Kas Rootsi aega võib nimetada "vanaks heaks Rootsi ajaks"? (5)

Kas Rootsi aega võib nimetada „vanaks heaks Rootsi ajaks“?
Rootsi ajaks nimetatakse ajaperioodi ligikaudu 80 aasta vältel, mil suurem osa Eesti aladest oli Rootsi võimu all. Üldjoontes kutsutakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mis lõppes eestlaste kaotusega ja Eesti alade minekuga Rootsi võimu alla. Rootsi aja alguseks on peetud ka teisi ajaloosündmusi.
Rootsi aega kutsutakse tihti „vanaks heaks Rootsi ajaks“, kuid väga lühike ajaperiood oli tegelikult hea: see kestis Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani.
1620. a oli Eesti rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. Väga paljud talud oli sõdade tõttu maha jäetud ja maa oli harimata ja võsastunud. Küladesse oli vaja rohkem inimesi saada, et elu jälle normaalseks saaks muutuda. Selle teostamiseks vabastati kõik ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Selline teguviis töötas ja rahvaarv hakkas jõudsasti kasvama, isegi välismaalasi oli Eesti aladel päris palju. Ma arvan, et nende esimese kolme aasta jooksul oli talurahval elu päris hea, mis võib ka üks põhjus „vana hea Rootsi aja“ nimetamiseks, kuid see, mis edasi tuli, ei olnud enam nii tore, kui alguses paistis.
Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus . Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised , mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud .
Tartu ülikool sai alguse tänu sellele, et Gustav II Adolf, tollane Rootsi kuningas, andis loe selle avada 1632. aastal. Rootsi ajal tõlgiti ka piibel Eesti keelde, mitte küll täielikult, aga 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament , mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat.
Rootsi aeg on mõjutanud meie praegust elu väga palju. Kes teab, kas Tartu ülikool olekski kunagi avatud, kui me poleks selleks Rootsi kuningalt luba saanud – üldse sai Eesti haridus palju edasi areneda tänu Rootsi ajale. Negatiivne oli Rootsi aja juures talupoegade pärisorjuse teostamine. Talupoegade seisukohalt oli aga mõisate reduktsioon kasulik, kuna osaliselt kulutati laekunud tulud haridus - ja kirikuolude parandamiseks.
Rootsi aega võib nimetada kuidas keegi seda enda silmis näeb. Ma arvan, et see ei olnud just hea, aga samas ei anna seda võrrelda diktatuuriga. Rahvaarv siiski tõusis Eestis, haridust arendati, kiriku osakaal igapäevaelus suurenes. Kuid miski ei hea ei tule ilma halvata – talupojad olid sunnismaised, levis katk, mis hävitas suure osa Eesti elanikkonnast ja 1695 -1697 leidis aset näljahäda, mille leevendamiseks ei saanud Eesti rahvas Rootsilt mingit abi. Seega Rootsi aeg on kahe otsaga aeg, minu meelest ei hea ega halb. Või kui, siis jääb see igaühe enda otsustada, kumba ta rohkem oli.