Hindrik Prants „Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi“ (1)

Q: Miks ta just Tartusse minna tahtis?

Vastus leiad õppematerjalist: Hindrik Prants „Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi“

Q: Kuidas näeb välja sõgesiku-mäng?

Vastus leiad õppematerjalist: Hindrik Prants „Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi“

Q: Mis sai nendest inimestest kes salaviina vedamise ja müügiga vahele jäid?

Vastus leiad õppematerjalist: Hindrik Prants „Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi“

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Miks ta just Tartusse minna tahtis?
Kuidas näeb välja sõgesiku-mäng?
Mis sai nendest inimestest kes salaviina vedamise ja müügiga vahele jäid?

Hindrik Prants
„Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi“


Raamatus kirjeldatakse põhiliselt Hindriku kodukihelkonna ning Võru- ja Tartumaa eluolu. Peategelane Hindrik Prants elas 19-20. sajandi, mil eestlaste olukord oli nigel ning elu vaesemal talurahval oli raske. Kuna söögiks pidi kõike endale ise kasvatama, oli suureks probleemiks söögi nappus, sest sellel ajal valitsesid Eestis vahel äärmuslikud ilmastikuolud, suur külm või põud. Inimestele valmistas pahameelt ka teotöö ning see, et mõisnikud ei hoolinud talurahvast ega nende kehvast olukorrast. Raha eest osteti ainult hädatarvilik, esijoones rauda ja soola. Lisaks kõigele, pidi rahvas maksma ka „pääraha“, mis oli küll väike, kuid siiski tähendas inimestele palju. Pääraha seadmise ajal oli mõisnik vahel siiski nii lahke , et tasus mõneks aastaks inimeste eest selle ära, et rahvas uuendusega harjuda saaks. Paraku sai maksmata jätmise eest karistada nind tavaliselt oli selleks peksmine. Hea asukoha tõttu oli Vastseliina kihelkonnas siiski asi mõnevõrra parem, kuna Riia- Pihkva postimaantee ja Venemaa lähedus suutsid talumeestele kaubandusega natuke lisa sissetulekut tekitada.

Peategelane Hindrik Prants sündis 12. Märtsil Võrumaal Loosi vallas taluperemehe pojana . Mees on öelnud, et temas olev „ajalooline soon“ on isaisade pärandus. Ta põlvnes sugukonnast , kus alati on tähelepanu pööratud ajaloolistele nähtustele. Kuna ta sündis taluperemehe pojana, oli tal lapsepõlv tihedalt seotud talupidamise ja põllutöödega. Teda oli ema poolt väiksena palju hellitatud kuigi ta ise seda eriti ei mäleta, sest tema ema suri ära kui poiss oli väike. Üsna varsti tuli perre uus ema ning Hindrik sai juurde viis venda, kellest täisealisteks kasvasid ainult kolm. Hindriku arvates jäi ta õdede puudumise tõttu hellusest ilma. Kuna maa-elus on kõigil alati toimetamist, ei tulnud ka Prantsil kaua oodata enne kui ta oma esimest tööd tegema määrati. Esimesteks ülesanneteks oli tal treimise juures tule näitamine, hane - ja seakarjas käimine ning mesiaias valvamine. Viimane talle muidugi meeldis, sest ta sai samal ajal aia ääres raamatuid lugeda. Tal ei hakanud kunagi igav, sest enamasti tegi ta neid töid koos teistega . Hindriku hariduskäik algas juba viiendal eluaastal kodus õppimisega, isa õpetas talle kõiki oma elutarkusi, esijoones lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Õppematerjale ei olnud sellel ajal eriti saadaval. Tema suurt kirge õppimise vastu näitab see, et ta veetis kogu oma vaba aja end harides. Ta luges raamatuid isegi öösiti kuuvalgel, kuid hiljem tunnistab , et see oli viga, kuna mõjutas tema silmanägemist. Koolis meeldis talle käia, ta oli kõigist teistest kõvasti targem ning vanemaks saades oli ta koolis vahel koguni „abiõpetaja“ rollis. Ta õppis saksa mõisakoolis ja Vastseliina kihelkonnakoolis lisaks emakeele suulisele ja kirjalikule oskamisele ära ka saksa keele ning mingil määral ka vene keele. Ta oskas väga hästi ka setu murret ning natuke vähem ka soome- ja rootsi keelt, mille ta omandas keskeas.

Hindrik Prants oli väga suur kirjanduse huviline ning see tekitas talle ka mingil määral probleeme. Tema vanemad tahtsid, et ta abielluks ning jääks oma koju taluperemeheks ning jätkaks pere traditsioone. Ta oli endas kindel, et ta ei võta endale naist kui see on kuidagi peale sunnitud, vaid ainult siis kui ta süda seda tahab. Mehele ei meeldinud see mõte, sest teda tõmbas ikka sinna raamatute ja ajakirjanduse poole. Pärast tema isa surma ei keelanud ega takistanud teda enam miski. Ta kolis Tartusse , mis oli tema suureks unistuseks. Ta elas seal kolm aastat ning tuli seejärel tagasi oma kodukohta Loosile, kus ta asus Jakob Hurda pooleli jäänud tööd tegema- ta hakkas koguma rahvaluulet. Ta sai sellega väga hästi hakkama ning peagi hakkas oma mõnesaja-leheküljeliste kirjutiste eest ka raha saama. Lisaks sellele toimetas ta ka ise mitut lehte ning tegi kirjutisi ka teistele ajalehtedele ning sai selle eest ka honorari. Ta suhtus oma töösse kirglikult ning kirjutamine ja teiste harimine pakkus talle ainult rõõmu ja rahuldust. Tema kirjutisi on avaldatud ka Saksamaal, Rootsis ja Soomes
Ta otsustas oma mälestused kirja panna alles oma „eluõhtul“. Kindlasti aitas sinna kaasa ka tema sõbra öeldud laused : „Hoolitse, et su rohkem mälestused ühes sinuga ei kaoks. Sellest oleks kahju.“ Mälestused jäid lõpetamata, sest enne saabus surm. kolmeköiteliseks teoseks kavandatud teosest ilmus ainult esimene osa, mis avaldati pärast ta surma.
Hindrik Prants suri 17. Novembril 1932 ning ta on maetud Rahumäe kalmistule.

Ma arvan, et tolleaegne ühiskond mõjutas tema valikuid . Kuna suur enamus talurahvast oli põlluharijad ja tegelesid põllunduse ning karjakasvatusega, ei tulnud alguses Hindrikule mõttessegi isale vastu vaielda ning hakata kirjandusega tegelema. Ta tegi traditsioonide kohaselt talutöid ja pidas talu üleval. Lõpuks sai ta siiski aru, et see töö temale ei sobi ja et ta kuulub kuhugi mujale. Ta rentis oma pärnduseks saadud pool talu ja müüs loomad maha ning läks Tartusse, et tegeleda sellega, milleks ta on sündinud.

Kõige rohkem mõjutas tema käekäiku see, et ta tegi valiku ning pühendus ainult õppimisele. Ta oli täielik karsklane ja kulutas oma raha ainult hädavajalikkudele asjadele ning kõige eest mis üle jäi ostis ta raamatuid. Ta tegi valiku talupidamisest loobuda ja kolida Tartusse, kus ta sai teha endale kõige sobivamat tööd.

Kõige enam meeldis mulle peategelase juures see, et ta ei hoolinud väga mida teised arvavad , ta tegi seda mida õigeks pidas ning ei lõpetanud koolis õppimist isegi siis kui ta juba teadis kõigest millest seal räägitakse. Ta oli ka väga kohusetundlik ning tegi kõike, mida kästi, ei valetanud ega vaielnud targematele vastu ning suutis teha õigeid otsuseid.

1)Miks ta just Tartusse minna tahtis?
Ma arvan, et kõigepealt oli tema suur soov kohtuda Kreutzwaldiga ning teiste tähtsate inimestega tema jaoks, sest ta austas neid väga ja tema suur soov oli nendega kohtuda. Lisaks oli tal ka Tartus tutvusi tekkinud ning seoses tema tööga oli see väga sobiv koht.
2)Kuidas näeb välja sõgesiku-mäng?
Mulle tundus see mäng huvitav ning kuigi autor on öelnud, et see mäng on küllaldaselt tuntud, ei ole mina sellest kuulnudki.
3)Mis sai nendest inimestest, kes salaviina vedamise ja müügiga vahele jäid?
Kuna salaviina vedamisest ja piiriületustest oli huvitavalt kirjutatud, tahaksin ma teada mis juhtus nendega, kes vahele jäid.

Tsitaadid ja tõlgendused
„Kae, säält tulõva’ vindläse teid ärä tapma !“ lk 10
Kuna vene rüüstajaid kardeti, siis üritati nende eest igal võimalusel põgeneda. Nad tapsid valimatult ja tegid tee peal suurt hävitustööd.
„“Org“ on juba ära võetud“ lk 18
Perekonnanimede panekul ei tahetud kunagi panna seda nime, mis oli kellelegi juba antud. Niisiis muudeti seda tavaliselt natuke, vahel anti inimesele nimelt pilkav nimi.
„Mis te must tahate, mul on ju kaasas kroonult antud tunnistusraamat, et olen väljas õige asja ajamisel.“ lk 141
Kui Hindrik rahvaluulet kogus, siis sattus ta setu meeste ähvarduse osaliseks , nad arvasid, et Prants käib maad kuulamas, et saaks öösel vargile minna.
„Ma panen su nimeks Maasik . See on peaaegu sama.“ lk 19
Näide sellest, kuidas perekonnanime seda muudeti, kuna see ol i juba kellelgi teisel olemas. Inimene tahtis saada teiseks nimeks Masing, mis oli aga tuntud õpetaja nimi.
„Vaha on puhas raha.“ lk 21
Kuna küünlad maksid poes väga palju, siis tehti küünlaid endale enamjaolt ise, kasutati selleks aga mesilasvaha . Saadud vaha müüdi ka kirikutele, kust võis teenida üpris kopsaka summa.
See tõbi vaevas meie ümbruses elavat rahvast väga, nii, et paljud täiskasvanud kui ka lapsed hirmsa valuga hinge heitsid......eriti siis, kui mul ühes majas tuli viis surnut kirstu panna.“ lk 34
Levis katk, mis murdis inimesi kiiresti. Terved pered, loomad surid ja rahvaarv kahanes meeletult. Selle vastu polnud ka mingit ravi.
„Oh, mul on ju kõik päevad pühapäevad.“ lk 37
See väljendab ideaalset mehe ja naise vahelist kooselu, milles kõik on justkui perfektne .
„Peäss mi täämpä jäll’ iks saama Tohkri kubija alla, sis võiss iks är ellä. Jummal hoidku, et saame Kimalase alla, tuu um vainlane.“ lk 39
Tohker oli mõisnik, keda mõisateolised hindasid, sest ta oskas oma käskimistes piiri pidada kui selleks võimalust oli.
„See on selge tundemärk, et minule enam rohtu vaja ei ole.“ lk 41
Hindriku ema oli nii haige, et sai isegi aru oma päästmatust olukorrast kui Kreutzwald talle rohtu andis. Haigus oli oma töö teinud.
„Sa oleks võinud ikka ära käia ja inimest näha, egas ta sulle takja moodi külge poleks hakanud.“ lk 124
Hindrik oli täiesti vastu sellele, et talle valitakse tema eest naine, kellega ta peaks abielluma, vaatamata sellele, et mingit armastust ei olnud. Mees oli sellisele abielule täiesti vastu.
„Magama minna!“ lk 72
Kuna küünlad olid kallid, siis tohtis neid põletada ainult teatud ajal. Kui tuli magama mineku käsk, siis tuli koheselt küünal kustutada ning uinuda.
„Kui vainlane es pelga kedagi muud, Petseri Pühhä Maarjat ta iks pelgas, nii et ta siia tulla es tohe.“ lk 77
Kuna Püha Maarja oli setukeste kaitsepühak, eestkostja Jumala juures, siis arvati, et kui vaenlane midagi enam ei pelga, siis Püha Maarjat ikka pelgab.
„Mis viga on elada meie lastel, meie pidime elama palju raskematel aegadel , kuid saime siiski läbi.“ lk 79
Vanemad inimesed oskavad rääkida, et nende ajal oli elu ja olu palju raskem. Noorematel ei tarvitse hädaldada iga tühja-tähja pärast.
„Kui sa tuled meie usku, võid saada õige pea preestriks, edaspidi pannakse paremale paigale ja kümne aasta pärast oled sa ülemvaimulik.“ lk 103
Selliseid tõotusi anti inimestele, lootuses, et nad lähevad keisriusku. Inimesed enamasti aga vihastasid sellise vale peale.
„Sündinud kirjakoiks. Äriline soon puudub tal täiesti.“ lk 116
Hindrik ei osanud rahaga midagi eriti teha, talle ei istunud äriasjad. Talle istus paremini kirjutamine ja enda harimine.
„Ükski noormees ei tohtinud enne abielluda , kui oli väeteenistuse- east läbi, et ei jätaks naist undama, kui ta nekrutiks viiakse.“ lk 123
Kuna paljud tahtsid abielluda juba noorema , siis neil seda teha ei lubatud, sest oli võimalus, et neid valitakse nekrutiks. See tähendas aga sisuliselt oma senise eluga hüvasti jätmist, sest nekrutiks olemise aeg oli väga pikk.
Ma ei ole teiste lugejate hinnanguid/kommentaare leidnud, aga arvan, et seda raamatut tasub lugeda sellel inimesel, kes tahaks rohkem teada saada Eesti kultuurielu- olu kohta. Raamatus on väga detailselt kirjeldatud paljud ajaloolised sündmused ja tekkelood. Minule tundus see raamat siiski natuke igav, sest see ei ole selline raamat, mida ei saa käest panna enne kui oled lõpuni lugenud. Mõnda olukorda oli minu arvates liiga detailselt ja pikalt kirjeldatud. Siiski ei saa öelda, et see raamat oleks igav olnud. 

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 6 allalaadimist

Hindrik Prants-Minu elukäik-Mälestusi ja pärimusi- #1

Hindrik Prants-Minu elukäik-Mälestusi ja pärimusi- #2

Hindrik Prants-Minu elukäik-Mälestusi ja pärimusi- #3

Hindrik Prants-Minu elukäik-Mälestusi ja pärimusi- #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

onBurt Õppematerjali autor

I.ÜLEVAADE TEOSEST ja PEATEGELASE KÄEKÄIGUSTII.KÜSIMUSED PEATEGELASELE1)ülevaade ajastust (mis ajal elas peategelane);2)peategelase minevik;3)peategelase käekäik;4)mil määral ja kuidas mõjutasid aeg ning ühiskond peategelase valikuid ja otsuseid;5)mil määral ja kuidas mõjutasid peategelase otsused-valikud tema edasist käekäiku;6)mis meeldis peategelase juures tõeliselt / ei meeldinud üldse.III.TSITAADID ja TÕLGENDUSED15 huvitavat/tabavat/kummalist/vaimukat vms mõtet või fakti.(lk nr, millelt mõte pärineb, ja enda kui lugeja kommentaar)

Hindrik prants prants mõisnik mälestused kreutzwald masing

Sarnased õppematerjalid

odt

Oskar Luts

1887) 23.03.1953) Lutsu päritolu ja juured Oskar Lutsu juured ulatuvad tagasi Viljandimaale, kust on pärit tema isapoolsed esivanemad. 1820. aasta paiku kolis Lutsu isapoolne vanavanaisa ,,Kalla Jägo ehk Posti Prits, nimetatud Luts" oma naise Kadriga Paistust Tartumaale Palamuse kihelkonda Järvepera külla. Nende poeg Hans (sünd. 1817), kirjaniku isapoolne vanaisa, oli Kaarepere mõisa kubjas. Sealses mõisaametimeeste majas sündis kubjas Hansu viimse lapsena 1859. a. Oskar Lutsu isa Hindrik. Lutsu emapoolne vanaisa Mart ja vanaema Triinu olid ümbruskonna haritumad taluinimesed. Mõlemad olid paar talve koolis käinud: nad oskasid lugeda ja kirjutadagi. Vanaisa Mart pidanud lühikest aega koolmeistri ametit. Kirikhärrale meeldinud ta oma õiglase meele ja ilusa lauluhääle poolest, mistõttu tema hooleks usaldatud mõneks talveks laste õpetamine Järveperas. Sama vaimuerksad ja jutuosavad olnud vanaisa vennad

Kirjandus

odt

Oskar Luts

Tema teosed on mõjutanud eestlaste minapilti ja arusaamist Eesti ajaloost. Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas ja suri 23. märtsil 1953. aastal. Luts maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu püstitati talle ka monument. Lutsu tuntumad teosed on ''Kevade'', ''Kapsapea'', ''Suvi'', ''Nukitsamees'', ''Tootsi pulm'', ''Argipäev'' ja ''Sügis'' .Peale selle oli ta veel kirjutanud mitmeid näidendeid näiteks ''Kalevi kojutulek''. Hindrik ja Leena Lutsul, kes olid Oskar Lutsu vanemad oli veel kaks poega; kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai tantsuõpetaja ning kinooperaator. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai Oskar endale töö 1903. aastal Kivisilla apteegis, kus ta pidi lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Siiski ta jätkas apteekriõpilase elukutset. 1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, kuid natukese aja pärast lahkus ta taas Tartusse

Kirjandus

doc

Oskar Luts

Tema lasteraamatuid lugedes valdas mind rahulolu ja uhkus selle üle, et Oskar Luts on siiski eestlane- eestlane, kes on m e i e klassik ja mitte rootslaste, prantslaste või ameeriklaste. Meie endi- lihtne, hingeline ja hea. 3 3. Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal abiellunud Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamuselt. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Lutsu lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis, kuhu koliti Oskari neljanda eluaasta paiku. Lutsud elasid Palamusel esialgu kehvas

Kirjandus

doc

Oskar Luts

Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid

Kirjandus

doc

Rohtaed - kokkuvõte

See etapp oli toonud Juuliusele nii palju rõõmu kui ka raskeid katsumusi. Nimetaksin seda ka tema kõige raskemaks eluperioodiks. Küpsusaastad tõid Juuliusele kaasa palju dilemmat. Ta suutis selle aja jooksul oma pereelu paika saada, ent ometi tundis ta, et abielus oli midagi puudu. Ka koolis tuli tal üle elada esimene tagasilöök õpilastelt, mis jäi talle kauaks hinge. Ometi sai ta selle aja jooksul omale suurepärase sõbra- Anna, kes julgustas Juuliust ülikooli lõpetama. Minu meelest olid Juuliuse küpsusaastad täis nii häid ja ka halbu aegu. Kõik raskused suutis mees ületada. Kõige imetlusväärsemaks pean Juuliuse kindlat põhimõttelisust mis jäi püsima ka kõige raskematel hetkedel. Kolmas osa, Juulius Kilimiti eluloojaku aastad, algavad Juuliuse õpetajarolliga. Aastad olid läinud, kool ja õpilased olid muutunud, Juulius oli hakanud armastama õpetajatööd, ta oli aru saanud oma kutsumusest. ,,Jah, ta oli pedagoog, ta oli seda juba mõnda aastat

Eesti keel

pdf

SINUHE

RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.

Kunstiajalugu

docx

I. McEwan „Tsementaed“

I. McEwan „Tsementaed“ Ülesanne 1 1. Valitud teos on „Tsementaed“, autor on Ian McEwan ning žanr on romaan. 2. Romaani jutustajaks on 15-aastane noormees Jack, kellel on vanem õde Julie, noorem õde Sue ja noorem vend Tom. Tegevus toimub suvel enne ning pärast koolivaheaja algust. Koos oma vanematega elavad nad suures, kuid vanas, majas, mis asub tänaval, kus kõik teised majad on kas maha lammutatud või maha jäetud. Neil ei käi kunagi külalisi ning teistest isoleeritud olles, on lapsed väga lähedasteks saanud. Jacki isa armastab väga aiandust ning oma aia korrashoidmist, kuid pärast südamerabandust ei jõua ta seda enam korras hoida. Ta otsustab katta maja esise ja taguse tsemendiga, et oleks ilusam vaadata. Jack ja isa alustavad tsementraja tegemisega, kuid isa sureb enne südamerabandusse, kui jõuab töö lõpule viia. Pärast seda jääb ka Jacki ema aina haigemaks

Inglise kirjandus

odt

Andrus Kivirähk REHEPAPP ehk NOVEMBER

ahvi, et see tantsiks. Kui Jaan nägi kahte suurt meest enda juurede tulevat siis ta karjus neile, et vaadake kohe hakkab ahv tantsima kuid mehed tulid ja peksid Jaani vaese omaks. Ning advokaat viidi koos sulase Jaaniga mõisahärra juurde. Kui aga mõisahärra Jaani tempudest teada sai andis ka tema Jaanile omakorda peksa nii, et Jaan kaotsas meelemärkuse ja seda ise ei mäletanudki. 2.4 Analoogia graafiline kujutamaine Mina võrdlen Rehepappi nõiaga, kuna nad on minu arust natuke sarnased. Nad mõlemad on kavalad ja oskavad asju nii lahendada, et nad ise ka sellest kasu saaks. Kuid kindlasti on nad mõlemad ka väga targad, sest nad oskavad anda abivajajatele nõu. Siiski erinevuse kohapealt peaks välja tooma, et nõiad tegelevad spiritismiga ja neil on rohud mida nad inimestele välja jagavad ning nad ka ennustavad, kuid Rehepapp selliseid asju ei teinud. Tema abivahenditeks olid kavalus ja tarkus. 3.1 Milliseid mõtteid teos tekitas?

Eesti keel

Rohkem sarnaseid