Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat 'Hüljatud' (0)

4 HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Miks ta peaks kartma?

Tartu Kivilinna Gümnaasium
Victor .M.Hugo ‘’Hüljatud’’
Õpilane: Erik Viljasaar
8.e klass
Juhendaja : PillePärlin
Tartu, 14.10.2012
Victor Marie Hugo
Sündis 26.veebruaril 1802 Besanconis, suri 22.mai 1885 Pariisis. Ta oli tähtsaim Prantsuse kirjanik (romantik). Kõige kuulsam oma luule poolest.
V.M.Hugo lapsepõlv möödus poliitliselt ebastabiilses riigis, kus Napoleon oli kuulutatud keisriks 2 aastat peale tema sündi.Elas pikka aega Kanaarisaartel, peale seda kui oli nimetanud Napoleoni riigireeturiks. 15 aastat enne oma surmanaases kodumaale. Tal oli 5 last, kellest esimene oli surnud väga noorena.
Kirjutanud palju romaane, tuntuimad neist: ’’Jumalaema kirik Pariisis’’ (1830), ’’Hüljatud’’, ’’Mees, kes naerab ’’, ’’Hukkamõistetu viimane päev’’ jne.
Näidenditest tuntumad on ’’ Cromwell ’’, ’’Kuningas lõbutseb’’, ’’Hernani’’, ’’ Marion de Lorme’’ jne.
On välja andnud luulekogud " Oodid ’’,"Idamaised laulud", "Sügislehed", "Videvikulaulud", "Sisehääled", "Karistused" , "Kontemplatsioonid", " Hirmus aasta", " Kunst vanaisa olla"
Raamatu peategelaseks on 19 aastat sunnitööl veetud mees nimega Jean Valjean (linnapeana Monsenieur Madeleine ). Ta on pärit vaesest Brie talupoja perekonnast. Lapsepõlves ei olnud ta lugema õppinud. Töötas enne sunnitööle saatmist puukärpijana, oli noorena mõtliku loomuga, hellatundeline, heasüdamlik ja hooliv . Väga tugev.
Peale sunnitöölt vabastamist oli Jean Valjean 46 aastat vana, viletsusest kibestunud, karm, tige ja kurnatud . Ometi aus ja hooliv.
Cosette (ristinimega Euphraise) on väike tüdruk, kes jäetakse elama trahterisse kuna tema ema ei suutnud teda kasvatada vaesuse tõttu. Vaikne ja leplik. Viis aastat mil elas Thenardieride juures, sai Cosette ainult halva kohtlemise osaliseks , oli kõrtsiomanike jaoks teenijatüdrukuks: tõi allikalt vett, koristas, kudus sokke ja seda kõike olles ise räbalatesse riietatud.
Jean Valjeani hoole all olles piirab viimane tüdruku liikumisvabadust, kuna soovib Cosette hoida kõige halva eest.
Fantine – Cosette ema. Noor naine, kes vaesuse tõttu oli sunnitud lapse ära andma. Heauskne ja alandlik. Naise täpsem päritolu ja vanemad on teadmata. Peale Cosette äraandmist kaotab kadedate naiskolleegide tõttu töö, kuna need uurivad välja, et tal on vallaslaps. Peale seda hakkab Fantine õmblejaks, kuid kuna pidevalt suurenevad tema võlad Thenardieride ees, müüb hinge tagant kõik: juuksed, medaljoni, esihambad. Viimaks saab temast prostituut. Sureb kurnatusest.
Javert – sündis 1780 aastal vanglas . Tema ema oli ennustaja . Javert töötas esialgu assistendina piirivalves Bagne Toulon’is, kus Jean Valjean oli sunnitööl. Sealt jäi Jean Valjean talle kui ülitugeva mehena hästi meelde. Javert oli väga täpselt seadusi järgiv – ka iseenda suhtes karm. Peale sunnitöölaagris töötamist töötas Montreuil-sur-mer’is politseiülemana – samas linnas, kus Jean Valjean oli linnapeaks
’’Kas Te ei tunne mind ära?’’ küsis ta.
Kõik kolm vaikisid ja raputasid pead , märgiks, et nad ei tunne teda. Hirmunud Cochepaille tervitas sõjamehelikult. Härra Madeleine pöördus vandemeeste ja kohtu poole ning ütles lahke hääleha: ’’Härrad vandemehed . Laske kaebealune vabaks. Härra eesistuja, laske mind arreteerida. Mees, keda otsite, ei ole tema, see olen mina. Ma olen Jean Valjean.’’
Nii saame lugeda ühest lõigust raamatu keskel, kus raamatu peategelane, Jean Valjean, annab end ise üles kui endise sunnitöölise keda on kaua otsitud. See lõik näitab raamatu peakangelase põhiolemust – vaatamata tema elus olnud kannatustele, ei ole ta kaotanud ausat meelt ja kaastundlikkust.
Raamatu alguses rääkitakse ühest piiskopist hästi pikalt ja laialt, milline ta oli ja kuidas ta vaeste eest hoolitses ning neile raha jagas. Ta oli suur pühak. Piiskopi maja uks oli iga öö lukustamata, sest ta arvas , et miks ta peaks kartma ? Jumal hoiab kõiki.
Raamatu peategelaseks on Jean Valjean, kes oli olnud 19 aastat sunnitööl leiva varastamise eest oma õe lastele. Talle määrati alguses 5 aastat sunnitööd, kuid et ta proovis vähemalt 4 korda põgeneda, pikendati seda aega pidevalt. Kui mees sunnitöölt lõpuks vabaks sai,määrati talle koht kuhu ta pidi minema ja selleks tuli tal läbidapikk maa.Vahepeatusena jõudis ta linna Montreuil-sur-mer, kus pidi endale öömaja leidma. Et tal oli aga kollane pass (väljastati sunnitöölistele), siis keegi ei tahtnud teda enda poole, sest nad kartsid. Lõpuks juhatati Jean piiskopi juurde, kes ta igati hästi vastu võttis, pakkus õhtusööki ja öömaja. Et piiskopil olid õhtusöögi ajal hõbenõud laual, otsustas J.Valjean need öösel varastada – õnnetuseks võeti ta aga peale majast väljumist peagi kinni ja viidi piiskopi juurde tagasi. Jean Valjenil vedas väga – piiskop päästis ta valetades sandarmitele, nagu oleks ta ise need asjad endisele sunnitöölisele andnud. Jean Valjeani hinge oli hakanud paistma esimene päikesekiir üle 19 aasta, mille ta oli sunnitööl veetnud.
Pikemalt peatuti ka neiul, nimega Fantine, kes õnnetu armastuse tulemusena sai lapse, kes on raamatus olulisel kohal - teda kutsuti Cosette’ks. Et Fantinel ei olnud tööd, oli ta sunnitud oma tol ajal 3-aastase lapse hoiule andma, suundudes tööotsingutele linna. Cosette jäeti ühte trahterisse, mida pidasid Thenardierid ja kellel endil oli ka 2 tütart. Cosettest sai trahteris selle pere teenija. Ja Fantinelt nõuti iga teatud aja tagant tütre jaoks raha. Raha saamiseks oma lapse tarbeks oli Fantine valmis tegema kõik – lasi oma esihambad välja tõmmata, juuksed ära lõigata jne.
Peagi sai Jean Valjeanist Montreuil-sur-mer’i linnapea – väga edukas ja tark. Ta avas linnas tehase, millega ta linna elu kõvasti parandas, andis paljudele tööd ja teenis ise hästi. Ta hoolitses linna rahva eest ja tundis vastutust vaeste ees. Ta suhtles ka Fantinega ning kandis ta eest hoolt.
Peale paljusid kannatusi jäi Fantine väga haigeks . Eelnevalt oli ta rääkinud Jean Valjeanile oma tütrest ning viimane lubas, et toob tema tütre naise juurde tagasi. Kahjuks enne kui ta oma lubaduse täita jõudis, suri naine.
Jean Valjean oli väga heasüdamlik ja see talle endale saatuslikuks. Ta oli aastaid olnud tagaotsitav – sunnitöölt vabanenult oli ta varastanud ühelt väikselt poisil 40 suud (rahaühik). Nüüd peale pikki aastaid linnapeana kuulis ta politseiülemalt, et Jean Valjean olevat leitud ja tema üle mõistetakse kohut . Et vale mees süüdistust ei saaks, läks õige J.Valjean kohtusse ja andis end ise üles. Ta saadeti taas vangi. Kahjuks oli see ka allakäigu alguseks linnale – tehas suleti ja linnarahvas jäi tööta.
Endisel sunnitöölisest linnapeal õnnestus aga vanglast põgeneda ja ta suundus oma Fantinele antud lubadust täitma – ta läks Cosettele järele. Cosette oli selleks ajaks saanud 8 aastaseks ja kogu selle aja teeninud trahteris. Riided olid tal räbalad, jalanõusid talle ei antud, tööd pidi ta tegema nagu suur inimene, vaatamata sellele, et Fantine oli neile iga kuu aja tagant raha saatnud lapse jaoks. Selle kulutasid ahned trahteripidajad endi tarbeks.
Jean Valjean läks Cosettile järele Thenardieride poole kui üksik mees öömaja otsides ja jäi sinna peatuma . Thenardierid arvasid , et ta on vaene, kuna tal olid seljas kehvad riided. Jean näitas seal olles üles kaastunnet Cosette vastu ja aitas teda teatud olukordades . Mees ostis Cosettile imeilusa nuku, millest isegi Theradieride lapsed ainult unistasid.Ühel hommikul otsustas peategelane tüdruku kaasa võtta, makstes veel trahteripidajatele 1500 franki .
Cosett ja Jean läksid enese teadmata tagasi Montreuil-sur-mer’i, kus nad üritasid ulualust leida. Neid aitas mees, kelle Jean Valjean oli päästnud vankri rataste alt – tänutäheks abi eest aitas see mees nüüd peategelasi.
Kokkuvõte:
Lõpuks jäid mees ja tüdruk elama vanassekloostrisse. Cosette õppis kirikuelu ja Jean Valjean oli sealsamas aednikuks ning üritas hoida tüdrukut kõige kurja eest kaitstuna.
Cosette sirgus suureks.
Sisukord:
Kirjaniku tutvustus lk 1
Peategelaste lühitutvustus lk 2
Sissejuhatus lk 3
Raamatu sisu lühikokkuvõte lk 4-5
Kokkuvõte lk 5
Kasutatud kirjandus lk 6
Kasutatud kirjandus:
V.M Hugo ’’Hüljatud’’, Vikipeedia
Tartu Kivilinna Gümnaasium
Victor.M.Hugo ‘’Hüljatud’’
Õpilane: Erik Viljasaar
8.eklass
Juhendaja: PillePärlin
Tartu, 14.10.2012
Referaat- Hüljatud #1 Referaat- Hüljatud #2 Referaat- Hüljatud #3 Referaat- Hüljatud #4 Referaat- Hüljatud #5 Referaat- Hüljatud #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ivika25 Õppematerjali autor
Lühikokkuvõtte V.Hugo eluloostRaamatu kokkuvõte:Raamatu peategelaseks on 19 aastat sunnitööl veetud mees nimega Jean Valjean (linnapeana Monsenieur Madeleine). Ta on pärit vaesest Brie talupoja perekonnast. Lapsepõlves ei olnud ta lugema õppinud. Töötas enne sunnitööle saatmist puukärpijana, oli noorena mõtliku loomuga, hellatundeline, heasüdamlik ja hooliv. Väga tugev.

Sarnased õppematerjalid

V Hugo-Hüljatud-olulisemate tegelaste iseloomustus
2
docx

V.Hugo "Hüljatud" olulisemate tegelaste iseloomustus

Lugu algab endise sunnitöölise Jean Valjeani vabanemisega 19-aastaselt sunnitöölt, kuhu ta on sattunud vaesusest tingitud pisivarguse tõttu - ta oli varastanud oma nälgivale lähisugulasele leivakääru. Valjean rikub sunnitöölt vabanedes seadust, muutes oma vangistuses saadud identiteeti ning tõuseb ühe linna linnapeaks. Endist vangi aga jälitab hasartne politseiinpektor Javert, kelle kinnisidee on Valjean seaduse rikkumise eest uuesti sunnitööle saata, kuna tema arvates ei muutu paadunud kurjategijad kunagi. Valjean, olles linnapea, aitab kohalikus klaasivabrikus vallaslapse ilmsikstuleku tõttu töö kaotanud naist Fantine`i. Ta on oma tütre Cosette`i andnud kasvatada naaberlinna jõhkratele kõrtsipidajatele Thenardier`dele. Fantine satub vallandamise järel tänavale, müüb oma vääriseseme, juuksed, langeb prostituudiks ning sureb tuberkuloosi. Valjean täidab Fantine`ile surivoodil antud lubadust ning ostab väikse Cosette`i kõrtsmikelt vabaks TEGELASED FANTIN

Kirjandus
Romantism
13
doc

Romantism

Romantism · romantism on kirjandusvool, mis levis Lääne-Euroopas 18. saj lõpus ja 19. saj alguses · romantikud vastandasid ennast klassitsismile, mitte realismile · romantismi tekke eelduseks oli inimeste kibestumus nende igapäevaelus · romantiline inimene = tundeline inimene · Romantism sündis ja kujunes välja võitluses klassitsismi vastu ( väga ranged reeglid, zanrite jagamine kõrgeteks ja madalateks, tunnete eitamine, mõistuspärasus jne). · Romantism vastandas ennast klassitsismile, tema ratsionalistlikule lähenemisviisile, tema rangetele reeglitele. Romantism rõhutab tundeid, olema vaba, ei mingeid kitsendusi. Loominguvabadus on absoluutne. · 1827 ­ romantismi manifest Victor Hugo esikdraama ,,Cromwell" eessõnas · 1830 ­ lavastab Hugo draama ,,Hernani", kus eirab täielikult klassitsistliku draama reeglistikku ­ tähistab romantismi võitu Prantsusmaal. · Romantismi kirjanik lähtub ideaalist, aga mitt

Kirjandus
Los miserables
8
odt

Los miserables

Tartu Kivilinna Gümnaasium V.Hugo ,,Hüljatud" Referaat õpilane:Alejandro Perez Toribios Klass:8e Juhendaja:Pille Pärlin Tartu 2012 Sissejuhatus Mina Alejandro teen "Hüljatud" raamatust referaati .Mida ma olen need nädalad lugenud.Siin referaadis tuleb lühikest kirjaniku tutvustust (Victor Hugo).Peategelase ehk Jean Valjean´i kirjeldus ja iseloomustus

Eesti keel
Muusikal-Hüljatud
2
pdf

Muusikal “Hüljatud”

Muusikal "Hüljatud" Põhineb Victor Hugo romaanil Muusika: Claude-Michel Schönberg Lavastaja: Samuel Harjanne 6.mai 2018, Alexela Kontserdimaja Sisukokkuvõte: Jean Valjean, kes on 19 aastat olnud sunnitööl, vabaneb vanglast. Oma mineviku pärast ei saa ta kuskil enam tööd ning otsustab oma elu muuta vahetades oma identiteeti ning saades linnapeaks. Fantine on lihtne tööline selles samas linnas. Kuna aga tuleb välja, et tal on väike tütar Cosette, kelle ta on andnud kõrtsipidajatest perekond Thenardieridele, lüüakse ta töölt minema ja ta peab hakkama pidama prostituudi ametit. Jean Valjean korjab naise tänavalt üles ning viib haiglasse, kus naine sureb. Enne surma lubab mees Fantine'ile, et ta võtab Cosette'i oma kaitse alla ja hoolitseb tema eest. Politseiinspektor Javert on aga jälitanud Jean Valjean'i, kuna tema arvates ei muutu kurjategijad kunagi. Jean põgeneb koos Cosette'iga, kelle ta on paaripidajatelt raha eest enda juurde võtnud. Aastad mööduvad ning

Kultuur
Konspekt - 10 klass
32
doc

Konspekt - 10 klass

10.kl. kirjandus sissejuhatuseks ­ tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik ­ umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg ­ umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjandus 1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" ­ kava "Odüsseia" ­ kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ja Alkaios-eleegia, Simo

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
Kirjandus
9
docx

Kirjandus

,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac ­ Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noor, meeldiv ja libeda ke

Kirjandus
Kirjanduse eksam 10-klass
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun