Tahukate lõikumine. Ülesanne 44 (0)

1. Mis on  õigusajalugu , tema koht õigusteaduse süsteemis?
Õigusajalugu   on   teadus,   mis   uurib,   kuidas   õigus   on  kujunenud  ja   miks   see  muutub.
Õigusteaduse   haru,   mis   tegeleb   möödaniku   õiguse   uurimisega,  erinevate   õiguskordade
kujunemisprotsessi  analüüsimisega.   Uurimise   objektiks   on   õiguse   olemine,   muutumine   ja
toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada  nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike
institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu.
See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. 
Mida uurib õigusajalugu?
 Möödaniku õigust
 Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi
 Minevikus  kehtinud norme
 Arusaamu väärtustest 
 Õigustegelikkust
2.   Erinevate   lähenemiste   võimalus   õigusajaloo   uurimisel   ja   õpetamisel,   õigusajaloo
periodiseeringute erinevad alused.
Universaalne ja partikulaarne  õigusajalugu
Universaalne õigusajalugu – kogu inimkonna õiguse ajalugu, uuritakse: 
1. Kronoloogiliselt: arhailine, keskaeg, vara-uusaeg, valgustus , industriaal 
2. geograafiliselt, 
3. kultuuriliselt, 
4. Institutsiooniliselt: eraõigus, protsessi õigus, kriminaalõigus
Partikulaarne õigusajalugu - inimsoo teatava osa õiguse ajalugu, st osaliselt.
3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni)
Eesti õigusajalugu kui  partikulaarne
 õiguse   ajalugu   Eestis,   s.t.   siin   kehtinud   Vene,   Rootsi,   Saksa,   kanoonilise   õiguse
arengut
 eesti õigusajaloo aineks on õigusnormide ja vastavate õigussuhete ajaline saabumine
ja kujunemine kõige varasematest teadmisvõimelistest aegadest praegusaja ühenduses
ja siduvuses selle rahvaga, keda nimetatakse eestlasteks.
 Eesti   õigusajalugu   on   eesti   rahva   ja   maa   õiguse   ajalugu   varasematest
teadmisvõimelistest aegadest praeguse ajani ühenduses sugurahvaste, kaasmaalaste ja
vastavate naaberrahvaste ja riikide õigusajalooga.
MITTEKIRJUTATUD ALLIKAD
1. esemelised allikad
 kinnisasjad
 vallasasjad
2. kombed
3. suulised e. filoloogilised allikad
 õiguslikud terminid
 õiguslikud vanasõnad
 kohanimed
KIRJUTATUD ALLIKAD
1. otsesed allikad - allkad, milles otseselt väljendatakse õiguslikke norme
 allikad,   milles   avaldatakse   või   loetakse   avaldatuks  õigusnormid
sellekohaste eeskirjadena
2. kaudsed allikad - allikad, milles otseselt õigusnorme ei väljendata, kuid millest võib
neid järeldada.. 
 allikad,   mis   ei   väljenda   normi   sisu,   vaid   tema   rakendamist,   nn.
rakendusürikud
 allikad,   mis   kirjeldavad   teatavat   sündmustikku,   mis   sisaldab   endas
õiguslikku toimingut
 õigusteaduslikud teosed
 ilukirjanduslikud teosed
 isiklikku laadi kirjutised (memuaarid, isiklik kirjavahetus)
4.  Arhailise  õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused
Arhailine õigus kui  õigusajaloo esmane etapp  – selles tähenduses ka   sugukondlik õigus,
hõimuühiskonna õigus, riigieelne õigus. Arhailine õigus kui teistsuguse kultuuri väljendus.
Ei   ole   seotud   kindla     ajaperioodiga   –   selles   tähenduses   ka  traditsiooniline   õigus.
Teistsugususest   tulenevad   probleemid   arhailise   õiguse   mõistmisel   (Arhailisus   ei   tähenda
primitiivsust). Arhailine õigus püüdleb stabiilsuse poole (meie aga progressi suunas), hoitakse
kinni esiisade pärandist. Arhailises õiguses on inimene olemas vaid mingi ühenduse läbi (nt
abiellumine on kahe sugukonna vaheline kokkulepe)
 Arhailine – esialgne, varajane, algne, algupärane
 Sugukondlikus korras kehtinud, riigieelne
 Mittekirjutatud,  tavaõigus
 Ei ole tingimata ajaliselt kauge (näiteks suurlinnade slummides ka tänapäeval)
 Võib eksisteerida kirjutatud õigusega koos
 Pole primitiivne, kuid on teistmoodi
Iseloomulikud tunnused
•
Suuline (tunneme üleskirjutuste ja etnograafia järgi)
•
Stabiilne (orgaaniliselt muutuv koos ühiskonnaga)
•
Eesmärk on rikutud õiguskorra taastamine (mitte süüdlase karistamine)
•
Hüvitatakse tagajärge, mitte tegu
•
Kasuistlik (võib olla väga detailne)
•
Maagia ja  ordaalid
•
Taliooniprintsiip: süüdlasele tekitatakse võimalikult samasugune kahju nagu ta ise tegi
•
Vanne  (mingi puu juures, mõõga najal)
•
Heastamine ( trahv  õnnetuse heastamiseks, annetus, tervendav loits)
•
Veritasu (tapmine kättemaksuks)
5. Arusaam tõest arhailises ja modernses õiguses,   tõe väljaselgitamine erinevates
õigustes.
Arusaam tõest
•
Tõe või tahtluse tuvastamine pole oluline
•
Vormikindel maagia tõe säilitamiseks
•
Appikutsega süüdistamine (Mordgeschrei)
•
Vanne  –   võis   süüdistatava   kahtlustest   vabastada.   Kultusesemed,   algelemendid,
vandeabilised (7-12 meest)
•
Kindlad vormelid
•
Ordaalid  –  jumalaotsused, keskaegse kohtuprotsessi võtted, mille kohaselt vaidlevate
poolte süü või süütus tõestati  liisuheitmise, loodusjõudude küsitlemise  (tule, vee ja
tulise rauaga proovimine) või kahevõitlusega. 
Leping
•
Suuline leping pidi olema kuuldav ja nähtav (käe ulatamine, - tõstmine) ja tunnistatud
(tunnistajad vajalikud)
•
Kirjalik leping (üks pool tegi ettepaneku, teine võttis selle vastu, pandi kirja, lisati
tunnistajate nimed)
•
Lepingu kindlustamine (tagatised või pantvangid, näiteks vanemate ja paremate pojad)
Vanne
 Õiguskohustuse tekkimise alus!
 Sõnad Treue ja Tree on ühes tüvest – truudusvanne anti kindla puu juures
 Õnnistamine ja needmine (antud vande needus võis olla hullem orjusest
 Sümboleseme puudutamine
Heastamine
 Trahv kui õnnetuse heastamise tehnika
 Tervendav loits, annetus, ohver – taastas inimese ja jumala(te) vahel rahu. Paljud
karistusviisid pärit ohverdusest
 Sugukonnast   väljaheitmine  (kriminaalkaristuse   eelvorm,   hukkamõistev   hinnang
süüteole,   sugukond   tunnistas   oma   liiget   välja   heites   oma   võimetust    karistada ,   ei
rahuldanud kannatanu afekti)
Veritasu
 Germaanlastel: tapetu hing ei saa enne rahu, kui tapja on oma surmaga ülekohtu
lunastanud. 
 Heebrealastel rüvetab valatud  veri  maa ja selle teeb puhtaks ainult mõrvari enda veri. 
 Kättemaks oli auasi ja kohustuslik
 Lähim meesliinis sugulane (harva ka naised)
 Kindel kord
Asüül
      = Veritasu eest pakku
 Valitseja juurde
 Teisele maale 
 Kiriku või altari juurde
 Hiide
 Lindpriil polnud asüüliõigust
Arusaam tõest arhailises ja modernses õiguses 
modernne
arhailine
o Teha kindlaks, mis juhtus
o Õiguskorra taastamine
o Asjaolude tõendamine
o Jumalakohus,   vanne   (koos
o Kirjapandud
vandeabilistega)
o Argumendid, tunnistajad
o Terviklik, usutud õigus
o Elab alal, mille on võitnud
o Vormelid, zhestid
o Valitseja käes 
o Taastub
o Rahva seas
6. Kirjutatud õiguse kujunemine. 
7. Õiguse esmase üleskirjutuse tähendus õiguse ajaloolises arengus.
 aluseks oli tavaõigus, mis seni elas mälus ja muutus koos ühiskonnaga. 
 Kirja leiutamine andis võimaluse ( kirjaoskus  vaid väheste privileeg). 
 Aitas   kaasa  ühiskonna   polariseerimisele   valitsejateks   ja   valitsetavateks  (seaduste
jumalik päritolu). 
 Võimalus seaduste eksportimiseks uutele vallutatud territooriumidele.
8. Erinevate õiguskultuuride vanimad kirjalikud õigusallikad.
Esmane üleskirjutus
I Sakraalse ja/või  ilmaliku  unitaarvõimu teke (Egiptus, Mesopotaamia, Hiina) 
 Ur-Nammu (2100 eKr)
o Kui… siis….
o rahatrahvid
 Hammurapi (1800 eKr)
5.1. Kiilkirjaseadused
•
Ur-Nammu (21. saj eKr)
•
Hammurapi (18. saj eKr, loeti  koolides )
•
Hetiidi (1650-1100 eKr)
•
Kui... siis..
•
Taliooniprintsiip
•
Teada ca 200 seadusepunkti
•
Kasutati 500 a
9.  Heebrea  õiguse ajalooline areng (juudi)
9.1.
Heebrea (juudi) õigussüsteem
•
Monoteism: Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, 
kõikehõlmavasse Jumalasse.
•
Lepingu idee: Jumala ja rahva vahel seatakse kokkulepped.
•
Noa leping Jumalaga: Jumal ei hävita enam kõike veeuputusega.
•
Aabra(ha)mi leping:  Tal saab olema loendamatu arv  järeltulijaid, Tema sugu ehk
järeltulijad võtavad vastu evangeeliumi ja hoiavad preesterlust, Tema soo teenimistöö
kaudu   “saavad   õnnistatud   kõik   maa   perekonnad,   nimelt   igavene   elu”  „Sinu   soole
annan ma selle maa Egiptuseojast suure jõeni, Frati jõeni. Aabram pidi muutma oma
nime Aabrahamiks, mis tähendab ´paljude rahvaste isa´,  ning olema Jumalale täiesti
andunud ja kuulekas. Lepingu tähis ehk tunnusmärk pidi  olema   Aabrahami   ja kõigi
tema meessoost järglaste ja kodakondsete ümberlõikamine
•
Moosese leping: 
•
Vana leping (ümberlõikamine):  Iisraeli rahvas on osa Aabrahami järglastest, kelle
jaoks kehtib Jumala  leping  Aabrahamiga. Siit järeldub, et Jumala  ja iisraeli rahva
lepingu tarvilik eeltingimus on ümberlõikamine. Kui mees pole ümber lõigatud, ei
tunnista Jumal teda olevat Aabrahami soost ja järelikult ei saa ta olla ka iisraellane. Ta
ei saa siis olla osaline Jumala lepingus. Vanas testamendis seisab korduvalt kirjas, et
leping, mille Jumal tegi Iisraeliga Siinai mäel, on „kümme käsku”. Need on lepingu
tuum   ehk   põhiosa. Ja   ta [ Mooses ] oli   seal   Issanda   juures   nelikümmend   päeva   ja
nelikümmend    ööd    leiba   söömata   ja   vett   joomata,   ja   ta   kirjutas   laudade   peale
seaduse [heebr.  brit ] sõnad, need kümme käsusõna. Ja tema tegi teile teatavaks oma
seaduse mida ta käskis teid täita – need kümme käsku; ja ta kirjutas need kahele
kivilauale.  Ja sina räägi Iisraeli  lastega ning  ütle: Te peate kindlasti  pidama mu
hingamispäevi, sest see on tähiseks minu ja teie vahel, teadmiseks põlvest põlve, et
mina olen Issand, kes teid pühitseb.
•
Uus leping (Jeesuse ihu ja veri): Jumala leping kristlastega. Jumal tegi vana lepingu
iisraeli rahvaga, kellel oli Aabrahami lepingu tähis, nimelt ümberlõikamine. Ka uude
lepingusse astumiseks tuleb täita tingimust. Uus ei ole vana lepingu taoline leping ühe
terve valitud rahvaga, vaid on  leping valitud üksikinimestega kõigi rahvaste seast.
Selle algatab Jumal inimese valimisega. Lepinguga liitumise väliseks märgiks ehk
tingimuseks on siis  ristimine , mis tähendab vee alla vajutamist ja veest ülestõstmist.
On ju üldiselt teada, et uus  testament  räägib ristimisest kui toimingust, mille kaudu
võeti vastu inimesi kogudustesse. Lepingu toimimiseks peab inimene uskuma, aga kui
ta on Jumala valitu, saab ta vajaliku usujõu.
uurida  piiblist, mis on uue lepingu tähis ehk tunnusmärk, siis vastus vaid järeldub Jeesuse
püha õhtusöömaaja kirjeldusest. Aga kui nad sõid, võttis  Jeesus  leiva, õnnistas ja murdis ja
ütles jüngritele andes: „Võtke, sööge, see on minu ihu!” Ja ta võttis karika, tänas, andis selle
neile ja ütles: „Jooge kõik selle seest, sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest
pattude andeksandmiseks!
Juutide põgenemine Egiptusest
Egiptuse nuhtlused: Piibli järgi saatis jumal Egiptuse rahvale kaela kümme nuhtlust, kuna 
vaarao ei tahtnud oma iisraellastest orje vabastada. Teadlased arvavad , et temperatuuri tõus 
tekitas Niiluse veetaseme alanemise ning muutis võimsa jõe mudaojaks. Umbes selline 
kirjeldus on ka piiblis, kus seisab, et «Niiluse vesi muutus vereks».
Teekond   40   aastat,   Kaanan:  Kaanan on   ajalooline   maa   Egiptusest   põhjas,   mis
hõlmas Foiniikia ja Palestiina.
Mooses Siinai mäel: Seadused olevat Mooses saanud jumalalt Siinai mäel, juhtides  iisraeli
rahvast rännakul Egiptusest Palestiinasse.
Taevamanna: Liikudes läbi kõrbe, sattus Egiptusest tagasi kodumaale minev Iisraeli rahvas 
Siinai kõrbesse, kus polnud midagi süüa. Tamariski (taime) hangunud mahl. Kuldvasikas: 
kullast vasikakuju, mida iisraellased olevat kunagi kultuseobjektina kummardanud. Kui 
Mooses jääb üles mäele kauaks ajaks, ütleb rahvas: „Me ei tea, mis Moosesega on juhtunud. 
Tehkem siis endile jumal, kes meid siit maalt välja viiks.”„Hea küll,” ütleb Moosese vend 
Aaron. „Võtke oma kuldkõrvarõngad ja tooge need mulle.” Kui rahvas nii teeb, sulatab Aaron
need ära ja teeb sellest kuldvasika. Ja rahvas ütleb: „See on meie Jumal, kes meid Egiptusest 
välja tõi!” Siis peavad iisraellased suurt pidu ja kummardavad kuldvasikat. Kui Jehoova seda 
näeb, on ta väga vihane. Sellepärast ütleb ta Moosesele: „Mine kiiresti alla. Rahvas teeb suurt 
kurja. Nad on unustanud minu käsud ja kummardavad kuldvasikat.”Mooses kiirustab mäelt 
alla. Kui ta lähemale jõuab, näeb ta, et rahvas laulab ja tantsib ümber kuldvasika! Mooses on 
nii vihane, et viskab maha need kaks kivilauda, millel on seadused, ja need purunevad 
paljudeks väikesteks tükkideks. Siis võtab ta kuldvasika ja sulatab selle ära.Tapetakse 3000 
inimest.
5.3 Heebrea õigussüsteem Piiblis
Moosese seadused: Juutidele oli see jumaliku päritoluga õigus, ühtlasi leping Jahve ja tema
äravalitud  rahva vahel. Juudid võtsid lepingu tingimused vastu Siinai mäel vastuseks kõigele,
mida   Jahve   oli   neile   teinud.   Lepingu   iseloomu   näitas   ka   tõsiasi,   et   see   oli   väidetavalt
kirjutatud kahele kivitahvlile, millest kumbki pool sai ühe. 
10. Piibli   ja   tema   struktuuriosade   tähendus   erinevate   õiguskultuuride   ajaloolises
arengus
Õigusajaloolaste  silmis  on  tegemist  erinevatel  aegadel  kirjapandud  tavaõiguse  normidega,
mida iseloomustab religiooni ja õiguse suur seotus. Tänu pikale kujunemisloole on eri ajastute
õigusnormid segunenud. 
•
Lepinguraamat (2. Moosese rmt) 
•
Pühadusseadused (3. Moosese rmt)
•
Deuteronomium (5. Moosese rmt)
•
Üleskirjutus teise templi perioodist (6. saj eKr, tegelikult osa 7. saj eKr)
•
Vanemas kihis veritasu jms
•
Uuemas: Sina ei pea mitte..., karistab jumal (apodiktiline)
•
Toora – kõik viis Moosese rmt, juutluse alus: on Viie Moosese raamatu koondnimetus
(vrd pentateuh). Judaismi kanoonilise   kirjavara   alusteos,   usuõpetuse   pärimuslikkuse
seaduse lähtealus. 
Jeruusalemma tempel: on Judaismi ohvrikultuse keskus Jeruusalemmas. See on ajaloo 
jooksul kaks korda hävitatud ja praegu on templist alles vaid Nutumüür. Templi kohta on 
ajaloos kasutatud eri nimesid, kuna kuningas Saalomoni ehitatud templi hävitamise järgset 
templit hakati nimetama teiseks templiks.

