Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas Eesti oleks võinud Vabadussõja võita/kaotada? (0)

1 Hindamata
Punktid
Kas Eesti oleks võinud Vabadausvõitluse võita?
Ma arvan, et Eesti oleks võinud võita sõja, kui selleajane Eesti oleks olnud Eesti kõige  otsemas tähenduses - oleks onud
ühtne üks riik. Paraku aga esines sel ajal probleeme, mis näisid väiksed, kuid mõjutasid oluliselt riigi ühtsust ja seeõttu ka
riigi saatust. Arvan , et riigi ühtsus on siiski mõjutatav ja elanikest endist sõltuv põhjus, seda tõestab juba seegi, et nüüdseks on Eesti ühtsem ja seeõttu vältinud ka hulgaliselt probleeme ja rahva abiga teinud palju õigeid otsuseid.
Eesti võite ja kaotusi oleks kindlasti tasakaalustanud ka rohke ja aktiivsem väljaõpe, mis paraku jäi sel ajajärgul  liialt kesiseks. Võrreldes taas nüüdse Eestiga , siis meie elu on hetkel rahulikum, seda kindlasti tänu selllele, et me oleme garanteerinud endale tagala - igal aastal saavad tuhanded Eesti noormehed sõjalise ettevalmistuse kaitseväes.
Tooksin veel ühe eestlastest endist sõltuva põhjusena välja selle, et Eestimaal tol ajal elanud inimesed, ei suhelnud ega arendanud koostööd oma naaberriikidega, kes oleksid olnud üks plussplunkt tagalas. Paraku aga oli see eelis tol ajal olemata.
Kuid tahestahtmata on kujunenud minu, kui eestlase, seisukohaks ajapikku välja see, et me olime piisavalt tugevad, vajaka jäi vaid massi ja arengut, mis ei sõltunud eestlastest.
Arvan, et sõltumatud põhjused ületavad sõltuvad põhjused, sest ükskõik kui arenenud ka meie relvad poles, ei saaks siiski 1000 eestlast 100 000 sakslase vastu  võitu etteaimavalt astuda.
Siit tuleneb ka järgmine põhjus. Kuna eestlasi oli vähe, oli nende enesehinnang ja lootus sõda võita, juba ette väiksem kui näiteks sakslastel. Kaotatud oli küllalt lahinguid ja see juba näitas omakorda, et massi vähesusest tingitud probleemide oletatavad tagajärjed peavad igati paika.
Samas oli olnud ka lahinguid, mida eestlased võitsid ja mis muutsid meie esivanemaid vaid  julgemaks ja võidurõõmsamaks.
 Arvatavasti algaski põhiprobleem sellest, et eestimaad esindavaid julgeid sõdalasi oli liialt vähe, mis tõi kaasa mitmeid teisi sellest sõltuvaid tegureid.  
Ajapikku tõusis kõikides riikides rahvaarv, kaasaarvatud eestis. Ning mida enam   rahvavaim ja rahvas ise kasvas, seda arenenumaks ja tugevamaks riigiks me muutusime.  Just nimelt see näitab kui suured me tegelikult oleme, et jõudsime oma mõtteviisi, majanduse ja muude teguritega järgi suurtele ja võimsatele riikidele. See võlu, olla nii suur ja ühtaegu ka nii väike, on meis alati peitunud, lihtsalt oma rahvas pidi selle üles leidma. Nüüdseks on Eestimaal piisavalt elanikke, kes teavad, kust kaevata juude aina uut ja uut kulda.
Kas Eesti oleks võinud Vabadussõja võita kaotada #1 Kas Eesti oleks võinud Vabadussõja võita kaotada #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tuulii Õppematerjali autor
Essee

Sarnased õppematerjalid

Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A. Hitler on esitanud oma seisukohad ja mõtted väga sirgjooneliselt, ausalt ja ilma selle liigse suhkrustatud sõnavahuta, mis on nii omane marksistidele ja mis püüab varjata nende äärmist inimvihkajalikkust. Seni on lugeja saanud tutvuda hinnangutega raamatu "MEIN KAMPF" kohta, mis on esitatud vaid võitjate seisukohalt lähtudes. Nüüd võib iga eesti lugeja ise veenduda, milles seisneb natsionaalsotsialismi kui ideo-loogia olemus ja võrrelda seda objektiivselt leninismi-marksismiga. Tõlge venekeelsest väljaandest: « », , «», 2002 Peeter Kask, tõlkija Peatükid I, II, III, IV, V ja VI 2 Eessõna 1.aprillil 1924. a. suleti mind vastavalt Müncheni kohtu otsusele Landsbergi kindlusse. Ma sain

Saksa ajalugu
Julius Kuperjanov
24
rtf

Julius Kuperjanov

KOOLINIMI Julius Kuperjanov referaat Koostas: KOOSTAJA KLASS Valga AASTA Sisukord Sissejuhatus Ükski rahvas ei ole saanud seni vabaks ja ise-seisvaks teisiti kui relvade abil. Ükski rahvas ei ole suutnud oma iseseisvust kaitsta teisiti kui relvastatud jõu varal. Ka eesti rahvas sai vabaks ja iseseisvaks relvade abil ja peab, kui ta tahab jääda vabaks, lootma kõigepealt omaenda jõule. Seda mõistis selgesti Julius Kuperjanov (pildil) ja pühendas, kui saabus kohane aeg, kogu oma noore jõu selle idee teostamisele ning langes selle idee eest.1 -2- -3- Lühike Julius Kuperjanovi elukäik Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894.2 aastal Pihkva kubermangus Duhnova vallas Novorzevi kreisis

Ajalugu
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK
23
docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda

Eesti ajalugu
Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloomu ja elu. Nad on elanud erinevates tingimustes. Meri on lapsepõlves koos perega palju reisinud, teda on ka Siberisse küüditatud kuid ikkagi on ta Eestisse tagasi tulnud . Ta on ka kirjutanud raamatuid ja artikleid ajalehtedesse nii Eesti kui ka välismaa omadesse. Ta on 2 korda abielus olnud tal on 3 last:2 poega Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). esimese abikaasaga Regina Meri ja tütar Tuule Meri (1985) teise abikaasa Helle Meriga. 1990.nendal aastal sai Merist Eest välisminister 1992 aastal oli ta veidi aega Eesti Suursaadik Soomes. Kui Eest iseseisvaks sai valiti Meri Eest presidendiks kus ta oli kaks ametiaega.1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht Mere aasta Eurooplaseks.14

Ühiskonnaõpetus
Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused
22
doc

Venemaa 1917. aasta revolutsioonid ja nende põhjused

oma esindajaid Duumasse, seda kõike küll suurte piirangutega, mis suurenesid veelgi Stolõpini valitsuse ajal. 4 Pärast 1905. aastat oli küll vasakpoolsete endi hulgas lõhe, aga neil oli sisuliselt üks ja sama eesmärk ­ muuta Venemaa tugevaks ja kaasaegseks riigiks. Nad soovisid et seadused hakkaksid asendama tsaari, bürokraatide ja politsei meelevaldsust, soovisid, et kõigil impeeriumi kodanikel oleks elementaarsed õigused, nt kõne-, usu- ja kogunemisvabadus, tahtsid demokraatlikku parlamenti ja tugevat kohalikku omavalitsust. Veel soovisid nad sotsiaalreforme et kindlustada sotsiaalset stabiilsust ning õiglust, taheti laiendada hariduse kättesaadavust, sooviti ka mõõdukat maareformi et maad talupoegadele kättesaadavamaks muuta ning sooviti ka töörahvast kaitsvat seadusandlust. Nagu ka tsaar, nägid liberaalid end tegutsevat riigi heaolu nimel, mitte vaid teatud klasside huvides

Ajalugu
Eesti uusima aja ajalugu
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu

Ajalugu
Ajaloo uurimustöö
37
doc

Ajaloo uurimustöö

............................................................................................................8 Balti rahvaste püüdlus autonoomia poole............................................................................... 9 Autonoomia.............................................................................................................................9 Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine..................................................................10 Eesti bolsevike seisukoht riikluse küsimuses........................................................................11 Poliitiline areng 1917. aasta suvel.........................................................................................11 Sõjasündmused......................................................................................................................12 Oktoobripööre Eestis...............................................................................................

Ajalugu
Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline

Ühiskonnageograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun