Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TAIMED, SEENED, BAKTERID KORDAMISKÜSIMUSED (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas seened toituvad?
  • Kuidas seened paljunevad?
  • Milles seisneb seente tähtsus looduses?
  • Millist kahju tekitavad seened inimesele?
  • Kuidas seeni kasutatakse?
  • Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse?
  • Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus?
  • Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest kuidas toituvad?
  • Milles seisneb bakterite tähtsus looduses?
TAIMED, SEENED, BAKTERID
KORDAMISKÜSIMUSED
  • Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded
    -lüsosoom: rakku sattunud võõrkehade, mittevajalike organellide lagundamine
    -golgi kompleks : lüsosoomide moodustamine, valkude sorteerimine ja pakkimine
    - rakutuum : elutegevuse juhtimine
    -tuumake: ribosoomide süntees
    -tsütoplasmavõrgustik: siledapinnalises lipiidide ja bioaktiivsete ainete süntees, karedapinnalises valkude süntees
    - ribosoomid : valkude süntees
    - rakukest: ainete transport, info vahetus
    - kloroplast : fotosüntees
    -mitokonder: raku varustamine energiaga
  • Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid.
    Rakukest koonseb tselluloosist.
    Ülesnded: Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon , mis tähendab võimet toestada taime.Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele. Kuna juhtkoe moodustab
    rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon.
  • Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid.
    Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Noortes taimerakkudes on tihti mitu vakuooli, vanas need ühinevad üheks suureks vakuooliks e. tsentriaalvakuooliks. Vakuoolide ülesanneteks on:
    o Vee ja varuainete mahutamine
    o Loomade ligimeelitamine—selleks on osades vakuoolidse sukruid ja orgaanilised
    ained.
    o Kaitseb taime—osades vakuoolides on jääkained, mis on mürgised.
  • Nimeta plastiidid , nende värvus, pigment, ülesanne.
    • Värvusetud e leukoplastid, leidub taimerakkude juurtes, viljades ja seemnetes. Neil
    on varuaine funktsioon. Kartulimugulates olevad leukoplastid on amüloplastid.
    • Punased, kollased , oranžid e kromoplastid . Värvuse annavad karotinoidid.
    Kromoplastide ülesandeks on ligimeelitamine ja tähelepanu tõmbamine.
    • Rohelised e kloroplastid , värvuse annab klorofüll. Ülesanne on fotosünteesida.
  • Kirjelda kloroplastide ehitust.
    Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on sise ja välismembraan ja on lamellide
    kogumik, samuti sisaldavad DNA ja RNA molekule ning muid valgumolekule.
  • Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi.
    Ehitus: koosnevad seeneniitidest e hüüfidest mis moodustavad seeneniidistiku e
    mütseeli, ainu- või hulkraksed , päristuumsed, rakkudel kitiinist kestad .
    Iseärasused: üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad
    rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust.
  • Nimeta seente põhirühmad, too näiteid.
    kandseened (kõik kübarseened): nt pilvik, kasepuravik, kottseened: kevadkogrits , pärmseened, ümarmürkel, ikkesseened: nutthallik, täpphallik, vetikseened: samblikud
  • Kuidas seened toituvad?
    Toituvad valmis orgaanilisest ainest(niidistikuga)
  • Kuidas seened paljunevad?
    eostega(mittesuguliselt/suguliselt),
    vegetatiivselt(niidistikuga).
  • Milles seisneb seente tähtsus looduses?
    Seened on peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin).
  • Millist kahju tekitavad seened inimesele?
    - Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine.
    - Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine ).
    - Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened.
    - Kahjulikud kõrrelistele taimedele.
    - Kahjustavad puuehitisi (majasvamm).
  • Kuidas seeni kasutatakse?
    + Inimestele toiteaineks.
    + Tööstuses:
    o Toiduainetööstus—pärmid, loomasööt, juustud .
    o Ravimitööstus—penitsilliin, tungalterad.
    o Biotehnoloogia .
  • Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse?
    Bakterite suurused jäävad vahemikku 0,1…25 μm
  • Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid.
    Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel . Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite , lima või looklemise abil.
    DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore.
  • Nimeta bakteri kujurühmad.
    1) Kerabakterid (kokid) 2) Pulkbakterid (batsillid) 3) Spiraalsed bakterid ( spirillid ) 4)Keeritsbakterid ( spiroheedid ) 5) Punguvad ja jätketega bakterid 6) Niitjad bakterid
  • Nimeta bakterite paljunemisviisid .
    Bakterid paljunevad mittesuguliselt, vegetatiivselt e. pooldumise teel.
    Erandina paljunevad mõned bakterid pungumise teel ja niitjate jätkete eraldumise teel.
  • Kirjelda bakteri pooldumist
    Esmalt kordistub kromosoom , seejärel pooldub rakk.
  • Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus?
    Sobiva temperatuuri juures, milleks on enamasti umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel. Teoreetiliselt võib ühest bakterist 24 tunni jooksul tekkida ligikaudu 140 triljonit bakterit.
  • Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust.
    Kui bakterid satuvad elama ebasoodsatesse tingimustesse , siis
    moodustavad osa liike spoore. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest.
  • Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas toituvad?
    Toitumine toimub kahel viisil:
    a) Heterotroofid kasutavad väliskeskkonnast valmis orgaanilist ainet (süsivesikudi,
    lipiide)
    a. Ühed kasutavad orgaanilist ainet seda hapniku abil lagundades (oksüdeerides)
    b. Teised kasutavad energiat, mis vabaneb siis, kui surnud orgaaniline aine ise
    laguneb.
    b) Autotroofid on bakterid, kes kasutavad energia saamiseks väliskeskkonnast
    orgaanilisi aineid ja energiat.
    a. Fotosünteesijad—kasutavad päikeseenergiat (nt. „sinivetikad“)
    b. Teised kasutavad anorgaaniliste ainete lagundamisel vabanevat energiat.
  • Milles seisneb bakterite tähtsus looduses?
    • paljud elavad saprobiontidena - toituvad surnud orgaanilisest ainest
    • surnud organismide lagundajad
    • mulla kujundajad
    • loomade seedekulglas seedimisest
    • Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator
    • Põhjustavad veeõitsengut
  • Kuidas on võimalik baktereid kasutada, too näiteid.
    o Toiduainete hapendamine—hapukurk, juust, jogurt, hapupiim .
    o Kütused—taimejääkidest tehakse bakterite abiga etanooli, metaani.
    o Biotõrje—bakterid takistavad kahjulike parasiitide kasvu. Eriti efektiivne on
    seente vastu.
    o Metalli tootmine—mitmeid metalle (nt rauda) saab toota bakterite abiga.
    o Valguliste ensüümide tootmine—neid on vaja toiduaine- (suhkur), tekstiili-
    (kanga kudumisomaduste parandamiseks vajalikud ensüümid) ja farmaatsiatööstuses
    ( antibiootikumid , vitamiinid, pesupulbrid ).
    o Baktereid kasutatakse ka näiteks vee puhastamiseks jne.
  • Millist kahju võivad tekitada patogeensed bakterid, too näiteid.
    tekitavad haigusi, bakterhaigused on näiteks tuberkuloos, düsenteeria, katk, läkaköha

