Talurahva
muutused 19.saj I poolel.
T
alurahva muutusi oli 19.saj I poolel palju. Selleks ajaks oli Rootsi
aeg läbi. Siis kaotati pärisorjus ning tekkis palju seadusi
talurahvale.
Pärisorjus oli vaja laotada, sest mõisnikud soovisid majanduslikku olukorda parandada. Kõige esimesena kaotati orjus . 1870ndal aastal Preisimaale. Aadelkond pidi loobuma kõigist
õigustest talupoegade üle. Tänu pärisorjuse kaotamisele said
talupojad endile perekonna nimed.
Talurahvale tekkis
vallakogukond ning hiljem vallakohtud . Vallakohtud olid head, sest
nii sai talurahvas kaevata teiste eestlastepeale, kes olid midagi
varastanud või ülekohtut teinud. Vallakogukonna ül oli
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Heltsuuuu
Õppematerjali autor
Talurahvaseaduste põhjused/eeldused Põhjused: Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdadega kaasas käinud ühiskondlik murrang kujundas Euroopa senist elukorraldust. 2) Põhja-Saksamaal toimunud reforme ei saadud lõplikult ignoreerida ning pidi Balti aladel ka muudatusi läbi viima. 3) Kuulujutud kaotada pärisorjus Balti kirjameeste, vaimulike ning üksikute mõisaomanike seas levisid. 4) Olukord polnud halb kuid alati oleks olnud olla parem. 5) Paljud mõisnikud olid võlgades ning talurahvas oli raevunud. 6) Aleksander I ei tahtnud Venemaa mainet kahjustada ning pidi muutusi ellu viima. Eeldused: 1) Kaotada pärisorjus 2) Saada sama elatustase ning elustiil mis Euroopas ja Saksamaalgi. 3) Kõrgendada Venemaa mainet Euroopa vaates. Talurahvaseadused 1802/1804, 1816/1819 ja 1849/1856 2.1802/1804 talurahvaseadus von Bergi poolt pkutud talurahvaregulatiiv, ,,Iggaüks...". Tähtsaim säte oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Kui talupoeg oli oma koo
2 2. Asehalduskorraldus Eestis (1783-1796): · 1762 Venemaa troonile asunud keisrinna Katariina II eesmärgiks oli: - Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine - piirialade tihedam liitmine Venemaaga. See tähendas aga kohalike baltisaksa aadli privileegide e. Balti erikorra piiramist või kaotamist. Asehalduskord kehtestati 1783.aastal ning sellega kaasnesid muutused järgmistes valdkondades: · Muutused halduskorralduses: - Balti provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa), kummaski kubermangus 5 maakonda Eesti territooriumil. - Narva koos ümbrusega liideti Petreburi kubermanguga. - Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Eestisse jäi 12 linna; uuteks linnadeks said maakonnakeskused Paldiski (1783) ja Võru (1784). - NB
ülalpidamine. nekrutiandmise kohustus- ehk nn “verekümnis” on analoogne tänapäeva kaitseväele, kuid karmim. kogukondlikud koormised- maks talurahvale, mille tulud läksid teede korrastamisele, koolide ehitamisele jne. metskapten- ilma dokumentideta kapten. kadakasakslane- eestlane, kes omandas saksa keele ja kultuuri ning tahtis olla sakslane. 2. Pärisorjuse kaotamise eeldused a) Kriis mõisamajanduses- mõisnikute kulud olid kõrged b) Talurahva valgustus c) Aleksander I ideed. 3. Miks oli oluline anda talupoegadele vabadus ja otsustusõigus järk- järgult? a) Talurahvas kohaneks uue olukorraga aeglasemalt. b) Vältida rahutusi, mida riik kontrollida ei suudaks. 4. Kuidas olid seotud pärisorjuse kaotamine ja jätkuv kriis mõisamajanduses? a) Põlluharimisel ei võetud kasutusele uusi viise ja tehnikat. b) Orjad hakkasid mõistma enda positsiooni ühiskonnas ning hakati streikima. 5
Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519 Saaremaa Paldiski, Rakvere, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, Kuressaare, ! Narva ja Valga ! ülesanded struktuur
