Kes oleme meie, kust tuleme ja kuhu läheme? 65. Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? V: usklik vaatab rohkem hinge, ateist mateeriat. 66. Milles erinevad objektiivse ja subjektiivse idealisti maailmavaade? V: Objektiivne selline nagu meie teda tajume, subjektiivne maailm on meie tahte ja kujutluse tulemus. 67. Mis on loogika ja mida tähendab loogiline? V: loogika mõtteteadus, õige mõtlemine, loogiline mõtteliselt õige. 68. Mida kujutavad skeptik ja skeptitsist? V: skeptik mõttetark uurib ja vaatab aga ei otsusta. Skeptitsist kahtlusmeetodi kasutaja tõe välja selgitamisel. 69. Mida tähendavad stoiline inimene ja epikuurlane tänapäevases tähenduses? V: stoiline kindlameelne ka eluraskustes vankumatu, epikuurlane elupõletaja oma võimaluste mahamängija. 70. Mis on sokraatiline meetod ja milles seisneb selle efekt? V: sokraatiline meetod suunata inimesi küsimustega nii , et nad vastates jõuaks ise tõeni
Milline on igavik-kas oleviku, mineviku, tuleviku ,,summa" või antud hetkes elamine, igavene ,,nüüd"? 6.Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? 7.Milles erinevad objektiivse ja subjektiivse idealisti maailmavaade? Objektiivne- kõik me oleme sellised nagu me tajume Subjektiivne- kõik me oleme tahte kujutised 8.Mis on loogika ja mida tähendab loogiline? Loogika on mõtlemiseteadus. Loogiline- mõtlemiseks õige 9.Mida kujutavad skeptik ja skeptitsist? Skeptik- vaatleja, uurija Skeptitsist- kahtlusmeetodi kasutaja 10.Mida tähendavad stoiline inimene ja epikuurlane tänapäevases tähenduses? Stoiline inimene on inimene, kes hoiab külma rahu ja on võnkumatu. Epikuurlane on elupõletaja. 11.Mis on sokraatiline meetod ja milles seisneb selle efekt? Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Efektiks on mõistuse arendamine. 12.Millist pedagoogikat soovitas Platon rakendada ja ka soovitus on asjalik?
6. 1) küsimus A: Vaim sekundaarne K: Vaim primaarne 2) küsimus A: Tuleme mullast. K: Jumal lõi. A: Uute ainete ringlusesse. K: Taevasse või põrgusesse, puhastustulle. 7. Objektiivne idealist leiab, et maailm on enamvähem selline nagu me teda tajume. Subjektiivne idealist leiab, et maailm on meie tahte ja kujutluse tulemus. 8. Loogika on õige mõtteline. Loogiline tähendab mõttekohaselt õiget. 9. Skeptik on mõttetark, kes vaatleb ja uurib aga ei otsusta. Skeptitsist on kahtlusemeetodi kasutaja. 10. Tänapäeva stoik on inimene, kes ei lase tunnetel enda üle võimust võtta. Epikuurlane on tänapäeva tähenduses elupõletaja. 11. Sokraatiline meetod on suunata inimesi nii, et nad tuleksid vastates ise tõeni. Efekt on, et inimene areneb. 12. Platon soovitas: sunniviisiliselt omandamisel ei jää teadmine meelde. Tuleb rajada huvile ning lisada mängulisi elemente. On asjalik. 13
käigus, saame mullaks. 7. Objektiivne idealist leiab, et maailm on enam-vähem selline nagu me seda tajume. Subjektiivne idealist leiab, et maailm on tahte ja kujutluse tulemus. 8. Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogika all mõistetakse korda ehk kooskõlalisust kas asjades endis või siis mõtlemises. Õige mõtlemine. 9. Skeptik- mõttetark, kes vaatleb ja uurib, kuid jätab otsustamata, kuna poolt ja vastu argument on võrdselt. Skeptitsist- kahtlusmeetodi kasutaja tõe välja selgitamisel. 10. Stoiline- eluraskustes vankumatu, kindlameelne Epikuurlane- Inimene, kes võitleb ebausu ning surmahirmu vastu, mis takistavad inimesel isiklikku õnne saavutada. Ei usu hinge surematusesse ega jumalate sekkumist inimeste ellu. Usub, et inimese õnn peitub temas endas. 11. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Sokraatilise meetodi
Subjektiivne idealist. Olemas olla tähendab tajutav olla (esse est percipi). Materiaalseid objekte pole olemas. On vaid vaimsed, tajuvad ja mõtlevad olendid ja nende tajud. Kõik, mida tajume, on üksnes meeltega tajutav. Fantaasia võime esile tuua omal soovil. Tõelisuse kujutlused tekivad meist sõltumatult. Jumal kutsub esile aistinguid meie hinges. Objektid eksisteerivad ka siis kui me neid ei taju - Jumala teadvuses. DAVID HUME (1711-1776) Piiratud skeptitsist. Peateos on "Traktaat inimloomusest". Kogemuse vahetuteks objektideks on teadvuse sisud (pertseptsioonid): 1)muljed (impressions) - meelte tajud ja sisemised seisundid, nagu nad hinges ilmnevad (emotsioonid, tahe); 2)kujutlused (ideas) - muljete koopiad. Muljetest tekivad lihtsad kujutlused; kujutleda ei saa seda, mida pole kogetud. Inimesel on võime oma kujutlusvõime (imagination) abil moodustada kujutlusi, mis ei vasta vahetult kogetule.