muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1. Teose tegevusaeg Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Tegevuspaigad Autor kirjeldab sõjaõudusi läbi noore Paul Bäumeri silmade. Kasarm, Heidelager, õppekursused, kus õpetatakse poistele seda, mida sõjas vaja teada, Himmelstossi-poolsete liialdustega. Rindejoon - palju surma, meeleheidet, kaotusi. Tagala, kus püütakse hetkeks unustada lahinguväli, puhata ja tunda end inimesena.
keerukatest asjadest aru. Oli Pauliga väga hea sõber ja ka klassivend. Sai killu jalga, mille tõttu talt see ka amputeeriti. · Leer: Täishabemega noormees. Talle meeldisid lõbutüdrukud. Käis Pauliga samas klassis. Sureb lõhkise puusa tõttu, mille põhjustab mürsukild. Õige surmapõhjus oli verest tühjaks jooksmine. · Paul Bäumer: Minategelane, kes sureb Läänerindel päeval, mil see püsib muutuseta. · Haie Westhus: Turbalõikaja oli tema ametiks enne sõda. Suri tabamuse pärast selga. · Detering: Talupoeg ja selle tõttu mõtleb ta sõjas palju oma naise ja talu peale. Ta üritab põgeneda, kuid pärast seda ei kuuldud temast enam midagi. Silver 9B
Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju, me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud, nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse, üksvastane roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab enda järel purukspekstud põlvedega jalgu, teine läheb sidumispunkti, käed vastu kõhtu surutud, ja üle ta käte libisevad aegamisi soolikad, me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota." Mis saab neist teose lõpuks? Kõik klassivennad on surnud ka. Ka Paul. II. Sõja mõju Missugust mõju avaldas sõda Paul Bäumerile ja tema sõpradele? Too näiteid. Too veel näiteid erinevatest tegelastest ja sõja mõjust neile. Millised omadused sõda esile toob? ,,Rinne on puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub. Me lamame granaatide lennukaare võre all ja elame teadmatuse pinges. Meie kohal hõljub juhus. Kui mürsk
„All Quiet On The Western Front „ (1979) , Läänerindel Muutusteta ERICH MARIA REMARQUE Raamat anti välja kümme aastat peale Esimese maailmasõja lõppu. Raamat kirjeldab noorte meeste kannatusi sõjas. Tol ajal levis massiliselt natsionalism ja propaganda. Remarque püüdis vabaneda kirjutamise kaudu teda traumeerivatest mälestustest. Teose kangelasteks on 7 meest. Nad on omavahel klassivennad ja väga head sõbrad. 1) Väiksekasvuline Albert Kropp – kõige targem 2) Müller – Pauli klassivend, kes kannab õpikuid isegi rindel kaasas 3) Leer – armatseja, tunneb suurt huvi lõbumaja tüdrukute vastu 4) Tjaden – lukksepp 5) Haie Westhus – turbalõikaja, neist kõigist kõige tugevam 6) Franz Kemmerich – kõige noorem, Pauli sõber 7) Paul Bäumer – peategelane 8) Detering – talupoeg
Sõja loomuvastasus Päris kindlasti nõustub suurem osa inimesi väitega, et sõda on loomuvastane. See on väga kurb, mida peavad sõdurid ja tavainimesed sõjas läbi elama. Inimesi saab kohutavalt palju surma ja haavata- nii vaimselt kui füüsiliselt. Teos ,,Läänerindel muutuseta" räägibki sõjakoledustest ja inimeste kannatustest Esimese maailmasõja ajal. Raamatu moto ütleb järgmist: ,,See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, mille sõda hävitas- isegi siis, kui ta pääses tema granaatide eest." Jah, nii see on. Sõdurid, kes sellest sõjast eluga pääsesid, võisid küll füüsiliselt terveks saada, kuid
„Ma kirjutasin „Läänerindel muutuseta“ selleks, et pääseda millestki, mis mind masendas ja kui ma kirjutamise lõpetasin, siis tundsin, et olen neist kohutavatest sündmustest vabanenud“ on ta pihtinud ajakirjanikele. „Ent nüüd ripub mu kohal see uus terror. Ma ei saa põgeneda selle huvi eest omaenses isiku vastu. Inimesed..., käsikirjad...., kirjakandja..., igaüks, kellega kohtun, kuhu ma ka ei läheks“ (Tims 2003 : 73). Pärast teose ilmumist alustas kirjanik ka järje kirjutamist ning selle nimeks sai „Tagasitee“. 1933. aasta alguses põgenes Remarque Šveitsi, kuna kartis oma julgeoleku pärast. Enamus kirjanikke ja teadlasi kuulutati lindpriideks ning peagi algasid ka raamatute põletamise aktsioonid. Tuleasemele lendas enamik kirjanike teoseid, ka juutide kirjutatud raamatud ning mitmedki ajaloolise väärtusega ürikud. Hirmus kinni peetud saada, lahkusid Saksamaalt paljud intelligendid
1.Ericha Maria Remarque ,,Läänerindel muutusteta" 2. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega kestnud : 1916-1918 aastatel. 3. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsoon Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel, sest seal toimus sõjaline tegevus. 4. Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusesse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. Sõbrunetakse Stanislav Katczinskyga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem. Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on teel nende poole. Noored sõjamehed otsustasid karmile allohvitserile kätte maksta ning peksid ta
Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees. Sõdurid läksid laatsaretti Franz Kemmerichti külastama. Tema jalg on amputeeritud ning ta näeb halb välja. Hoolimata ta surmaeelsest välimusest lohutavad külastajad teda ning lubavad, et ta saab terveks. I Maailmasõjaga ja läänerindel Saksa poolel, prantslaste ja inglaste vastu sõdivate sõdurite elust.Paul astub enne viimase klassi lõppu õpetaja utsitusel samuti sõtta kodumaa kaitseks. Koos temaga läheb sõtta pooled tema klassi poisid. Nad on kogenematudsaksa rindel) 7 klassivenda koos. Himmelstoß oli eriti karm Bäumeri, Kropi, Tjadeni ja Westhausi peale. Paul pidi kord ta voodit 14 korda üles tegema, pidi saapad pehmeks mudima, hambaharjaga põrandat pesema jne.
Kõik kommentaarid