§29 Pietism, vennastekogudus, Ratsionalism Pietism uus usuvool Saksamaalt. 172030, valitsev seisund pastorkonnas. Luteri usu lähendamine rahvale, usu pähetagumine muutus selle arusaadavaks muutmise ja seletamise vastu. 1739täielik eesti keelne tõlge piiblist. Ratsionalism 18saj. Teisel poolel uus usuvool. Eesmärgiks sai rahva harimine ja valgustamine. Kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, pärisorjust. §30 talurahvaseadused ja talurahva vabastamine pärisorjusest Talude kasutamisekord L&E : pärandatav kasutamine Teokoormiste määramine L&E : viidi läbi teokoormiste normeerimine, koormised nii palju kui talu peremees suutis täita Koormiste määramiste alus L: maade hindamine ja mõõtmine E: fikseeriti koormised olemasoleval tasemel, koormised suuremad kui Liivimaal Töö iga L: mehed(1760) naised(1555) E: mehed(1560) naised(1560)
Kõige rohkem oli vene õigeusku astujaid Saaremaal, sest sealsed inimesed olid vaesed ja see oli nende päästerõngaks. 3)Ümberasumisliikumine(Peterburg, Siber, Kaukaasia, Kaug-Ida) Venemaal oli tühja ja viljakat maad · Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks vastutus magasivilja(magasiaidast võisid nad vilja laenata) varumisel ning vaestehoolekanne. · Vallakogukonna juhiks Eestimaal oli talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. · Talurahva koormised-mõisakoormised (teotöö), riiklikud koormised(pearaha), nekrutiandmise kohustus, kogukondlikud koormised · 19.saj II'st poolest ei pidanud eestlased enam näljahädasid kartma, sest hakati kasvatama kartulit · Vili ja viinamüük Venemaale · Mõisamajandus muutus. Pärast talude päriseks müümist ja teorenti ei olnud enam tööjõudu ja võeti palgatöölised-moonakad. · Hakati mõtlema masinate kasutusele võtmisele
kaubitseda 14.saj - 16.saj - Peale Jüriöö ülestõusu karistati talurahvast laialdaselt. Feodaalid hakkasid vähem arvestama talupoegade õigustega. - 14.saj lõpust võeti omavolilistelt äraminejatelt talupoegadelt trahvi. - Sõnakuulmatuse korral hakati tihedamini kasutama füüsilist jõudu ( ka sõjalist) - 15. saj tunti suurt huvi Eesti teravilja vastu ning kuna aadlikele oli see suur tuluallikas, hakkasid nad tõstma talurahva koormisi. - Eramõisates hakkas tähtsaks muutuma teoorjus, ordu- ja piiskopimõisates jäi tähtsamaks loonusrent. - kümnis ulatus kuni veerandini viljasaagist. - Mõisnikud hakkasid üha enam loonusrendi asemel nõudma raha. - 15.saj hakati pagenud talupoegi tagasi tooma või neid välja nõudma. Põhimõte: "MEES VÕI VÕLG" - 16. saj mindi väga paljudes eramõisates pea täielikult üle loonusrendilt raharendile. - TALUPOEG HAKKAS VASTU: esitas kaebusi mõisniku peale, hakkas vastu
majandusliku ülemvõimu. Keiser Aleksander I kinnitas uue Eestimaa talurahvaseaduse 23. mail 1816 ning Liivimaa talurahvaseaduse 26. märtsil 1819. Aadelkond loobus senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. Seega pidi talupoeg ka edaspidi teokohustusi täitma. Normeeritud koormised asendati "vabade" rendilepingutega, mis andis mõisnikule võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. Talurahva liikumisvabadust piirati veel pikka aega. Linna asumiseks või oma kubermangu piirest lahkumiseks talupojal luba ei olnud. Pärisorjusest vabanemisega kaasnes perekonnanimede ehk priinimede panek. Nimed pandi enamjaolt mõisnike poolt ning seega leivisd eestlaste hulgas saksapärased perekonnanimed. Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist. 19. saj esimesel poolel oli Eestis üle 1000 mõisa ning 60 000 talu. Mõis sai oma põhisissetuleku teraviljakasvatusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid