Ajaloo kontrolltöö. Jüriöö ülestõus, koormised. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

ppt

Üleminek muinasajast keskaega

Üleminek muinasajast keskaega Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 2.jaanuar.2013  Maade jagamine · Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast. · 1222. aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi kõik seinised jaotusplaanid segi ning maa tagasivallutamisel langesid seni Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. · Taanile jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tallinn.  Maade jagamine · 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi üsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle residendikls oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti

Ajalugu

4

docx

Liivimaa haldusjaotus 13. saj.

Roomakatoliku kirik pretendeeris vaimsele kui ka maisele ülemvõimule kogu tuntud maailmas, ehk siis sooviti õigeusu kirikust võimsam olla. Algas sakslaste ja latgalite rüüsteretkega Ugandisse. Eestlased võitsid küll näiteks Ümera lahingu 1210. aastal, kuid sakslaste jõud olid liialt suured ning 1228. aastal alistus Saaremaa suurim, Valjala linnus. Sõda oli kaotatud. Eesti pärast Muistset vabadusvõitlust (1208-1227) kuni Jüriöö ülestõusuni (1343-1345) Lääne-Euroopa eeskujul kujuneb Eestis välja feodaalne killustatus, mis tähendab, peale Eestimaa alade vallutamist toimus pikka aega nende jagamine erinevate riikide ja ordude vahel. Pärast maade jagamist alustasid maaisandad oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitamist. Rajati linnuseid, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed, kelleks võisid enamasti saada Saksamaalt pärit vasallid, kuid samas ka kohalikud ülikud. Hiljem

Ajalugu

11

doc

Vana Liivimaa

Ilmalikes asjades olid need kõik võrdsed. Kuuendaks võimuks oli ordu. Algselt oli Mõõgavendade ordu, mis sai lüüa blabla lahingus. Ellujääjad liitusid Saksa orduga. Kuna nad tegutsesid nüüd Liivimaal, oli nende nimetus Saksa ordu Liivi haru. Neid tuntakse Liivi orduriigi nimetusega. Orduriiki juhtis ordumeister. Alguses oli orduriigi keskus Riias. Kuna seal oli ka Riia peapiiskopkonna keskus, viidi keskus üle Võnnu linnusesse (esis). Eestimaa hertsogkond eksisteeris kuni Jüriöö ülestõusuni, sest pärast seda 1346 aastal Taani kuningas müüs om avaldused Saksa ordule, Saksa ordu andis need kasutada Liivi orduriigile. Ordu valdused suurenesid. And then there was five... Kaks kaarti selgeks ­ enne ja pärast Jüriöö ülestõusu. Siinsetel aladel hakkas toimuma maade läänistamine ­ maahärra jagas maad (lääni). Kes maad sai, oli läänimees. Läänimehe peamine kohustus saadud maa eest oli sõjaline abi, pidi minema sõjateenistusse maahärra juurde

Ajalugu

10

doc

Eesti ajalugu

sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Ordumeister – ordu kõrge ametnik. Kümnis – üks kümnendik saagist. Hinnus – kindlaks määratud naturaalmaks, mida pidid talupojad feodaalile maksma. Teotöö – töö mõisapõllul. Võõrvõimude omavahelised suhted: Ristisõdijad tegid koostööd Vene vürstiriigiga. (pooleli) Talupoegade olukord: pole palju muutunud – tunnistati eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Tähtsad olid siiski koormised, mida pidi maksma (viljakümnis või hinnus). Kuid talupoegadele võidi anda ka kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nad osalesid ka sõjaretkedel. Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu: 1236. sai Mõõgavendade ordu Saule lahingus leedulastelt ja semgalidelt hävitavalt lüüa. Kogu vägi purustati. Et ristisõda ei katkeks, ühineti Saksa orduga 1237, seega endisest Mõõgavendade ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru. Edaspidi kasutati nime Liivi ordu.

Ajalugu

6

doc

Kord Eestis pärast muistset vabadusvõitlust

eestlased oleks sõjaliselt abiks. 13 saj lõpp hakati relvi ära korjama, kuna ei usaldatud väga. Kardeti ülestõuse jms. Mida piirati, keelati?: 1)Piirati eestlaste jahilkäimise õigus ja kalastamisigust, täielikult keelati kauplemine.Saarlased olid kõige raskemini allutatavad ja pärast muistset vabadusvõitlust toimus veel korduvalt ülestõuse. Sellepärast oli saarlastel alati rohkem õigusi kui mandrieestlastel. 2) Pandi peale maksud, koormised.Teotöö 14 saj. Maksudest: Loomusrent e hinnus- pidi andma kindlaid andameid valitsejatele. Vili,küttepuud,vaha jne. Mida aadlikel vaja oli. Vakus-maksude kokkukogumine. Vakuse kohus.Kirikule maksti kümnist. Eestlased olid ristiusustatud, aga talupojad ei saanud sellest aru, kuna see oli ladinakeelne. Seega ristiusk võrdus maksudega. Säilisid täiesti kõik vanad, muinasaegsed kombed ja uskumused. Käidi pühades hiiepaikades, austati Ukut ja Taarat jne

Ajalugu

8

odt

Eesti ajaloo allikad ja periodiseering

8. skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri. 9. Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud 10. agul- eeslinnad, kus elas vaesem rahvas 11. seek- linnast veidi eemal rahatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks 12. Johann vonÜxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuk piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja 13. Tallinna raekoda- 13. saj. Gooti stiilis raekoda ning on vanim Baltimaades ja Skandinaavias. 7.Jüriöö ülestõus 1343-1345 1. Põhja-Eesti võimuvahetus- maa kuulus Taani kuningale, kes üritas Eestimaa Saksa ordule maha müüa 2. Jüripäev- 23 aprill, alustati ülestõusu 3. ülestõusu põhjused- taheti vabaneda sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust 4. Paides toimunud läbirääkimised mais 1343- eestlaste juhid soostusid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele

Eesti ajalugu

18

docx

Põhjalik konspekt alates Muistsest Vabadusvõitlusest kuni talupoegade eluoludeni välja.

 1238- Stensby leping  kinnitas Taani valdused: Tallinn, Harjumaa, Virumaa  1242- Jäälahing  Ordu püüdis õiget usku Venemaale viia  Kujunes katoliku ja õigeusu piir   1248- Tallinn sai linnaõiguse  13. saj.- ristisõdade järk kurelaste, venelaste, leedulaste vastu  ristiti, püüti Venemaal õigeusku kaotada  23.04.1343-1345- Jüriöö ülestõus  1446- Taani müüs valdused Saksa ordule 11. Vana-Liivimaa  Käsitleti keskaja Eesti ja Läti alasid kokku  Ehk orduaeg  Mõiste tekkis 17. sajandil  Oli väga killustatud  Ei olnud riik vaid piirkond  Seotud Saksa-Rooma keisririiki (teoreetiliselt)  Suur osa moodustas ordu valdus  Mõõgavendade ordu 12

Ajalugu

11

doc

Keskaeg Eestis

KESKAEG Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558) Seda saab jagada veel kaheks pooleks: esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343 Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige rohkem vastu, vallutajatel oli kõige rohkem tegemist nendes piirkondades. Saarlaste

Ajalugu

Kommentaarid (0)