis nimetada
eelkõige Tallinnat, Tartut ja Pärnut, teistes linnades on
vaid üksikuid funktsionalistlikke ehitisi.
Olev Siinmaa (1881 - 1948)
Olev Siinmaad tuntakse peamiselt kui järjekindlat
funktsionalisti. Kuid nagu enamus funktsionalismi
suurmeistreid, nii alustas ka Siinmaa oma
arhitektuuripraktikat klassitsistlikus laadis. Seda
kinnitavad Pärnu mudaravila (1927), staadioni esimese
tribüüni (1928, põles 1932) ja kõlakoja (1936)
arhitektuur. Siinmaa klassitsismis on tunda puhta kujundi
tugevat rõhutamist. Olev Siinmaal on suuri teeneid
Pärnu linna kujundamisel ja ehitustegevuse
reguleerimisel. Ta rakendas kõik oma võimed kodulinna
väärikaks arendamiseks.
Edgar Johan Kuusik (1888 - 1974)
Edgar Johan Kuusik oli silmapaistev Eesti arhitekt,
mööblikujundaja, arhitektuuriteoreetik ning pedagoog.
E. J. Kuusiku esimeseks suuremaks ehitiseks oli 1929.
a. valminud Pirita supelhoone
1930. aastatel jõudis Eesti arhitektuur funktsionalismi. E.
J. Kuusiku loomigus ilmneb see esmakordselt 1932. a.
valminud kahepereelamute lahenduses ("Uus Tare"
asundus Tallinnas).
Kõige stiilipuhtamaks funktsionalismi näiteks tema
loomingus nii plaanide kui fassaadide osas on Pärnu
rannahotelli võistlustöö.