Referaat 'Hüljatud' (0)

Tartu Kivilinna Gümnaasium
Victor .M.Hugo ‘’Hüljatud’’
Õpilane: Erik Viljasaar
8.e klass
Juhendaja : PillePärlin
Tartu, 14.10.2012
Victor Marie Hugo
Sündis 26.veebruaril 1802 Besanconis, suri 22.mai 1885 Pariisis. Ta oli tähtsaim Prantsuse kirjanik (romantik). Kõige kuulsam oma luule poolest.
V.M.Hugo lapsepõlv möödus poliitliselt ebastabiilses riigis, kus Napoleon oli kuulutatud keisriks 2 aastat peale tema sündi.Elas pikka aega Kanaarisaartel, peale seda kui oli nimetanud Napoleoni riigireeturiks. 15 aastat enne oma surmanaases kodumaale. Tal oli 5 last, kellest esimene oli surnud väga noorena.
Kirjutanud palju romaane, tuntuimad neist: ’’Jumalaema kirik Pariisis’’ (1830), ’’Hüljatud’’, ’’Mees, kes naerab ’’, ’’Hukkamõistetu viimane päev’’ jne.
Näidenditest tuntumad on ’’ Cromwell ’’, ’’Kuningas lõbutseb’’, ’’Hernani’’, ’’ Marion de Lorme’’ jne.
On välja andnud luulekogud " Oodid ’’,"Idamaised laulud", "Sügislehed", "Videvikulaulud", "Sisehääled", "Karistused" , "Kontemplatsioonid", " Hirmus aasta", " Kunst vanaisa olla"
Raamatu peategelaseks on 19 aastat sunnitööl veetud mees nimega Jean Valjean (linnapeana Monsenieur Madeleine ). Ta on pärit vaesest Brie talupoja perekonnast. Lapsepõlves ei olnud ta lugema õppinud. Töötas enne sunnitööle saatmist puukärpijana, oli noorena mõtliku loomuga, hellatundeline, heasüdamlik ja hooliv . Väga tugev.
Peale sunnitöölt vabastamist oli Jean Valjean 46 aastat vana, viletsusest kibestunud, karm, tige ja kurnatud . Ometi aus ja hooliv.
Cosette (ristinimega Euphraise) on väike tüdruk, kes jäetakse elama trahterisse kuna tema ema ei suutnud teda kasvatada vaesuse tõttu. Vaikne ja leplik. Viis aastat mil elas Thenardieride juures, sai Cosette ainult halva kohtlemise osaliseks , oli kõrtsiomanike jaoks teenijatüdrukuks: tõi allikalt vett, koristas, kudus sokke ja seda kõike olles ise räbalatesse riietatud.
Jean Valjeani hoole all olles piirab viimane tüdruku liikumisvabadust, kuna soovib Cosette hoida kõige halva eest.
Fantine – Cosette ema. Noor naine, kes vaesuse tõttu oli sunnitud lapse ära andma. Heauskne ja alandlik. Naise täpsem päritolu ja vanemad on teadmata. Peale Cosette äraandmist kaotab kadedate naiskolleegide tõttu töö, kuna need uurivad välja, et tal on vallaslaps. Peale seda hakkab Fantine õmblejaks, kuid kuna pidevalt suurenevad tema võlad Thenardieride ees, müüb hinge tagant kõik: juuksed, medaljoni, esihambad. Viimaks saab temast prostituut. Sureb kurnatusest.
Javert – sündis 1780 aastal vanglas . Tema ema oli ennustaja . Javert töötas esialgu assistendina piirivalves Bagne Toulon’is, kus Jean Valjean oli sunnitööl. Sealt jäi Jean Valjean talle kui ülitugeva mehena hästi meelde. Javert oli väga täpselt seadusi järgiv – ka iseenda suhtes karm. Peale sunnitöölaagris töötamist töötas Montreuil-sur-mer’is politseiülemana – samas linnas, kus Jean Valjean oli linnapeaks
’’Kas Te ei tunne mind ära?’’ küsis ta.
Kõik kolm vaikisid ja raputasid pead , märgiks, et nad ei tunne teda. Hirmunud Cochepaille tervitas sõjamehelikult. Härra Madeleine pöördus vandemeeste ja kohtu poole ning ütles lahke hääleha: ’’Härrad vandemehed . Laske kaebealune vabaks. Härra eesistuja, laske mind arreteerida. Mees, keda otsite, ei ole tema, see olen mina. Ma olen Jean Valjean.’’
Nii saame lugeda ühest lõigust raamatu keskel, kus raamatu peategelane, Jean Valjean, annab end ise üles kui endise sunnitöölise keda on kaua otsitud. See lõik näitab raamatu peakangelase põhiolemust – vaatamata tema elus olnud kannatustele, ei ole ta kaotanud ausat meelt ja kaastundlikkust.
Raamatu alguses rääkitakse ühest piiskopist hästi pikalt ja laialt, milline ta oli ja kuidas ta vaeste eest hoolitses ning neile raha jagas. Ta oli suur pühak. Piiskopi maja uks oli iga öö lukustamata, sest ta arvas , et miks ta peaks kartma ? Jumal hoiab kõiki.
Raamatu peategelaseks on Jean Valjean, kes oli olnud 19 aastat sunnitööl leiva varastamise eest oma õe lastele. Talle määrati alguses 5 aastat sunnitööd, kuid et ta proovis vähemalt 4 korda põgeneda, pikendati seda aega pidevalt. Kui mees sunnitöölt lõpuks vabaks sai,määrati talle koht kuhu ta pidi minema ja selleks tuli tal läbidapikk maa.Vahepeatusena jõudis ta linna Montreuil-sur-mer, kus pidi endale öömaja leidma. Et tal oli aga kollane pass (väljastati sunnitöölistele), siis keegi ei tahtnud teda enda poole, sest nad kartsid. Lõpuks juhatati Jean piiskopi juurde, kes ta igati hästi vastu võttis, pakkus õhtusööki ja öömaja. Et piiskopil olid õhtusöögi ajal hõbenõud laual, otsustas J.Valjean need öösel varastada – õnnetuseks võeti ta aga peale majast väljumist peagi kinni ja viidi piiskopi juurde tagasi. Jean Valjenil vedas väga – piiskop päästis ta valetades sandarmitele, nagu oleks ta ise need asjad endisele sunnitöölisele andnud. Jean Valjeani hinge oli hakanud paistma esimene päikesekiir üle 19 aasta, mille ta oli sunnitööl veetnud.
Pikemalt peatuti ka neiul, nimega Fantine, kes õnnetu armastuse tulemusena sai lapse, kes on raamatus olulisel kohal - teda kutsuti Cosette’ks. Et Fantinel ei olnud tööd, oli ta sunnitud oma tol ajal 3-aastase lapse hoiule andma, suundudes tööotsingutele linna. Cosette jäeti ühte trahterisse, mida pidasid Thenardierid ja kellel endil oli ka 2 tütart. Cosettest sai trahteris selle pere teenija. Ja Fantinelt nõuti iga teatud aja tagant tütre jaoks raha. Raha saamiseks oma lapse tarbeks oli Fantine valmis tegema kõik – lasi oma esihambad välja tõmmata, juuksed ära lõigata jne.
Peagi sai Jean Valjeanist Montreuil-sur-mer’i linnapea – väga edukas ja tark. Ta avas linnas tehase, millega ta linna elu kõvasti parandas, andis paljudele tööd ja teenis ise hästi. Ta hoolitses linna rahva eest ja tundis vastutust vaeste ees. Ta suhtles ka Fantinega ning kandis ta eest hoolt.
Peale paljusid kannatusi jäi Fantine väga haigeks . Eelnevalt oli ta rääkinud Jean Valjeanile oma tütrest ning viimane lubas, et toob tema tütre naise juurde tagasi. Kahjuks enne kui ta oma lubaduse täita jõudis, suri naine.
Jean Valjean oli väga heasüdamlik ja see talle endale saatuslikuks. Ta oli aastaid olnud tagaotsitav – sunnitöölt vabanenult oli ta varastanud ühelt väikselt poisil 40 suud (rahaühik). Nüüd peale pikki aastaid linnapeana kuulis ta politseiülemalt, et Jean Valjean olevat leitud ja tema üle mõistetakse kohut . Et vale mees süüdistust ei saaks, läks õige J.Valjean kohtusse ja andis end ise üles. Ta saadeti taas vangi. Kahjuks oli see ka allakäigu alguseks linnale – tehas suleti ja linnarahvas jäi tööta.
Endisel sunnitöölisest linnapeal õnnestus aga vanglast põgeneda ja ta suundus oma Fantinele antud lubadust täitma – ta läks Cosettele järele. Cosette oli selleks ajaks saanud 8 aastaseks ja kogu selle aja teeninud trahteris. Riided olid tal räbalad, jalanõusid talle ei antud, tööd pidi ta tegema nagu suur inimene, vaatamata sellele, et Fantine oli neile iga kuu aja tagant raha saatnud lapse jaoks. Selle kulutasid ahned trahteripidajad endi tarbeks.
Jean Valjean läks Cosettile järele Thenardieride poole kui üksik mees öömaja otsides ja jäi sinna peatuma . Thenardierid arvasid , et ta on vaene, kuna tal olid seljas kehvad riided. Jean näitas seal olles üles kaastunnet Cosette vastu ja aitas teda teatud olukordades . Mees ostis Cosettile imeilusa nuku, millest isegi Theradieride lapsed ainult unistasid.Ühel hommikul otsustas peategelane tüdruku kaasa võtta, makstes veel trahteripidajatele 1500 franki .
Cosett ja Jean läksid enese teadmata tagasi Montreuil-sur-mer’i, kus nad üritasid ulualust leida. Neid aitas mees, kelle Jean Valjean oli päästnud vankri rataste alt – tänutäheks abi eest aitas see mees nüüd peategelasi.
Kokkuvõte:
Lõpuks jäid mees ja tüdruk elama vanassekloostrisse. Cosette õppis kirikuelu ja Jean Valjean oli sealsamas aednikuks ning üritas hoida tüdrukut kõige kurja eest kaitstuna.
Cosette sirgus suureks.
Sisukord:
Kirjaniku tutvustus lk 1
Peategelaste lühitutvustus lk 2
Sissejuhatus lk 3
Raamatu sisu lühikokkuvõte lk 4-5
Kokkuvõte lk 5
Kasutatud kirjandus lk 6
Kasutatud kirjandus:
V.M Hugo ’’Hüljatud’’, Vikipeedia
Tartu Kivilinna Gümnaasium
Victor.M.Hugo ‘’Hüljatud’’
Õpilane: Erik Viljasaar
8.eklass
Juhendaja: PillePärlin
Tartu, 14.10.2012