tõttu on nad olnud hinnatud karusloomad. Aastaajati muutub karvastik tunduvalt. Kaks liiki on talvel koguni lumivalged. Need on kärp ja nirk. Kärbil jääb talveks must sabaots (Loomade elu 1987). Kärbi karusnahka nimetatakse ka hermeliiniks. Eestis elab kärplastest 10 liiki: Kärp ( Mustela erminea) Nirk (Mustela nivalis) Mink (Mustela vison) Naarits (Mustela lutreola) Tuhkur (Mustela putorius) Metsnugis ( Martes martes) Kivinugis (Martes foina) Saarmas (Lutra lutra) Mäger (Meles meles) Ahm ( Gulo gulo) Kirjeldan loetletud loomi kirjanduse ja internetist leitud materjalide abil. 3 4 Kärp (Mustela erminea) Kärp on üldjoontes sarnane nirgiga, kuid suurem ja hästi ära tuntav oma musta sabaotsa järgi. Tüvepikkus on 16 38 cm, sabapikkus on 6 12 cm, mass kuni 760 g
punarind( üksikud võivad talvituda meil), hallrästas ehk paskrästas, peoleo, metskiur, rohevint( Eestis võib olla ka hulgulind), kuldnokk, käosulane, karmiinleevike, väänkael ning väike-lehelind, salu-lehelind ja mets-lehelind. Ja hulgulindudeks on suur-kirjurähn ja puukoristaja. Salumetsa kõige tavalisemad imetajad on siis taimtoidulistest: metskits, punahirv, põder, valgejänes. Sega toidulistest: siil, kährik, metssiga, mäger, orav. Loomatoidulistest: mets- karihiir, metsnugis, mutt, hunt. Osadest liikidest lähemalt: Toominga võrgendikoi: Ei ohusta teisi puuliike ainult toomingat, lapsed munetakse valmis juba suvel juuni kuus, sügisel nad kooruvad, varakevadel hakkavad need lapsed pungi sööma ja juuni kuuks pole enam ühtegi lehte puul, kus nad pesitsevad. Jätavad süües endast maha siidniidi, millega annavad teistele märku, et on olnud seal. Väänkael: Eestis on üldlevinud. Arvukus on kuskil 10 kuni 20 tuhat paari. Tavaliselt
Oravatel on aastas tavaliselt kaks pesakonda poegi - kummaski reeglina neli või viis poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Silmad avanevad neil alles kuu aja vanuselt. Seetõttu hakkavad pojad ka alles kuu aja vanuselt pesast väljas käima. Seetõttu on neil väiksem võimalus kiskjate saagiks langeda. Imetamine kestab 2...3 kuud. Kahekuuselt noored iseseisvuvad. Suguküpseks saavad nad aastaselt. Orava keskmine eluiga on viis aastat. Peamisteks vaenlasteks on neil metsnugis ja kanakull. Eelnevatel aegadel oli Eestis oluliseks ohustajaks ka inimene, kuid kaasajal meil oravatele enam jahti ei peeta. Pruunkaru Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT LOODUSTEADUSTE OSAKOND Annika Arro METSNUGIS EESTI LOODUSMUUSEUMIS JA LOODUSES Essee: Maateaduste alused Õppegrupp: LKS-1 Lektor: Jaan Jõgi Tallinn 2010 Metsnugis Eesti Loodusmuuseumis ja looduses Hiljuti külastasin Tallinna vanalinnas asuvat Eesti Loodusmuuseumi, kust sain huvitavat teavet maailma loomastiku kohta. Põhjalikumalt tutvusin aga Eesti metsades elavate looma- ja linnuliikidega, samuti Läänemere kaladega. Lisaks sain loodusmuuseumis ka ülevaate Eesti floora mitmekesisusest. Kolmandal korrusel, Eesti metsade kohta ülevaadet andvates ruumides, jäi minu pilk aga pikemalt peatuma
Suguküpsus saabub 1-2 aastaselt. Tiinus kestab 30 päeva. Pesakonnas 1-8 poega (tavaliselt 3-4). Aastas on ainult 1 pesakond. Pojad on sündides pimedad, emapiimast võõrduvad 8 nädalaselt. Poegade eest hoolitseb ainult emasloom. Pojad lahkuvad pesast 8-10 nädalaselt, 2-3 nädalat käivad emaga kaasas. Emad ja pojad suhtlevad omavahel hästikuuldavate häälitsuste abil.( Loomade elu, Imetajad) 6 Metsnugis ( Martes Martes ) Kehaehitus ja välimus Metsnugise kere on sihvakas ja tugev. Karvkate on metsnugisel sügav- sokolaadipruun, kurgumanisk kreemikaskollane kuni oranz, mis tavaliselt ei ulatu eeskäppadele. Eristub enamikust teistest kärplastest. Pikemate jalgadega. Saba on pikk ja kohev ning jalatallad on tihedalt karvased. Kõrvad on pikemad ja laiemad kui kivinugisel. Kivinugist eristab metsnugist kõige selgemini koonu värvus silmade ja nina vahelisel ala
ning kehavärvus varieerub pruunist hallini. Mets- ja kivinugisel saab vahet saab teha rinnalaigu kuju ja värvuse alusel. Metsnugisel on see reeglina kollakas kuni oranz ja aheneb allosas. Kivinugisel on rinnalaik valge või kollakasvalge ning see hargneb esijalgadel kaheks. Metsnugis (Martes martes) www.jahindusinfo.ee Eelistavad erinevaid elupaiku: metsnugis, nagu nimigi ütleb, on rohkem seotud metsadega ning kivinugis kultuurmaastikega. Kuna metsnugise tallapäkad on karvased, on kerge teha vahet mets-ja kivinugise jälgedel (kivinugise tallapäkad on paljad: lumme jäävad ,,tavalised" jäljed näha on talla ja varbapäkad, metsnugise jälgede puhul on talla- ja varbapäkki raske eristada (võrreldav villastes sokkides kõndimisel tekkinud jälgedega). Lihatoidulised, kuid söövad ka taimset toitu (marju, puuvilju). Peamiselt söövad
Koheva sabaga oravast väiksem loom.Eestis hävimisohus - levinud Kirde- ja Edela-Eestis. Elab vanades lehtpuu- ja segapuistutes, sest vajab pesitsemiseks õõnsusi, võib kasutada ka teiste lindude pesasid või ehitab ise okstest pesa. Peamiselt toitub haava-,kase-,paju- noortest võrsetest, koortest, seemnetest. Kogub talvevarusid. Sigib 1-2 korda aastas ja toob ilmale 2-3 poega, kes on 2 nädalat pimedad, neid imetab umb. kuu. Elavad 6-8 aastaseks. Vaenlaseks on metsnugis, suured kakud , kullid. ORAV (Sciurus vulgaris) - saba tüvest lühem, kaetud pikkade karvadega, värvus on varieeruv, suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht on alati valge. Toitub valdavalt puuseemnetest, kuuse- ja männikäbidest, tammetõrudest, pähklitest, ka seentest ja marjadest. Vajab ka loomset toitu - linnupojad, 10 munad, teod, putukad. Talveks kogub varusid
Kadrina Keskkool IMETAJAD EESTI METSADES Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 Sisukord 2 Valgejänes Kes ei tunneks meie metsade ühte tavalisemat asukat - jänkut. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult liigub valgejänes väga vä
Kõik kommentaarid