Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Suhtumine aega keskajal (0)

1 Hindamata
Punktid
Suhtumine aega keskajal #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor its2cold Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
doc

Pirita kloostri minevik ja tänapäev

Kaks korda nädalas sel ajal kapiitlikoosolek, millel osalesid kõik 11.30 nunnad õpivad, kuulavad loengut munga- või nunnaseisuses olevad või loevad midagi vaimulikku. kloostrielanikud, v.a. noviitsid. 10.00 Töö. 11.45 Sexta, järjekordne palvehetk. 12.00 keskpäeval teenistus kirikus. 12.30 Lõunasöök. 13.00 lõuna refektoorumis (kloostri 15.00- Ainus vaba aeg päevas, mil söögisaalis), mis talvel oli ka ainus 15.45 nunnad võivad teha seda, mida toidukord. hing ihaldab. Enamasti nad kas jalutavad aias, loevad või teevad käsitööd. 14.00 Tunnipalvus. 15.45 Esimene kellalöök, kutse

Ajalugu
thumbnail
30
doc

Keskaeg

· 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne ­ Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli · 1492 Kolumbus avastab Ameerika · 1494 Itaalia sõjad · 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel Prantsusmaal keskaeg kuni Prantsuse revolutsioonini (1789-1799), Venemaal keskaeg Peeter I eelne aeg. EESTI KESKAEG Nn pikk keskaeg ­ võtta üheks perioodiks kokku terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni. Varakeskaeg kuni 11. sajandini Kõrgkeskaeg 11. - 13. sajand 1 Hiliskeskaeg 13. sajandi II pool ­ 15. - 16. sajandi vahetus Murrang 11. sajandil, aastal 1000 toimus feodaalrevolutsioon. Või 13. sajandi keskpaik, mil tekkisid moodsad ning rahvusvahelised riigid ja keskvõim.

10.klassi ajalugu
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Jääaeg- on sajandeid või aastatuhandeid kestnud periood, mil temperatuurid Maal on olnud nii madal, et on tekkinud suured mandrijää kilbid. Maa ajaloos on jääajad vaheldunud jäävaheaegadega. Korilus- Korilus on marjade, juurte, puuviljade, seente, seemnete, mugulate, ka pisiloomade, putukate jms loodussaaduste korjamine toiduks; see on inimkonna vanem elatusviis. Ajalooline aeg- Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi.Ajalooline aegalgas pärast esiaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. Tsivilatsioon -Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - ''kodanikesse puutuv, kasulik" Homo sapiens -Tarkinimene (Homo sapiens) kujunes sirgeinimesest arvatavasti umbes 500 000 aastat tagasi Aafrikas

10.klassi ajalugu
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Bismarck saab hakkama ka sellega, et saavutada kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa vahel, tahab seda seepärast et nad ei oleks kuidagi liitlased Prantsusmaaga. Ta ütles ka, et Saksamaa ei soovi muuta riigipiire Euroopas, et on saavutanud oma soovitud piirid. Prantsusmaa seevastu just oli riik, mis tahtis oma piire muuta ja Prantsuse-Saksamaa sõjast kaotatud kohad tagasi saada. Peale Prantsusmaa ei pidanud Bismarcki ajal keegi kartma Saksamaad. Vilhelm I aeg kuni 1888a oli välispoliitiliselt ,,rahulik". Venemaa ja Austria-Ungari liidud on suht ebastabiilsed, purunevad 2 korda. Saksamaal oli kokku kolm liidusüsteemi. Saksamaa tähtsamad liitlased on Austria-Ungari ja Venemaa keisririigid, kelle huvid on omavahel vastuolus, seda Balkani küsimuse tõttu. Balkani alad olid sajandeid Türgi alla kuulunud, ja nüüd Türgi kukkus kokku. Venemaa hakkas esinema, et neil on vaja seal igati kaitsta oma slaavi huvisid, Balkani slaavid olid ka ortodokssed

Ajalugu
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kogukonnast eraldusid üliku ja kujunesid esimesed riigid. Kreeka linnriike lahutas pärinemine erinevatest hõimudest ja ühiste majanduslike huvide puudumine. Ometi tundsid kreeklased end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, kultuurielu ja religioon. Visuaalne kunst oli alguses peamiselt religiooni teenistuses, kuid aja jooksul hakkas muutuma omaette väärtuseks. Kreeka kunst arenes välja umbes aastaks 600 e.Kr, edasi järgnes kolm perioodi ­ 1) arhailine e vana aeg 600 ­ 480 e.Kr 2) klassikaline e õitseaeg 480 ­ 323 e.Kr 3) hellenistlik e hiline aeg 323 e.Kr ­ 30 p.Kr Kreeka arhitektuuris oli tähtsamaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on paari- kolme astme võrra kõrgem

Kunstiajalugu



Lisainfo

Aja mõistmisest, mõõtmisest kokkuvõte.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun