Kõige esimesena kaotati orjus . 1870ndal aastal Preisimaale. Aadelkond pidi loobuma kõigist õigustest talupoegade üle. Tänu pärisorjuse kaotamisele said talupojad endile perekonna nimed. Talurahvale tekkis vallakogukond ning hiljem vallakohtud. Vallakohtud olid head, sest nii sai talurahvas kaevata teiste eestlastepeale, kes olid midagi varastanud või ülekohtut teinud. Vallakogukonna ül oli vaestehoolekanne ja üldse valla heaolu eest hoolitseda.. Ma arvan,et talurahval oli suhteliselt hea aeg,sest talurahvas sai palju õigusid ning lõpuks said nad ka endile perekonna nimed, mis tõstsid talurahva enesehinnangut.
Balti erikord - Balti erikord kehtestati, et kohalikke aanlikke enda poole võita - talurahva koormised- lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale. algas üleminek teorendilt raharendile. kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised-teede
,,VANA HEA ROOTSI AEG?'' 17.sajandi keskpaigas, kui Rootsi kuningad pdsid aadli igusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu sama- suguseid igusi, mis olid Rootsi talurahval, kes olid vabad. Kuivrd kuiningad ka pdsid, oma tahtmist nad ei saanud. Sellepeale kogunesid aadlikud kohe rtelkondadesse, sest oma igusi tuli ju kaitsta. Ning kik koos ol- les on vim ja jud tugevam. Kuningad arvasid, et nad ei suudagi aadlike igusi piirata, kuni ilmus Karl IX, kes li korra majja. Samuti toimus tema valitsemis ajal reduktsioon. Misnikud pidid pool oma sissetulekust rendina riigile maksma. Nd visid talupojad rmustada. Talupoegade koormised seati vastavusse
ja 1 sulaste valitud Lahendati tülisid, tegeleti mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. 5) Talurahva koormised * 1 teorent * 2. Riiklikud koormised pearaha, nekrutiks andmine * Mõisnik võis maksta vaesemate eest pearaha teotöö eest * Nekrutitõmbamine * Alates 1819 võis end vabaks osta väeteenistusest * Kirikumaksud 6) Passikorralduse seadus Pärast pärisorjuse kaotamist oli talurahval piiratud liikumivabadus. Ilma passita ei tohtinud sünnipiirkonnast lahkuda, tuli hankida nõusolek. 1863 a passikorraldusseadus võimaldas rännata ja asuda elama muudesse balti kubermangudesse. Kaugemale minekuks oli vajalik riiklik pass. Sellega algasid ka väljarändamised venemaale, et saaks maad. 7) 1866 a vallareform. vabastas omavalitsuse mõisnike eestkoste alt. Valla piirideks jäid mõisapiirid. Omavalitsus koosnes
Talupoegade tööjõudu vajati üha rohkem ja rohkem. Teokohustused omandasid järjest suurema tähtsuse. Vältimaks tööjõu kaotsiminekut, muudeti talupojad sunnismaiseks. Mõisnikud leppisid omavahel kokku, et kõik pagenud talupojad tuleb tagasi anda. Osa talupoegi põgenes välismaale, kus teokoormisi polnud või olid need märgatavalt väiksemad. Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning enda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vaba. Aadlikud ühinesid rüütelkondadesse. Hiljem toimus reduktsioon, mõisad võeti riigile tagasi. Oluline oli reduktsioon ka talupoegade jaoks. Talupoegade laostumise korral oleks riik kahju saanud. Koormised seati vastavusse talu majanudslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Luteri usk oli Rootsi riigiusk. Luterluse levimiseks peeti vajalikuks õpetada siinne talurahvas lugema ning teha talle selgeks usu põhitõed. Selle eesmärgi teostamiseks loodi 17.sajandi
* Vältimaks tööjõu kaotsimekut, muudetitalupojad sunnimaiseks, sellepärast põgenesidnad üle lahe Soome või Venemaale * Peamine toit oli rukkileib ja jahukört, leivakõrvaseks kala, liha ja piima oli laual väga harva * 17.sajandi lõpus oli kohutav näljahäda, mille ohvriks langes viiendik rahvast ROOTSI PÜÜDED LIIVI- JA EESTIMAAD ROOTSISTADA * Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vaba * Aadlikud läksid rüütelkondadesse, eraldi Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa * Rootsi kuningate katsed Baltikumi rootsistada olid edutud * Riik võtab varem aadlikele annetatud mõisad tagasi toimub reduktsioon * Talupoegade koormised seati vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse * Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole, andis talurahvale senisest tugevama õigusliku kaitse VAIMUELU ROOTSI AJAL * Vaimuelu kujundajaks oli kirik
*Ajakirjanduse algust loetakse ajalehest ,,Revalsche Post-Zeitung" 1689-1710 Vana hea Rootsi aeg Positiivne: *pandi täpsemalt paika talupoegade koormised *kiriku kirraldus ja kojtu reform vabastasid küündimatud ametnikud ja valitsemis süsteem kaasajastati. *vähenes Balti saksa aadli mõjuvõim. *Manufaktuuride(ettevõtete, tööstuste)teke. *paransedi tee ja posti olud, > Rootsi riik korraldas teedevõrku. *Levisid valgustusideed, mille järgi oli haridusel suur tähtsus(TartuÜlikool, talurahval koolid)>Forselius, Skytte. *Algas eesti keelse trükisõna laiem levik *Oluline maj. Jõukuse allikaks oli teraviljakas. Negatiivne: *Luterluse juurutamine Tõi kaasa nõia protsessid *Seadustati pärisorjus *puudus tõhus kontroll, balti saksa aadli tegevuse üle *endiste Hansalinnade, kogu sisekaub. Langus. *Rootsiaja lõpul toimunud näljahäda tõttu vähenes elanikkond.iga 5.suri Rootsi võimu kindlustamine 1582-Jam Zapolski rahu(L-Eesti Poolale) 1583-Djussa rahu(P-jaL-Eesti Rootsile)
Kes etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel? Johan Skytte 18. Millised teaduskonnad tegutsesid Tartu ülikoolis? Filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond 19. Kes kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisürikule? Gustav II Adolf 20. Mida kujutasid endast vakuraamatud? Sisaldasid talupoegade kohustusi mõisale, riigile ja kirikule, seniseid võlgu, mõisa teenijate arvu, loomade hulka, kasutatavad mõõdud ja kaalud. 21. Valitsev elamutüüp talurahval. Rehielamu 22. Teotöö 2 tähtsamat liiki. Rakmetegu ja jalategu 23. Suur Näljahäda (piirdaatumid). 1695 1697 .a. 24. Millal algas Põhjasõda (kuupäev, kuu, aasta)? 12.veeb.1700 .a. 25. Missugune nakkushaigus levis Põhjasõja ajal Eestisse? Katk 26. Kuidas nimetati endiste talupoegade ja sõdurite röövsalku? sissid 27. Kes olid Põhjasõja ajal: a) Rootsi kuningas, b) Vene tsaar? a) Karl XII ja b) Peeter I 28
aastal sõnastati aga Roseni deklaratsioon , mis oli talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Seal oli kirjas, et siinne talupoeg on pärisori ja senised õigused kaotati. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Metsa üle oli aadlikel seaduse järgi rohkem õigust kui talurahval. Pärast Põhjasõda taastati Eestis pärisorjus kõikjal. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses. Mõisnikud võisid talupoegi osta, müüa, vahetada ja pärandada. Mõisnik võis karistada talupoega ilma kohtu otsuseta. Talupoja maa ja vara kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, nii palju kui mõisnik nõudis. Majanduselu mõjutas Rootsi tsentralistlik ja merkantilistlik majanduspoliitika. Euroopa kaubateede
Kõikjale minnes saadavad ta valed teda ning igal pool on ta erinev isiksus. Kuid mitte kõiki, keda Nipernaadi kohtab, ei taba halb õnn. Oma rännaku jooksul suudab ta kakluste tekitamise, südamete murdmise, pettuste ja põldude ujutamise kõrval ka inimesi kokku viia ja elusid päästa. Siiski pole need võrreldevad kogu kahjuga, mida rändur tekitab. Oma suvise rännakuga jõuab Nipernaadi käia parvega külas vaesel jõeäärsel talurahval, saada taluperemeheks, olla järgmises talus töömeheks, õhata koske, rikkuda ära Terikeste küla pidustused, olla elu päästnud mehe talus sulaseks, rannaäärses majakeses puhata ja muidugi mitmele naisele valetades ligi pugeda. Kõik see lõpeb aga Toomase naise ettearvamatu välja ilmumisega. Proua Nipernaadi saab teada kokkusattumuse teel oma mehe asukoha ja läheb talle järgi.
sunnismaiseks Talurahva elujärg oli päris kehv Elati korstnata suitsutares, kuhu talvel pidid ka loomad ära mahtuma. Peamiselt söödi leiba, jahukörti ja kala. Palju oli näljahädasid Kõige raskem näljahäda oli 17.sajandi lõpul, millal suri umbes viiendik rahvast Rootsi püüded Liivi JA Eestimaad Rootsistada Rootsi kuningad piirasid aadli õigusi ja andsid Eesti talurahvale samu õigusi, mis oli Rootsi talurahval Oma õiguste kaitsmiseks mooodustasid aadlid rüütelkonnad Karl XI sai lõpuks Baltikumi täielikult oma võimu alla Sissetulekute suurendamiseks võeti mõisnikutelt mõisad tagasi Riigi huvides oli see, et talupojad ei laostuks ning selleks tehti koormisi kergemaks. Talupoeg ei sõltunud enam nii väga mõisnikust ja tänu sellele mäletatakse Rootsi aega, kui head ja õnnelikku aega Vaimuelu Rootsi ajal
1620. a oli Eesti rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. Väga paljud talud oli sõdade tõttu maha jäetud ja maa oli harimata ja võsastunud. Küladesse oli vaja rohkem inimesi saada, et elu jälle normaalseks saaks muutuda. Selle teostamiseks vabastati kõik ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Selline teguviis töötas ja rahvaarv hakkas jõudsasti kasvama, isegi välismaalasi oli Eesti aladel päris palju. Ma arvan, et nende esimese kolme aasta jooksul oli talurahval elu päris hea, mis võib ka üks põhjus ,,vana hea Rootsi aja" nimetamiseks, kuid see, mis edasi tuli, ei olnud enam nii tore, kui alguses paistis. Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Talupoeg pidi teatud arvu
mööblit.Talurahva lapsed käisid riides linast kletidega ja poisid linast püksdega ja pluusiga.Mõisniku lapsed ,aga suurte puhvis ja uhkete kleitidega.Ega moisnik ei maksnud töötajatele peaegu üldse palka.Põhimõtteliselt tegid nad tööd ilma rahata.Talu rahvas tegi o tööd igasuguste töö riistadega.Kui neil oli natukenegi vaba aega siis nad püüdsid perele söögiks ja tagavaraks igasusguseid kalu. Nad töötasid põldude peal hobuse ja adraga vms harimis riistaga.Kui oli talurahval endal mingi põld siis nad samuti kündid või harisid põldu hobusega või käsitsi ,aga neil polnud uusi tööriistu kuskilt võtta ,siis nad pidid need ise tegema.Kui pereisa oli kodust eemal või mõisnikke juures tööl liikusid mustlased ,kes pakkusid talurahvale palju ja ilusaid kaupe pereema vahepeal ostis ikka midagi.Aga pereisale see ei meeldinud kui juhul pereema ostis midagi siis ta ütles om lastele ,et ärge öelge isal ,et ma midagi ostsin ,kui isa koju jõudis siis
loomingus. Ludwig van Beethoven, Sebastian Bach, Max Reger, Richard Strauß. 13. Iseloomusta Venemaa kultuuripoliitilist olukorda 1917. aasta revolutsioonile järgnenud aastakümnetel. Võimule tulid bolševikud, tõusis Vene kodusõda. Punaarmee kehtestas võidupuhul Venemaa Nõukogude Vabariigi. Esines korduvaid näljahädasid, milles hukkus või lahkus riigist miljoneid inimesi. Talurahval keelati kauplemine ning kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Toimusid koonduslaagrid, inimesed surid haigustesse. Meessoost kodanikud suunati väkke. Riigipead pühendusid majandusele, kultuurielu polnud niivõrd oluline. 14. Millise Žanri ühe silmapaistvama esindajana on D. Šostakovitš läinud maailma muusikaajalukku? Sümfoonia – kirjutas 15 sümfooniat. Ta oli üks 20.sajandi silmapaistvamaid sümfoniste. 15
aluse kindlamalekoolikorraldusele. 1838.a. loodi Tartusse Õpetatud Eesti Selts, millest sai eestialaste uuringute keskus järgnevatel aastatel. 1840. aastate usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestis veel lisaks õigeusu maarahvakoolid. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. Rahvahariduse lünklikkust püüti siin korvata pühapäeva- ja paranduskoolidega ning rändõpetajate tegevusega. Üleüldse oli 19.sajand Eestlastele üks suur muutuste sajand. Talurahval oli võimalus haridusele ning nad tundsid ennast natukenegi vabamalt, tänu seadustele.
12. Tööstus ja linnad. Millised tööstusharud olid esindatud, Kreenholm, raudtee mõju linnadele ja kaubandusele, metskapten, kadakasakslane. Puidu, -paberi, -keemia -ja laevatööstus. Kreenholm- Narva puuvilla manufaktuur. Tänu raudteedele hakkas arenema kaubandus, raudtee äärde tekkisid asulad ja jaamad. 13. Vaimuelu: seltsid, tartu Ülikool, Struve, Baer, eesti kirjakeele areng, laulupidu, Postimees järjepideva ajakirjanduse algus. Talurahval tekkis rohkem vabaaega ning hakati looma seltse. 19. sajandil taasavati Tartu Ülikool. Struve- füüsik ja astronoom, kes esmakordselt mõõtis tähtede kaugust. Baer- embrüoloogia rajaja. 19. sajandil suurenes raamatute kirjutamine jms tänu seltsidele. J. Voldemar Jannsen on eesti kirjakeele rajaja, kes andis välja ajalehe. Toimus Eest esimene laulupidu, mis muutis rahva ühtsemaks. 14. Rahvuslik ärkamisaeg mõistena
- teokohustused omandasid järjest suuremat tähtsust. - talupojad muudeti sunnismaiseks - talurahva elujärg oli üsna kasin - elati korstnata suitsutares, kuhu pererahva kõrval pidid talvel mahutama ka loomad -peamiseks toiduks oli rukkileib ja jahukört ning leivakõrvaseks kala - liha ja piim oli laual väga harva -ikaldusaastad -näljahädad -Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vaba. - kuningavõim oli huvitatud talupoegade ülemäärase koormise tõttu ei halveneks seisund - talupoegadelt ei nõutud kirjapandust suuremaid koormisi - võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole andis talurahvale senisest tugevama õigusliku kaitse -õpetati lugema
omad seadused. Tol hetkel valitses Eestit 6 riiki, mis neist suurim oli Saksa ordu. Kolmandaks miinuseks oli talurahva seis ja pereelu. Talurahvas oli kohustatud andma üks kümnendiku oma saagist valitsejale. Nad ei tohtinud ka enda elukohast ära kolida ega ka kauaks ära minna, vahepeal võeti ära isegi liikumisvabadus ehk ei tohtinud uhugi ära minna. Iga talurahva suguvõsa elas ühe katuse all ehk igas majas/talus elas 10-20 suguvõsa liiget. Rasketel aegadel võeti talurahval ära ka nende talud/majad. Peale jüriöö ülestõusu, mis algas 23. Aprillil aastal 1345 ja mille põhjuseks oli see, et eestlased kartsid vabaduse kaotamist. Halvenes eestlaste õiguslik olukord ka veelgi rohkem. Kõik õigused, mis olid enne Jüriöö ülestõuse, läksid üle Saksalastele ja lisaks lisati eestlastele juurde uusi seadusi. Eestlaste kaotuse põhjuseks Jüriöö ülestõusu ajal oli see, et 4 Eesti kuningat ei langetanud enda otsused targalt ning
sajandil kui hakkas levima deism. Tähtsamad valgustajad Montesquieu, Voltaire ja Rousseau pilkasid katoliku kirikut, prantsuse seltskonnaelu ja elupahesid. Selle tulemusena olid valitsejad haritumad ja väitsid et on võimul selleks et teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist hüveolu kogu ühiskonnas. Valgustatud absolutistlikud valitsejad olid Katariina II, Gustav III, Friedrich II. Karl XI tahtis anda Eesti talurahvale peaaegu samu õigusi mis olid Rootsi talurahval, kes olid vabad. Aadlilt võeti tagasi riigi poolt annetatud maad, millega käisid kaasas ka talupojad. Talupoegade elu muutus paremaks. Koormised seati vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Anti õigus pöörduda Rootsi kohtu poole. Talupojad ei sõltunud enam mõisnikust nii väga. 17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga ja käreda pakasega. Rahvas hakkas arvama et see on Jumala kättemaks Boriss Godunovi eest
Võõrvõimude vahetumine 16. Ja 17. Sajandil Võõrvõimud vahetumine tõi endaga kaasa suured muutused eesti rahva elus. Vabaduse saavutamine oli võimatu ja võõrvõimuga muutus talupoegade elu vägagi raskeks. Kuid ei maksa rääkida ainult negatiivsetest külgedest, sest näiteks talurahval avanes võimalus haridust saada, seda nii kiriku kui keele vallas. Samuti muutus eesti üha enam atraktiivseks kaubanduspunktiks, ning majandus hakkas tasapisi ülesmäkke minema. 16.sajandi algusaastatel, mil Eesti alad kuulusid Vana-Liivimaa alla, leidis aset teoorjusliku mõisamajanduse hoogne areng. Seda soodustasid head tingimused vilja eksportimiseks läände tänu merekaubanduse arenemisele ning mõisnikel tekkis majanduslik huvitatus oma põldude laiendamiseks
Kauba vahetus oli vägagi tulus, seda tõendavad maasse peidetud hõbemündid. Kaubandusse lisandus ka Hansa Liit, kuhu kuulus Eesti linnadest: Tallinn, Uus- Pärnu, Viljandi ja Tartu. Pärast vabadusvõitlust hakkas kujunema suurem kihistumine ning koormiste erinevus. Suurem osa olid talupojad, kes pidid maksma ülikutele andamit. Väike osa kohalikke olid vasallid ja osad saksastusid. Need, kes olid talupojaseisuses olid esialgu isiklikult vabad. Tasuti ka viljakümnist ja kirikule makse. Talurahval oli jätkuvalt olulisel kohal põllumajandus, oli kolmeväljasüsteem, adramaad ja maaharimine. Peamiseks uuenduseks oli vesiveskite teke. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus, kus metsa arvelt hariti uusi põllumaid. Lahutamatuks osaks jäi siiski karjakasvatus. Ristiusustamine, kus muinas usuks põimus katoliku usuga. Suhted Liivimaa riikide vahel olid pingelised, linnas oli võimuorganiks raad. Muistse vabadusvõitluse kulg muutis kõvasti eestlaste eluolu ja maailmapilti. Rahvusena
maa saatus ja heaolu rohkem, kui teisi töölisi. Teised tulid ja läksid nagu endal vaja, kuid peremees oli seal selleks, et jääda. Sama asi kehtib ka praegu näiteks firmade näol. Samas ei teagi, kas töö ongi elus kõige olulisem. Kindlasti on tähtis see, et inimene armastaks oma tööd ning ei teeks seda puhtast kohustusest või ainult raha pärast. Kuid keegi ei tea kunagi, mida elu toob, ning võib olla ei ole muud võimalust. Raamatust oli näha, et talurahval ei olnud muud võimalust, kui oma põllul tööd rügada. Praegusel ajal on aga erinevaid valikuvõimalusi ning leitakse meelepärane. Mõne inimese jaoks on töö ainuke asi tema elus, teise jaoks on see aga teisejärguline. Igaüks saab omamoodi hakkama ning kõik oleneb inimesest. Arvatavasti on töö mingil määral hea elu võti, kuid on ka teisi võimalusi...
· Keskseks instantiks vallakohus (3 liiget 1 talumeeste, 1 mõisniku ja 1 sulase valitud ) · Lahendati tülisid, tegelesid mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasiid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. · Vallakohtud muutuvad hiljem kogukonna kohtuteks ning likvideeritakse kohtureformiga 1899. · Lisaks vastutati kogukonnana magasivilja ja vaeste abi eest. · Külakord ja vaestemajad. · Pärast pärisorjuse kaotamist oli talurahval piiratud vabadus. · Ilmapassita ei tohtinud kuskile minna. · 1863 passikorralduse seadus.' · Kaasnesid välja ränded. 4. Muutused majanduses 19. sajandil: a) põllumajandus; b) transport; c) tööstus. a) Põllumajandus · VILJATOOTMINE viin (vene kroonu, maakõrtsid) · Viina hakkati tootma kartulist ( oli odavam ) · Kartul jõudis ka talupoja põllule ja toidulauale. b) trantsport · 19. Saj arenes kiiresti laevandus ja paadikaubandus
levitada kirjanduslikku haridust läbi usuteemaliste raamatute. Tartusse loodi 1632, aastal Eesti esimene ülikool- Tartu Ülikool. Lisaks hakkas õpetjatele ja köstritele haridust andma B. G. Forselius, ning tema haridusprogrammi tuntakse kui Forseliuse seminari. Kui enne oli puudus õppekirjandusest ning õpetajatest, siis see probleem hakkas vaikselt taanduma. Seminari õppeaeg oli kaks aastat ning seda anti tasuta. Forseliuse seminar aitas talurahval kiiremini lugema õppida ning muutis rahva senisest palju haritumaks. Rootsi ajal oli väga aktuaalne teema "nõidade" hukkamine. Kuna inimesed kartid uuendajaid ja kõike, mida nad ei mõistnud, siis hakati paljusid pidama nõidadeks. Tihtipeale hoiduti näiteks teadlastest, kuna nad tegelesid milllegi uurimisega, mis oli tavainimeste jaoks lihtsalt liiga arusaamatu. Nõidadeks peeti ka tarku, kes tegelesid teiste ravitsemisega ning kahtlustele järgnesid ka enamasti karistused
rendilepingutega. Esialgu ei toonud uus talurahvaseadus mingeid märgatavaid muudatusi, endiselt võis tegeleda vaid põlluharimisega, vabaduse kasutamisvõimalused olid napid- mõisnikke võis vahetada aga linna elama mineku ja kubermangust lahkumise lootus puudus, kuna linna minekuks oli nõutud vähemalt 120 000 meeselanikku ning kubermangu piiri ületamiseks 140 000. Nende numbriteni ei küünditud. Loodi talurahvakogukonnad ehk vallad, kuhu valiti ka esindajad. See oli magus samm ja talurahval oli suurem sõnaõigus. Kui taluharijate pere soovis liikuda ühest kogukonnast teise, oli vaja valla luba, mida aga kinnitas mõisnik vaid siis kui lahkuja perel polnud võlgu. Lahkuja pidi lisaks leidma ka kellegi, kes maksab tema eest järgmisel hingeloendusel pearahamaksu. Inimestele hakati panema priinimesid (perekonnanimesid). Liivimaa kõigil talupoegadel oli 1826. aastaks priinimi ja Eestimaa talupoegadel 1831. aastaks. Talu kasutamiseõiguse pärandamine ei säilinud,
mindud Puuaiasõda – talupoegade ja soldatite vaheline kähmlus Vene-Rootsi sõda 1788-1790 Rootsi tahtis ikkagi Eesti alasid, 1741-1743 katse lõppes alade kaotusega Soomes 1788 alustas Gustav III uut sõda, kasutades Türgi-Vene sõda 1790 Paldiskis, Tln vallutamine ebaõnnestus loodeti Balti aadlile, kuid olid truud tsaarile, talurahvas aga ootas rootslasi talurahval lisakohustused 29. Vaimne kultuur 18. saj Kultuurimõjutused 18. saj tihenesid kultuurisidemed Sm-ga Luteri kirik Põhjasõja-järgsetel a rasked tingimused, teoloogilist haridust ei saanud, kuna TÜ suletud kiriku mõju kahanenud, kirikuelu Liivimaal juhtis kindralsuperintendent, Eestimaal üks maanõunikest, rüütelkondade vahelesegamine Pietism Sm-l alguse saanud
Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. Olukord peale sõda Talupoeg on jätkuvalt pärisori, keda mõisnik võis müüa, vahetada ning pärandada nii nagu iga teist mõisa vara. Talupoja maa ja vara kuulusid mõisnikule. Maa kasutamise jaoks tuli talupojal täita mõisakoormisi, mille suurus ei olnud fikseeritud. Talupoeg oli õigusteta pärisori! 18. sajandi II pool Positiivsed määrused (al 1765): · talurahval õigus vallasvarale; · mõisakohustused täitnud talupojal oli õigus oma ülejäänud vilja müüa jne; · mõisnik ei võinud enam määrata ega tõsta koormisi oma suva järgi; · karistamise ülempiiriks 30 vitsa- ja kepihoopi; · talupojal oli õigus mõisnikku kohtusse kaevata, kui viimane seadusi ei täitnud. Talupoeg oli aga ikkagi jäänud mõisniku meelevalda ning riik ei nõudnud määruste täpset täitmist. 1784
normeeriti teokoormisi ning keelati talupoegade müük ja võõrandamine. 1816/1819 seadustega kaotati pärisorjus. Liikumisvabadus oli veel piiratud, kuid talupoeg võis omada vallas- ja kinnisvara. 19.sajandi keskpaigas vastuvõetud seadustega vabanesid taluinimesed tööst mõisapõllul, teorendilt mindi üle raharendile ning avanes talude päriseksostmise võimalus. Ühtlasi keelati mõisnike kodukariõigus. Kuigi talurahval oli siiski veel mitmeid koormisi ja kohustusi, oli ta siiski saanud isiklikult vabaks. Talupoegade jõukus kasvas. Algas talude päriseksostmine. 1863.aastal kehtestatud passiseadus andis täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Oma talud jäeti maha. Kuna ees ootav tegelik olukord polnud sootuks nii muinasjutuline kui seda loodeti, pöörduti õige pea tagasi oma koju. Tööstus ja kaubandus arenes jõudsalt
Talupojad olid kõik sunnismaised ning pidid elama seal koos oma naise ja lastega. Neil oli kohustus maksta renti ning teha teotööd. Pideva töötegemise tõttu kannatas aga nende seltsielu, neil polnud ka eriti võimalusi osavõtta kultuuriüritustest. Suurem osa talurahvast olid kirjaoskamatud kuid sügavalt usklikud. Talupojad kandsid linasest või villasest kangast rõivaid, mis olid tumedat värvi. Võrreldes linlastega oli talurahval söögi valik palju väiksem, põhiliseks söögiks oli leib ja puder, mille juurde joodi kalja või õlut. Liha söödi väga harva, see oli suuremate pidustuste ajal. Kala said nad aga tihedamini. Feodaalid elasid hästi kindlustatud linnustes. Nende lemmiktegevuseks oli jahipidamine, kust saadi ka liha toidulauale. Feodaalide toidulaud oli samuti rikkalik, söödi erinevat liha, saia ning joodi veini. Riided olid neil linasest või puuvillast.
- Talupojad pidid kindlustöödele appi minema, neil oli sõjavägede majutamis- ja küüdikohustused. - Talupoegi värvati Rootsi sõjaväkke, mindi ka vabatahtlikult. Olukord peale sõda: - Talupoeg pärisori, mõisnik võis müüa, vahetada, pärandada nagu muud mõisa vara. Talupoja maa ja vara kuulusid mõisnikule. - Maa kasutamiseks pidi tp. tegema mõisakoormisi, mille suurus polnud fikseeritud. - TALUPOEG ON ÕIGUSTETA PÄRISORI. 18. saj II pool: - 1765. positiivsed määrused: - talurahval õigus vallasvarale - mõisakohustused täitnud talupoeg võis enda ülejäänud vilja müüa vms - mõisnik ei võinud enam oma suva järgi koormisi määrata ega tõsta - karistamise ülempiir 30 vitsa- või kepihoopi - talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata, kui viimane seadusi ei täitnud Kuid talupoeg jäi ikkagi mõisniku meelevalda ja riik ei nõudnud määruste täpset täitmist. 1784. a kui seati sisse pearahamaks ja kehtestati asehalduskorraldus, tõlgendasid talupojad
Liivi ordus saavutas ülekaalu Poolale sõbralik rühmitus. 9. Kuidas suhtusid talupojad sõdivatesse pooltesse? Nad tapsid üksikuid sakslasi ja põletasid nende mõisaid. Venelastele nad olid abiks, kuna nemad olid nede vaenlaste vaenlased. Nad olid sõja alguses neile teejuhtide ja luurajatena. Hiljem selgus et Vene võim üritab mitmesuguste soodustustega mõisnikuid enda poole meelitada ja seejärel jäi talurahval vaid ise enda eest seista ja 1560. aasta septemris algaski talupoegade ülestõus. 10. Selgita, kuidas oli muutunud Liivmaa poliitiline jaotus 1561. aastaks? Põhja Eestis oli kehtestatud Rootsi võim. Liivi ordu lakkas olemast. Lakkas esksisteerimast Saare Lääne piiskopkond ja Saaremaa liideti otseselt Taaniga. 11. Mis oli 7 aastane Põhjamaade sõda? 1563. aastal paisus Rootsi ja Taani kuningakoja veheline konflikt Seitsmeaastaseks
*19. saj tekkis mõisa kõrvale talurahva omavalitsus vallakogukond. 1. keskne institutsioon vallakohus (3 liiget, kes lahendasid talupoegade tülisid) 2. talupoegade vastutus magasivilja varumisel viljavaru, millest sai häda korral laenu võtta 3. vaestehoolekanne toetati ühiselt töövõimetuid ja puudust kannatavaid inimesi 4. kogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestis talitaja koos abimeestega, Liivimaal 2 vöörmündrit. 5. Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste täitmise eest. (koormised nt teede korrashoid, magasiaida ja kooli ehitamine, kirikumaksud jne) *Talupoegade koormised mõisnikule: 1) teotöö 2) naturaalandam 3)rahamaks *Riiklikud koormised: 1) pearahamaks 2)nekrutiandmine 3)teenistus maakaitseväes 4) üldine sõjaväekohustus 5) Talude päriseksostmine 1850. a Lõuna Eestis (Viljandimaal) 1860-1870 Põhja-Eestis 20. sajand - Saaremaa 6) Passiseadus 1863. a õigus taotleda pass
· Pärit Rootsist · Vastutas ka Soome okupatsiooni eest George von Browne · Liivimaa kindralkuberner 1698-1792 · Pärit iirimaalt, spartalike eluviisidega sõjaväelane · Katariina II poliitika elluviija · Asehalduskorra ajal asehaldur · Püüdlused eesti talurahva olukorda kergendada ja arendada kooliharidust · 1765 aasta aprillis kinnitas ta positiivsed määrused talupoegade heaoluks · Browne positiivsed määrused: talurahval õigus vallasvarale, kui talupoeg oli täitnud mõisakohustused võis ta ülejäägi vabalt turustada, mõisakoormistele seati kindlad piirid ja mõisnik ei võinud neid tõsta oma suva järgi, seati 30-ne hoobine talupoja ülemkaristuspiir, anti õigus kaevata mõisniku peale Katariina II · Vene tsaarinna 1729-1796 · Tühistas Balti erikorra ja asendas selle asehalduskorraga
sündivaga. Kõigil olid oma ülesanded kes pidi vanemaid põldude harimisel aitama, kelle ülesandeks oli loomade karjatamine, kes oli sunnitud oma väiksemate õdede-vendade eest hoolitsema. Kõiksugused teadmised ja oskused omandati pereliikmetelt õppides, raamatud ja õpikud olid sel ajal luksus ning harva oli peres ning ka kogu külas inimesi, kes kirjakeelt mõistsid. Sajanditetagune kord ei nõudnud laialdasi teadmisi, talurahval puudus isegi võmalus tarkuseid omandada. Tänapäeval on see aga väljapääsmatu. Oma igapäevaelus puutuvad enamik minu eakaaslastest kokku kooliga. See on koht, kus oleme sunnitud käima, et edasises elus midagigi saavutada nii see on, kuid kuidas noored seda väärtustada oskavad? Üsna tihti kuulen kaasõpilaste suust nurinat ja rahulolematust selle kohustuse üle. Paljud ootavad juba aega, et saaks tööle asuda ning ise omale raha teenida, elada iseseisvat elu.
väljas. Samuti tuleb saada oma truukspidamistest üle ning mõelda kasvõi oma lähedastele, mida minu arust Timo väga ei teinud. 5. Teose ainestik on ajalooline, mis on kujunenud 19 sajandil. Probleemide rohkus, probleemid on keskmes. 6.Minu arvates oli teos huvitav ajalooliselt, sest sellised sündmused ning tegelased on ka reaalselt aset leidnud. Ning väga tore oli tutvuda sellise ühiskonnaga, kus riiki valitses keiser ning tehti suurt vahet aadlikul ja talurahval, see on midagi seesugust, mida tänapäeval enam ei kohta.
Liivi ja Venemaa vahel. Mõnelmääral ka Rootsi. 5. Kust otsisid eestlased abi Liivi sõjas? Poolast. 6. Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas? Nad tapsid üksikuid sakslasi ja põletasid nende mõisaid. Venelastele nad olid abiks, kuna nemad olid nede vaenlaste vaenlased. Nad olid sõja alguses neile teejuhtide ja luurajatena. Hiljem selgus et Vene võim üritab mitmesuguste soodustustega mõisnikuid enda poole meelitada ja seejärel jäi talurahval vaid ise enda eest seista ja 1560. aasta septemris algaski talupoegade ülestõus. 7. Nimeta Liivi sõja tulemusi. Liivi ordu hävitati. Põhja-Eesti Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Saaremaa Taanile. Liivi sõda lõppes Pljussa vaherahuga 1583.aastal. Liivi sõjaga lõppeb keskaeg Eestis. Eesti kolme kuninga valduses- TABEL!!! 1. Nimeta, mis kuningate vahel oli jaotatud Liivimaa pärast Liivi sõda. Poola
Haritlased asutasid lugemisringe ja teadus-ühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased, pastorid ja kooliõpetajad. Enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline talurahvale eestindati ja mugandati teiste maade kirjandusest lihtsa sisuga rahvaraamatuid ja nõnda kujunes eesti talupoja lugemisvara sisult samasuguseks, nagu see oli Saksamaa talurahval. 18. saj lõpul alanud jutu- ja õpetuseraamatute ilmumine jätkus 19. Saj alguses. Nii ilmus Karja pastori Friedrich Willem von Willmanni raamatu ,,Juttud ja teggud" (esitrükk 1782), kolmas trükk 1804. a uue tiitliga ,,Juttud ja Moistatussed". Jutukogu 1804. aastal trükitud kolmas väljaanne on Otto Reinhold von Holtzi poolt tallinna keelde pandud ja ümber töötatud. Välja on jäetud kolm Willmanni valmi ja lisatud neli uut juttu. Willmanni raamatu
,kuidas nad naisteks riietudes taludele tööd tegid ja selle eest söögiraha said.Redupaikadest on värsse ,kuidas lauta oli ehitatud punker juhuks kui Nõukogude sõdurid „regulaarset kontroli“ metsavendade ja redutajate pärast tegid.Metsavenna ametis olles valmis neil ka ühevaatuseline lühiooper ,mille nimi oli samuti „Lõhmussilla“ seda kandsid nad ,siis kodutalus ette.Kodutalu oli siis nende punkrist 4 km kaugusel ja seal nad enda enamus aega redutasid ja aitasid talurahval tööd teha.Luuletuse ja ooperi mõtted kattuvad. Luuletus „Haarang“ räägib siis nende punkrist ühes talus ,mis oli neil väga hubaseks muudetud.Elati koos lammaste ja muude pudulojustega.NSV sõdurid jõudsid nende asukohani ja neile tehti haarang.Ehk siis Alliksaar kirjutab enda luulet väga palju reaalsusest ja enda elulisestest kogemustest.See periood on siis Alliksaare loomingulise põhja poolest kõige tuntum ,sest viimati
1) 20. saj. Algusele iseloomulikud jooned. Oska tõestada, et 20. Saj alguses kujunes areng progressi suunas või vastupidi. Oska näha, et areng oli vastuoluline. *Maailma valitses Euroopa. Peale Euroopa veel 2 iseseisvat riiki: Jaapan ja USA. *teaduse ja tehnika areng *Tühistati seisuslikud eesõigused *turumajanduse levik *liberaal-demokraatliku riigikorra levik* Rahvusküsimuse teravnemine-talurahval tekkis oma haritlaskond ja keskklass, mis tõi kaasa rahvusliku liikumise, väikerahvad tahtsid saada oma riiki või saavutada autonoomiat.*Imperialism suurriikide soov valitseda maailma üle, riigi soov laiendada oma piire luues kolooniaid. *tööstuse areng *linnastumine *Massikultuuri tekkimine *Kodanlus(Keskklass)*töölisklassi ehk proletariaatide teke *sterigid-töölisklassi olukorra parandamine, taheti vana korda asendad sotsialistliku korraga
Paljusid laevu juhtisid metskaptenid ehk merekoolihariduseta kaptenid. Suureks sissetulekuallikaks sai salakaubandus. Põhja-Eesti ranniku talupojad vahetasid Soomes vilja soola vastu, mida sai läbi Eesti suure hinnaga Venemaale maha müüa. Suure huvi tõttu asutati üle Eesti merekoole ning juba aastal 1868 tegi esimene eestlaste laev reisi Ameerikasse. 1863 kehtestatud passiseadus lubas talurahval üle kogu Vene impeeriumi reisida ja elama asuda, paljud eestlased asusid elama Peterburgi(64 tuhat) ja Pihkva kubermangu(25 tuhat). Suurimaks tööstusettevõtteks Eestis kujunes 1858. aastal Narvas rajatud Kreenholmi manufaktuur, kus töödeldi villa ning kuni 19. sajandi lõpuni jäi Narva Eesti tähtsaimaks tööstuskeskuseks. Kaubandus oli elavam sadamalinnades nagu Pärnu ja Tallinn. Talupoegade kanda jäid vähem tulutoovad tegevusalad. Need eestlased, kes
hukati. Hupel Nimekaim Eesti aja valgustaja. Ta tutvustas oma raamatutes Baltikumi ajalugu, loodust ja kultuuri. Ta hakkas koos kohaliku arstiga Põltsamaal välja andma Eestikeelset ajalehte. Herder Saksamaa kuulsamaid valgustajaid. Tema äratas huvi siinse rahvaluule vastu. Tema vahendusel jõudsid Eesti ja Läti rahvalaulud esimest korda Euroopa lugejani. Merkel Valgustaja. Ta suutis vapustada kõiki Euroopa lugejaid, siinse talurahva olukorraga ja tutvustas kui julm elu talurahval Eestis on. Galilei Ta oli andekas Itaalia teadlane, kes väidetavalt pani teleskoobi kirjelduse kokku uue ja veel parema teleskoobi. Ta kutsus teadlasi üles, tegema katseid mitte toetuma eelmiste põlvkondade autoriteetidele. Lisaks tõestas ta M.Koperniku oletust, et maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese. Newton inglise teadlane, kes suutis muuta tõsiselt senist maailmapilti. Ta leidis seletuse
Valgustusajad pidasid inimese põhiolemuseks mõistust ja uskusid, et teadmiste levitamise kaudu on võimalik ühiskonda muuta ning selle koraldust parandada. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvala hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ja nõnda kujunes eesti talupoja lugemisvara sisult samasuguseks, nagu see oli näiteks Saksamaa talurahval. Esialgu oli ilmalikke juturaamatuid vähe, nende hulk hakkas kasvama 1830. aastatel. Didaktilise kirjanduse kõrvale sugenes ka põneva süzeega meelelahutuslikke raamatuid. Olulised estofiilid, nende panus Otto Wilhelm Masing- tahtis anda talupoegadele uusi teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama. Rahvale mõeldud raamatud pidid olema esmajoones õpetlikud, harivad. Tema tähtsaim teos
väljaastumisi · Konfliktid patritsiaadi ja tsunftide vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta · Kuna abielluti suhteliselt hilja, levis linnades prostitutsioon · Lihtrahva abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia alusel, linna aristokraatia abielud perepeade kokkuleppel murdeealiste tüdrukutega · 23.3 · Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal · Vallasvara omas linlaste rikkuses suurema osa kui feodaalidel või talurahval · Rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu · Luksusmäärused olid liigse ja mitteseisusekohase toretsemise vastu · 23.4 Linnapidustuste kavas näitemängud (müsteeriumid) religioossetel teemadel (,,Aadama mäng") Linnakirjandus värsivormilised lühilood (fabliood); prantsuse eepos ,,Rebaseromaan" · Domineerisid ilmalikud motiivid · Pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ja elukutsete esindajaid · Tegelased saavutasid edu mitte jõu vaid kavalusega
Hindrik Prants ,,Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi" I. 1. Raamatus kirjeldatakse põhiliselt Hindriku kodukihelkonna ning Võru- ja Tartumaa eluolu. Peategelane Hindrik Prants elas 19-20. sajandi, mil eestlaste olukord oli nigel ning elu vaesemal talurahval oli raske. Kuna söögiks pidi kõike endale ise kasvatama, oli suureks probleemiks söögi nappus, sest sellel ajal valitsesid Eestis vahel äärmuslikud ilmastikuolud, suur külm või põud. Inimestele valmistas pahameelt ka teotöö ning see, et mõisnikud ei hoolinud talurahvast ega nende kehvast olukorrast. Raha eest osteti ainult hädatarvilik, esijoones rauda ja soola. Lisaks kõigele, pidi rahvas maksma ka ,,pääraha", mis oli küll väike, kuid siiski tähendas inimestele palju
loominguga panid aluse eesti rahvuslikule kunstile ja kelle kaudu eesti kunst hakkas tuntuks saama rahvusvahelises ulatuses. Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal. Tema isa, Iisrael Adamson, oli meremees. Ühel tormisel ööl hukkus tema laev suures tormis ja lained uhtusid ta randa, kus ta leidis ulualuse Uuga Rätsepa väikeses rannatalus. Seal kohtus ta peretütre Kathariinaga, millele järgnes abielu. Amandus oli abielupaari teine laps. Eesti talurahval oli suur langus. Paljud Uuga Rätsepal elanud mehed olid meremehed, siis said nad merendusega leiba teenida. Püügist pidid nad jälle aga maksma mõisale maamaksu, mis oli iga aasta sama, olenemata püügist. Ka Iisrael Adamson tegeles merendusega, aga tulust ei jätkunud maamaksuks, sellepärast oli ka nende pere jaoks suur langus. Kord 1860.a läks Iisrael merele ja ei jõudnud enam koju tagasi. Nüüd oli pereemal raske kolme last üksi ülal pidada,
21. Kes oli Burchard von Dreileben, kes Bartholomäus Hoeneke? Saksa ordumeister Kroonika kirjutaja 22. Kellelt Jüriöö ülestõusul abi paluti? Millised olid ülestõusu tagajärjed? Venemaalt Kurnavad ja verised ning mõlemad pooled said majanduslikult kannatada 23. Millised õigused säilisid talurahval 13.-14. sajandil? Isiklik vabadus ja liikumisõigus (tekkisid linnad, asulad) Maavaldus ja pärandiõigus Saaremaal ja Põhja- Eestis vanemate juhtiv roll Õigus kanda relva (keelati pärisorjadele, mis näitab, et eestlased ei olnud pärisorjad) Sõjaline abijõud (kohustus kadus 14. saj. Jüriöö ülestõusu järel) Koormistest ülejääva toodangu turustamise õigus (raha liikus) 24
meeste jaoks tavalist nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis kasvasid vahel üle tänavalahinguteks ja lihtrahva väljaastumisteks. Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal. Kuigi jõukamatel linnaelanikel oli linnas kinnisvara ja sageli ka maavaldusi linna lähedal, moodustas vallasvara linlaste rikkuses siiski suurema osa kui feodaalidel või talurahval. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Korraldati karnevale ja näitemänge ning ka müsteeriume. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Linnakirjandust iseloomustavad kõige paremini värsivormilised lühilood-fabliood, mis pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid(kuulsaim teos "Rebaseromaan") Ristiusk ja kirik 1 Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usk jumala kõikvõimsusesse oli juurdunud kõigis ühiskonnakihtides
vahel. *Koloniaalvõimudest vabanemise võis anda kohalikele kommunistidele võimaluse haarata võim, kuulutada välja proletaaride diktatuur ja sotsialismi üles ehitamine. *venemaalt alguse saanud revolutsioonilised meeleolud levisid Euroopasse. 1919. oli Venemaal kehtestatud sõjakommunism: Nõukogude territooriumil kehtestatud ulatuslik sõjaliste majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks: *Talurahval oli toiduainete andmise kohustus. *Kauplemine keelati. *Jõukamtelt talupoegadelt võeti maa ja anti kehvikutele. *Tegutsesid laiade volitustega toitlustussalgad, algas kollektiviseerimine ja natsionaliseerimine. Samal ajal oli kodusõjas enamlaste vastase leeri juhtimine läinud valgekaartlaste kätte. 1919.aastal oli enamlaste olukord kodusõjas väga tõsine. 1920.aasta algul valgekaartlased purustati. Enamlaste võitu kodusõjas soodustasid: A) Punaarmee arvuline ülekaal
Need saateti külakorda- talust talusse. Hiljem hakati ehitama vaestemaju. Palju sõltus veel mõisnikust: ta oli kogukonna üldkoosoleku kokkukutsujaks ning kõigi otsuste kinnitajaks. Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Need kinnitas ametisse mõisnik õigusega nad ka tagandada. Mõisnik säilitas ka politseivõimu. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus vallareformiga 1866. Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste eest. Mõisakoormistest oli peamine teotöö, mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde abiteoks. Täitmist arvestati rakmepäevades. Teotööle lisandusid naturaalandamid ja rahamaksud. 19.saj keskpaiku järkjärguline üleminek teorendilt raharendile. 1868 kaotati teoorjus. Riiklikud koormised: pearahamaks ja nekrutiandmine. Pearahamaks: kehtestati 1783. määraga 70 kopikat igal meeshingelt, muutus ajaga viiekordseks.
6) B.G.Forselius millal, kus ja milleks rajas kooli, tulemused · 1684. aastal asutati Tartu lähedale piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; · Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist; · Forselius koostas ise ka lihtsustatud vormis aabitsa; · Käis 2 õpilasega Stockholmis kuninga juures tõestamas, et talurahval on võimalik haridust omandada; · Kooli lõpetas 160 poissi ehk 160 uut koolitatud õpetajat ehk rahva haritus suurenes oluliselt; 6. Põhjasõda ja Balti erikord 1) toimumise aeg · 1700-1721 2) eeldused · Venemaa-Poola suhete paranemine; · Venemaa vaherahu Türgiga; · Suur näljahäda Rootsis; · 15-aastane kogenematu kuningas Rootsi troonil Karl XII 3) põhjused
annaabi.ee 
