Pulmad vanasti (0)

Pulmad vanasti
· Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis
sündmus juba ammustest aegadest.
Nende suurejoonelise korralduse ja
kestuse järgi võib isegi väita, et
tänapäeval pole pulmapeod
samavõrd lõbusad kui vanasti.
· Pruudirõivastuses oli esikohal
maagiline kaitse- ja tõrjefunktsioon,
sest uskumuse kohaselt oli pruut
igasuguste ebapuhaste olevuste ja
halbade jõudude poolt eriti haavatav.
Pruutpaar Karja kihelkonnast (1895)
· Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis
kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides.
· Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate
passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe
või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii
öelda toimida.
· Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei
olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid.
· Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva.
· Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated
märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad
lõppesid tavaliselt pühapäeval.
· Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju.
· Pulmarongiga liitusid hiljem teisedki pulmalised, ainult pulmavanemad jäid
kindlasti koju.
· Esimesed teated pulmade kohta märgivad pulmaliste ratsutamist. Ent 18.
sajandist peale on ilmunud kirjeldustesse ka sõiduvahend - regi või saan.
· Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Peiupoiss ratsutas
aeg-ajalt ümber pulmarongi. Kui pulmarong jõudis mõrsjamaja lähedusse, tehti
peatus ja peiupoiss kihutas saaja lähenemisest teatama.
· Kui teateviija oli tagasi jõudnud , algas saaja sissesõit - pulmade laulurohkemaid
järke. Värav oli tavaliselt suletud ja selle taga ootas vakarahvas.
· Algas vastastikune laulmine. Küsiti, kes on tulijad ja miks nad nii hilja tulevad. Teiselt poolt õigustati tulemist või
vabandati hilinemist tõkkega teel.
· Algas sissesõiduloa kauplemine. Luba saadi pärast lunaraha maksmist või passi ettenäitamist. Lunaks oli suur raha
pung. Enne tuppa astumist lõi peiupoiss mõõgaga uksele risti.
· Nõuti mõrsjat näha. Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine oli pulmarituaali teine järk, samuti väga laulurohke.
Kombel oli mitu kohalikku
eriarendust:
1. mõrsja väljatoomine - mõõgaema toob mõrsja koos
pruuttüdrukutega mõnest kõrvalhoonest peiu kõrvale;
2. mõrsja mõistatamine - mõrsja ja pruuttüdrukud istuvad kõrvu,
ujuga kaetud - saaja esindaja peab mõrsja ära tundma;
3. ebamõrsja pakkumine - peiule pakutakse mõrsja pähe naiseks
riietatud vanameest, keda peig tantsitab ja leiab, et mõrsja pole
õige;
4. mõrsja otsimine - mõrsja on sõna otseses mõttes peidetud ja
saaja esindaja peab ta üles otsima.
· Kui mõrsja oli leitud ja peiu kõrvale toodud algas söömine.
· Kombega taotleti, et esimene laps oleks poiss. Ka sedapuhku oli noorpaari
söömine tagasihoidlik.
· Enamasti oli nende söögiks või ja soolaga leivaviil, mis murti pooleks.
· Kas esimese pulmapäeva hilisõhtul või teise varahommikul toimus pulmade
esimese poole tähtsaim sündmus: mõrsja lahkumine vanematekodust.
· Peiu ema viis minia läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja
majapidamishooneid.
· Tingimata käidi kaevul. Mõrsja pidi andeid andma igale poole, kindlasti aga
koldele, kaevule ja igale näidatud loomale.
· Teine pulmapäev algas vakarahva saabumisega peiukoju.
· Ka nüüd küsiti saabumise põhjust. Lauldi vastastikku ja peeti
sõnasõda, kuni tulijad sisse said.
· Vakarahvas nõudis mõrsjat näha.
· Kui mõrsja lõpuks esile toodi, siis hakati sööma
· Pärast söömist toimus pulmade tähtsündmus- mõrsja tanutamine
· Selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati
nimetama noorikuks
· Teine pulmapäev lõppes noorpaari rituaalse magamaviimisega
· Kolmanda pulmapäeva
keskseim sündmus oli
veimevaka jagamine.
· Veimekirst toodi koos
vakarahvaga.
· Veimede jagamise algatas
saajarahvas.
· Vakarahvas nõudis kirstu
lunastamist. Isamees või
peiupoiss pidi kirstu
keskele ja igale nurgale
mündi, alles siis avati
kirst. Raha sai noorik
endale.
· Pruudivend tõi veimed
lauale, mille taga istusid
noorpaar ning isamees ja
kaasnaine. Isamees kutsus
veimede saajad ükshaaval
nimepidi "pulma" VEIMEVAKA JAGAMINE
· Pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane.
· Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega - pulmade lõhki tantsimine.
· Tavaline pulmade lõpetamis- märguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või
kapsasupp. Väga sageli oli lõpumärgiks liha puudumine laualt.
· Kui neist ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba
kõik aru saama, et pulmad on sedapuhku läbi.
· Kui lõpumärgid olid antud, oli kombeks lahkuda.
· Eriti Lääne- ja Lõuna-Eestis järgnesid pulmadele järelpulmad, kuhu tulid ainult
ligemad sugulased.
· Need peeti, kas nädal pärast pulmi või pulmadele järgneval pühapäeval enamasti
nooriku endises kodus.
· Kuigi pulmakommetes on rohkesti tegemist viinaga, ei tähenda see, et pulmades
oleks vanasti palju joodud. Põhiline jook oli õlu. Viin oli mõneti rituaalne jook,
mida pakuti - lonks, mitte enam - ja joodi kindlatel puhkudel.
Allikad
· http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Pulmad/
· http://www.google.ee
· http://www.wikipedia.com
· www.pulmadeestis.info