Teose ajalooline skeem Teose saamislugu Kui Sofi Oksanen kogus materjale oma esimese romaani ,,Stalini lehmad" jaoks, märkas ta, kui vähe teavad temaealised Nõukogude Eestist ja ka Nõukogude Liidust. Materjale uurides ja kogudes jõudis ta aega, mil Eestit laastasid küüditamiste ja repressioonide lained, siis sündis ,,Puhastus". Autor plaanib samal teemal veel kaks romaani kirjutada. ,,Puhastuse" esimene lavastus etendus Rahvusteatris Willensauna rohkem kui poolteist aastat enne romaani ilmumist. See oli omal ajal väga mõjuv lavastus. Alles pärast romaani ilmumist ja selle võidukäigu algust hakati ,,Puhastust" mängima ka teistes teatrites. Mõju ilmumisajal Soome 2008. aasta enimmüüdud ilukirjanduslik Soome autori teos oli Sofi Oksaneni ,,Puhdistus", mida müüdi üle 102 200 eksemplari. Romaaniga Eestist tegi eesti- soome päritolu Oksanen juba 2008
1. osa 1992,Lääne-Eesti Aliide Truu ajab toas kärbest taga. Ühel hetkel märkab ta aknast tundmatut kogu. Ta natuke kardab, kuid võtab vikati kaasa ja läheb uurima mis see on. See oli tüdruk nimega Zara. Zara oli segaduses ja meenutas Aliidele hullu. Zara oli räpane. Ta oli olnud teel Tallinnasse koos mehega kuid nende vahel tekkis riid ja ta põgenes ning jõudis Aliide murule kaskede alla. Zara oli välismaalane kuid oskas eesti keelt. Aliide ja Zara tutvusid. Zara hakkas meenutama kuidas ta oli sinna sattudud. Ta mõtles pidevalt Pasale ja Lavrentile, kes teda taga ajavad (nende juurest ta tegelikult põgeneski). Zara ka Aliide rääkisid noorte lahkumisest maalt ja varastest. Aliidetahtis teada kes Zara on ja hakkas pärima. Zara hakkas valetama, et saaks jääda Aliide juurde. Ta ütles et töötas ettekandiana Kanadas ja tuli koos mehega Tallinnasse puhkama. Tegelikult oli Zara saatnud Pasa juurde keegi Oksana, kes töötas Pasa jaoks
Romanis Vanapagan on mats, Kaval-Ants neg. tegelane. "Kuningal on külm" ('36) - näidend, allegooriline. Oludest ja nende muutumisest ühel suvalisel Euro maal, 30ndate II poole iseloomustus. Fantastiliste novellide kogud "Pöialpoiss" (1923), "Meie rebane" (1932), essee "Hiina ja hiinlased" (1938). Pilet 4 7. ANTIIKTEATER- TEKE, LAVASTUS, KORRALDUSLIK KÜLG. SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" Kreeka teater. Esimene dateeritud etendus 534 eKr, lavastaja Thespis. Tekkis tänu Dionysosele, kelle auks peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse
Stjopa saadab Jaltast 2 telegrammi. Rimski laseb Stjopa Varenuhhal telegramme uurida. Varenuhha saab ähvardava kõne, kuid sellest hoolimata viib telegrammid uurimisse. Kass ja Azazello noomivad teda ja viivad ta oma korterisse, kus Varenuhha kohtub Hellaga, misjärel kaotab teadvuse 9. Bezdomnõil ei õnnestu Wolandi kohta avaldust kirjutada, sest temas on 2 poolt: üks tahab kiirelt Wolandit kinni püüda, teine tahab rahulikult kulgeda, mis ajab mehe endast välja. 10. Etendus. Kaarditrikis osaleb publik. Rahasadu, mille vastu on üks töötaja, kellel kass pea otsast rebib. Publik saab moodsaid Pariisi riideid. Etendus lõpeb äkitselt. Miilits otsib esinejaid. 11. Bezdomnõi kohtub Meistriga. Meister räägib, kuidas ta Margaritaga kohtus, kuidas tema romaani kritiseeriti ning kuidas ta lõpuks haiglasse tuli. 12. Rimski tahab seljast kadunud Pariisi riiete tõttu puhkenud kaosest miilitsale teatada, aga teda keelatakse. Ilmub ilma varjuta Varenuhha
Stjopa saadab Jaltast 2 telegrammi. Rimski laseb Stjopa Varenuhhal telegramme uurida. Varenuhha saab ähvardava kõne, kuid sellest hoolimata viib telegrammid uurimisse. Kass ja Azazello noomivad teda ja viivad ta oma korterisse, kus Varenuhha kohtub Hellaga, misjärel kaotab teadvuse 9. Bezdomnõil ei õnnestu Wolandi kohta avaldust kirjutada, sest temas on 2 poolt: üks tahab kiirelt Wolandit kinni püüda, teine tahab rahulikult kulgeda, mis ajab mehe endast välja. 10. Etendus. Kaarditrikis osaleb publik. Rahasadu, mille vastu on üks töötaja, kellel kass pea otsast rebib. Publik saab moodsaid Pariisi riideid. Etendus lõpeb äkitselt. Miilits otsib esinejaid. 11. Bezdomnõi kohtub Meistriga. Meister räägib, kuidas ta Margaritaga kohtus, kuidas tema romaani kritiseeriti ning kuidas ta lõpuks haiglasse tuli. 12. Rimski tahab seljast kadunud Pariisi riiete tõttu puhkenud kaosest miilitsale teatada, aga teda keelatakse. Ilmub ilma varjuta Varenuhha
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale üh
Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi oleks või
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil kodus kõige enam kirjandust ja autobiograafilisi andmeid ning Eduard Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" peetakse eesti kriitilise realismi alguseks ning seda romaani peetakse �
Kõik kommentaarid