Valge jänes referaat (0)

Referaat Valge jänes SISSEJUHATUS
Käesolef referaat käsitleb Eesti metsade kõige tavalisemat asukat valgejänest. Valgejänes on see jänes, 
kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu.  Referaat   räägib   sellest   kuidas   valgejänesed   elavad   ja   kuidas   nad   paljunevad.   Ja  üleüldiselt   kuidas valgejänes elab ja on kohanenud eestiga. Millised on Valgejänese tunnused ja milline ta vabas looduses välja näeb ning millised on tema harjumused. Raferaadi jaoks materjali kogudes sain teada ka mõned huvitavad faktid, mis on välja toodud viimases peatükis. 


1 VALGE JÄNESE VÄLIMUS Teda on lihtne tunda alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on halljänesest pisut väiksem ja kergem, kõrvad on lühemad ja käpad laiemad kui halljänesel (blogspot.com.) Valgejänes on suhteliselt suur jäneslane. Eriti suured jänesed elavad levila põhjaosas, kus nende keha tüvepikkus on kuni 70 cm ja mass kuni 5,5 kg. Kõige väiksemad valgejänesed elavad Jakuutia taigas, kus nende mass on 2,5–3 kg. Hele   saba,   kõrva   valge   tagaserv   ja   silma   punakaspruunid   iirised   on   valgejänestele   liigitunnusteks. Valgejänese kõrvad ei ole väga pikad. Need ulatuvad vaid ninamiku tipuni või pisut üle selle ja on tahapoole   painutatud.   Saba   on   lühike   ja   ümar,   kas   üleni   valge   või   väheste   tumedate   karvadega ülapoolel. Käpad on üsna laiad. Tallad on kaetud tihedate jäikade karvadega, mis annab loomale hea toe lumel liikumiseks. (wikipeedia.org). Illustratsioon 1 Valge jänes


2  ELUPAIK JA LEVIK Valgejänes   on   üksikult   elav,   paigatruu   ja   väheliikuv   loom.   Päris   lagedale   tuleb   harva:   elupaigana eelistab   metsi   ja   rabasid   (enamasti   okaspuudega),   aga   kohata   võib   teda   ka   mujal   metsades,   kust halljänes teda minema ei ole tõrjunud. (blogspot.com) Valgejänes   on   Põhja-Euroopa   kõige   põlisem,   kuid   mitte   kõige   levinum   jäneslane.   Valgejänes   on levinud suurel maa-alal Põhja-Euraasias Skandinaavia poolsaarest kuni Tšuktši poolsaareni ning Põhja- Jäämerest   kuni   Kasahstani,   Mongoolia   ja   Põhja-Hiinani.   Põhja-Ameerikas   elab   ta   põhja   pool   50. põhjalaiuskraadist, samuti kitsal ribal Gröönimaa lõuna- ja läänerannikul. Isoleeritud asurkonnad on veel Iirimaal, Šotimaal, Alpides ning Sahhalini ja Hokkaido saarel. Valgejänes on aklimatiseerunud Tšiilis ja Argentinas. Minevikus oli valgejänese levila märksa laiem. Näiteks pleistotseenis elas ta Krimmis. Levila eraldatud osa Alpides näitab, et tõenäoliselt asustas ta kunagi suuremat osa Lääne-Euroopast. (wikipeedia.org)


3 PALJUNEMINE  Innaajal   muutuvad   isased  valgejänesed   metsikuteks   ja   agressiivseteks.  Nad   ründavad   pea   koguaeg teineteist ja kutsuvad esile tülisid, et emasloomade pärast võidelda. Suures osas nende levila aladest toimub esmakordne paaritumine kevade hakul, tundras leiab see aset aga maikuus. Jänkupojad   sünnivad   umbes   50   päeva   pärast   viljastumist.   Tiinus   vältab   veidi   kauem   kui   teistel jäneseliikidel,   sest   pojad   sünnivad   juba   täielikult   väljaarenenutena.   See   suurendab   nende ellujäämisvõimalusi külmas ja niiskes keskkonnas. Emasloom ei valmista poegadele ette mingit urgu ning sünnitab nad otse paljal maapinnal. Poegadel on seljas tavapärane karvastik, nad on võimelised kohe nägema ja mõne aja möödudes ka jooksma. Emasloom imetab poegi korra päevas, tema piim on hästi toitev. Pesakond hoiab ema lähedale ning ei jookse laiale. On teada juhtumeid, kus emajänes, nagu   paljud   linnud,   püüdis   vaenlast   haiget   või   haavatut   teeseldes   eemale   meelitada.   Aastas   on valgejänesel kolm pesakonda. (miksike.ee) Illustratsioon 2 Valgejänese poeg


4 TOITUMINE Oma pesakohast väljub ta toitu hankima alles videvikus. Valgejänes on rangelt taimetoiduline. Toiduks on talle mitmesugused rohttaimed ja peenikesed puuoksad ning jämedamate okste ja tüvede koor. (edu.ee). Suvel toitub valgejänes mitmesugustest rohttaimedest, eelistades liblikõielisi taimi. Meelsasti toitub osjadest ja maa-alustest alamatest seentest (nt. hirvepähklist), mida ta pinnasest hõlpsasti kätte saab. Talviseks   põhitoiduks   mitmesuguste   puude   ja   põõsaste   oksad   ning   koor.   Kõige   meelsamini   toitub valgejänes pajust, haavast, kasest ja sarapuust. (wikipeedia.org)


5 HUVITAVAD FAKTID  ● Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Nimelt sööb ta oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad. Valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänesel. (edu.ee) ● Jänes võib jälitamisel arendada kiirust kuni 70 km/h. (taskutark.ee) ● Vanemateta loomapoegi, kui nad just silmnähtavalt abi ei vaja, ei tasu tegelikult üldse loodusest koju tuua. Jänesepojad ongi üksinda — jäneseema annab pojale rammusat piima ja jätab ta omapäi. Jänestel on lühike lapsepõlv, aga nad ei ole abitud. (taskutark.ee) ● Valgejänes on Eesti põlisasukas: ta asustas meie ala peagi pärast viimast jääaega, üsna kohe, kui oli   kujunenud   esmane   tundrailmeline   taimestik.   Siia   levis   ta   idapoolsetelt   taigaaladelt   . (eestiloodus.ee). ● Rahvapärased nimed: haavikuemand, haavikuisand, pikkkõrv, välejalg, kikkkõrv. 


KOKKUVÕTE Referaati oli huvitav kirjutada, sest mul kodus juures elab ka kaks jänest, keda metsaääres jooksmas päris tihti näen.  Sain teada palju asju, mida ma ennem ei teadnud. Eriti huvitav oli see, et jänesepojad on juba sündides väga iseseisvad ja näitesk see, et neil on huvitav toitumisviis. Natuke keeruline oli referaati koostada, sest ei leidnud kohe sobivaid artikleid. 


KASUTATUD KIRJANDUS
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/valgej2nes2.htm  30.11.2020 https://miksike.ee/docs/referaadid2006/valgejanes_annesulg.htm (30.11.2020) http://loomad-loomad.blogspot.com/2008/01/valgejnes-lepus-timidus-on-jnese.html (30.11.2020) https://et.wikipedia.org/wiki/Valgej%C3%A4nes (30.11.20) http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus02_2014.pdf  (30.11.20) 

Document Outline

• Referaat Valge jänes
• SISSEJUHATUS
• 1 VALGE JÄNESE VÄLIMUS
• 2 ELUPAIK JA LEVIK
• 3 PALJUNEMINE
• 4 TOITUMINE
• 5 HUVITAVAD FAKTID
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD KIRJANDUS