  • TAIMED-SEENED-BAKTERID KORDAMISKÜSIMUSED #1 TAIMED-SEENED-BAKTERID KORDAMISKÜSIMUSED #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liis Salum Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Taimerakk-seenerakk-bakterid
    5
    doc

    Taimerakk, seenerakk, bakterid

    BIOLOOGIA TÖÖ 3. Taimerakk, seened, bakterid. bakteritoksiin--mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia--rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. biotõrje--üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid).

    Bioloogia
    Taimed-seened ja bakterid
    10
    docx

    Taimed, seened ja bakterid

    TAIMED, SEENED, BAKTERID 1. Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. 17. Kirjelda bakteri pooldumist 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20

    Bioloogia
    Taimed-seened-bakterid
    3
    odt

    Taimed, seened, bakterid

    SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf ­ seeneniit Mütseel ­ seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise

    Bioloogia
    Bioloogia 1-kursus II osa
    20
    doc

    Bioloogia 1. kursus II osa

     Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas  A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid  K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng  Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest  Faber – Andis 17. saj teisel poolel mikroskoobile nime (kr.k – micron=väike, scopein=vaatama) Uurimismeetodid 1. Mikroskoopia a) Valgusmikroskoobid – 1300x suurendus (0,2*10-6m)  Mitu objektiivi ja okulaari, omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad uuritavat objekti fotografeeria  Binokulaarne mikroskoop – võimalik vaadelda preparaati 2 silmaga

    Bioloogia
    Bioloogia küsimused-IV töö
    2
    docx

    Bioloogia küsimused IV töö

    mütseeli. 9. Too näiteid kott- ja kandseentest. Kandseened - pilvikuid, sampinjonid, puravikud. Kottseened- pintselhallik 10. Kirjelda seeneraku ehitust. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 11. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses. Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad, osalevad mulla tekkes,aitavad omastada toitaineid. Inimtegevuses : Söögiseened, toiduainetööstuses kasutavad seened, ravimitööstuses kasutatavad seened, hooneid ning kultuurtaimi kahjustavad seened, inimesel haigusi põhjustavad seened. 12. Kirjelda bakteriraku ehitust. Bakterirakk on kaetud rakumembraani, rakukesta ja limakapsliga. Limakapsel kaitseb bakterit kuivamise eest.Bakterirakus puudub rakutuum

    Bioloogia
    Raku ehitus ja talitlus
    9
    doc

    Raku ehitus ja talitlus

    o Nimetage organisme, kes kuuluvad üherakuliste hulka. Kingloom o Tooge näiteid kõige väiksemate ja kõige suuremate rakkude kohta.Kõige väiksem on amööb ja kõige suurem on viirus o Miks on kõik üherakulised organismid väikesemõõtmelised? Rakumembraani ja sisekeskkonna suhte tõttu. Kui rakk on liiga suur, siis ei saa aine,- ja energiavahetus nii hästi toimida. o Tooge näiteid hulkraksete kohta. Inimene, erinevad taimed, loomad jne. o Millise kujuga on bakterid? Valgusmikroskoobis näeme nii ümaraid, pulkjaid kui ka kruvikujulisi vorme. o Millest sõltub loomarakkude väliskuju? Koest, millest nad pärinevad. o Tooge näiteid rakkudest, millel on muutuv väliskuju. Amööb o Mis määrab taimerakkude kuju? Rakukest, mis on jäik. PÄRISTUUMNE RAKK · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks.

    Bioloogia
    Rakuõpetus
    5
    docx

    Rakuõpetus

    RAKUÕPETUS Tsütoloogia ­ teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Kõige suurem rakk on jaanalinnu muna rakk Mükoplasma ­ kõige väiksem rakk(bakter) Inimese keha kõige suurem rakk on munarakk Lihasrakud võivad olla pikkuse poolest kuni 30 cm RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD: 1. Kõik organismid (nii taimed, kui loomad)on rakulise ehitusega 2. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas rakkude kuju sõltub, millisest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Rakusuurus määratakse ära rakumembraani pindala ja ruumala suhtes. Mida suur suhe, seda suurem rakk. Kui suhe jääb väikeseks, siis ainevahetuslikud protsessid häiruvad.

    Bioloogia
    Bioloogia kontrolltöö
    2
    docx

    Bioloogia kontrolltöö

    Lisaks rakumembraanile ümbritseb loomarakku ja viiruserakku ka rakukest 5. Millised rakuosad on taimedele ainuomased? (3 tükki) Kloro-, kroom ja leukoplastid 6. Mis on bakterite ülesanne looduse aineringes? Mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundajad. Asutavad elupaiku , mis on teiste organismide elutegevuseks kõlbmatud. Oluline osa mulla kujundamisel. Baktereid on vaja, kuna: 1. Nad kujundavad normaalse mikrofloora. Seda on vaja, kuna a. Bakterid aitavad organismidel sünteesida aineid b. Nad kujundavad oma olemasoluga kõrgematel organismidel immuunsussüsteemi. c. Bakterid katavad suurema osa pindasid ja ei võimalda kahjulikel bakteritel nendele kinnituda. d. Bakterite poolt toodetud ained takistavad sageli kahjulike bakterite levikut. 2. Nad viivad läbi aineringeid 3. Nad kujundavad mulda 4. Nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlusi. 7

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun