Jekaterina ja Igori emad olid õed. Abielu toimus 23.jaanuaril 1906. Aastal 1907 sündis Igori ja Jekaterina esimene laps Fjodor ning 1908 teine laps Ljudmila. Aastal 1909 tutvus Stravinski oma orkestriteose „Tulevärk“ esitusel Sergei Djagileviga, kes oli Vene Balleti impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga ja tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. Djagilevi esimeseks tellimustööks Stravinskile oli muusika balletile „Tulilind“. ŠVEITS Aastal 1910 sõitis Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast mida ta otsustas jääda elama Šveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Perekond elas Clarensis ja Lausanne'is 1920. aastani. Siin valmisid Stravinskil mitmed maailmakuulsaks saanud teosed. Näiteks Lausanne'is kirjutas ta balleti "Petruška" (1911) ja Clarensis "Püha kevad" (1913) ja "Pulcinella". Viimane esietendus 15. mail 1920 Ernest Ansermet' juhendamisel ja Pablo
variatsiooone, milles rütms on väga teravmeelselt seotud tempoga nimelt tuginevad variatsioonid järk-järgult lühenevatele rütmivältustele täisnootides kuueteistkümnendikeni,nig mida lühemaks muutuvad noodid , seda aeglasemaks läheb ka tempo. Darius Milhaud Darius Milhaud (4. september 1892 22. juuni 1974) oli prantsuse helilooja. Peale muusika tegelas ta ka veel luuletamise ja maalimisega.1916 sõitis Brasiiliasse, kus luuletaja oli Prantsuse suursaadiku kohal ametikohal. Seal tutvus kaugete kultuuride, ladina ja afroameerika muusikaga-> ballet ,,Maailma loomine"- >kasutas mustanahaliste muusikat. Looming. Peeti kuuiku kõige radikaalsemaks ja uuenduslikumaks heliloojaks
Nossenkoga. 23. jaanuaril aastal 1906 nad abiellusid. Nende esimene laps Fjodor sündis aastal 1906 ja teine laps Ljudmilla sündis aastal 1908. 1909. aastal tutvus Stravinski oma orkestriteose "Tulevärk" esitusel Sergei Djagileviga, kes oli Vene Balleti (Ballets Russes) impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga ja tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. Djagilevi esimeseks tellimustööks Stravinskile oli muusika balletile "Tulilind". Šveits 1910. aastal sõitis Igor Stravinski Pariisi balleti „Tulilind“ esietendusele. Peale seda otsustas Igor, et jääb Šveitsi elama. Varsti kolis Šveitsi ka tema perekond. Perekond elas kuni 1920. aastani Clarensis ja Lausanne’is. Seal kirjutas Stravinski mitmed maailmakuulsaks saanud teosed. Näiteks kirjutas ta Lausanne’is balleti „Petruška“ (1911) ja Clarensis „Püha kevad“ (1913) ja „Pulcinella“. „Pulcinella“ esietendus 15
Ainsas ooperis käsitles tegelasi abstraksete kategooriatena-inimene, surm, armastus, saatus. Maurice Ravel- pr. Ema baski päritolu. Kiindumis hispaania kultuuri ja muusikasse, avaldub ka teoses. 14 aastaselt pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsiooni tudeng. Varajasel perioodil teosed võrreldavad Debussy omadega. Stravinski ütles, et Debussy on maalija, Ravel graafik, täpne nagu Sveitsi kellasepp. Orkestriteosed on seotud balleti ja klaverimuusikaga. Köitis vene muusika. Igor Stravinski-vene. Aadlikust solisti poeg, sai seisusekohase hariduse. Käis isaga teatris-kiindumus lavamuusikasse. Lõpetas peterburi ülikooli õigusteaduskonna, õppis eraviisiliselt Rimski-Korsakovi juures. Pärast I MS viibis Sveitsis, Prantsusmaal ja Ameerikas. Vene perioodil rahvuslikud traditsioonid, balletid ,,Tulilind", ,,petruska", ,,kevadpühitsus"-Sergei Djagilevi tellimusel. ,,kevadpühitsus" esietendus
Veel on tal kontserttantse: "Tsirkuse Polka", "De Venosa monument". Puhkpillioktett. Olulisemal kohal tema loomingus on mitmesugused lavateosed. Oopereid nim ooper-oratooriumiteks. Ballette nim koreograafilisteks stseenideks. Oopereid on 4, selle tipus on "Ööbik" ja "Oidipus Rex". Eriti hinnatud on tema ballettid, mida on kokku 14. Tuntumad on: "Tulilind", "Püha kevad", "Petruška", "Pulenella", "Haldja suudlus", "Orpheus". Kõik need on legendide ainestikul põhinevad. S muusika võlu seisneb eeskätt rütmi ja tämbri rikkuses. Oma olemuselt on ta tundemuusika esitaja. Teoste ainestik on pärit põhiliselt vene folkloorist. George Gershwin elulugu 1898-1937 Gershwin kehastas Ameerika unelmat, tõustes immigrandi pojast kuulsuse ja rikkuse kõrgustesse. Ta sündis NYs 4-lapselises juudi perekonnas. Tema isa Morris Gershovitz oli 1890.emigreerunud Venemaalt USA'sse. Haridustee muusikuna jäi poolikuks ja oli ebajärjekindel
sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat.
............................................................................................... 12 Karlheinz Stockhausen............................................................................................... 12 Impressionism Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. sajandi lõpu maalikunstist. Sõna ,,impressioon" tähendab muljet. Eelistatakse pastelseid toone, peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Nii nagu maalikunstis muutus värvilaikude poeesi omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Claude Debussy 1862-1918 Esimeseks impressionistlikuks heliloojaks peetakse prantsuse heliloojat Claude Debussy'd. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest
Kordamisküsimused: 20. sajandi I poole muusika. 1. 20. sajandil kehtib märksõna stiilide paljusus. Iseloomulik on ka geograafiliste piiride avardumine. Kunstmuusikat hakati ühendama rahvamuusikaga. 20. sajandi I poolel valitsesid hilisromantism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism. 2. Neoklassitsismile iseloomulikeks joonteks on lihtsustatud vorm, orkestratsioon, meloodia ja harmoonia. 3. Igor Stravinski muusika iseloomustus: olulisel kohal on tämbri ja rütmi dramaturgia. Iseloomulik on erinevate zanrite ühendamine. Suur hulk muusikat on lavamuusika, samas kirjutas muusikat pea kõikides zanrites. Muusika jaguneb kaheks erinevaks perioodiks: Vene periood (balletid ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsus") ning neoklassitsistlik periood (muusikaline etendus ,,Sõdurilugu" ja ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus"). 4. Carl Orffi peateos on ,,Triumfid"
Kõik kommentaarid