Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väetis, viljad, muld, juur, tera, teraviljad, väetised, kartul, raps, sõnnik, mullaharimine, külvata, kõrre, tali, mullaharimis, haljasväetis, kesa, ristik, künd, kasvatamine, taimekasvatus, vars, umbrohutõrje, seeme, sordid, kasvuaeg, mugul, mikro, külviaeg, lupiin, mugula, rüps, külvikord, lämmastik, väetamine, mullaharimise, heintaimed1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul) valis inimene metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk) 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Valgus Taimekasvuks oluline valguse spekter jaguneb kolmeks osaks: ultraviolet ,infrapunane-, fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus(FAR) Infrapunane kiirgus soodustab taimerakkude kasvu ja väljavenimist ning aitab taimel omandada kindalt kuju. Ultraviolettkiirgus mõjutab fotosünteesi vähe, aga väldib taimede väljavenimist FAR:Sinakas valgus on tähtis lehtede kasvuks, punakas spektriosa soodustab taimede õitsemist. Soojus
Liivased on kerged, põuakartlikud ja nendes on auramine suurem. Savised mullad on rasked ja niisked, neid on halvem harida. Kergema lõimisega mullad soojenevad kiiremini ja neid saab harida varem, kui raskema lõimisega muldi. 8. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine (fokulatsioon, tsementatsioon), struktuurse mulla kujunemiseks vajalikud tingimused (kolloidid, katioonid, orgaaniline aine jne) Struktuursus näitab, kuidas on muld üles ehitatud. Üksikteraline – osakesed on üksteisest eraldatud, osakesed ei ole omavahel liitunud – liivmullad Sõmeraline – osakesed on kokku kleepunud sõmerateks Struktuursus on mulla omadus laguneda sõmerateks ehk agregaatideks, mis koosnevad kolloididega kokkuliitunud mulla mehaanilistest elementidest. Vastupidava struktuuri tekkeks on vaja rohkelt saviosakesi, kolloide, kahe- ja kolmevalentseid katioone, org ainet, mis liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks.
kihiviisiline Harimissügavus 5...7 5...7 7...9 Viimane harimine 5...7 cm sügavuselt KARTULI MAHAPANEKUEELNE MULLAHARIMINE · Kartulipõllu muld peab olema haritud umbrohupuhtaks, peensõmeraliseks ja sügavalt kobedaks, kus on hea aeratsioon, mida kartuli mugulad, juured ja stoolonid vajavad kasvamiseks ja hingamiseks. · Seemnemugulate idanemise ja stoolonide moodustamise ajal vajab kartul kobedat mulda, kuna tärklise suhkrustumine idanemisprotsessis vajab rohkesti hapnikku. · Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda
tarbimine. Põhieesmärk realiseeritakse maakasutusviiside ja võtete kogumil, st maaviljelussüsteemide kaudu. Hõlmab agrotehnilisi, melioratiivseid ja organisatsioonilisi abinõusid. Põhiülesandeks on kultuurliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvuteguritega, so kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimide kompleksne reguleerimine. Looduslik ökosüsteem: Taimed taimede varis taimtoidulised organismid lagundamine muld (ja hakkab jälle otsast peale, suletud ring) Bio- ja ökosüsteemid on avatud (bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet). Agroökosüsteemi iseloomustab: 1) Selle suur avatus saagi eemaldamine, väetamine 2) Iseregulatsiooni nõrkus põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3) Süsteemsus viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea
Mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g cm-3 (Mg m-3) Mulla lasuvustihedus sõltub · mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS Plastilisus, Kleepuvus, Sidusus, Mahumuutused, EriveotakistusKõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side.
Mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g cm-3 (Mg m-3) Mulla lasuvustihedus sõltub · mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS Plastilisus, Kleepuvus, Sidusus, Mahumuutused, EriveotakistusKõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side.
210C sooja. Kartulitõusmed kahjustuvad juba -20C juures. · Valguse suhtes on kartul väga nõudlik kultuur. Vähese valguse korral taimik venib välja saak jääb madalaks. · Niiskuse suhtes on kartul nõudlik kultuur. Vajab rohkesti niiskust õitsemise ja mugulate moodustumise ajal. · Toitained vajab kartul suurtes kogustes, eriti NPK, kuna on suuresaagiline kultuur. Eelistab kobedat ja õhurikast mulda. Koht külvikorras Eelviljadeks sobivad teraviljad ja põldhein. Mullaharimine Mullaharimine peab looma head eeltingimused kartulikasvunõuete rahuldamiseks ja hooldustööde tegemiseks. Muld peab olema võimalikult umbrohupuhas, peene sõmeraline ja sügavalt kobe. Väetamine Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. Seemnemugulate ettevalmistamine mahapanekuks ·eelidandamine Seemnemugulaid hoitakse 4 kuni 5 nädalad küllaldase valguse, niiskuse ja soojuse juures. Sellistes
8. 60 õitsemine 9. 70 seemne moodustamine 10. 80 vahaküps=endosperm pole enam vedel 11. 90 täisküpsus Võrsumist mõjutavad tegurid Fotoperiood Taimiku tihedus Temperatuur Mulla toitainesisaldus Mulla niiskusesisaldus Taliteraviljade eripärad – külvatakse kevadel! Talirukis, talinisu, talioder Vajavad jarovisatsiooni – staadiumi läbimiseks jahedamat keskkonda Sügisel kasv peatub, kui õhutemperatuur alla 5 kraadi TERAVILJAD Nisu Minimaalne idanemistemperatuur 2 kraadi Vaavajadus suurem kui odral ja taliteraviljadel Kaer Niiskusnõudlik Kaer tuleb külvata võimalikult varakult Taluvad 8-9 kraadi külma Tuulekaer Näeb välja nagu kaer, ainult pikad jätked seemnete juures Rukis Kasv peatub kui temperatuur alla 5 kraadi Põuakartlik Õitseb jaanipäeval Tritikale=nisu+rukis
Need korraldatakse põllutingimustes. Katsetel kasutatakse katselapi meetodeid. Erinevatel lappidel võivad olla erinevad sordid . Põldkatseid võib korraldada sortide võrdlemiseks. Meetodi ja tulemuste ümbertöötlemine on kujun eraldi teadusharuks- katsemetoodika ja eksperimentaalandmete ümbertöötlemine. Nõu ehk vegetatsioonikatsed- samuti uurimismeetod. Taimed kasvavad kasvu-nõudes- pottides. Neid kasv kunstlikult loodud keskkonnas. Põllutingimustes on kasvukeskkonnaks muld, veg katsetes võib kasut mulda, kvartsliiva, toitelahust. Võib kasut ka kunstlikku substraati (turvas). Kasvukeskkonda võib reguleerida-erinevad väetised ja happesused.Kasut ka keemilisi analüüsimeetodeid-saaduste kvaliteedi hindamiseks. Agrometeroloogilised vaatlused-peame teadma, millised tingimused on taime kasvu ajal. Nõukatsete puudus on see, et taimed kasvavad piiratud mahus. 5) Põllukultuuride rühmitamine, selle alused.
põldkatsed. Need korraldatakse põllutingimustes. Katsetel kasutatakse katselapi meetodeid. Erinevatel lappidel võivad olla erinevad sordid . Põldkatseid võib korraldada sortide võrdlemiseks. Meetodi ja tulemuste ümbertöötlemine on kujun eraldi teadusharuks- katsemetoodika ja eksperimentaalandmete ümbertöötlemine. Nõu ehk vegetatsioonikatsed- samuti uurimismeetod. Taimed kasvavad kasvu- nõudes- pottides. Neid kasv kunstlikult loodud keskkonnas. Põllutingimustes on kasvukeskkonnaks muld, veg katsetes võib kasut mulda, kvartsliiva, toitelahust. Võib kasut ka kunstlikku substraati (turvas). Kasvukeskkonda võib reguleerida-erinevad väetised ja happesused.Kasut ka keemilisi analüüsimeetodeid-saaduste kvaliteedi hindamiseks. Agrometeroloogilised vaatlused-peame teadma, millised tingimused on taime kasvu ajal. Nõukatsete puudus on see, et taimed kasvavad piiratud mahus. 5) Põllukultuuride rühmitamine, selle alused.
pinnaühikul, millest omakorda sõltuvad taimede valgustatus, niiskus, õhu liikumise näitajad. Need kokku kõik avaldavad mõju saagi suurusele ja kvaliteedile, seepärast on õige (optimaalse) külvisenormi järgimine väga oluline. Külvisenormi mõjutavad ka seemnete kvaliteet, sordi iseärasused, mullaviljakus, külvitööde kvaliteet ja saagi kasutamise eesmärk. Normi suurendatakse 10-20 % võrra, kui seemnetel esineb kahjustusi, muld on liigniiske või halvasti ette valmistatud, külviga on hilinetud jms. Külvisenormi arvestamisel võetakse aluseks idanevate terade arv, mida soovitatakse külvata 1 m 2 le. See korrutatakse liigi 1000 seemne massiga ja jagatakse külviseväärtusega (puhtuse ja idanevuse % / 100-ga) Eestis tavalised kaalulised külvisenormid ja 1000 seemne mass on järgmised: Varajane oder 200-250 38 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 36-43
arvestades tundlikkust öökülmade suhtes. Järgides neid nõudeid, saavad taimed endale soodsad kasvutingimused, neil esineb vähem kahjureid ja haigusi ning lamandumist. 4. Külvide hooldamine õige hooldamine vähendab taimdelele ebasoodsate tingimuste mõju (mullakoorik, umbrohud, põud). 5. Õigeaegne ja kadudeta koristus koristamisega hilinemine põhjustab enam valminud väärtuslikuma saagiosa kao ning seega ka saagi kvaliteedi languse. 5. 2.3 Tera ehitus ja koostis Tera koosneb: 1. Idust mis asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike: rukkil, nisul ja odral 1,5...3%; kaeral 3...4% ja maisil 10...12%; 2. Endospermist ehk toitekoest, mis moodustab suurema osa terast (keskmiselt 74% tera massist). Endosperm on väga toitaineterikas, millest tulenevalt ka teraviljade nii suur tähtsus majanduses. Endospermi eraldab eost kilbike; 3. Kestadest mis koosnevad mitmest kihist
1. SISSEJUHATUS TAIMEKASVATUSSE Orgaanilised väetised ehk sõnnikud on: 1) Vedel sõnnik ehk läga (6% kuivainet); Tuleb lautadest, kus on restpõrand ning sealt valgub see vastavatesse mahutitesse. 2) Poolvedel sõnnik. (12% kuivainet); 3) Tahke sõnnik (üle 20% kuivainet); Tuleb lautadest, kus restpõrandat pole, kuid sõnnikule visatakse näiteks põhk peale ning pärast kasutatakse vastavalt. 4) Ja paljud teised- nt. saepuru, põhk, turvas ja nii edasi. Need, kes orgaanilist väetist ei saa või ei taha kasutada, kasutavad haljasväetist. Kündes täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1 Mulla pööramine; 5) Murendamine-kobestamine; 6) Väiksemas ulatuses segamine.
Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toiteelementidega, veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas, teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel
haritavad. Liivsavi ja saviliiv mullad on keskmise raskusega e. parasmullad. Savimullad on rasked ja niisked ning raskesti haritavad. Liivmuldadel moodustuvad mullaharimisega ümarad või pähkeljaid struktuurid. Keskmise raskusega muldadel tekivad rombjad või selinderjad struktuurid. Rasketel muldadel plaatjad struktuurid, kus vesi ja õhk halvasti liiguvad. Muldadekeemiline koostis sõltub muldade lähtekivimist, mille peal või millest muld tekkis. Eesti mullad on tekkinud vanaaegkonda jäävatest settekivimitest, need on lubjakivi, dolomiit, mergel savid ja liivakivid. Lubjakivi, dolomiit, ja mergel sisaldava kaltsiumi. Liiv ja liivakivi ( lõuna Eesti) sisaldavad räni. Devoniajastu Kesk- Eesti savi (deluur) sisaldab Al, Fe, räni ja kaaliumi. Mulla keemiline koostis oleneb kihtidest. 3) Mullatekke elementaarprotsessid Mulla tekkes eristatakse 7 olulist protsessi :
Töölahuse kulu: 6-10 l lahust 1 tonni seemnete kohta. Hind - 16,08 eur L SPHERE 267.5 EC Laia toimespektriga mesosteemne strobiluriin-tüüpi fungitsiid seenhaiguste tõrjeks teraviljadel. Väga vihmakindel, toimeaine liigub translaminaarselt, kaitstes lehte nii üla- kui alaküljelt, tänu auru kaudu levimisele on kaitstud ka noored lehed, kahe toimeaine kombinatsioon võimaldab kulunormi valida vastavalt vajadusele, tasakaalustatud toimespekter, kõrgem saak ja parem tera kvaliteet. Toimeained: 187,5 g/l trifloksüstrobiin; 80g/l tsüprokonasool Kulunorm: ühekordsel pritsimisel 1,0 l/ha, veekulu-150-400 l/ha (optimaalne 200 l/ha). Kordus-2, ooteaeg 42 p Kui põldu pritsitakse fungitsiididega rohkem kui 1 kord vegetatsiooniperioodi jooksul, võib Sphere kulunormi vähendada, nt 0,6 l/ha. Kahjurid Kõrsvija-maakirp (Phyllotreta vittula) Tõrjekriteerium • tõusmete faasis 1 m2 kohta 20-25 mardikat • 20-25% lehtedest kahjustatud Ennetatav tõrje
parandatakse mulla bioloogilisi omadusi. Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat. kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised sünteetilised mitmeid lähtematerjale kasutades- lämmastikväetis toimekiirusealusel- kiirelt ja aeglaselt kiired- kergesti lahustuvad lahused aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes Taim muld väetis Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis, Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja
Kasvatataks kas tasasel maal või vagudes. Eesti oludes annab paremaid tulemusi vao- ja reaviisiline mahapanek. Et paremini rahuldada kartuli nõudeid valguse suhtes, tuleb ajada vaod põhja-lõuna suunas. See suurendab mugula saaki keskmiselt 4,2%, tärklise saaki 4,4% ja mugula keskmist raskust 1,1% võrreldes vagudega idast läände. Kartulivagude normaalne vahekaugus on 60-70cm. Kartuli panek toimub masinaga või käsitsi. Mugulate vahe vaos on 23-40cm. Mahapanekuks peab muld olema mahapaneku sügavuselt ühtlaselt tasandatud ja peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar 80-90 3
Sõnnik üksi kulutab lagunemisel liigselt mulla hapnikku. Näiteks kanakaka eeliseks on suur lämmastiku ja kaaliumi sisaldus ning vähene kulu. Sügisel anda ei ole hea kuna sisaldab rohkesti lämmastiku, mis paneb taime kasvama. Mullareaktsioon peab vastama taimede kasvunõuetele! http://www.nokitse.ee/kasvatamine-v%C3%A4etamine/taimede-v%C3%A4etamine Kvaliteetse saagi annab kasvatamine optimaalsetes tingimustes. Külvist peab õigesti ette valmistama. Muld peab olema haritud sügavalt kobedaks, peensõmeraliseks ja umbrohupuhtaks. Külvis olgu haigusvaba, hea idanevusega ning puhas. Soovitav oleks kasutada puhitud seemneid. Eemaldada tuleks suuremad kivid. Külviaeg ja külvisügavus peavad olema õiged. Seemnete idanemiseks ja kiireks arenguks vajavad taimed kindlaid temperatuure ja niiskust. Seega optimaalne külviaeg sõltub eelkõige regiooni klimaatilistest ja mullastiku iseärasustest. Eestis loetakse parimateks
...............................................................................6 3.2 Putukatõrje........................................................................................................................6 3.3 Haigustekitajate tõrje........................................................................................................7 4. VÄETAMINE.........................................................................................................................7 5. TERAVILJAD.........................................................................................................................8 6. RÜHVELKULTUURID..........................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................10 SISSEJUHATUS Käesolev kursusetöö annab ülevaate erinevatest, valdavalt traditsioonilistest
Selline talinisu pind on püsinud juba viimased seitse aastat. Seevastu suvinisu pind on viimastel aastatel suurenenud. Talinisu rahvamajanduslik tähtsus on toiduvili ja piirituse tootmine. Suur osa nisust jahvatatakse jahuks, mida kasutatakse leiva- ja kondiitritööstuses. Nisu kasutab ka käärimistööstus viina ja õlle valmistamiseks. Suure populaarsuse on omandanud nisust valmistatud hommikueined. Jahvatades tera koos kestade ja iduga, saadakse täisterajahu. Täisterajahu on kõige suurema toiteväärtusega, kuna sisaldab palju B-rühma vitamiine ja mineraalaineid. Täisterajahu säilib halvasti ning seepärast toodetakse rohkem sellist jahu, mille saamisel on eraldatud kestad ja idu. Meil valmistatakse nisust mannat, pajudes maades aga mannale lähedast bulgurit. Nisuterad leotatakse, keedetakse, kuivatatakse, purustatakse.
Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eeterõlikultuurid 1. Sinep, raps, piparmünt, roos V Kiukultuurid 1
) on võimalik oma eesmärke realiseerida. Taliteravili: Taliteravilja kasvatamise eeliseks on eelkõige mulla niiskusevarude efektiivsem ärakasutamine ning pidurdavaks faktoriks ei kujune näiteks hiline kevad. Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab vältida seemnete puhtimine ja sügisel orase pritsimine fungitsiididega. · Suviteravili: Meil kasvatatavad suviteraviljad on oder, kaer ja suvinisu, millel on eelis taliteraviljade ees kasvuperioodil puudub taimede hukkumist põhjustav talvitumisperiood.
..2% rasva, 2...3% kiudu ~70% lämmastikuta ekstraktiivaineid ja 2..3% tuhka. Peamiselt valmistatakse rukkist leiba jt. pagaritooteid kuid temast tehakse ka õlut, viina, viskit ning kasutatakse biokütusena. Rukki söödavus ei ole nii hea kui odral ja nisul, seetõttu ei sobi ta ainsaks jõusöödaks, haljasmassi väärtus söödana on sarnane kõrreliste heintaimedega. Kasvunõuded Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad -25...-35 °C. Idanemisest tera valmimiseni vajab rukis aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1200...1400 °C. Rukki juurestik on ulatuslik ja sügavaletungiv, mistõttu vee ja mulla toitainetesisalduse suhtes on ta vähemnõudlikum kui talinisu. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 250...280. Põuakartlik on rukis ainult sügisel võrsumise ajal, saaki (eelkõige 1000 tera massi) vähendab ka juulikuine põud
...200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha o Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik(10...15kg/ha) o Org väetistega mulda antud N, ksujuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N, millest ca25%on esimesel aastal taimedele omastatav, ülejäänud vabaneb järelmõjuna 2-3 aastal. o Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust Kao võimalused: mulla pinnalte neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine 3. Kaalium ja tema vormid mullas kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Oamstatavad on mulallahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K
Koorimise järel tärganud umbrohud hävitatakse 2...3 nädala pärast järgneva sügiskünniga. Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude tõrje tugineb nende väljakurnamise printsiibile. Et see oleks võimalikult täiuslik, ei või umbrohtudel lasta koguda varuaineid mullas olevatesse organitesse. Järelikult peaks põldu koorima kohe pärast vilja alt vabanemist, et umbrohtudel võtta assimilatsiooni võimalus. Kui mullatemperatuur on veel suhteliselt kõrge ja muld niiske, moodustuvad vegetatiivselt paljunevatel umbrohtudel mullas olevate organite puhkavatest pungadest uued lehed. Nende moodustamiseks on taim kulutanud oma varuaineid, seega ennast teataval määral kurnanud, mis ongi koorimise siht. Kui nüüd taastekkinud assimilatsiooniorganid jälle hävitatakse, ei anta vegetatiivselt paljunevatele umbrohtudele mahti kosumiseks, see tähendab varuainete taaskogumiseks. Kui muld on vajaliku niiskusega, tärkavad augustis kooritud põllul
Sel viisil saadud optimaalsete toitumistingimuste ja hea struktuuriga mullas areneb ka kultuurtaimede juurestik paremini ja taim kasvab kiiremini. Lopsakama ja jõulisema kasvuga kultuurtaim surub umbrohud alarindesse ning need ei suuda konkureerida kultuuridega kasvuruumi ja toitainete osas (E. Ilumäe 2004). Mõned näited umbrohtude kontrolli all hoidmise kohta Saksamaa ökotalust: (muld: rähkne) · Külvikorras kasvatatakse ristiku segu koos teiste heintaimedega, millega muld on kogu künnikihi ulatuses taimejuurtega täielikult läbi kasvanud; · Kaera ei külvata puhaskülvis, vaid segus valge, roosa vm ristikuga, mis kindlustab mulla korraliku läbi kasvanud juurtemassiga ja väldib umbrohtude kasvu; · Taliviljad külvatakse koos ristiku seguga. Lisatakse veel ka kiirekasvuliste liblikõieliste seemneid, mille jäänused kevadel, kasvu algul, kindlustavad teravilju lämmastikuga;
tulemusena tõuseb ka taimede vastupidavus haigustele ja kahjuritele. Hästi arenenud taimed suudavad ka paremini konkureerida umbrohtudega. Hoolikas mullaharimine on efektiivseks kahjustajate tõrjemeetodiks. Minimeeritud harimisviisid nagu otsekülv kõrde, kuigi nad vähendavad töökulusid, soodustavad samuti kahjustajate säilimist ja populatsioonide kujunemist mullas. Tervete ja elujõuliste taimede kasvatamiseks on vajalik sõmeraline hea struktuuriga huumusrikas muld, kus on aktiivne mikro- ja makrobioloogiline elu. Mulla omadusi saab parandada sobiva külvikorra, orgaaniliste väetiste andmise ja õige harimisega. Põhilised võtted: 1. Viljavaheldus - peab jälgima, et samale põllule järgmine aasta ei külvata selliseid kultuure, mis sinna ei sobi · Rapsile ei sobi eelkultuuriks kartul, lina, peet ja hernes, kuna nende haigused hävitavad rapsi saaki. Rapsi ei tohi samas kohas mitu aastat kasvatada, kuna ei talu
anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. 6CO2 + 12H2O+E = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha) Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest. Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike. 4.Taliteraviljade künniaeg Eestis ja mis tegurite vm. abil me teame, et on õige aeg Augusti lõppseptembri esimene pool. Künniaja valikul tuleb arvestada iga põllu mullastikku, kasvatatud
Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Toiteelemetide roll taimede elutegevuses Lämmastik Taimedes 0,5…4%. Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Asendamatu valkude, aminohapete, nukleiinhapete, klorofülli jt. koostises. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Fosfor Taimedes 0,1…0,3%. Asendamatu nukleoproteiidide, nukleiinhapete, fermentide, vitamiinide jne. koostises. Puudusel kasv pidurdub, kasvuperiood pikeneb, saak ei valmi. Üleküllusel lüheneb kasvuperiood ja paraneb teraviljade seisukindlus. Liigsel üleküllusel valmib saak enneaegselt Kaalium Taimedes 0,4…1,6%. Kõige kõrgem on sisaldus õitsemise ajal. Soodustab sahhariidide sünteesi. Soodustab vee tungimist juurtesse vähendades samal ajal transpiratsiooni. Parandab
Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks toota antud tingimustes 4tonni õlleotra tavatootmises. Lähtudes kultuuri botaanilistest ja bioloogilistest iseärasustest ning kasutades vastavaid agrotehnilisi võtteid. Minule ette antud kriteeriumid õlleodra kasvatamiseks antud kursuseprojektis: · Tavatootmine · Kerge lõimisega muld · Eelvili: oder · Muld: Fosforitarve- väga suur, kaaliumitarve- suur · Planeeritav saak 4 t/ha 2 Bioloogilised iseärasused Terade lõhn ja värvus. Linnaseotra ehk õlleotra kasvatatakse linnase tootmiseks. Õlle valmistamiseks kasutatav oder peab olema koristatud õigeaegselt, võimalikult enne suuremaid vihmu. Õlleoder peab olema terve (haigustest kahjustamata), läikiv,
annaabi.ee 
