Läänerindel muutusteta: Erich Maria Remarque (0)

Läänerindel muutusteta
Erich Maria Remarque
Romaani tegevus toimub Esimese maailmasõja-aegsel Prantsusmaal, kus 19-aastased koolipoisid sõdivad verises sõjas. Peategelase Pauli klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, tema kaasa arvatud ning seda peamiselt õpetaja utsitusel. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse, siis ta saab teada, et ta vana klassikaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud . Ta küll üritab vigastatut lohutada, kuigi ta teab, et sõber sureb . Teine klassikaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale. Kui ta sõber ära suri, siis Müller saigi ta saapad endale. Koolipoistel polnud mingeid elukogemusi ega ka sõjalist väjaõpet, oli vaid koolitarkus, millest rindel loomulikult ei piisanud. Nende päevad kulgesid sõites rinde ja tagala vahet. Sõda muutis noorte väärtushinnanguid. Nad väärtustasid rohkem enda elu ja sõpru. Sõprus oli see, mis hoidis Kat´i (Pauli parim sõber) ja Pauli ning teisi klassikaaslasi koos ja elus. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus sõjaga tähtsusetuks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta, et tal ei ole enam peale sõdimise mingit eesmärki. Kui Paul oma kodu uksest sisse astub, näeb ta trepi peal oma õde. Õde jookseb tuppa ja ütleb oma emale, et Paul tuli koju. Paul märkab, et ta ema on voodis haige, tal oli vähk. Paul on šokeeritud. Ema tõuseb voodist väga vaevaliselt üles ja läheb kartulikotlette Paulile küpsetama. Kartulikotletid on Pauli lemmik söök. Paul ei osanud kuidagi käituda. Need kolm nädalat, mis ta oli kodus olnud, olid talle justkui piinavad. Kuigi ta sai olla oma perekonnaga, janunes ta sõjaväe järele. Lõpuks on Paulil peas vaid üks mõte, et ta poleks pidanud puhkusele tulema .
Naastes kasarmusse saadeti ta kohe öösel luurele. Kuigi sõda käis juba täies hoos , ei olnud ta veel õnneks oma inimlikkust kaotanud. Rindel satub ta rünnaku ajal mürsulehtrisse, kuhu tuleb ka üks mees vaenlaste leerist. Surmahirmus pussitab ta tolle noaga surnuks , kuid kannatab hiljem suurte süümepiinade käes. Paul istub 3 päeva mürsulehtris koos sureva prantslasega. Peagi kuuleb Paul lähenevaid samme . Ta mõistab, et need on sakslased . Ta jõudis lõpuks omade sekka. Kat jutustab Paulile, et nad olid otsinud teda mitmeid päevi ja juba arvanud, et ta on surnud. Kat jutustas ka, et paljud arvavad , et varsti tuleb ka vaherahu.
Mõne päevapärast anti Kat´ile, Paulile ja veel paarile inimesele uus missioon . Nad peavad minema ühte tallu ja seda valvama. Talus oli uhke tugitool. Nad tassisid selle alla kaldrisse. Keldris oli palju kartuleid ja muud toitu. Kat leidis küünist ka kaks noort põrsast. Nad asusid endale süüa tegema. Paul hakkas loomulikult kartulikotlette küpsetama. Järsku kuuldusid lasud. Aknad klirisesid puruks. Kuulid vihisesid napilt üle Pauli pea, kuid Paul ei lõpetanud küpsetamist. Kui need valmis tormas ta keldrisse ja ootas laskude lõppu. Nad istusid keldris mitu päeva ja sõid seal toitu. Neile tuli järele veoauto. Nad laadisid peale oma tugitooli ja kõik toidu. Peagi oli aeg jälle rindele minna. Paul ja Albert saavad lahingus raskesti vigastada. Nad viidakse sanitaarrongiga haiglasse. Kui nad jõudsid haiglasse, mis tegelikult oli kirik . Pauliga samasse palatisse oli sattund Albert ja veel 5 meest. Kõikidel oli midagi katki. Paul paranes kiiresti ning ta saadeti tagasi rindele.Rindel nägi ta oma parimat sõpra Kat´i. Mõlemad, nii Katcinzky kui ka Paul pidid minema rindele. Kõik lasti neist maha, kes nendega rindel olid. Lendurid ajasid iga üksikut meest taga nagu jänest. Paul ja Kat olid jäänud sellest kompaniist viimastena alles. Nüüd sai ka Kat killu tükiga jalga. Paul lohutas teda ja tassis ta kasarmusse. Kat oli saanud surma läbi mürsukillu pähe. Paul üritab veel päästa ka oma sõpra Kaczinsky't, kes juhusliku mürsukillu tõttu surma saab. Seitsmest nende klassi vabatahtlikust oli Paul ainukesena elus. Paul langeb 1918. aasta oktoobris, ühel päeval, mil kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Paul oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui ta sellili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud. Ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus.