Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mälestusmärgid Tartus, emajõe kaldal. (Powerpoint) (0)

1 HALB
Punktid
Mälestusmärgid kesklinnas
Emajõe paremal ja vaskul kaldal.
Armeenia ja Eesti rahva sõpruse
monument.
Autor: A. Dzivanjan,
Asukoht: Vabaduse puiestikul,
Mälestussammas meenutab Leninakani ja
Tartu sõpruspäevi ning sümboliseerib
püüet valguse poole, mis oli ka H.
Abovjani elutöö mõte,
Püstitatud Armeenia ja Eesti rahva
sõpruse märgiks.
Armeenia ja Eesti rahva sõpruse
monument.
Fr. R. Kreutzwaldi monument.
Autorid: J. Hirv, M. Saks, A. Karro, A.
Mellik, M. Port,
Asukoht: Vabaduse puiestik,Gildi t,
Püstitatud riikliku kaitse all
kunstimälestisena,
Fr. R. Kreutzwaldi kujutamisel on püütud
edasi anda eelkõige portreelist sarnasust,
järelemõtlikkust ja enesessesüvenemist.
Fr. R. Kreutzwaldi monument.
Hugo Treffneri monument.
Autorid: M. Karmin, T. Trummal,
Asukoht: Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi
lääneosas, kunagise Hugo Treffneri
erakooli asukohal,
On püütud jäädvustada kõik see, mis
iseloomustas Hugo Treffnerit ja Tartu linna
haned (teed laia maailma, avatud
silmaring), talumaja (eestlus ning
traditsioonid), Jaani kirik ning Tartu
Ülikooli peahoone.
Hugo Treffneri monument.
Kalevipoeg(Vabadussõja monument)
Autor: E. Väli,
Mälestusmärk Vabadussõjas langenud
sõduritele,
Asukoht:Vabaduse puiestik,
Mälestussammas avati 13. juunil 2003
pea 70 aastat pärast esmaavamist ja 53
aastat peale mahavõtmist.
Kalevipoeg(Vabadussõja monument).
O. Lutsu monument.
Autor: A. Rimm, A. Murdmaa,
Asukoht: Vabaduse puiestik,
Mälestussammas püstitati Tartusse
Vabaduse puiestikule kirjaniku 100.
sünniaasta päevaks.
O.Lutsu monument
Skulptuurigrupp 100 000. tartlase
sünni tähistamiseks.
Autor: M. Mikoff,
Asukoht: Monument asetses algselt
tollase "Kaunase" restorani ja Võidu silla
vahelisel haljasalal. Seoses restorani
ümberehitusega teisaldati monument
"Atlantise" ja Kaarsilla vahele Emajõe
kaldapealsele,
Püstitatud 100 000. tartlase sünni
tähistamiseks.
Skulptuurigrupp 100 000. tartlase
sünni tähistamiseks.
Vasakule Paremale
Mälestusmärgid Tartus-emajõe kaldal- Powerpoint #1 Mälestusmärgid Tartus-emajõe kaldal- Powerpoint #2 Mälestusmärgid Tartus-emajõe kaldal- Powerpoint #3 Mälestusmärgid Tartus-emajõe kaldal- Powerpoint #4 Mälestusmärgid Tartus-emajõe kaldal- Powerpoint #5 Mälestusmärgid Tartus-emajõe kaldal- Powerpoint #6 Mälestusmärgid Tartus-emajõe kaldal- Powerpoint #7 Mälestusmärgid Tartus-emajõe kaldal- Powerpoint #8 Mälestusmärgid Tartus-emajõe kaldal- Powerpoint #9 Mälestusmärgid Tartus-emajõe kaldal- Powerpoint #10 Mälestusmärgid Tartus-emajõe kaldal- Powerpoint #11 Mälestusmärgid Tartus-emajõe kaldal- Powerpoint #12 Mälestusmärgid Tartus-emajõe kaldal- Powerpoint #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ene Rebenits Õppematerjali autor
Kõikide mälestusmärkidest, mis on Tartus Emajõe kaldal. Olemas on nii pilt kui ka jutt selle mälestusmärgi kohta (6 slaidi teksti ja 6 slaidi pilte).

Sarnased õppematerjalid

Emajõe kaldal asuvad monumendid
5
docx

Emajõe kaldal asuvad monumendid

Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Janno Puusepp AT 109 Emajõe vasakul ja paremal küljel asuvad monumendid Essee Juhendaja: Pille Kessel Tartu 2009 Hugo Treffneri monument Hugo Treffneri kuju asub Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Kuju avati 25. mail 1997. aastal. Monument koosneb graniidist aluse peal olevast raamatut imiteerivast osast ning pronksist Hugo Treffneri kujust. Lähemal uurimisel saab aru ka raamatu tekstist ja sügavamast tähendusest (tekst ja motiivid on halvasti nähtavad). On

Ajalugu
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor ­ müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ­ autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaatika Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos ­ didaktiline. 3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. 2. Klassikaline või Atika periood (5. ­ 4. saj eKr) Orjanduslik Kreeka elab läbi suure õitsengu. Kunsti ja filosoofia keskuseks Ateena.

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

Nagu näiteks ,,Rehepapp" (Kivirähk). Selle raamatu lugesin ma juba kümnendas klassis läbi ning emotsioone jätkub temast siiamaani. ,,Õitsev Meri" seda teha ei suutnud. 9 5. August Kitzbergi draamalooming (1855-1927) · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihariduse. · 1879. aasta suvel abiellus mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga.

Kirjandus
Holokaust
290
pdf

Holokaust

Töö kronoloogiaga 89 Valik allikaid holokausti kohta 90 Fotode ja piltide analüüs 112 Ülesandeid Briti Sõjamuuseumi õppematerjalide paketist 120 Ülesandeid tööks filmikatkenditega 131 Selgitusi PowerPoint esitluse juurde 134 I. Juudivastase poliitika kujunemine ja selle tagajärjed 134 II. Holokaust – juutide süstemaatiline hävitamine natside poolt 138 Soovituslikke linke 141 FOTOSID EESTI JUUDI KOGUKONNA TEGEVUSEST 142 6 SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun