· Taju · Taju on esemete ja nähtuste tervikliku tunnetamise protsess. · Taju omadused: · Taju terviklikkus-tajutakse tervikut väikeste osakute puhul-sõrm=inimene. · Taju jäävus-konstantus-ükskõik,mis asendis varem tajutu on ,ikka tunneme ära. · Taju valivus-Paljude Nähtuste hulgast tajutakse eelkõige neid,mis on tajule kõige olulisemad. · Tajuliigid : ajataju-mille järgi on määrata aega. · Ruumitaju-väikelastel ajataju puudub,ei tohi panna lauale istuma. · Liikumistaju-annab infot esemete liikumise kohta üksteise suhtes ja meie suhtes.Väga aeglast ja kiiret liikumist me ei taju. · Tajupetted e.illusioonid-moonutatud ,ebaõige taju. Esineb nägemise
........................................................... 6 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 7 1. MÄLU Me kasutame oma mälu pidevalt- iga uus mõte või kogemus vallandab ajus terve rea olemasolevaid mälujälgi oleme sellest teadlikud või mitte. Mälu võib pidada üheks inimkonna vanimaks oskuseks. Ta on meie ellujäämisel olnud alati olulise tähtsusega. Mälu kujutab endast inimese poolt varem tajutu, läbielatu või tehtu peegeldust inimese teadvuses ka siis, kui need nähtused ja tegevused enam otseselt inimesele ei mõju. Inimese poolt tajutu säilib teatud aja inimese mälus. Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisis. Mälu ja õppimine on tihedas seoses, sest mõlema puhul on tegemist tegevuste ja info omandamise ning säilitamisega. 1.2. Mälu tüübid
Seetõttu on oluline teada rohkem suhtlemisprotsessi olemusest ja püüda omandada ning arendada nii igapäevases elus kui ka töös väga vajalikke suhtlemisoskusi. Kohtudes kellegagi esimest korda, sisenedes näiteks esimest korda kooli, tekib tutvumisfaas ja tajumisel saab oluliseks esmamulje efekt. See kujuneb välja umbes 30 sekundi jooksul märkamisest ja mõjutab kogu järgnevat suhtlemist. On vajalik teada, et esmamulje efekti on raske muuta, sest esmamuljel tajutu mõjutab oluliselt edasise taju valikuid ja inimene tajub just seda, mida tahab. Ka detaile, mis nagu räägiksid esmamuljel tajutu vastu, tajutakse kui esmast muljet kinnitavat. Korduvtaju efekt esineb korduva suhtlemise puhul tavaliselt püsiklientide, tuttavate, töökaaslaste jt suhtes. Sellisel juhul me vaatame, aga ei näe, kuuleme, aga ei kuule. Tuttavate puhul ei taju me enam tema erisusi ja seetõttu on
ebatäpne). b) Mehaaniline omandamine (tuupimine), bb) Mõtestatud omandamine (25x efektiivsem, tähtis kordamine, materjali korrastatus). 2) Meelespidamine e. info säilitamine seostena ajukoores, toimub aktiivne infotöötlus, toimuvad saadud infos muutused (lühemaks ja lihtsamaks, tekivad lüngad, meeles püsib peamine, detailid kaovad). 3) Meeldetuletamine info uuesti esiletoomine. a) Äratundmine varem tajutu tuttavana äratundmine, b) Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest, ei nõua tahtepingutust, c) Meenutamine tõsine mõttetöö ja tahtlik pingutamine. Mälu liigid: 1) Lühimälu sensoorne (ikooniline ja kõlamälu) ja primaarne. 2) Püsimälu protseduuriline (selgeksõpitud tegevused ja liigutused, nt jalgrattasõit), semantiline (üldised teadmised, faktid maailma kohta, nt ümar), episoodiline (endaga seotud sündmused, mälestused, juhtumid).
kõlbelise arutluse taseme saavutab vaid 5% inimestest, mis on liiga väike osa üldkehtivusele pretendeeriva mudeli jaoks. Kohlbergi teooria kõige suuremateks puudusteks kõlbelise arengu kirjeldamisel on selle keskendumine abstraktsele moraalsele arutlusele ja otsustamisele, mis ei pruugi reaalses olukorras olla sugugi kõlbelisekäitumise ainumääravaks teguriks. Peaaegu kunagi pole arutluses tajutu samaväärne reaalses, näiteks hädasituatsioonis tajutuga. Teiseks ei saa praktilises situatsioonis jätta arvestamata inimlikke emotsioone ja empaatia tunnet teiste vastu. 5.Mil määral võimaldavad E. Eriksoni isiksuse arenguastmed avada kõlbelisuse kujunemist? E. Eriksoni astmed võimaldavad avada isiksue kõlbelisuse kujunemist sotsiaalse kogemuse ja selle peegeldusega tema eneseteadvuses. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka
küpsuse. Peaaegu täiskasvanu tasemele jõuab lapse aju viie- kuni kuueaastaselt (Veisson, Vesipak 2005:46-48). Kognitiivsete teooriate tuntumateks esindajateks on J. Piaget, L. Võgotski, jt. Selle teooria toetajate järgi sõltub keele omandamine lapse kognitiivsest arengust ning intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse arengut. J. Piaget´i väitel on kõne arengu ja keele omandamise eelduseks lapse oskus kasutada sümboleid (teesklemine, varem tajutu jäljendamine, fantaasiakujutlused) ning kognitiivsete struktuuride kujunemine, mis hiljem leiavad väljundi keelevahendite abil. Kõne areng sõltub lapse tegevusest, tegevusstruktuuride (kujutluste) omandamisest (Karlep 1998:224). J. Piaget´i järgi sõltuvad keel ja suhtlemine mõtlemise arengust (Atskasov 2005). L. Võgotski rõhutab lapse suhtlemise (koostegevuse) osatähtsust. Iga omandatav funktsioon jaotub lapse ja täiskasvanu vahel. Tegevuses on vaja
5.2. Skeemid Skeemide teooriad käsitlevad mälu subjektiivsemana. Selle kontseptsiooni kohaselt on meelespeetu seotud vahetu kontekstiga. Skeemid on sageli üles ehitatud subjektiivsetele kogemustele, koondudes oluliste võtmeideede ümber, millega omakorda seostuvad vähem olulised kogemused. Mälu kujutamisel skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga. 6. Geshtaltpsühholoogia Geshtaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Arvukate katsetega demonstreeriti, et inimesed hoomavad maailma juba valmis mudelite või skeemidena. Kõik tajutav peegeldub läbi inimese varasemate teadmiste ja kogemuste prisma. Et aga vältida õpilaste meelevaldset õppematerjali interpreteerimist, tuleks õpilasi aidata tõlgendamisel. Sealhulgas avastuslikule õppimisele saab aidata kaasa soodsate välistingimuste loomisega. 7. Metakognitsioon
1953 Hovland’i mudel: „uinumisefekt“ 1949, sõnumi „allika usaldusväärsus“ kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 1961 Lavidge, Steiner’i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine emotsioonid/tundedhoiaku muutusotsus 1957 Festinger’i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalselt kogetu/tajutu vahel. - Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. 20.saj I pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotluslikku etappi: 1. Kognitiivne (mõtlemist esilekutsuv) 2. Afektiivne (emotsiooni esilekutsuv) 3. Konatiivne (reaktsiooni esilekutsuv)
1953 Hovland'i mudel: ,,uinumisefekt" 1949, sõnumi ,,allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 1961 Lavidge, Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine emotsioonid/tundedhoiaku muutusotsus 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalselt kogetu/tajutu vahel. - Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. 20.saj I pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotluslikku etappi: 1. Kognitiivne (mõtlemist esilekutsuv) 2. Afektiivne (emotsiooni esilekutsuv) 3. Konatiivne (reaktsiooni esilekutsuv)
ajukoorde lühemaks või pikemaks ajaks püsiv jälg. Nõnda kujuneb psüühikas eluks vajalik tunnuste järjepidevus ning me võime saada juurde üha uusi elus kohanemiseks vajalikke kogemusi. Tänu mälule saame iga hetk oma varasemale teadmisele toetuda, olevukus orienteeruda ja tuleviku tarbeks teadmis-ja kogemusvaru soetada. Mäluprotsesside sisuks on indiviidi kohemuste talletamine, korrastamine, säilitamine ja taastamine. Mälu muudab minevikus tajutu, kujutletu või mõeldu meie teadvuse sisuks psühholoogilises olevikus. Meeldejätmise ja meenutamise võimeta ei tunneks me enam ära oma tajusfääris olevaid objekte ega orienteeruks ümbritsevaid nähtustes. Mäletamisvõime mängib tähtsat osa mõtlemises, kujutluses ja loovas fantaasias, põhimõtteliselt kõigis psüühilistes protsessides. Psüühika normaalne talitlus, arenb ja küpsemine oleksid mäluta mõeldamatud
ühele ühikule teise, jõuame tulemuseni. Tunnetusliku sisu poolelt ei anna analüütiline otsustus midagi juurde, kuid seevastu sünteetiline rohkendab meie tunnetust, kuna lisab meie mõistusele midagi juurde. 3) Kanti järgi on kogemusotsustus selline empiiriline otsustus, millel on objektiivne kehtivus (st kõik inimesed peaksid tegema samalaadseid järeldusi). Kui otsustusel on aga subjektiivne kehtivus (kehtib ainult kindla inimese tajutu kohta), on see tajuotsustus. Väited tuba on soe, suhkur on magus ning koirohi on mõrkjas on tüüpilised tajuotsustused, mida muuhulgas ei saa muuta objektiivseteks/üldkehtivateks. Teatud juhtudel peab see siiski võimalik olema, kuna kõik meie otsustused on algselt tajuotsustused. Näiteks vaadeldes kivi, mis on päikesekiirte all soe, võib vaatleja teha hinnangu, et päikese paistmine kivile muudab selle soojaks. Tähelepanek hõlmab kaemusi, et päike paistab ja kivi
teadvust. Kant soovitab vaadata, kas pole teadusliku teadmise võimalikkuse tõendamise probleem paremini lahendatav, kui eeldada, et hoopis tegelikkus peab kooskõlastuma meie teadvuse vormidega. Nähtumuste ja asjade iseendis eristus ning selle ajalooline tagapõhi . Kui tajutavate asjade ja mõtlemise vahel on selline mateeria ja vormi vahekord, mis on analoogiline sellele, mida Aristoteles oma ontoloogias oli kirjeldanud hülemorfismi printsiibiga, siis peab tajutu tõepoolest paratamatult olema kooskõlas mõtlemisega kui enda vormiga. Teadmise võimalikkuse probleemi selline lahendus sunnib aga Kanti tegema teist tema filosoofia jaoks alustrajavat eristust. Asju tuleb sel juhul üheltpoolt mõtelda nii, kuidas nad võivad olla sõltumatult meie tunnetuse “vormist”, ja teisest küljest nii, kuidas kogeme neid meie sõltuvalt oma tunnetuse “vormist”. Niisiis eristab ta nad kui “asjad iseendast” ( Dinge an sich selbst)
Tõlkes: ,,tee Roomas nii nagu roomlased teevad". Selle põhimõtte ellurakendamine tähendab seda, et firma esindaja teeb isikliku külaskäigu potensiaalsesse sihtriiki, kusjuures enne seda kogunud kõikvõimalikku infot antud riigi kohta. Imago Isikupilt suunatud ja sihikindel mulje, mille inimene ise teistele jätab. Kujutluspilt sellest, kuidas soovitakse end teadvustada nii avalikus kui sotsiaalse elus. Avalikkuse ja ümbritseva poolt tajutu, mis põhineb erinevatel muljetel, nii teadlikult kui ka alateadlikult. Imagi kujundajateks on inimese väärikus, kombed, väljendus- ja suhtlemisoskus, teadmised ja oskused, välimus. Lobbytöö Protsess, mille käigus organisatsioon või üksikisik tahab otseselt mõjutada seadusandlust või regulatsiooni. Lobbytöö on mõiste, mille definitsiooni võib leida igast sõnaraamatust, kuid defineeritakse lobbytöö konsultandi poolt kui:
Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 • 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner’i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) -- emotsioonid/tunded--- --hoiaku muutus -- otsus 1957 Festinger’i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. • 1967 Daryl Bem: Self-perception theory / enesetaju teooria (SPT), Festingeri teooria alternatiiv e 1 USD katses grupp, kelle tasu valetamise eest oli disproportsioonis ülesande sisuga (liiga suur vale liiga väikese raha eest), ei valetanud siis, kui
erinevuseks välismaailmast saadavate tajupiltidega on see, et neil pole väljaspool meid vastavat objekti, kuid see ei vähenda veel nende tõeväärtust. Ehk siis: kõik, mis ma tajun, on tõeline ning reaalne. Teine kriteerium on meeltetajudest kujunenud sagedased kujutlused ehk mõisted e prolepsised käsitlused, õiged arvamused, mõistmised või üldised, pidevad kujutlused, mis meis esinevad kui sageli tajutu meenutused. Teisisõnu kindel mõiste teatud kindla eseme kohta, olles alati tõeline. Sellest tavalises tehtav järeldus hypolepsis aga võib olla juba ekslik. Kolmandaid mõõte, kriteeriume nim afektideks (pathe), siia alla kuuluvad tunded ja tungid, nende õige rakendamine võimaldab meile tõeliselt õnnelikku elu. Afektides vastanduvad alati kaks tunnet: lõbu - hedone - või nauding, ja valu algedon. Lõbu on
eelmise kontseptisooni skeemid ja lisanduva isiklikud episoodid elust. Skeemide teooria puhul tuleb veelkord nagu lühiajalise mälu puhul seda juba tegn rühutada sidet gestaltpsühholoogiaga. Mälul on tõlgendav iseloom. Skeemide teooria järgi on olemas mäluskeemid, mille alusel tõlgendame uut informatsiooni. Selliseid skeeme moodustub elu jooksul palju, nt kuidas on sobilik käituda loengus, kuidas teatris jne. Sarnastele järeldustele on jõudnud ka gestaltistid, kes tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Arvukate katsetega demonstreeriti, et inimesed hoomavad maailma juba valmis mudelite või skeemidena. Kõik tajutav peegeldub läbi inimese varasemate teadmiste ja kogemuste prisma. Siin on näha konkreetne seos. 2.5 Metakognitsioon 23 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 249-250. 24 Ibid lk 250 11
Iga teadusmõiste puhul on võimalik põhjendatult osutada, millises kontekstis antud mõiste on vaadeldav teadusmõistena. Teadusmõiste ·kogemusvälised seosed ·õpetaja jt täiskasvanute verbaalsed seletused ·üldistused kogemusväliste nähtuste kohta Uus strateegia, oskus Abstraktne, konstrueeritud, vahendatud maailm >Verbalism Konstrueeritud õpitu ja tajutu Mehaaniline kasutamine Pseudomõiste alusel (pseudo-oskus?) >Väärmõisted, sünteetilised mõisted Tajutud, nähtav maailm Tavamõiste · taju, vaatlused, katsetused Olemasolevad strateegiad, · tähelepanu suunatud oskused
kordamist, materjali organisatsiooni /süsteemsust. Korrastamata materjali puhul subjektiivne korrastamine, nt ümbersõnastamine või känkimine ehk mõtestatud tervik (infoühik). Numbrijadade meelde jätmine neljas kängis (123 456 789 1011). - Meeles pidamine: e säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Oleneb isikust, tema kogemustest ja hoiakutest info suhtes. Kõige kiirem unustamine toimub vahetult peale sündmust, kui pidevalt ei korrata. Kõik tajutu ei salvestu! Säilivuse efektiivsust mõjutavad ka interfents, mõnuained, valemälestused. - Meeldetuletamine: e reproduktsioon. Talletatud info uuesti esiletoomine. Toimub läbi äratundmise (tahtmatu), meenutamise (tahtlik) või meenumise/mäletamine (tahtlik + tahtmatu). Kodeerumise spetsiifilisuse printsiip – Tulving, oluline on keskkond kus meenutatakse. Areguteooriad – ???
korral annab häid tulemusi) jaotatud ajas õppimine lühikeste sessioonidena (mehhaanilise meeldejätmise korral) tagasiside- edukuse kindlustab adekvaatne, tagasiside tulemustest. Aidata kujundada õiget tegevusviisi. 15. Millised gestaltpsühholoogia ideed ja uurimistulemused aitasid kaasa kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimisteooriate kujunemisele? (4.2) Gestaltspsüh. Gestaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud info koopia. Tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Probleemi lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivas valguses, see sünnib ootamatu avastuse ahhaa efektina. Kognit. ingorm. õppimisteooriad. Info omandamine, vastu võtmine inertsed teadmised ( omandatud teadmisi ei suudeta kasut. praktilises situats. puudub kogemuslik baas) Konstruktivism õppimises paindlike ja elulähedaste teadmiste kujun
tingimused, et nad võiksid oma arusaamu konstrueerida. 3. Gesaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel. Gesaltpsühholoogide avastatud õppimise seaduspärasused. Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa gestaltpsühholoogid. Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha-efektina. Gestaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. Avastuslikule õppele saab kaasa aidata situatsiooni tuntuseastme reguleerimisega. 4. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus.
tunnuseid või üha väiksemaid erinevusi stiimulite vahel. 7. Mälu Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi. Et mälu toimiks on vajalikud kolm protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. 7.1. Mälu struktuur On erinevaid mälu liike, nt. kuulmismälu, nägemismälu, lõhnamälu ja liikumismälu. Kuid mälu jagatakse ka lühimäluks(töömälu) ja pikaajaliseks mäluks. 7.2. Lühimälu ja pikaajaline mälu Lühimälu. Tajutu materjal püsib lühikest aega (mõni sekund kuni pool minutit). Seal püsib maksimaalselt 9-10 meelde jäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes taju pikendus. Mahuka numbri meeldejätmisel aitab materjali ümberorganiseerimine lihtsamateks ühikuteks. Seda nimetatakse känkimiseks (ing. chunking) Pikaajaline mälu. Iseloomustab pikaajaline kestus ja suur maht. Väidetakse, et maht on piiramatu. 7.3. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu
tutvumisstaadiumis. Esmamulje kujunemisel ühest firmast mängib olulist rolli näiteks see, missugune on uks, sildid, koridor, missugused lõhnad on tunda, missugused helid kuulda. Restoran, mille uks käib raskelt, ruum on hämar ja vastu lööb koristamata tualettide lõhn, loob mulje madalajärgulisest, kehva toitu ja teenindust pakkuvast asutusest. Kohates esimest töötajat, saadakse kohe mulje ka teenindusest. Esmamulje efekti on raske muuta. Nimelt mõjutab esmamuljel tajutu edasise taju valikuid ja inimene tajub just seda, mida tahab. Ka detaile, mis nagu räägiksid esmamuljel tajutu vastu, tajutakse kui esmast muljet kinnitavat. Esmamulje tekkimiseks läheb aega umbes 30 sekundit. Esmamulje efekti toetavad ka eelarvamused välistunnuste, kultuurierinevuste jms. kohta. Korduvtaju efekt esineb korduva suhtlemise puhul tavaliselt püsiklientide, tuttavate, töökaaslaste jt. suhtes
Aju on riistvara, teadvus on tarkvara. Kriitikud arvavad, et see on ilus jutt, kuid ei selgita midagi. Materialistlik vaimufilosoof Daniel Dennett (1942) lõi teadvusteooria, mis tugineb teadvuse sisule, mitte vaimuseisunditele. Teadvuses eksisteerivad meelelised kvaliteedid ehk kvaalid (nt punasus). Dennett taandab kvaalid otsustuste sisule, mida tajuja väljendab. Nt. sinise tajumine on tegelikult otsustus: see on sinine, on väär rääkida sinisuse kvaliteedist. Tajutu pole midagi muud, kui tajuja selle kohta öelda suudab. Otsustusi korrigeeritakse pidevalt ning pole ühtsest neurokeskust (aju uuringud väidavad sama). Erinevad aistingud kooskõlastatakse üheks tõlgitsuseks. Kuna tajutu on sõnastatav, siis on see kommunikeeritav. Pole erinevust tajude ja uskumuste või soovide vahel, sest mõlemaid saab sõnastada. Aju sarnaneb arvutile, valikuid teostavad valivad programmid. Selle arvuti sisendiks- väljundiks on meemid.
Mitmesuguste reeglite ja üldistuste rakendamine kõige erinevamates elusituatsioonides aitab meil toimida paljudel juhtudel sarnasel viisil, st reageerida maailma tohutule mitmekesisusele valmis käitumismudelitega. Et olla võimeline rakendama ühte või teist käitumismalli sobivates situatsioonides, peab inimene eelkõige suutma klassifitseerida oma taju- või kokkupuuteobjektid ühe või teise kategooria (mõiste) alla, st tajutu üldistama, et seejärel otsustada, millist juba olemasolevat reageerimis- või tegevusviisi kasutada. 2. Positiivne ja negatiivne ülekanne. Et hõlpsamini toime tulla igast küljest tulvava informatsiooniga, püüavad inimesed tajutavat maailma näha võimalikult reeglipärasena. Seetõttu klassifitseerivad nad nii mõnigi kord ühe või teise fakti või nähtuse vaid pealiskaudsele oletusele toetudes. Nii võivad õpitu üldistamisel ja
mõtlevat hinge ei saa määratleda ühegi sellise omadusega, millega määratletakse kehalisi asju: mõtlemises ei ole midagi kehalist. Kuna meil tuleb enda mõtlevat hinge käsitleda sõltumatult mõistetest, mis meil on materiaalsete asjade kohta, siis peab hing kehadest ka reaalselt erinev olema. Et mõtlemisest sõltumatu materiaalne tegelikkus üldse olemas on, tõestavad meile meie meelte aistingud ja tajud. Kuna me tajudes oleme tajutu suhtes retseptiivsed, passivselt vastuvõtvad, siis ei saa tajud pärineda meist endist. Määratledes mina mõtleva substantsina, tuleb Descartes`il pidada välistatuks võimalust, et mõtlev hing ise mitteteadvustatult tajusi produtseerib. Substantsina, mille olemus seisneb mõtlemises, s.t. teadvuses, peab subjekt kõikidest oma seisunditest ja aktiivsustest teadlik olema. Toetudes jumalikule tõesusgarantiile arvab
ise ei pruugi olla teadlikud. Mäluprotsessid Salvestamine e kodeerimine Meelespidamine e säilitamine Mäletamine e reproduseerimine Salvestamine sõltub- Materiali analüüsi sügavusest (Craik; Lockhart,1972) Episoodist, selle tajumises (subjektiivne, hinnanguline) Säilitamine on isikupärane- Sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just omakasupüüdlikult) Mitte kõik tajutu ei salvestu Kõige kiirem unustamine toimub vahetult pärast sündmust (unustamiskõver; Ebbinghaus, 1885), kui infot pidevalt ei korrata. Mäletamine Äratundmine (tahtmatu) Meenutamine (tahtlik) Mäletamine (tahtlik+tahtmatu) Mäletamine Liigne pingutamine Reministsents- teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12- 14t A. Baddeley akvalangistid
teenindajad on ebameeldivad ja järelikult ka teenus, mida nad pakuvad, on kesine. Sellele järgnevalt pole ime, kui klient norib, pole rahul ja väljendab oma pettumust restoranist ka teistele tuttavatele. Muuseas positiivne info jagatakse vähematele inimestele kui negatiivne - ühtede andmete järgi läheb negatiivne info laiali vähemalt 22!!! Inimesele. Esmamulje efekti on raske muuta. Nimelt mõjutab esmamuljel tajutu edasise taju valikuid ja inimene tajub just seda, mida tahab. Ka detaile, mis nagu räägiksid esmamuljel tajutu vastu, tajutakse kui esmast muljet kinnitavat. Esmamulje tekkimiseks läheb aega umbes 30 sekundit (kaasajal väidetakse siiski, et esmamulje kinnistub veidi pikema aja jooksul 5-15 minutiga). Kui firmast on saadud negatiivne esmamulje ja sekretär püüab seda parandada, rääkides firma edukusest ja püüdlikult naeratades,
emotsionaalseid seisundeid võib mõista füsioloogia ehk kehatalitluse kaudu. Darwini emotsiooniõpetus- Dawin leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist loomast: inimese emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega. James- Lange teooria- See käsitlus pöörab üldise arusaama emotsioonidest pea peale. Kui tavaliselt kujutletakse, et mingi tajutu sündmus kutsub meis kõigepealt esile emotsiooni ja seejärel füsioloogilised muutused, siis James- Lange teooria väidab vastupidist- et tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärgedel tekib emotsioon. Teisisõnu: emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Cannon- Bardi teooria- Cannon tegi suure hulga katseid nii loomade kui ka inimestega ja tõestas, et James- Lange teooria on ebatäpne või isegi väär
Kogn. õppimisteooria kujunem. Võidukäik 1960a. Peamine motiiv on õpilase sisemine huvi õpitava vastu ja sellest lähtuv aktiivsus. (vt. Piaget) J. Biaget tunnetusprots. mudel. Kognit. õppimine info. vastuvõtmisena, eeldus et kõigil on samalaadsed teadmised ja oskused. Inertsed teadmised. Konstruktivistlik rõhutab iga õpilase mõttemaailma ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsus. Paindlikud ja elulähedased teadmised. Gestaltspsüh. Grstaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud info koopia. Tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Probleemi lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivas valguses, see sünnib ootamatu avastuse ahhaa efektina. Kognit. ingorm. õppimisteooriad. Info omandamine, vastu võtmine inertsed teadmised ( omandatud teadmisi ei suudeta kasut. praktilises situats. puudub kogemuslik baas) Konstruktivism õppimises paindlike ja elulähedaste teadmiste kujun.(teadmised
Mälu on suunatud tulevikku mitte minevikku selle mäletamine, mis oli, oleks mõttetu, kui see poleks kasutatav selles, mis tuleb. Iga ajukoorde jõudnud närvierutus jätab sinna ka jälje mõned jäljed jäävad vaid hetkeks, teised elu lõpuni oleneb info intensiivsusest ja olulisusest isikule Püsiva info säiltamise tagavad pikaajalised mälupritsessid on teadvuse kontrolli välised ja toimuvad inimese subjektiivsest teadmisest erinevalt inimene võib arvata, et ta on kord tajutu või teatu unustanud ega suuda seda enam meenutada kui aga anda talle sobivad ärritajad, asukoht ja seisund, siis saab ka seda üksikasjalikult uuesti meenutada. kord vastuvõetud ärrituste jäljed ei kao lõplikult, vaid on ajukoores latentses olekus ja neid on võimalik erimenetlusega aktualiseerida. Info püsivam säilitamine organismides muutused närvirakkude molekulaarstruktuuris, biokeemilised protsessid ajus
lausete koostamise oskused. Semantikat aga põhimõtteliselt õppida pole vaja, sest semantiline baas on bioloogiliselt juba olemas. Kognitiivsete teooriate esindajatest on tuntumad J. Piaget, L. Võgotski, J. Bruner, D. Slobin jt. Nad väidavad, et keele omandamine sõltub lapse kognitiivsest arengust ja et intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse kõne arengut. J. Piaget järgi on kõne arengu ja keele omandamise eelduseks lapse oskus kasutada sümboleid (teesklemine, varem tajutu jäljendamine, fantaasiakujutlused) ning kognitiivsete struktuuride kujunemine, mis hiljem leiavad väljundi keelevahendite abil. Need struktuurid kajastavad seoseid ruumis ja ajas ning sõltuvad kombineeri mis- ja üldistamisoskusest. Kõne areng sõltub lapse tegevusest, tegevusstruktuuride (kujutluste) omandamisest. Keel on intellekti produkt, mitte vastupidi, väidab J. Piaget. Kujuneb seos praktilised toimingud - nende kujutlused - kujutluste
Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees ootab tüütu ja vastik ülesanne. Grupil tudengeil, kes selle juba sooritasid, paluti rääkida teistele ülesande täitmist ootavatele tudengitele, et milline see eesolev ülesanne on. A kirjeldada ülesannet ja seda ilma rahata s.t.
Seetõttu ei tuleks ka õpilastelt nõuda ühesuguseid teadmisi ning õpetaja kohuseks on luua õpilastele soodsad tingimused, et nad võiksid oma arusaamu konstrueerida. Geštaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriatekujunemisel. Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa geštaltpsühholoogid. Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Sõltuvalt aktiveeruvast taustsüsteemist võivad ühe ja sama nähtusega kokkupuutuvad inimesed näha seda täiesti erinevalt. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha-efektina. Geštaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. Avastuslikule õppele saab kaasa aidata situatsiooni tuntuseastme reguleerimisega
kuulmine nt). Mõnikord aga esineb eriline taju ja mäluliik- eideetiline mälu. Selliseid mälukujundeid iseloomustab detailiseeritus piltlikkus, põhjalikkus, mis võib tekitada kahtlusi ütluste objektiivsuse suhtes. b) isiku psüühilise arengu tase. Sellest sõltub, millisel määral on arenenud tähelepanu, taju ja mõtlemiseprotsessid. Igale vanuseperioodile on iseloomulikud mingid tajumise eripärad. Näiteks eelkooliealise lapse tajule on omane vähene detailiseeritus, tajutu vähene lahtimõtestamise võime, juhuslike detailide meeldejätmine. Tajuprotsess on märgatavalt häiritud ka psüühilises arengus mahajäänud isikutel, kes võtavad informatsiooni vastu vähem ja ebatäpsemalt ega suuda mõista situatsiooni sisemisi seaduspärasusi. c) isiku psüühiline seisund ja situatsiooni eripärad. Iga kuritegu avaldab sellega kokkupuutunule suuremat või väiksemat
t läbiotsimise, kohta, mille juures ta ei viibinud ja millega seonduvaid asjaolusid sai ta ringkonnakohtu otsusega tuvastatu kohaselt tajuda vaid kriminaalasja materjali vahendusel. Seetõttu ei ole kohtuotsuse rajamine sellise tunnistaja ütlustele läbiotsimise käiku puudutavas osas õigustatud. ...lisaks kriminaalmenetluse käiku puudutavatele asjaoludele on menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine võimalik kriminaalmenetluse alustamise eelselt tajutu osas, kontrollimaks hilisema menetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-08, p 12). Selliselt on lubatavaks tõendiks loetud näiteks menetleja ametnike tunnistajana antud ütlusi, milles kirjeldatakse süüdlase kinnipidamisega seonduvat ja tema käitumist sündmuskohal, selgitamaks, miks inkrimineeriti kuriteo toimepanemist just konkreetsele isikule
korrastatus vastavalt homoloogilistele osade ja osade osade süsteemile (küllaldane liigendatus); (3) distinktsus ja dedktiivne veenvus (külalldane vastastikune seos). Võimete ehk vaimu fakulteetide klassifikatsioon (Aristoteles ja Avicenna eeskujul): RATSIONAALNE Tunnetus: universaaliate Aktiivne: abstraktsed universaaliad tundmine Passivne: kehastunud universaaliadTunnetuslikud vajadused:universaalse hüve vajadusTunnetusvajadus concupisco: ihalus tajutu järeleIrascible: takistuste ületamineSisetaju Kujutlus võime kujutleda puuduvatSENSITIIVNE Mälu asjast kujundi säilitamine Hinnang asja kasulikkus või kahjuTerve mõistus tajude liitmineVälistaju NägemineKuulmineHaistmineMaitsminePuudutamine Toitumine: keha säilitamineVEGETATIIVNE Kasv: keha kuju saavutamineLoomine: keha reprodutseerimine Armastus. On olemas kahte liiki armastust: caritas vastandina cupiditas. Esimene neist on armastus Jumala vastu ja on seega amor rectus
ega materjale vastase omade ümberlükkamiseks. Kui jutt on sellisest oraatorist, kes võib ainult ennast häbistada, on see vaid pool häda: on palju hullem kui pime saatus teeb sellisest kõiketeadjast, seega mitte midagi teadvast härrast, riigijuhi. Mis puutub minusse, siis püüdsin ma juba varasest noorusest peale õigesti lugeda. Õnneks aitasid mind selles mälu ja arusaamine. Selles suhtes oli Viini-periood minu jaoks eriti viljakas ja hinnaline. Igapäevaelust tajutu andis mulle tõuke kõige erinevamatesse, üha uutesse probleemidesse süvenemiseks ja nende tundmaõppimiseks. Saanud võimaluse praktika kinnitamiseks teooriaga ja teooriat kontrollida praktikas, kindlustasin ma end selle eest, et teooria sunnib mind elust lahku rebima ja praktika kaotab võimaluse kogemuste üldistamiseks. Niiviisi ärgitas igapäevaelu kogemus mind põhjalikumale kahe ülitähtsa probleemi, peale sotsiaalse, teoreetilisele tundmaõppimisele.
annaabi.ee 
