Lähiajalugu 1 (0)

1. Loetlege Esimese maailmasõja tulemused. Milliseid neist võiks pidada positiivseteks, millised negatiivseteks? Miks te nii arvate ?
Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid . 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga.
Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes , tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia- Horvaatia -Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest), asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik . Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma (1921. aastal oli nende võlg USA'le 21 miljardit dollarit).
Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks ning algas kapitalismi üldkriis. Peale Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias.
Positiivne oli see, et paljud riigid said tagasi oma vabaduse.
Negtiivne oli see, et Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.
2. Kuidas muutis USA sõttaastumine Esimese maailmasõja käiku?
USA sõttaastumine tugevdas Antandi sõjapositsiooni. Ameerika Ühendriigid olid Antanti sõja algusest peale toetanud suurte laenudega ning selle armeesele varustust tarninud. Ühendriikide sõttaastumine ei tähendanud muidugi kohest ega otsustavat pööret. Ameerika väed oli üsnagi väiksed ja polnud piisavat väljaõpet saanud ning nende saatmine Euroopasse võttis omajagu aega. Kuid Saksamaa nägi kõiges selles siiski ennetavalt ohtu. Seega arvan, et see midagi erilist ei muutnud. Saksamaa jätaks pealtunge ning lõpuks sai lüüa 18. juulil 1918 Pariisi all. Peale seda hakkas Saksamaa sõjaliselt kokku varisema.
3. Kas Saksamaa lüüasaamine tulenes armee või tagala nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta ja tooge näiteid.
1918 aasta 21. märtsist 17. juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades Pariisi aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja Saksa vägi kaotas 700 000 meest. Arvan, et nõrk koht oli Saksamaa puhul armees . Saksamaa ahnusel polnud piire . Ta liikus aina edasi ja edasi, kuigi teadis, et oli palju mehi juba kaotanud. 1918. aasta juuli lõpuks oli sakslastel läänerindel jõud otsas. Samuti oli muidugi viga ka tagalas, sest samal ajal, kui lääneliitlased hakkasid asusid vastupeale tungile kasutades oma kasvavat tehnikat, polnud saksalased suutnud oma tankitööstustki korralikult käivitada. Kuna Inglismaa ja Prantsusmaa suutsid toota tanke ja nendega sõtta minna, siis anti tugev vastulöök Saksamaale 8. augustil 1918 ja Saksamaa pidi taanduma.
4. Millised Versailles ' rahulepingu punktid muutusid edasises poliitilises elus pingete allikaks?