Saalomoni tempel (Saalomoni templi (Esimene tempel) hävitasid Paabeli sõjaväelased
kuningas Nebukadnetsar II juhtimisel. Tempel rööviti, varandused viidi minema, suur osa 
elanikest veeti pantvangidena Paabelisse)

Teine tempel (hävitasid roomlased 70 pKr)
Praegu on templi kohal alles Nutumüür ja Templimäele on ehitatud 2 islami jaoks 
ülitähtsat mošeed.
•
Esimene ehk Salomoni tempel – selle hävitas Nebukadnetsar II 587 eKr
Paabeli vangipõli (597-539eKr):  on ajajärk Iisraeli ajaloos, mis algas juutide 
küüditamisega Paabelisse 597. aastal e.m.a Nebukadnetsar II ajal ja lõppes, kui juutidel lubati 
539. aastal e.m.a kodumaale naasta. Nebukadnetsar II alistas Mesopotaamia, Süüria, 
Juudamaa, taastas Paabeli linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda 
kuningriigi vastu hävitas 586 aastal e.m.a. Jeruusalemma ja küüditas juudid Paabelisse 
asumisele
Toora
Viis   Moosese   raamatut,   loomislugu   ja   lepingud   Jumalaga,  on   Viie   Moosese   raamatu
koondnimetus   (vrd pentateuh). Judaismi kanoonilise   kirjavara   alusteos,   usuõpetuse
pärimuslikkuse seaduse lähtealus.
Talmud
  juutide  majanduslikku, religioosset ja õiguslikku tegevust reguleerivate  eeskirjade  kogum.
Vajadus oli tingitud asjaolust, et Vana Testament oli muutunud kaanoniks, pühaks ning seega
muutumatuks   raamatuks.  Samas   ei   sisaldunud   seal   vastuseid   muutuvatest  majanduslikest,
sotsiaalsetest  ja  poliitilistest  oludest  kerkinud   küsimustele.  Talmud   demonstreerib   heebrea
õiguse muutumist. See ei ole enam pelgalt maaharijate õigus, vaid eelkõige kaupmeeste ja
käsitööliste õigus. See on seostatav just küüditamise mõjuga. Siinne õigus on juudi ühiskonna
õigus, mitte juudi riigi õigus
•
Judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr.
•
Hbr lameid = õpetus. 
•
Kirjatundjate ehk rabide koostatud
•
Seletused   ja   juhised   mitmesuguste   elusituatsioonide   jaoks,   mh   jumalateenistuse   ja
judaistlike pühade pidamiseks, kogumik "esivanemate pärimusest", millele ka Uues
Testamendis viidatakse.
•
Osad Mišna (palved ja õnnistused, sabat ja pühade pidamine, abielu ja lahutus, tsiviil-
ja   kriminaalõigus,   toit   ja   riitused,   kehaline   ja   toidu   puhtus)   ja  Gemara  (rabide
kommentaarid Mišnale ). 
Piibli ja tema struktuuriosade tähendus erinevate õiguskultuuride ajaloolises arengus
Piibel erinevates õiguskultuurides
•
Vana Testament, ennekõike 5 Moosese raamatut on olulised nii judaismile, kristlusele
kui islamile, kõigi ühine esiisa on  Aabraham  (Ibrahim), ümberlõikamine
•
Uue Testamendi Jeesus Kristuse halastuse ja armastuse õpetus on mõjutanud kristliku
õhtumaa õigust ja õiglust (kristlik  eetika )
Pauluse kiri roomlastele pani aluse kristliku riigikiriku loomisele (kirikuisa Augustinus, 
pärispatt). On üks Uue Testamendi raamat kristlikus Piiblis. Kirja koostas apostel  Paulus . 
Paulus kirjutas kirja roomlastele oma kolmandal misjonireisil. Ta veetis kolm kuud Kreekas. 
Kirja keskne teema on Jeesuse Kristuse evangeelium ehk rõõmukuulutus, hea sõnum ehk 
rõõmusõnum, mida kasutatakse Uue testamendi 4 esimese raamatu üldnimetusena. Sisu: kõik 
inimesed on patused, õigeksmõistmine, ristimine, käsust vabastatud ja Vaimus uuendatud, 
Iisraeli osa Jumala plaanis, elu armastuses ja sõnakuulmises, juudikristlased ja 
paganakristlased, apostli kutsumusest ja tegevusest
11. Religioosne õigus, erinevad religioossed õigussüsteemid.
  Islam
Islam
 
ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik  religioon ,
 
mis
 
tekkis 7.
sajandil Koraani nime   all   tuntud   religioossest   tekstist,   mis   selle   pooldajad   usuvad
olevat ilmutatud prohvet 
Muhammadile.   Islamijärgijaid   nimetatakse muslimiteks ehk
moslemiteks. Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis
ingli dikteerima talle ilmutusi.  Muhammad  kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist
olevat   need   ilmutused   meelde   jätnud   ning   üles   kirjutanud.   Islami pärimuse järgi   oli
Muhammad   ise   kirjaoskamatu.   Hiljem   kogusid   Muhammadi   kaaslased   ja   järgijad   need
ilmutused kokku raamatuks.
12.Islami shariaat tänapäeval
•
Islami  õiguskultuur : koraan, sunna, hadith
•
Šaria  reguleerib   inimeste   elu   väga   üksikasjalikult   kuni   söömise,   riietuse,   laste
kasvatamiseni   jne:  on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-,   õigus-   ja   moraalinormide
kogum
•
Eesmärk õiguskorra taastamine (mitte riigivõimu autoriteet, ühtne süsteem vms)
•
Riik ja  kirik  ei ole lahus. Kaadi, kool
•
Kõik inimeste teod 5 liiki: 
•
kohustuslikud, 
•
soovitavad, 
•
ükskõikseks jätvad, 
•
ebasoovitavad, 
•
keelatud.
Sunniidid ja ši- iidid
•
Muhamed ei jätnud peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. 
•
Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks  islamiriigi juhiks  - kaliifiks -
prohveti lähedase sõbra Abū Bakri – neist said sunniidid
Teine, väiksem rühm valis  Muhamedi järglaseks – imaamiks - tema väimehe
‘Alī ibn Abī Tālibi - neist said ši-iidid.
Püha sõda (džihaad) ja misjon
 Muhameedlaste kogukond – ummah – peab kogu aeg laienema
 Araabia kalifaat 8. saj (islam mõjutas 
 ennekõike Hispaania kaudu 
 Euroopa õiguse ja kultuuri kujunemist, 
 hoiti antiigi pärandit, arendati teadust)
Hiina
Konfutsianistlik häbenemiskultuur
Hiina  impeerium  3. s. eKr – Konfutsianism
•
Sotsiaalne kontroll inimeste moraalse harimise kaudu
•
Inimene on loomult hea
•
Häbitunne on parem regulaator kui karistusõigus
•
Seadused vaid neile, kes ise ei suuda olla piisavalt head
•
Li   –   kultuuriliselt   ja   sotsiaalselt   heaks   kiidetud   normid,   mida   kõik   peavad
järgima
•
Valitseja ülesannne on eri huve ühtlustada ja tagada kord
•
Wúwéi (rahu üle mõistuse) – valitseja on ideaalne eeskuju
•
Olemas ka vastaspoolus –  legalism, kus peetakse vajalikuks kodifitseeritud
seadusi ja karme karistusi (ülestunnistus)
4 allikat: lü  ( 律 : „kodifitseeritud õigus"),  ling  ( 令 : „imperaatori korraldused"),  ke  ( 科 :
„eelmistelt dünastiatelt päritud seadused")  ja  bi  ( 比 : "pretsedendid"),  õigusprofessionaalid
olid õppinud filosoofiat ja kirjandust.
Rooma  õigus
Rooma õiguse tähtsus Euroopale:  on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai
alguse   seadustekoguga   "Kaheteistkümne   tahvli   seadused"   (umbes   449   eKr)   ja   lõppes
seadustekoguga " Corpus  iuris civilis" (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub
ladinakeelsete   õigusalaste   terminite   kasutamisel   tänapäeva õigusterminoloogias.   Rooma
õiguse põhimõtetel põhines Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik
Rooma õiguse allikad
juristide  kirjutatud
 CIC digesta
 lex, leges regiae
(kuningate, preestrite seadused)
 Euroopa õiguse ajalugu  on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokku puutumise lugu
Roomaga. 
o Rooma kui impeerium, 
o Rooma kui (kristlik)  kirik .
 Üldprintsiip: pax et iustitia – rahu ja õiglus
Tunnused:
 Rooma asutati (mitte ei tekkinud)
 Eneseteadvustamise   juurde   ei   kutsuta   jumalat,   eeskujuks   on  kõlbeliselt   põhjendatud
toimimine. 
 Õigus pidi vastutama praktilise mõistuse ees. 
 Tavad ja  kultus  seoti õiguse praktikaga (Romulus korraldas kõigepealt jumalateenistuse, siis
andis oma linnale seadused). 
 Roomat ühendas tema mitmekesisuses õigus: fas – püha õigus, ius - õiguskäsk, mos maiorum
- isade tava 
 Maaharijate ja kodanike linn
  omandiõigus
8. Kreeka
Vana-Kreeka
 Seaduseandjatest teame hilisematelt autoritelt  (Aristoteles, Platon)
o Drakon 650 eKr
o Lykurgos Spartas
o Solon (640-558 eKr) Ateenas – raha ei saa sigida
o Gortyn (Kreetalt, 5. saj eKr, ainsana säilinud)
 Linnriikide maa (ümber Vahemere ~700 linna, elanikke igaühes 2000-6000)
 suurim   panus   hilisemale   Euroopale:  polis:  tüüpiline Vana-Kreeka linnriik,   mis   koosnes
kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.
 demokraatlik põhikord  (aristokraadid pidid võitma demose usalduse), kujunes välja umbes
450 eKr
 Agoraal ei otsustanud juristid , selline seisus puudus
 Nomos  – hüvede õiglane jaotamine (karjane Zaleukos sai otse jumalanna Athenalt
663/2 eKr)
 Kohut mõistab linn, omaabi on taunitav
 Seadused kehtestab rahvakoosolek
 Hellenismiajal loomuõiguslik õigusfilosoofia, valitsejaideaal idamaine. 
Alexander Suure (4. saj eKr) vallutused
13. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud. Perioodide üldiseloomustus.
Põhiperioodid riigikorra järgi
 I - 753-510 kuningriik: senat+rahvakoosolekud (hääletusorgan, enamusotsus). 
Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid .
 II   -   510  kihutati   kuningas   minema   ja   Roomast   sai  res   Publica  (eeskuju   kõigile
hilisematele   Euroopa   vabariikidele).   Vahetatav   ametnikevalitsus   ja   õigus,   mille
autoriteet on inimeste omast kaalukam (Livius).   
 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi
kirja. Koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused (emakeeles, avalikud).
 II   –  Vabariik  (510-31   eKr)  Magistraadid:   konsul,   preetor,   tsensor,   rahvatribuun;   senat,
plebistsiit
o Ius civile (rooma kodanikele)
o Ius gentium (teistele rahvastele)
o Ius naturale (filosoofiline)
 III- Printsipaat 31 eKr – 284 pKr
o Juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus
 IV- Dominaat ehk ainuvalitsus 284 pKr – lõpuni
o Neli keskust, sõdurkuningad,  kristlus , CIC
14. Rooma õiguse olulisemad allikad. 
Esimene kodifitseeritud (süstematiseeritud) RÕ kogu on 12 tahvli seadus, viimane on 
seaduste kogu Corpus Juris Civilis.
12 tahvli seadused
 I – kohtukohustus
 II – kohtumenetlus (arhailised vormelid, protsessikautsjon, võitja sai tagasi)
 III – otsuse täideviimine. Võlgnik anti võlausaldaja kätte (60 päeva), riiklikku täitemenetlust
ei olnud. 
 IV – isa võim patria potestas.  Koduvõim manus.   Lahutuse korral tuli lasta naisel minna,
hiljem tuli tagastada tema vara. 
 V – pärimine. Esikohal testament, siis sugulased. 
 VI   –   vara   liikumine   tehingutes.  Mancipatio  –   kindla   vormi   kohane   pidulik   ost,   näiteks
maavalduse puhul; in iure cessio – preetori juures teatud vormis toimetatud õiguste üleminek. 
 VII - naabrite kaasomandiõigus nii linnas kui maal
 VIII – deliktiõigus – needmine, laim, kehavigastused, nõidumine, süütamine, metsavargus.
Kliendi kaitse patrooni eest. 
 IX – kriminaalõigus. Kedagi ei saa hukata teisiti kui kohtuotsuse alusel. 
 X – matused. Surnutekultus oluline, linna piiresse ei lubatud matta, piirati luksust. 
 Kaks viimast tahvlit sisaldasid parandusi eelmistele, tagasipöördumist traditsiooni. „Rahva
tahte kõige viimane väljendus on seadus“. 
Protseduurisüsteemid
 Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200
eKr).   Põllumajanduslik,   perekonnakeskne.   Patriitsid   ja   plebeid.   Formaalne
legisaktsiooniline protsess (2 astet: preetor otsis hagi vormi,   seejärel   valitava
kohtuniku ees; hageja, kostja, kohtukohustus, täitevmenetlust pole)
 Klassikaline periood: formulaarprotsess, II saj eKr –  keiser  Alexander Severuse
surmani 235 pKr.. 2 astet, aga lihtsam
 Kaubandus,   tööstus,   raharinglus,   hellenistliku   õiguskultuuri   saavutused,
maailmariik.   Kreeklastelt   laenati   õigusfilosoofia,   mõisted,   juriidiline   tehnika.
Dokumentide   kasutamine   muutus   üldiseks   ja   lepinguõigus   viidi   vastavusse
majanduselu   vajadustega.   ius   gentium   ja   formulaarprotsess   (eelnes   edictum
perpetuum)
 212 pKr keiser Caracalla andis rooma kodaniku õigused kõigile vabadele.
 
 Hilisklassikaline   periood:  cognitio   ectra   ordinem,   keiser   Alexander   Severuse
surmast  235  pKr  –  kuni  rooma   kokkuvarisemiseni.  1  aste,   sama  ametnik   uuris  ja
otsustas.
 Õiguselu   allakäik,   vulgariseerumine.   Poliitiline   võim   koondus   printsipaadi,   senati
eesistuja ehk keisri kätte. Keiser Diocletianusest alates (284) kadusid vabariiklikud
instituudid   ja   võim   läks   keisrile,   kellest   sai   jumalkuningas.   Õppeasutused   ja
õigusteadus . Kohalike õiguste mõju. Rullraamatute asemele tulid lehtedega koodeksid.
Mõju keskaegsele kirikukohtule
Keisrite seadused
  Codex  Theodosianus 438-439 pKr  koondas konstitutsioone ehk keiserlikke seadusi.

Eelnes 426 pKr tsiteerimisseadus

3000 õigusakti, 400 tiitlit (teemat), 16 rmt
Justinianuse  koodeks  ehk CIC – Corpus iuris civilis
 Justinianus (valitses 527-565) vallutas Põhja-Aafrika  ja Itaalia. 
 Impeeriumi tugevdamise vahendiks valiti õiguse ühtlustamine.
 Moodustati   keiserlik   ettevalmistuskomisjon,   töö   tulemused   legaliseeriti   529-533,
mõnes osas täiendati kohe pärast Justinianuse surma.
Osad:
 I  Codex Justinianum - 12 raamatut, sh Codex Theodosianus
 II Digesta ehk Pandectae, koosneb 50 raamatust, koostatud tsitaaditehnikat kasutades.
Kaks   professorit   viimastest   antiikaja   juriidilistest   ülikoolidest   Konstantinoopolis   ja
Beirutis said ülesande valida seadusteks sobivaid tsitaate. Sobis kasuistliku tehnikaga
(professorid märkisid ära viited, kuid on tekste  ka vajadusel muutnud). 
 III Institutiones, 4 raamatut, suuremas osas erajurist Gaiuse (?) samanimeline õpik 161
pKr (Rooma õigust tutvustav käsiraamat) 
 IV Novellae – Justinianuse eluajal valminud seadused.
Rooma kriminaalõiguse areng
 Kohtumõistmise ainuallikas on kuningas
 Ilmalik, eraldus religioossest varakult
 Perekonnapea karistusõigus
 Kuningate aeg: Ilmalik ja usuline läbisegi, karistati reetmist ja ketserlust
 Vabariik: ilmalik, riiklikud kriminaalkohtud
 Keisrite aeg: klassikaline rooma õigus, digestide 47, 48 ja koodeksi IX raamat –
hirmsad raamatud
Kuriteod
 Eradeliktid: vargus (furtum), auhaavamine (iniuria), inimrööv (plagium)
 Avalikõiguslikud: riigireetmine (perduellio), väljapressimine (crimen rependutarum),
riigivara omastamine (peculatus)
 Kuriteod   avaliku   rahu   vastu:   süütamine   (incendium),   võltsimine   (falsum),
valevandumine (periurium), tahtevabaduse piiramine (crimen vis)
 Kõlblusvastased: abielurikkumine (adulterium), sugukõlvatus (stuprum), verepilastus
(incestus), kupeldamine (lenocinium)
 Tapmine (parricidium, infanticidium), mürgitamine
Karistused
 Veritasu   on   asendatud   rahatrahvidega,   taliooni   asemel   kompositsioon,   seadusega
reguleeritud hagimenetluse alusel. 
 Surmanuhtlus (võis vältida maapakku minnes)
 Kodanik surmati  odaga, ori tõugati alla Trapeiuse kaljult või löödi risti
 Elusalt matmine (naine)
 Põletamine (süütajad, nõiad, kirikuvargad)
 Kotis uputamine  (parricidium) koos mao, koera ja kukega
 Varalised trahvid põhilised, sh konfiskeerimine
 Pagenduskaristused (relegatio, deportatio)
 Vabadusekaotus (vincula, carcer, opus publicum, ad gladium, ad bestias)
 Laitus (infamia), näiteks ametist tagandamine
15. Religiooni  roll rooma õiguse ajaloolises arengus
 Roomlased pidasid end väga religioosseks, jumalatega hästi läbi saada oli tähtis
 Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti
 Kodus oli perepea ka ülempreester
 Printsiip  “do ut des”. Oluline oli rituaal, mitte usk ega dogma.
 Õiguse juured etruskide religioonis
 Võtsid omaks teiste rahvaste jumalad
 Keisrivõimu ajal kristlus kui ainujumalaõpetus
 313 Constantinose tolerantsusedikt
 324 Konstantinopol ( paavst , patriarh)
 325 Nikaia  kirikukogu , usutunnistus
Rooma õiguse tähtsus Euroopale
 Pakkus võimalust iga maa enda õiguse arendamiseks
 Kompaktsel kujul valitsejatele meelepärane, tugevat keisrivõimu tunnistav õigus 
 Teisalt palju vastuolulisi sätteid, mille vahel võis valida. 
 Tugevus: õigusjuhtude, -nähtuste ja -mõistete analüütiline liigendamine (tõusis teistest
arhailiste riikide süsteemidest kõrgemale), ordaale ei kasutatud
RÕ tähendus Euroopa õigusajaloos:
1.1. avaliku ja eraõiguse eristamine;
1.2. RÕ sai hilisemate Euroopa õigussüsteemide aluseks;
1.3. RÕ põhines piiramatu eraomandiõiguse tunnustamisel;
1.4. RÕ  põhimõttel rajanevad paljude riikide 17-20 saj. tsiviilkoodeksid sh. Balti Eraseadus.
16. Kristlik kirik ja rooma õigus. Kanoonilise õiguse varasem areng.
Lääne-Rooma vs Ida-Rooma
•
Idakiriku patriarh pidi keisrile alandlikult austust avaldama. Kirik oli Bütsantsi stiilis
riigiasutus. 
•
Constantinos sundis 325 uude pealinna Konstantinoopolisse ümber asuma oma riigi
kõrgeid ametnikke, kuid ta ei saanud paigalt liigutada paavsti, Peetruse tooli (apostlite
hauda), kes jäi Rooma. 
•
Lääs oli Ida jaoks dekadentlik ja Ida Lääne jaoks ketserlik. 
•
Rooma   pärandi   võtsid   Läänes   üle  kristlik   kirik  (arenes   katoliku   kirikuks)   ja
germaanlased.
•
Rooma pärandit kandis Idas edasi  Bütsantsi riik  ja sellega tihedalt seotud  kristlik
kirik (arenes õigeusu kirikuks)
•
Kirikulõhe  1054
Kristliku kiriku edu põhjused
•
Kirik seisis sõltumatuna juutide ja roomlaste vahel. 
Religioon, mis kuulutas kannatuse mõttekust  (rist).  Rahu võib olla üksnes seal, kus
inimene on valmis kannatama talle osaks saanud ebaõigust kui mõtestatut. 
•
Süütult surma  saadetud  tõusevad ristilt üles. Uus eetika. Õigus on kristliku halastuse ja
jumala armu vili. 
•
Kristlane ei tõsta mässu jumala vastu. 
•
Riigi alused Pauluse kirjas roomlastele ptk 13: heitke ennast ülemate alla ja makske
riigimakse. Õigus ja kirik kindlustavad rahu ja täidavad seega jumala tahet
•
Kristlus tõi leevendust Mooses käskude rangusse. Vabadus ja arm on olemas, jumala
kätes, sõltub tegudest. 
Lääne-Rooma langus (rahvasteränd, 4.-6. saj)
Kahe õiguskultuuri kokkupõrge ja süntees
•
Roomlaste kirjalik, kutseliste juristidega, abstraktne
•
germaanlaste karjakasvatajate-alepõllundajate arhailine lepitusõigus
•
Nn Barbariõigused, Lad k, roomlastele eraldi seadused. Näit läänegootide kuningas
Alarich II (VI saj)
•
Lex Visigothorum
•
Lex Romana visigothorum
•
NB! Personaalsuse printsiip
Mõjutegurid
•
Kuningad hakkasid Rooma eeskujul seadusandjaks
•
Rooma vulgaarõiguse mõju
•
Ristiusu mõju
•
Germaanlaste tavaõigus
•
Kirjutatud õigus
Frangi riigi teke: roomlaste linnaõigused ja germaanlaste karjakasvatusrahvas
•
Chlodovech I, Lex Salica Kuningas nimetas ennast nii
•
Germaanlaste tavaõigus
•
Meesliinis pärimine, hiljem Frangi riigi jaotamise alus
•
Algab õhtumaise õiguse ristiusustamine
Imperialistlik ja kristlik müüt
•
Maailma keskpunkt on Rooma
•
Maailmariik, administratiiv- ja õigusriik, ametnike hierarhia ja tsentralismiga.
•
Kujunev   kristlik   kirik   oli   ameti-   ja   piiskopikirik.     Jeesus   oli   Peetruse   ametisse
määranud (“ma rajan kiriku sulle kui kaljule”), järelikult keskus Roomas.
•
Rooma piiskop ei saanud end siduda riigiga, ja visandas riigist sõltumatu õiguskorra. 
•
3.-4.sajandil astusid ristiusku paljud rooma haritlased, kellest suurem jagu olid juristid,
muutus juristide kirikuks. 
Kiriku ja riigi kokkusaamine
•
313 Milano edikt – lubatud usk, lõpetati kristlaste jälitamine
•
325 Nikaia usutunnistus pandi kirja kreeka keeles.  Õigusnorm . Usk  valati   seaduse
vormi ja varustati riikliku sunnijõuga. Eristas ketseri õigeusklikust ja riigivaenlase
õigest kodanikust. 
•
CIC 1.1.1. sissejuhatuses: Me tahame, et kõik rahvad meie leebe valitsuse all hoiaksid
selle usu poole, millest andis roomlastele teadust püha apostel Peetrus, …
P 1 nägi ette mittekristlastele karistusena kõigepealt   jumala viha, aga seejärel ka
„ilmalikku   karistust   meie   äranägemise   järgi,   mille   me   tahame   tuletada   taevalikust
sisendusest.“
•
Juudiusu misjon keelatud, vastupidi mitte. 
•
380 Ristiusust sai riigiusk
•
Frankide ristimine, Chlodovech 499, paavstiusk (st Athanasiuse versioon)
•
Kirik elab Rooma õiguse järgi
•
Gregorius I (590-604) Suur
•
Pärit Rooma senaatorite perest
•
Korrastas kiriku rahaasjad: asus majandama maavaldusi, korrastas talupoegade
koormised
•
Rõhutas paavsti erilist seisundit, asus ettevaatlikult ariuslasi pöörama
•
„Missale Romanum“ viis sisse ühtse liturgia (ladina kirik)
•
Eesotsas paavstiga kujundati Euroopas kultus, haldus ja  õiguskord . 
Kirikuriik
•
Lääne kirik lõi lahku Idast ja nägi uut tööpõldu Põhja rahvaste misjonitöös. 
•
7. sajandiks olid olemas riigi tunnused: 
– Territoorium
– Rahvas 
– Riigivõim
•
Kirik muutus keskaegse Euroopa õpetajaks. Kogu ilmalik valitsus käis kiriku koolis. 
•
Kirikliku   õigussüsteemi   kõrval   arenesid   teised:  keskaja   lääniõiguse   aluseks   said
germaanlaste tavaõigused, neist arenesid maaõigused. Lisaks kujunesid linnaõigused.
Frangi riik
•
Chlodovech I võttis ristiusu paavstilt 499 
– Kiriku kui kirjavaldaja juhtimisel – lex salica 
– frangi tavaõigus, kapitulaarid (kuninglikud korraldused), kirikukogude
otsused
– Kiriku asüüliõigus, maaomandiõigus, hinge päästev annetus
•
Pippin Lühike (kojaülem Merovingide riigis) – kuningaks paavstliku salvimise teel
•
Karl Suur – paavst kroonis keisriks, a. 800
Karolingide renessanss
•
Kunsti ja kirjanduse arendamine
•
Võimalik õppida seitset vaba kunsti
•
Seadusloome (nt kapitulaarid, Pseudo-Isidoruse dekretaalid jm)
•
Ambitsioon võtta üle Rooma pärand
Nn Constantinose kingitus  (8. saj võltsing, karolingide riigis kiriku kaitseks)
Karl Suure riigi jagamine 843
(Verduni lepe, saali õiguse järgi vendade vahel)
17. Kanoonilise õiguse ajaloolise arengu etapid. Erinevate etappide iseloomustus.
Kanoonilise õiguse kujunemine
Kanooniline õigus  on roomakatoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, mis on kujunenud
kiriku kaanoneist,  kirikukogude   otsustest   ja paavstide käskkirjadest,   katoliiklikel   maadel
kasutusel alates 4. sajandist. 15. ja 16. sajandil eksisteeris Rooma õigus koos nn. kanoonilise
õigusega.   Sellise   kooskehtivuse   allikateks   olid   “Corpus   iuris   civilis”   ja   “Corpus   iuris
canonici”, mille nimetus on võetud “Corpus iuris civilis´e” eeskujul ja mis sisaldab endas
roomakatoliku kiriku õiguse allikaid. 
Kanoonilise õiguse allikad
•
algkoguduste kaanonid
•
kirikukogude otsused
•
paavstide dekretaalid (hiljem bullad)
•
Kirikuisade õpetused
Kanoonilise õiguse arenguetapid
•
Õigusest lähtudes
•
jus antiquum – kuni 8. saj 
•
Jus novum – 9. saj 
•
Jus novissimum – 16. saj 
•
Koodeksist lähtudes 
jus vetus (enne koodeksit)
jus novum (koodeksi õigus,  jus codicis)
jus antiquum
•
apostlite koodeksid (12 apostli õpetused), millel polnud tegelikku õigusjõudu. 
•
Kuni Milano ediktini polnud süsteemi, seejärel püüti idakirikus  kokku koguda. 
Tähtsaimad:
•
Idas  Johannes Scolasticus   (u. 550),  Nomocanon  (sisaldas valiku kirikuseadusi ja
Justinianuse   novelle),   autoriteetne   väljaanne   9.   saj   Konstantinoopoli   patriarhilt
Photiuselt 
•
läänes Dionysius Exiguus (u. 600) – võttis kasutusele AD
•
Itaalias kirjutati üles ja tõlgiti kirikukogude otsuseid
•
Aafrikast tuli breviaare jne.
Ükski ei saanud keskajal üldkehtivaks.
1. Varajane periood  - kuni 324.a.
2. Kanooniline õigus Rooma õiguse ja kultuuri piirkonnas   - 325 - 692   (Nikaia
kirikukogust   kuni   Trullo   kirikukoguni   (Trullanum).   Tugevnes   rooma   õiguse   mõju
kujunevale   kanoonilise     õigusele,   sai   alguse   kiriku   integreerimine   keisririigi
struktuuridesse, mille ulatus on Idas ja Läänes erinev.
3. Hommiku-   ja   õhtumaise   mõtteviisi   kujunemise   periood   -   692   –   1054.   692.a.
toimunud Trullo kirikukogu järel jäi kiriku ühtsus, samuti kanoonilise õiguse ühtsus
veel püsima, kuid arengutendentside erinevus Ida ja Lääne vahel järjest suurenes. Idas
jäi   kanooniline   õigus   staatiliseks,   Läänes   oli   areng   dünaamilisem,   mida   mõjutas
germaani ja keldi faktor.
4. Õhtumaise kristluse kanooniline õiguse periood  - 1054 – 1517. 1054.a. leidis aset
lõplik   kirikulõhe   Ida   ja   Lääne   vahel.   Kanoonilise   õiguse   areng   hoogustus,   tema
arengut iseloomustasid:
 kanonistika algus ja õitseng
 kiriku   aktiivne   seadusandlik   tegevus,   eelkõige   paavstide   dekreetide   ja
dekretaalide näol, kirikukogude otsused on vähemolulised.
 kiriku püüded universaalvõimu saavutamiseks
Kanooniline õigus muutus õhtumaise kristluse universaalseks  õiguseks , saades   
esimeseks   uusaja   läänelikuks   üleeuroopaliseks   õigussüsteemiks,   mis   hakkas
partikulaarseid   õigusi   tahaplaanile   suruma.   Õpetatud   juristid   (kanonistid)   said
mõjutusi järjest kasvavast rooma õiguse retseptsioonist, integreerisid rooma õigust
kanoonilise õigusega. Kanooniline õigus ulatus praktiliselt kõikidele elualadele, näit.
kriminaalõigus,   protsessiõigus   (inkvisitsiooniline   protsess!),   pärimisõigus,
sotsiaalhoolekandeõigus.
Paavst Innocentius III seadustas  1215 .a. inkvisitsioonimenetluse, koos IV Lateraani
kirikukoguga   keelas   ordaalid   ja   kohtulikud   kahevõitlused.   Kohtumenetluse
eesmärgiks   sai   tõe   väljaselgitamine,   süüdlase   kindlakstegemine.   Menetluse   senine
eesmärk   -   kokkuleppe   saavutamine   hakkas   taanduma.   Kanoonilise   kohtupidamise
reeglid   võeti   üle   ka   ilmalikku   kohtupidamisse,   samuti   tsiviilmenetluse
õigusnormidesse. 
Kanooniline   õigus   oli   kiiresti   arenev   avatud   õigussüsteem,   erinedes   juba
“valmisolevast” Rooma õigusest.
Kirikuisad (kuni 8. saj)
•
Tertullianus 160-240 (kolmainsus, nagu see Nikaias dogmaks sai)
•
Augustinus   354-430   (“Jumalariigist”,   “Pihtimused”   –   ideed   pärispatust,   õiglasest
sõjast, ettemääratusest)
•
Pseudo   Dionysius   Areopagita   (u.   500)   teosed   „Taevahierarhiast“   ja
„Kirikuhierarhiast“. 
–
Maine kirik peegeldab taevalikku õndsuskorda. 
–
Hierarhiline valitsus on ainus jumalale meelepärane struktuur. 
–
Hierarhias  tõusmine (nii kiriklikus kui ilmalikus) on lähenemine jumalale. 
Varajased kodifitseerimiskatsed
•
IX   saj  Pseudo-Isidoruse   dekretaalid   (Reimsis   tegutsev   võltsijate   koolkond,   mh
Donatio Constantini) 
•
1140  Decretum   Gratiani  -   eristas  õigusjuhtumid  (causae)   õigusprobleemidest
(quaestiones), tuletas neist õiguslaused (distinctiones). 
•
Üks varaseim õigusteaduse metoodika,
•
keskaja  ülikoolides  õpetuse alus
Corpus iuris canonici 1580
•
Decretum Gratiani 1140 /50
•
Extravagantes, 5 rmt
•
Decretales Gregorii IX, 1234 , ehk  liber extra
•
1298 Bonifacius VIII liber sextus
•
 Clementinae constitutiones 1317 (Bonifatius VIII ja Clemens V dekretaalid)
•
Praegu kehtib codex  iuris canonici 1917
18. Kristliku kiriku ja ilmaliku riigi suhete ajalooline areng.
Mis valdkondi kirikuõigus reguleerib?
•
hingeõnnistus
Abielu jm sakramendid nagu ristimine ja matus 
•
seksuaalkuriteod
•
ketserlus:  on   teatud religioossest õpetusest   kõrvalekalduv   usukäsitlus;   kehtestatud
arusaamadest lahknemine.
•
Testament (kui sul on kaks poega, tee Kristus kolmandaks…)
•
Kirikuvanne
•
Interdikt (terves piirkonnas keelati kiriklike talituste läbiviimine)
19. Kanoonilise õiguse roll ja tähendus Lääne õigustraditsiooni kujunemisel. 
Läänelik õigustraditsioon on rajatud 4 sambale:
1. rooma eraõiguse tugev mõju
2. kanoonilise õiguse tugev mõju
3. õiguskultuuri kõrge tase, mis baseerub legitiimsetel ja puritaansetel printsiipidel
4. õigusriigi ( rule  of law, Rechtsstaat, verhovenstvo prava) mõiste üldine toetamine .
5.
Mõju protsessiõigusele
•
Kirjalike tõendite väärtustamine
•
Süüdistaja (akusatoorne menetlus)
•
Ülestunnistus kui süütõend ( piinamine )
•
Kaks kokkulangevat tunnistust
•
Eesmärk tõe väljaselgitamine (mitte kokkulepe nagu varem)
•
Inkvisitsioon (küsitlus)
•
Dokumenteerimine, tasemel haldus
Kiriku ja ilmaliku riigi suhe
•
I - keelatud sekt, distantseerub ilmalikust võimust ja ootab kannatades selle lõppu
(varakristlus)
•
II-   riigikirik,   mida   kristlikud   valitsejad   juhivad   ka   kiriklikes   küsimustes.
Tsesaropapism alates Constantinosest (hilisantiik)
•
III   -  kirik   peab   end   riigi   ühendavaks   vaimulikuks   võimuks,   paavst   määrab
maailmavaadet ja poliitikat (kõrgkeskaeg)
•
IV -  kirik kui vaimulik võim vastandab end ilmalikule, päästab hingi, kuid ei oma
otsest võimuambitsiooni ( reformatsioon )
•
V . Riik ühendab kõiki kodanikke, pole eriõigusi
•
A) cuius regio, eius  religio  – riigikirikud
•
B) religioon eraasi, riik lahutatakse kirikust (valgustus, Pr. Rev.)
•
VI   -  Riik   on   totalitaarne   ühest   maailmavaatest   juhitud   ühendus,     seaduste   ja
propaganda   abil   püütakse   kaotada   religioosne   ja   ideoloogiline   autonoomia
(natsionaalsotsialism ja stalinism)
•
VII   -  Riik   mõistab   end   kui   demokraatlik   õigusriik,   kus   erinevad   religioonid   on
seaduste raames kaitstud. Kirik määratleb end kui usuühendus
20. Õigussiirded ( legal  transfer) õiguse ajaloolises arengus, s.h retseptsiooni mõiste ja
liigid
Õiguse ülekanne ehk siire
 Mehaanilised metafoorid (näeb õigust kui tehnilist vahendit) -  laen, eksport, ringlus 
 Orgaanilised metafoorid (näeb õigust kui midagi elusat) - õitseng, nakkus, siirdamine,
juurdub, õitseb, on viljakas
 Diskursiivsed metafoorid  – õigus kui kommunikatsioon, narratiiv, müüt
Õigussiirde edukus
Õigussiirete   edukus   sõltub   sellest,   kas   ühiskond   on   valmis   uuendusteks,   kas   tuntakse
nende   järele  vajadust,   millised   on   varasemad   ajaloolised   kogemused,   ja   seaduse
rakendajatest.   Õiguse   uuendamise   kaudu   sotsiaalsete   muudatuste   saavutamine   ei   sõltu
loomulikult   ainult   juristide   valmisolekust   uut   seadust   õigesti   rakendada,   vaid   ka
reguleeritavate ühiskondlike suhete osaliste valmisolekust oma  käitumist muuta. Õiguse
mõiste ei piirdu ainult ühtlustatud reeglitega ja reegli tegelik tähendus ei tulene reeglist
endast, vaid on kultuuriliselt ja ajalooliselt determineeritud
Varakeskkaeg
 Kujuneb personaalsuse printsiip (sünnipärane kuuluvus mingi õiguse mõjupiirkonda)
 Religioosne põhjendatus
 Kuningas annab kohtuvõimu (nt krahvile, piiskopile)
 Koos läänisuhetega võib hierarhias allapoole edasi anda ka kohtuvõimu
 Kiriklikku võimukandjat esindab foogt
 Õigusemõistmine   toimub   kindlatel   kohtupäevadel,   kasutatakse   õiguseleidjaid   ja
ordaale (hiljem vanne)
11-13 saj
 Ketserlus (katarid)
 Linnad
 Ristisõjad
 Palveränd
  ülikoolid
Ketserite protsessid
 Uus protsessi kord
 Inkvisitsioon
 ei saa enam vande abil end puhastada
 oluline oli tegu
 Tunnistajate ülekuulamine
 kaudsed tõendid
 ülestunnistus.
Ristisõjad
 1096-1291
 Kirik muutus mahajääva vara ja perekonna kaitsjaks. 
 Ristiretkede rahastamine tegi katoliku kiriku Euroopa suurimaks finantsjõuks
Palverändurid
 kirjalikud tunnistused
 notarid
 Patukustutus 
 Indulgentia
21. Rooma õiguse  retseptsioon , selle tähtsus Euroopa õigusajaloos.
Antiikse maailma hukkumisel  hävis palju antiikse kultuuri väärtusi, kuid palju siiski säilis.
Uued rahvad alustavad normaalset elu ja sellega seoses taaselustub mõndagi väärtuslikku
mineviku,   vanaaja   kultuurist.  Uute   rahvaste   majanduslik   areng  viib   jällegi   paratamatult
rahvusvaheliste kaubandussuhete kujundamiseni. Ja jällegi, nagu kord varemgi, tekib vajadus
ühtse   universaalse   õiguse   järele.  Seda   vajadust   rahuldab   Rooma   õigus,   mida   hakatakse
uurima,   rakendatakse   kohtutes,   mis   tungib   üksikute   riikide   seadusandlusesse.  Seda
teistkordset   maailmavallutamist   Rooma   õiguse   poolt   nimetatakse   Rooma   õiguse
retseptsiooniks. Rooma õiguse retseptsioon ehk taaskehtestamine algas Itaalias, kandus sealt
üle Hispaaniasse, Prantsusmaale, Inglismaale, haarates seega peaaegu kõik Lääne-Euroopa
maad. Kõige viimati tungis Rooma õigus Saksamaale, kus ta aga saavutas kõige ulatuslikuma
rakenduse.   Üheks   peapõhjuseks,   miks   Rooma   õiguse   retseptsioon   Saksamaal   erakordse
ulatuse saavutas, on see, et nn. Saksa rahvuse Püha Rooma riik luges end Rooma impeeriumi
järglaseks. Oluline on see, et juba algul muutus Rooma õigus feodaalriikide üldiseks õiguseks.
Selle aja kohta on Rooma õiguse retseptsioonil progressiivne tähendus selles mõttes, et ta
kõrvaldas   feodaalühiskonna   õigusliku   killunemise   ja   soodustas   kaubandust   ja   tööstust.
Vastandina korporatiivsele ja seisuslikule õigusvõimele püstitas Rooma õigus õigussubjektide
formaalse võrdsuse põhimõtte
22.   Õiguslik   pluralism   Euroopa   õiguslikus   arengus,   eriti   keskajal   (sh   Lex   salica,
common law  jt)
Keskaja õiguste paljusus
 Tavaõigus 
 Kanooniline õigus
 Linnaõigused
 Rüütliõigused (ennekõike aadlike lääniõigus, kasvas välja barbarite õigustest)
 Maaõigused   (territoriaalvalitsejate,   Püha   Rooma   riigi   maahärrade   antud   õigus,
enamasti  karistus -, lääni-, pärimis- jm õigus)
12-14.   saj   palju   õiguskirjandust,   sh   Sachsenspiegel,   u  1227   -   sisaldab  maa-,   era-,
kriminaalõiguse   jt   norme,   ka  lääniõigust.  Eesti   ja   Läti   alal   kasutati   Liivimaa    õiguspeegli
kehtestamiseni 1337 ( kodifikatsioon )
Common law: 
 Common law (pretsedentidel rajanev)  on õigus, mida arendavad  kohtunikud otsuste
kaudu   konkreetsetes   juhtumites,   mitte   seadused,   mida   loovad   seadusandjad   või
valitsusasutused (statute law).
 Parlamendis vastu võetud seadus muudab tava.
Levinud Briti saartel, endistest Briti kolooniates (USAs, Austraalias jm
 Pärast William Vallutajat oli keskvõim nõrk
 Paralleelsed kohtud: kuningakohtud, anglo-sakside kohalikud kohtud (shire, sheriff),
kirikukohtud
 Kasutati ordaale
 Kuningakohus (paikne ja reisiv)
 Kuninglikud writid (määras osapooled, asja ja protseduuri)
 Vandekohus (Jury) vox dei asemele vox populi
 Kitsamas   tähenduses   on üldine   õigus kohtuotsuste   kogum,   mis   tervikuna
moodustavad pretsedendi tulevaste   kohtuasjade   otsustamiseks.   Üldist   õigust   loovad
kohtunikud.
Magna Charta
 1215 John Maata 
 Piiras kuningavõimu, reguleeris aadlike ja kiriku õigusi ( maksud , vangistamine)
Mõjutas 13 koloonia iseseisvumist ja USA teket 18. Saj
on Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati 
Inglise monarhide absoluutset võimu. See koosneb hulgast dokumentidest, mille poolde 
pöördutakse ühise nime all.
"Magna Cartale" kirjutasid lisaks kuningale alla 25 parunit, 13 piiskoppi, 
19 abti, paavsti ja templirüütlite esindaja. Originaaleksemplarid koostati 15. juulil 1215 ja 
saadeti allakirjutanutele.
Vana-Liivimaa näide: õiguste paljusus
 Maapäev (kõrgeim seadusandlik ja kohtuvõim)
 Maaisandad (Riia, Tartu ja Saare-Lääne piiskopid, ordu - maaõigused)
 Linnad (Riia või  Lübecki  õigus)
 Vasallid (oma rüütliõigused)
 Kirik (kanooniline õigus)
 Talupojad (tavaõigus,  maaõigus )
Ühildamispüüded Saksa riikides
 Reichskammergericht – loodi 1495 Wormsi riigipäeval

Kaitseb õiguskorda ja maarahu

Tasandab seisuste vastuolusid

Keisri kohtuvõimu atribuut (rooma õiguse alusel)
 Karistusseadustik Karolina 1532

Avalikõiguslikud (kehalised) karistused

Kehtis Saksamaal kuni 1871

Eestis ala kohtutes kuni 1845 (asemele tuli Vene Nuhtlusseadustik)
Keskaegsed linnaõigused Euroopas ja Eestis. Lüübeki  linnaõigus  
Linn
 Libertas Civitas
 Millest vaba?
 Maahärra privileeg

Magistraat

Tsunftid

Gildid

Kohtuvõim
germaani-langobardi   õigusmõtlemine   ühines   antiikse   rooma   ja   orientaalse   õigus-   ja
majanduskultuuriga 
Linnaõiguste kujunemine
 Vaja oli kiiret protsessi
 lepingute poolitamine
 Linn kui vandekogukond (kodanikuvanne)
 Maahärra privileeg
Magdeburgi  õigus  (Hamburgi)  →  Riia  õigus  – Tartu, Pärnu, Viljandi,  kuni  17.  saj
Haapsalu
Lübecki   õigus  –  Tallinn,   Rakvere,   Narva,   17.   saj   teisest   poolest   ka   Haapsalu:
oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas
linnas,
 
teiste
hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakver
es ja Narvas. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on 15.
mai 1248,   mil Taani   kuningas Erik   Plovpenning (Adraraha)   andis   siinsetele   kodanikele
"kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel".
23. Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid .
Ülikoolide tekkimine
 Sevilla Isidorus  ca 600 “Etymologiae”   hariduskaanon. Artistide fakulteedis seitse
vaba kunsti
 Trivium: grammatika, retoorika , dialektika; 
 Quadrivium: aritmeetika, muusika, geomeetria , astronoomia . 
 12. sajandil sellest enam ei piisanud. 
 Bolognast sai juristide Meka (õigust saab ja tuleb käsitleda ratsionalistlikult)
 Pariis - filosoofid (Hispaaniast tulnud Aristotelese õpetus). 
 11.saj Monte Cassino klooster, renovatio imperii idee. 
 Uut õigust vajasid peale linnade ka riigid
 Studium generale (vähemalt üks kõrgem teaduskond, magistrid)
 Doktor kui  aadlik
 Juuraproletariaat
25. Loomuõiguse roll ja tähendus õigusajaloos. 
15-16 sajand
 Trükikunst
 Riigi ja õiguse sekulariseerimine (Macchiavelli “Vürst”).
 Utoopiad (Thomas More, Campanella, Fr. Bacon jt)
 Seoses geograafiliste avastustega sünnib rahvusvaheline õigus. 

Kas indiaanlased on inimesed? Las Casas. 

Aafrika orjakaubanduse teke.
 Reformatsioon
 Kuningavõimu tugevnemine
 Keiser  Karl  V  Constitutio   Criminalis   Carolina  1532.   Püha  Rooma   Riigi   kuulsaim
seadus. 
 Karistus peab hirmutama
 Nulla poena sine  lege
 Õppinud juristid hakkasid koostama praktilisi rahvakeelseid juhiseid praktikutele. 
 Alamkohtunikud juhindusid reeglina tavaõigusest ja ei olnud õppinud. 
 Ka Eesti alal: maahärra + kohalikud õiguseleidjad
Humanism
 Inimene ja siinpoolsus
 Taasavastati antiik, õpiti jälle kreeka keelt. 
 Ühtäkki oli selgeks saanud CICi ajaloolisus. 

Mida on sel tekstil öelda? 

Algas teaduslik allikakriitika, otsiti CICi algteksti. 
 Bourges’is kujunes Mos Gallicus, selle märksõnaks sai met-hodos (kr. k) – tee, mida
mööda sõidetakse, et jõuda õige sihini. 
 Jean   Bodin,   „Kuus   raamatut   riigist“.   Suveräniteet,   ühtne   ja   absoluutne   õigusvõim
(absolutismi põhjendus).
Reformatsioon ja õigus
 Ususõjad (kuni 17. saj keskpaigani)
 Augsburgi   usurahu   1555   Püha   Rooma   Riigis   (Augsburgi   usutunnistust   pidavad
protestandid võivad oma kombeid järgida)
 Nantes´i edikt 1598 (katoliiklus riigiusk, hugenottidele kodanikuõigused)
 Reformatsiooni mõju õigusele:

Endiselt Rooma õigus, kanooniline õigus, glossid ja itaalia meetod.

Paavsti autoriteet pidi asenduma ilmalike rahvusvaheliste lepingutega

range vahe õiguse ja õigluse vahel.

õigusteaduse   raskuspunkt   ei   kandunud   Wittenbergi   vaid   Prantsusmaale
Bourges’i. 

ülikoole hakkasid paavsti ja keisri kõrval asutama vürstid.  

ülikoolide religioosne jagunemine puudutas teoloogide kõrval ka juriste. 

Riigikirikud (Anglikaani – 1534 Henry VIII suprematsiooniakt).
Usutõe asemele looduse tõde
 Rene Descartes (1596-1650)
 Cogito ergo sum
 Soov mõelda maailm selgeks
 ajalugu ja esteetika ainult segavad
 Ürgkaos ja igavik hirmutavad 
 Mos geometricus, geomeetriline meetod
 Kõik olemasolev püüti taandada lihtsatele geomeetrilistele figuuridele: aiad, tantsud,
kindlused, lahingud, ei pääsenud ka õigus
26. Kodifitseerimine õiguse ajaloolises arengus.
Meenutame juba tuntud:
a. Ur-Nammu seadused
b. Toora
c. 12 tahvli seadused
d. Corpus Iuris Civilis
e. Süstematiseeritud
f. kehtiv
27. Loomuõiguslikud kodifikatsioonid
 Loomulik vastab loodu korrale
 Kalvinistid arvasid, et loodus on loomult patune ja ei saa olla jumaliku ilmutuse
allikas. Ei saa olla otse loodusest tuletatud õigust. 
 Hugo Grotius (1583-1645), „De iure belli ac pacis“
o Inimene on ühiskondlik olend
o Seaduse aluseks on inimühiskonna alalhoidmine
o Universaalsed õiguspõhimõtted riikidevahelistes suhetes
Seaduste matemaatiline  loogika
 Taani kuningas Kristian V Danske lov 1683, Norske lov 1687
 Sveriges Rikes Lag 1734 (reduktsioon oli algus)
 Codex Maximilianeus Bavaricus Civilis  1756
 Allgemeines Landrecht für die königlichen Preussischen Staaten (ALR) 1794

Legalism (ei vaja tõlgendamist)

Nii arhailisi kui modernseid jooni
Mõistusõiguse süsteem
 Rene Descartes, Althusius, Grotius
 Samuel Pufendorf (1632-1694). De iure naturae et gentium (1672.) ja 
 De officio hominis et civis (1673) – mõju Prantsuse revolutsioonini. 

Inimese elu eesmärk on täita kohust. 

Igale ametile ja seisusele oli ette nähtud tema eriline kohustus. 
 Kohustuse allikad ja neist välja kasvavad teadused: 

Mõistus – inimeste üldised kohustused – kõigile rahvastele ühine  loomuõigus  

Kõrgem võim – riigikodaniku kohustused – igale riigile oma positiivne õigus
(riigi seadus)

Jumal – kristlase kohustused – moraaliteoloogia (Pühakiri)
 Mõistus ajatu, omane kõigile inimestele, järelikult ka mõistuseõigus.  
 Loomuõiguse   mõte   ja   eesmärk   oli   korraldada   inimese   elu   siinpoolsuses
(sealpoolsusega   tegeleb   moraaliteoloogia,   kelle   jaoks   inimene   on   maal   nagu
palverändur).
 Keskaegne   koostöö   usu   ja   mõistuse   vahel   ei   olnud   enam   õigustatud.   Ratio  pidi
tõestama, et ainuüksi tema abil saab tunda ära hea ja kurja. 
Mõistusõigus ja riigiõpetus koos
 Thomas Hobbes (1588-1679)
 1651 “Leviathan”
 Kõigi sõda kõikide vastu
 Ühiskondlik leping

Muutmatu

Tekkinud riigijumal ei vastuta enam kellegi ees

Eesmärk rahu tagamine
John Locke (1632-1704)
 1690 Two Treatises of government
 Ühiskondlikku lepingut saab tühistada, kui üks pool ei täida kohustusi. 
 Võimu jagamine: 

valitsus ja parlament

seadusandlik ja täidesaatev 
  Enamusotsus. Lepingu alusel ühinenute enamus otsustab, allutab teised sunnile. 
Absolutism
 Taani   1661
 kõigi   seisuste   esindajad   kirjutasid   alla
 „Pärimis-   ja
ainuvalitsemisaktile“  (kehtestas   absolutistliku   valitsemiskorra   lepinguga).   Detailid
järgnenud Lex Regias (avalikustati alles 1709).
 Absolutistliku     riigiõpetuse   kohaselt     oli   riigiõigus     vürstlik   kojaõigus.   Seotud
dünastiaga. 
 Riigid olid ikka veel eri moodi põhikordadega piirkonnad ja  seisused , mis elasid ühe
krooni all. 
 Võimu koondamine vürstikotta lubas ületada maavalitsuste mitmekesisust. 
 Pärilik võim läks üle troonijärglusõigusega.
 Seisused olulised. 
28. Valgustuse mõjutused kriminaalõiguse ajaloolises arengus. (18 saj)
 USA iseseisvusdeklaratsioon (Kongress ratifitseeris 4.07.1776)
 Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon (Pr. Asutav kogu võttis vastu 26. VIII 1789)
 Ideede allikad:
o Jean-Jacques Rousseau (ühiskondlik leping, Emile)
o Charles de Montesquieu (võimude  lahusus )
o Voltaire (sallivus, katoliku kiriku vaimse monopoli vastu)
o USA puhul ka Magna Carta
Kriminaalkaristuse leevendamine
 Gute polizei
 Cesare Beccaria (1738-1794)
 Kuritöö ja karistus 1764

Kaotada piinamine ja surmanuhtlus

Aga nt Briti saartel karmid karistused kuni 1830teni
Valgustusajastu koodeksid
 Iseloomulikke jooni

Hakkab kaduma kasuistlikkus

Loomuõiguse ideest lähtuv lüngatuse taotlus

Kirjutatud õiguse võit tavaõiguse üle 
 Seadusandlus kui tõhus vahend ühiskonna juhtimiseks ja võimu kasutamiseks
 Pannakse kirja mitte revolutsiooni vaid reaktsiooni ajal. 
29. Prantsuse revolutsiooni mõju Euroopa õiguslikule arengule
Lõplikult taandus kanoonilise õiguse mõju pärast Prantsuse revolutsiooni ja Ameerika
Iseseisvussõda.
 n rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799. Selle käigus 
kukutati Prantsusmaal  kuningavõim  ning feodaalkord. See on maailma 
tuntuim  revolutsioon , millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. 
sajanditotalitaarsed režiimid.
 Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt 
eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid 
teravad. Kolmas seisus – kodanlus, talupojad ja töölised – moodustas rahvastikust 
97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim 
ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahulolematust.
30. USA põhiseadus, selle allikad
 1783. aastal rahuleping inglastega
 Riigipea president, valitakse iga nelja aasta tagant
 Kongress (jaguneb Esindajatekojaks ja Senatiks, mis koosneb osariikide esindajatest)
 Ülemkohus.  
 Igal osariigil oma esinduskogu ja niisugune osariigi valitsus, nagu rahvale meeldib. 
 President,   Kongress   ja   Ülemkohus  tasakaalustavad   üksteist   (võimude   lahususe
printsiip)  
31.  Code  Napoleon
Prantsuse kodifikatsioon
a. Reformides realiseeriti valgustuse võimude lahususe teooria
 Code Napoleon (1804) - isiku-, asja- ja kohustusteõigus
 Retseptsioon Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Portugalis, Hispaanias, Kreekas, kogu
Lõuna-Ameerikas peale Brasiilia, mõnes USA osariigis ja Kanada provintsis (ka 
Venemaal kaaluti)
 1806 tsiviilprotsessikoodeks
 1807 kaubanduskoodeks
 1808 kriminaalprotsessikoodeks
 Kaotas sünnipärased privileegid
 Ütles, et riigiametid peavad minema kõige võimekamatele
 Lubas usuvabadust
 Õigus/seadus on avalik ja kehtib alles pärast avalikustamist
 Seaduse puudumine ei pea takistama õigusemõistmist
 Naine jäi perekonnas mehele allutatuks
 Karistusseadustik dekriminaliseeris nõidumise, hereesia jmt
32. Venemaa õiguslik areng Russkaja pravdast 19. sajandi kodifikatsioonini
Ruskaja pravda
 Kiievi Venemaa õiguskoodeks
 Kirja pandi 12. saj alguses, vanim säilinud tekst 1284
 Umbes 100 käsikirja
 Esmakordselt publitseeris August Ludvig v. Schlözer 1757
 Kuigi Vana-Vene riik oli Bütsantsiga tihedates sidemetes, on seadustes seda mõju vähe
 Tavaõigus ja vürstide antud seadused  (Jaroslav võitleb Svjatopolkiga, saab Kiievi
vürstiks, annab seaduse)
a. Piiras veritasu kohustust 
b. Kriminaalkaristused (vanemas kihistuses pole sotsiaalset vahet, hilisemas on)
c. Feodaalsuhted (maksukogumine  jms)
d. Kaubandus
e. Protsess: tunnistajad, ordaalid
 121 paragrahvi
 Vladimir Monomahh (1053-1125)
a. Omandisuhted (vürsti maaomand, pärimine jms)
b. Talupoegade sõltuvussuhted
 Arheograafiline komisjon
a. Kogus ja andis välja Vene riigi ajaloo allikaid, sh õigusajaloolisi
 Sakslaste tehtud algus unustati
 Riigiõiguslik koolkond: Sergei Solovjov
a. “kui   ma   Karamzinilt   kogusin   vaid   fakte,   siis   Ewers   sundis   mõtlema   Vene
ajaloo üle”
 1497. a sudebnik
a. Reguleeris riigiorganite kompetentsi ja suhteid
b. Kohtuprotsessi
c. Viis vanad seadused muutunud oludega vastavusse (aitas riiki tsentraliseerida)
d. Surmanuhtlus, piitsutamine jms
 Ivan Julma 1550. a Sudebnik
a. Suurendas seaduste rolli
b. Vähendas aadlike (bojaaride) omavoli
c. Talupoeg võis peremeest vahetada (jüripäeval)
Maakogu seadustik 17 saj
 Tähtsus:

Valmistas ette absolutismi, 

süstematiseeris, eristas õigusvaldkondi

Venemaa esimene trükitud  seadustekogu

Kehtis kuni 1832
•
Prikaasid ja valitsejad olid andnud palju seadusi, vastuolud
•
Nõuti maakogu (seisuslik esinduskogu) kokkukutsumist
•
Reguleerimisalad:
– Riigivalitsemine
– Pärisorjuse kinnistamine
– Kuriteod kiriku, riigi, kommete, isikute jne vastu 
– Karistused:   surmanuhtlus,   vangistus,   kehalised   karistused   (sulametall   kurku
valerahategijale),   võlgniku   piitsutamine,   väljasaatmine,   aust   ilma   jätmine,
trahvid ja vara konfiskeerimine (kuni uue kriminaalkoodeksini 1845)
– Kohustusteõigus
– Perekonnaõigus – Domostroi (16. saj Novgorod) vaimus: isa võim, ühisvara,
naine järgneb mehele
– Kohtuprotsess:   piinamine,   protokollimine,   dokumentaalsed   tunnistused,   10
tunnistajat, vanne piiblil. 
18 saj
 Peeter I 

kolleegiumide süsteem, asjaajamiskord

Pealinn Peterburi
 Katariina II 

Seaduskomisjon 1767

Kubermanguseadus 1775 (Eesti- ja Liivimaal 1783-1796) (võimude lahusus
seisuste kaupa)

Surmanuhtluse kaotamine
Kodifitseerimine 19 saj
 Kava Aleksander I ajal (valitses 1801-1825)
 Tegelik intensiivne töö Nikolai I ajal, juhatas M. Speranski (oluline kaastööline TÜ
prof . J. Neumann)
 Vene juristide koolitamine Berliinis, side F. C. Savignyga
 1832 Vene seadustekogu (koodeks)
 1864. a justiitsreform (Eesti- ja Liivimaal 1889)

Modernne kohtusüsteem (õigus kaitsele, kõik seaduse ees võrdsed)

+ Tsensuuri leevendamine

+ Pärisorjuse kaotamine jms

+ politseireform, semstvo-omavalitsus
Vene seaduste kogu
•
I - riigivalitsemise põhilised seadused, kaadrid
•
II - kubermangude valitsemise seadused
•
III - riigi tsiviilteenistuse seadused
•
IV - riiklikud kohustused ja koormised
•
V - maksundus
•
VI - tolliasjandus
•
VII - mündindus, mäetööstus
•
VIII - metsandus, riigimõisad, arvestusala (raamatupidamine)
•
IX - seisused (ka talurahvas)
•
X - tsiviilseadustik, riiklikud ettevõtjad ja hanked, maamõõduasjad
•
XI   -   vaimulikkond,   usukultused   (peale   vene   õigeusu),   rahvaharidus,   teadus,
krediidindus, tööstus-kaubandus, konsulaadid
•
XII   -   liiklusteed,   post,   side,   heakord,   ehitus,   kindlustus,   põllumajandus,   kõrtsid,
kolonistid
•
XIII - rahvatoitlustus, hoolekanne, tervishoid
•
XIV passiasjad, põgenikud, tsensuur, valvealused, arestandid, väljasaatmine Siberisse
•
XV - nuhtlusseadus
•
XVI - kohtuasutused, jurisdiktsioon, notariaat
•
I - riigivalitsemise põhilised seadused, kaadrid
•
II - kubermangude valitsemise seadused
•
III - riigi tsiviilteenistuse seadused
•
IV - riiklikud kohustused ja koormised
•
V - maksundus
VI - tolliasjandus
•
VII - mündindus, mäetööstus
•
VIII - metsandus, riigimõisad, arvestusala (raamatupidamine)
•
IX - seisused (ka talurahvas)
•
X - tsiviilseadustik, riiklikud ettevõtjad ja hanked, maamõõduasjad
•
XI   -   vaimulikkond,   usukultused   (peale   vene   õigeusu),   rahvaharidus,   teadus,
krediidindus, tööstus-kaubandus, konsulaadid
•
XII   -   liiklusteed,   post,   side,   heakord,   ehitus,   kindlustus,   põllumajandus,   kõrtsid,
kolonistid
•
XIII - rahvatoitlustus, hoolekanne, tervishoid
•
XIV passiasjad, põgenikud, tsensuur, valvealused, arestandid, väljasaatmine Siberisse
•
XV - nuhtlusseadus
•
XVI - kohtuasutused, jurisdiktsioon, notariaat
Konstitutsiooniline monarhia
 1905 Riigiduuma (Riiginõukogu + duuma)
 Põhiseadus

Riigipea on keiser jumala armust

Usuvabadus

Poliitiliste parteide loomise võimalus

Nulla poena sine lege
Nõukogude õigus
 1917 veebruar – kodanlik-demokraatlik revolutsioon, võimule Ajutine Valitsus
 1917 oktoober – võimule bolshevikud

Rahudekreet

Maadekreet

Dekreet kohtute kohta 30.11.1918 

K. Marxi teooriast lähtudes: 
 a) riik ja kohtud surevad välja (rahvakohtud) 
 b) eraomand peab kaduma
Õigusperekonnad
 Võrdleva õigusteaduse konstruktsioon
 Seotud ajaloolise suguluse läbi või mõjuvälja kaudu
 Võimalikud jaotusalused: keel, geograafia, religiooni mõju, õiguse allikad, riigikord
 Iseloomulik on rooma ja kanoonilise õiguse retseptsioon (ius commune)
33. Positivism
Positivism tähendab nähtusi, mis on tegelikult olemas ja inimvõimetega meeleiselt või
tunnetuslikult   tuvastatav. Positivism  algas   19.  sajandil  A.   Comte   katsest  ühendada
filosoofia   ja   teadus.   Positivistliku   filosoofia   ülesandeks   sai teaduses saavutatud
tulemuste   (teadmiste)   korrastamine   ja   süstematiseerimine.  Positivistid   püüdsid
filosoofiat
 
kasutada
 
lähtuvalt
 
loodusteadustest.
 
Näiteks Herbert
Spencer ühiskonnaõpetus lähtus Darwini arenguõpetusest.
•
Kujunes kaasaegne bürokraatlik riik
•
halduskohtud (lahendamaks vaidlusi kodaniku ja riigi vahel) 
•
kommunaalne omavalitsus (20. sajandi heaoluriik) 
•
kinnisvararegistrite  korrastamine,  hüpoteek  ja krediit  (rooma  õigus ei  reguleerinud
piisavalt)
Juristid   jäid   sotsiaalsest   arengust     kõrvale.   See   lubas   olla   neil   Europa   õiguskorda
stabiliseeriv element. 
•
Uusi   töö-     ja   sotsiaalõiguslikke   seadusi   lõid   poliitikud,   konservatiivses   vormis,   et
tasandada liberaalse turumajanduse pahupoolt. 
•
Sotsiaalkindlustus (pensionid, haigus-ja õnnetusjuhtumikindlustus, töökaitse)
•
Karl Binding (1841-1920)
•
Karistuse ülesanne on õiglaselt kätte maksta. 
•
•
Ekvivalentsusprintsiip (sarnased juhtumid, sarnased lahendused)
•
•
Proportsionaalsuse printsiip (karistus vastab kuriteole)
•
•
Võlaprintsiip (kurjategija vastutus oma tegude eest)
•
Lombroso 
•
L´omo deliquente 1878 – kuritegevus on inimesel geenides, kurjategijat võib välimuse
järgi ära tunda. 
•
19. sajandil juurdusid põhimõtted 
•
nullum crimen sine lege 
•
nulla poena sine lege
Common law
Civil  law
 Kodifitseerimata
 Kodifitseeritud
 Keskaja Inglismaal
 Mandri-Euroopa
 pretsedendid
 Rooma õigus
 Napoleoni koodeks  → Euroopa, Louisiana, Quebec, mudeliks ka Ladina-Ameerikas,
Egiptuses, Süürias, Liibanonis
 Keskaja linnaõigused: Lübecki (Magdeburgi, Soesti, Frankfurti) õiguse perekond
 Emalinn → tütarlinnad
 Lääne-Aasia – islam
 Ida-Aasia – Hiina ja Jaapan (mõnedel autoritel  eraldi erineva riigikorra tõttu) 
 Lõuna-Aasia - hinduistlikud