(toomhärrade) kogu. 5. Toomhärra- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. 6. Kardinal- paavsti nõuandja, kellel on õigus valida järgmine paavst. 7. Kuuria- paavsti õukond. 8. Kirikukogu- kõigi piiskoppide nõupidamine. 9. Patt- halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. 10. Pärispatt- Aadama ja Eeva üleastumine Jumala keelust. 11. Puhastustuli- koht, kus surnute hinged puhastuvad pattudest, et taevariiki pääseda. 12. Viimne kohtupäev- päev, mil Kristus mõistab inimeste üle kohut: kes on Jumalale meelepäraselt elanud, pääseb taevariiki, kes on patustanud, läheb põrgusse. 13. Sakrament (nimeta mõni)- püha toiming, mis vahendab inimesele Jumala armu ja toob inimese Jumalale lähemale. Näiteks armulaua sakrament, ristimise sakrament ja leeri sakrament. 14. Ketser- katoliku usust hälbinud kristlane. 15. Inkvisitsioon- katoliku kiriku uurimisorgan ketserite väljaselgitamiseks.
religioosseid auavaldusi.Rooma jumalatele ja keisritele.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja-Juudamaa prokuraatori.Paljude juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus,et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Jeesuse elu ja õpetus:Jeesus oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi peatset saabumist.Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need,kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning meelt parandavad:ütlevad lahti isekusest,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat ja oma ligimesi.Rikkus on takistuseks taevariiki pääsemisel.Jumalariik on avatud eeskätt viletsaile ja põlatuile.Jeesus kogus enda ümber 12meest,kes saatsid teda kõikjal-12jüngrit.Selline õpetus leidis pooldajaid ühiskonna alamkihtides,tekitades umbusku ülemkihis.Kui
Romantism · Teose tegevis varieerub nii ajas kui kohas · Huvituti paljudest teadustest ja maagiast · Looduse ülistamine Tegelased · Faust · Margareta · Mefistofeles Faust · rahutu tegelane · Teadlane · Masenduses inimliku piiratuse tajumisest · Soovib näidata inimsoole teed paremusele · Ei ole oma tööga rahul · Jääb alati oma põhimõtetele kindlaks Margareta · Tänu temale pääses Faust taevariiki · Märkas, et Mefistofeles pole see, kellena ta näib · Sügavalt usklik Mefistofeles · Kuri deemon · Ei pea inimestest lugu · Ei austa jumalat · Siiski ei suuda ta kõiki inimesi oma tahte alla suruda Mefistofelese ja jumala leping · Faust on katsematerjal · Mefistofeles üritab Fausti võita enda meelevalda · Jumal on kindel, et Faust leiab õige tee Mefistofelese ja jumala leping · Kui Faust hakkab elu nautima võidab Mefistofeles
Keskaegne kirik Merlin Kitsingi 10h Paide Gümnaasium Sissejuhatus Keskaja inimesed olid sügavalt usklikud. Kirik oli keskaegsete inimeste arvates rajanud Kristus, kui ta apostel Peetruse oma maiseks asemikuks määras. Usutõe peamine allikas oli piibel. Kirik oli keskaja rikkaim organisatsioon. Kiriku sissetulekud Kirkikukümnis Erinevad annetused, mida kingiti kirikule, et vabaneda patukoormast ja hiljem pääseda taevariiki. 11. sajandist hakati müüma ka indulgentse ehk patulunastuskirju, mis omakorda tõstsid katoliku kiriku sissetulekut Suur Kirikulõhe Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe, mis jagas kiriku kaheks. Lääne-Roomas oli katoliku kirik, mida juhtis Rooma paavst. Ida-Roomas oli õigeusu- ehk kreekakatoliku kirik, mida juhtis patriarh. Paavstivõimu tõus Paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras.
Teater-kreeka mõjud, näitlejate positsioon oli madal, ning nende seas oli isegi orje, alguses olid aint mehed, hiljem ka mõned naised naerutati ja lõbustati rahvast, ei käsitletud tõsiseid probleem, kajastati igapäeva elu. Ristiusu sünd-juutidel oli monoteism ning rooma jättis neile religioosse vabaduse. Juutidele aga ei meeldinud rooma ülemvõim, ning nad ootasid taaveti soost messiast kes toob rahu ja hiilguse. Jeesuse (jutlustaja ja imetegija) õpetus põhines messia ootusele. Taevariiki said aint need, kes tema sõnumit usuvad, ütlevad lahti isekusest, armastavad ligimesi, usuvad jumalariigi saabumisse.jumalariik oli eeskätt avatud viletsaile ja põlatuile. Jeesus läks vastuollu juudi preeterkonnaga ja roomavõimudega, kardeti et ta võib tekitada rahvarahutusi. Jeesus arreteeriti ja mõisteti surma. Tema pooldajad uskusid et kolmandal päeval pärast hukkamist tõusis ta ülesse. Juurdlus suk et jeesus oligi messias e kristus, teda peeti jumala pojaks kes
portaali külgedele ja selle kohale. Mõnikord katsid reljeefid kogu läänefassaadi (Notre - Dame la - Grande'i kirik Poitiers's) . Reljeefe oli ka siseruumis. · Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale.Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris ähvardavaid süzeesid , imede kujutusi. Kõige populaarseim oli Viimse kohtupäeva stseen, mille keskel trooniv Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused põrgusse. Põrguliste ja ahastavate hukkamõistetute kujutises on palju kaasaelamist ja õudustunnet. Sümboolika. · Inimese kujutamine : ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele . Pühakuid kujutati alati koos mõne vastava esemega, näiteks Peetrust võtmega. Eeldati, et vaataja tunneb sümbolite keelt. Figuurid olid ilmekad, milles väljendub kirglik tunnete avaldamine ja naiivne, kuid südamlikult siiras jutustus.
Igaühele on antud elu. See on aeg, kus ta saadab korda erinevaid tegusid. Kuid kui see on lõppemas, hakkab inimene mõtlema, mis edasi saab. Kas ta lihtsalt kaob ära või kuhu ta hing läheb? Kui võtame aluseks piibli, siis läheb inimene taevasse või põrgusse. Kui ta on teinud oma elu jooksul palju patte ning mitte olnud Kristuse poolel, ei saa ta paradiisi. Juhul kui ta on palunud enne surma lunastust, antakse talle andeks ning ta läheb taevariiki igavest elu elama. Sest piibelgi on öelnud, et Jumal võtab kõiki enda juurde, kes seda ainult südamest tahab ja palub. Kord nägin televiisorist filmi, kus üks inimene oli saanud surma ning läinud taevasse. Seal oli pikk järjekord, et igaüks saaks süsti. See kustutas inimese peast tema eelmise elu. Seejärel väljus ta ühest uksest ning sündis siia ilma uue lapsena. Võib olla tüesti ongi nii. Kui kellelgi aeg tuleb siit ilmast lahkuda siis see tähendab hoopis uut elu.
karmid õpetused, mille järgi toimida. Teemaarendus:Ma arvan, et inimesed uskusid Jumalasse, sest tol ajal ei osatud hästi põhjendada erinevaid ilmastikuolusid ja haiguseid. Arvati, et kõigi haiguste ja loodusolude eest vastutab Jumal. Selleks, et Jumal säästaks inimesi halvast ilmast ja karistaks pattude eest, asutasid inimesed kirikuid, et palvetada Jumala poole ja paluda armu. Usuti, et ku ise elasid oma elu hästi ja käitusid kiriku õpetuse järgi, pääsesid sa pärast surma taevariiki, aga kui elasid halvasti, pidid leppima põrguga. Kirikutel olid oma õpetused, mille järgi pidid inimesed käituma. Kõikidele inimestele kehtisid kiriklikud õpetused võrdselt. Kirik arvestas ka talupoegadeg põllutöödega, pannes kirikupühad neile vähen töörohketele päevadele. Mida rohkem aega edasi läks, seda uhkemaks muutusid kirikud, sellega tänati Jumalat ja väljendati oma usku. Neid inimesi, kes kiriku õpetust ei täitnud ja Jumalasse ei uskunud nimetati ketseriteks
VARAKRISTLIK KUNST 2-5 SAJ Ristiusk kuulutas,et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimestele võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik siis pääseb elust talutud kannatuste ees taevariiki. Ees-Aasias tekkis ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri ja kohtuhooned basiilikad.
Hiline Rooma keisririik. Keskaja algus 1. Kes on Jeesus Kristus? Esimesel sajandil elas Juudamaal jutlustaja Jeesus, kes kuulutas Jumalariigi saabumist. Millised on tema õpetuse põhiseisukohad? · Taevariiki pääsevad need, kes usuvad selle saabumisse, armastavad jumalat ja ligimesi · Rikkus võib olla taevariiki pääsemiseks takistuseks, sest ta hoiab inimesi maises elus kinni. · Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile · Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema? Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. 2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse.
Miks ristiusk muutus Euroopas väga kiiresti väga populaarseks? Maailmas on väga palju erinevaid usundeid. Indias on levinud hinduism, Türgis islam jne. Euroopas on üldiselt aga enimlevinuim kristlus ehk ristiusk. Kuid miks just kristlus on muutunud eurooplaste seas niivõrd populaarseks? Ristiusu levik sai alguse lihtrahva seast pärit juudi Jeesuse õpetustest ja kuulutustest taevariigi ning õndsuse saabumisest. Ta rääkis, et taevariiki pääsevad vaid alandlikud ja ligimesi armastavad inimesed. Jeesuse jutustustest olid eriti vaimustuses just ühiskonna alamkihtidest pärit inimesed, sest ta rääkis, et jumalariik pidi olema avatud just viletasile ja põlatuile. Juudi preestrite ja ülikute seas tekitas kristluse levik aga rahulolematust. Usuti ka, et ristiusk on ohtlik keisrite kultusele. Ülikutele ei meeldinud ka õpetus vendlusest ja üheõiguslusest. Kristlasi loeti isegi mässulisteks, riigivastasteks
fassaadidelt, portaalidelt ning sambakapiteelidelt lamereljeefina. Kuna jumalateenistused peeti ladina keeles, tehti Pühakiri rahvale piltlikult selgeks. Sellest tulenevalt nimetatakse kirikute skulpturaalseid kaunistusi ,, vaeste Piibliks". Romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või õpetlikke ja hirmutavaid lugusid Pühakirjast. Populaarseim oli Viimse kohtupäeva stseen ,millel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse. Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos Kristuse figuuriga, mida nimetatakse krutsifiksiks. Inimese kehaehitusele ja proportsioonidele ei pööratud väga palju tähelepanu, tihti kujutati inimest väikese peaga ja liiga pikkade jalgadega. Olulisem oli edasi anda emotsioone. Kuna inimesed ei olnud skulptuuridel ära tuntavad oli igal piiblitegelasel
kuid asjatult, sest Margareta ei tunne oma armastatut ära ja sureb. Inglid päästavad neiu hinge ja ta läheb taevasse. Margareta on tegelane, kes taipab, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Tüdruk on sügavalt usklik ja saab aru, et Kurat on kelm. Kui Faust on juba kõrges eas, siis soovib Mefistofeles mehe surma. Kurat jääb kaotajaks, sest ta ei suuda kõiki inimesi oma tahte alla suruda ja tänu Margareta armastusele päästavad inglid Fausti hinge ja viivad ta taevariiki. "Faust" kui raamat kujutab lugu uudishimust ja kajastab probleeme, millele tuuakse ohvriks kõik inimlikud keelud ja süütud inimesed. Tegemist on võitlusega hea ja kurja vahel, milles tihitipeale väljub võitjana headus ja armastus. Autor näitab, et peategelasega juhtub palju, kuid läheb alati hästi. Romantismile tüüpilised jooned olid need, et huvituti paljudest teadustest ja mustast maagiast. Mulle ei meeldinud see raamat sellepärast, et stiililt on poeetiline ja koosnes dialoogist
Munkluse edu keskajal rajanes muu hulgas ka sellel, et mungad vastasid hästi tolle aja inimeste ettekujutusele pühadusest. Nad läkitasid nii päeval kui ka öösel Jumala poole palveid ja tõid inimeste hingede päästmiseks ohvreid. Seepärast peeti neist väga lugu ja munkade palvetel usuti olevat eriline kaal. Kõrgkihtides oli levinud komme tõmmata vanaduses selga mungarüü ja minna elama kloostrisse. Sel kombel lootsid tolle aja rikkad ja vägevad kergemini taevariiki pääseda. Kuid kui valiti mungaseisus, siis tähendas see ühtlasi ka otsustamist kultuuri ja hariduse kasuks. Aadliperede võsudele oli see sõjakunsti kõrval pea ainus alternatiiv. Esimene mungaordu Euroopa munkluse rajajaks peetakse Itaalia munka Nursia Benedictust (u 480 u 543). Ta asutas 529. aastal Monte Cassinos kloostri ja pani selle jaoks kirja ühiselureeglid, mida tuntakse Benedictuse reegli nimetuse all. Iga kloostrisseastuja pidi tõotama, et ta ei lahku
tigu. 2.Simoni vaatepunktist toimus kogu tegevus. Kui ta seal pargis oli siis ta jälgis teisi inimesi,nende tegemisi ja rääkimisi. Kogu toimuvat ümbristevas,loodust. 3. Esimene paar rääkis mineviku mälestustest. Kus mees meenutas kuidas käis 15.aastat tagasi Lilyga seal pargis ning terve õhtu keelitas ta teda endaga abielluma. Teine inimeste paar rääkis mineviku mäletustest. Kõneldi vaimudest,surnute vaimudest,elust taevariigis. ,,Taevariiki tundsid juba muistsed tessaallased,William, ja nüüd selle sõjaga tuletab vaimude maailm end mägedes kõuemürinana meelde." Ning siis oli üks noorpaar. Tüdruku silme ees hakkasid tulema mälestuspildid toonekurgedest metsalillede keskel,hiina templitest,punarindsest linnnust. 4. Tegelased olid üsnagi sarnased mõtlemise poolest. Nende mõtted vahepeal justkui ühinesid. Neid tegelasi ühendas asukoht ning ühe ''suvalise'' teo ning putuka trajektoor ning teo mõttemaailm
Surmajärgne elu · Õigeid ootas taevane paradiis, patuseid pime ja tulikuum põrgu. · Kunagi saabub viimne kohtupäev, mil kõik surnud tõusevad hauast üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saadetud tegudest aru anda. See on maise maailma lõpp, alles jääb vaid taevariik ja põrgu. · XII sajandist alates levib arusaam, et osa hingi lähevad peale surma puhastustulle, kus nad piinlevad viimse kohtupäevani ning kui patud lunastatud, saavad nad taevariiki. · Kiriku ja ilmaliku võimu vastuolud. Kirik arvas, et keiser saab võimu Jumalalt ainult paavsti vahendusel, keiser sellega ei lepi. · Kiriku mõjutusvahendiks kasutati kirikust väljaheitmist ehk kirikuvande alla panemist. Suur kirikulõhe 1054. Aastal Katoliku kirik jaguneb: I Katoliku (või roomakatoliku kirik) Kõrgem võim Rooma paavst Vaimulik ei tohi astuda abiellu Püha vaim lähtub nii Isast kui Pojast II Õigeusu ehk kreekakatoliku kirik
" Kui Jeesus saatis oma kaksteist jüngrit Iisraeli küladesse, ütles ta neile: "Ja minge kuulutage ja öelge: taevariik on lähedal! "Tehke haigeid terveks". Sellesama ülesande said Jeesuse poolt hiljem valitud 70 jüngrit. Nüüd, mil eelmainitud sündmustest on möödunud ligi 2000 aastat, võime jälgida, mis on taevariigist selle aja jooksul saanud ja mis näiliselt väikest algusest on sirgunud. Jeesus ise esindas taevariiki. Ta selgitas taevariigi olemust mitmete tähendamissõnaga. Tähendamissõnu taevariigist on seletatud erinevalt, aga parimaks seletuseks on kristluse ajalugu ise. Kui Jeesus jättis koguduse Püha Vaimu juhtida ja õpetada, ühendas ta meid endas uueks inimeseks. Sellepärast tuletage meelde, et teie, kes te enne ... Olite tol ajal lahus Kristusest, kaugel ära Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuse lepingule, ilma lootuseta ja ilma Jumalata siin maailmas
(7) Carraccid vastandusid samuti manerismile ja vaatasid elu poole, kuid idealiseerimist appi võttes. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. (8) Mütoloogilisi stseene kujutati ka maastiku taustal nii, et maastik on olulisem kui väikeste figuuride abil jutustatud jutustus. Sellist visuaalselt väheolulist lisa maastikumaalile nimetatakse stafaaziks. ANDREA del POZZO (1642-1709) oli tavaliselt taevariiki kujutavate illusionistlike, paljufiguuriliste ja dekoratiivsete laemaalide kuulsaimaks autoriks. (9) LORENZO BERNINI oli barokkskulptuuri kuulsaim meister. Enam ei rõhutatud kaunist ja täiuslikku siluetti vaid rahutuid ja liikuvaid masse. (10) Bernini peamiseks huviobjektiks olid liikumine ja muutumine. Tema kujud lasevad tunda ümbrust ja ruumi. Skulptorid eelistasid selliseid motiive, mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat (võitlus- ja röövimisstseenid). Bernini portreed on
Tallinnas, üks poeg Ameerikas, Jaan laomees Tallinnas. Kalamaja Priidu kutsus Kustast aina piule pilli mängima Ohtja Tooni Lui naine, õbluke, õrn, vaikne, jumalakartlik, tütar Ehte Koolmeister Tammis Juta kaasa Lühike kokkuvõte: Tegevus toimub kahe aasta jooksul, Sõrve poolsaare idarannikul, algab Kustase Ameerikast (6a) tagasi tulekuga ning lõpeb kui Tuisu Jüri on taevariiki läinud, Kustas võtab Tooni endaga ühes Võrkele. Vahepeal: Isa on jäetud ilma kaptenitööst, mistõttu on tal unistus ehitada ise laev. Tuisu Jüri on võrdlemisi vaikne ning omaette. Kustas, tulnud Ameerikast tagasi arvab, et nagu lahkudes, on Hilde endiselt vaba ning südamega tema poole, ent too on läinud Veere Alleksile. Kuid nad saavad salaja õhtupimeduses kokku, küün. Lui abiellub Ohtja Tooniga, kes on lapseootelgi juba
Gilgames oli näinud, kuidas suri Enkidu ning seepärast teda kunagi eesootavat surma. Pikk oli teekond surmariiki, maailma äärele. Teekond viis üle surnud vete Utnapisti juurde, kes oli pääsenud veeuputusest, kuna Ea, tarkusejumal, andis talle une kaudu teada jumalate kavatsusest ja õpetas ehitama paati, kuhu koguda kõigist loomaliikidest üks emas- ja isasloom. Nõnda oli Utnapisti oma naisega jäänud ellu ja ta tõsteti kahetsevate jumalate poolt taevariiki ja pandi valvama jõgede suudmesse, salajasse paika maailma äärel, kus maailma veed põhjatusse sügavikku suubuvad. Kaotanud ära igavese elu tagava roosi, läheb Gilgames tagasi koju ja leiab, et ta ei sure kunagi täielikult, vaid temast jääb igaveseks järele tema nimi ajaloos ning Uruki linn oma uhkete templite ja vägeva müüriga.
tõstmine ilmaliku rahva seas. Kui suureks võis aga kujuneda paavsti ja kiriku võim keskaja ühiskonnas ning milliste meetoditega püüti kiriku tähtsust suurendada? Kuna kirik oli keskaja rikkaim organisatsioon, võib oletada, et kiriku võimsus hakkas kasvama eelkõige majandusliku tõusu pärast. Peamisteks sissetulekuallikateks olid kirikukümnis ja igasugused võimalikud annetused, mida kingiti kirikule, et vabaneda patukoormast ning hiljem pääseda taevariiki. Alates 11. sajandist hakati müüma ka indulgentse ehk patulunastuskirju, mis samuti omakorda tõstsid katoliku kiriku sissetulekut. Tundub, et keskaja inimesed olid liiga usklikud, kohati ka naiivsed, et lasid oma enda raha eest kõik oma patud kinni maksta. Kirik aga kasutas seda meelsasti ära ja leiutas üha uusi finantseerimisvõimalusi. Keskaja inimesed peetsid kirikut ja selle pead ehk paavsti oluliseks, kuna paavsti autoriteet oli
oma elu. Ruumilisus saavutatakse heletumedusega. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima "kambriluugivalgusest". Bologna akadeemia pakkus ebatavalist ilu.Maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Stafaaz-väheoluline lisa maastikumaalile (Carraccid) Andrea del Pozzo taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised ja dekoratiivsed laemaalid. Lorenzo Bernini:Taaveti figuur, kujutab teda otseselt võitluses. Apolloni ja Daphne grupp, Püha Theresa ekstaasis. HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST Skulptuuride näod maaliti illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. Diego Velazquez suurim realist. Portreed: Innocentius X, Õuedaamid, Breda alistamine, Vulcanuse sepikoda
Juudid ootasid siiski Taaveti soost messiast, kes tooks tagasi Iisraeli muistse hiilguse ja taastaks õnneajastu, sest võõra ülemvõimuga ei oldud rahul. Messia ootustel põhines ka Jeesuse õpetuse tegevus (1. saj. Pkr). Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, jutlustaja, kes kuulutas taevariigi peatset saabumist. Sinna said aga ainult need, kes tõesti uskusid tema sõnumisse. Rikkus ja edukus ei olnud tähtsad, sest need asjad hoidsid inimesi maiste väärtuste juures. Taevariiki said ainult need, kes jumalat tõepoolest armastasid. Kõigi õpetuse üksikasjades ei saa kindel olla, sest need pandi kirja 50 a peale Jeesuse surma. See õpetus leidis palju pooldajaid ühiskonna alamkihtidest. Jeesus arvas, et preestrid pööravad liigset tähelepanu religioossete ettekirjutuste formaalsele küljele, unustades ära tõelise armastuse jumala vastu. Preestrid aga arvasid, et ta taganeb Moosese seadustest ja eksitab juute tõelise messia ootelt
Juudid ootasid siiski Taaveti soost messiast, kes tooks tagasi Iisraeli muistse hiilguse ja taastaks õnneajastu, sest võõra ülemvõimuga ei oldud rahul. Messia ootustel põhines ka Jeesuse õpetuse tegevus (1. saj. Pkr). Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, jutlustaja, kes kuulutas taevariigi peatset saabumist. Sinna said aga ainult need, kes tõesti uskusid tema sõnumisse. Rikkus ja edukus ei olnud tähtsad, sest need asjad hoidsid inimesi maiste väärtuste juures. Taevariiki said ainult need, kes jumalat tõepoolest armastasid. Kõigi õpetuse üksikasjades ei saa kindel olla, sest need pandi kirja 50 a peale Jeesuse surma. See õpetus leidis palju pooldajaid ühiskonna alamkihtidest. Jeesus arvas, et preestrid pööravad liigset tähelepanu religioossete ettekirjutuste formaalsele küljele, unustades ära tõelise armastuse jumala vastu. Preestrid aga arvasid, et ta taganeb Moosese seadustest ja eksitab juute tõelise messia ootelt
kolm korda sügavalt kummardama ja seejärel suudlema paavsti labajalga. Osade allikate kohaselt elasid vaimuliku seisuse liikmed sageli õige ilmalikku elu, ütlemata ära sõjaretkedest, jahilkäikudest, pidusöökidest ja purjutamistest. Juhtus sedagi, et issand kinkis nende majapidajannadele priske poeg- või tütarlapse. Kurdeti, et vaimulike sõnad ja teod ei ühti. Samal ajal kui vaimulikud õpetasid, et enne läheb kaamel läbi nõelasilma kui rikas pääseb taevariiki, ahnitsesid nad ise kokku maist vara. Kui usklikud mõistsid hukka vaimulike varaahnust ja nõudsid tagasipöördumist varakristliku võrdsuse juurde, teatas paavst, et igasugused varanduse jagamise nõuded on vastuolus piibliga, kuna ka Kristusel ja tema jüngritel olevat olnud isiklik omand. Jumal ise lõi vaesed ja rikkad. Rikkad selleks, et nad näitaksid oma helduse ja kristlikku halastust aidates vaeseid, vaesed aga, et nad paluksid jumalat oma heategijate hindeõnnistuse eest
keegi pole kunagi surma vetest üle saanud ning andis nõu. Niisiis tegid Gilgames ja Ursanabi koos paadi. Iga ridvaga tohtis vaid üks kord tõugata, sest ritv imeb endasse surma vett. Teekond viib üle surnud vete Utnapisti juurde, kes pääses veeuputusest, kuna Ea, tarkusejumal, andis talle teada jumalate kavatsusest ja õpetas ehitama paati, kuhu koguda kõigist liikidest üks emas- ja isasloom-lind Nii jäigi Utnapisti oma naisega ellu ja ta tõsteti kahetsevate jumalate poolt taevariiki ja pandi valvama jõgede suudmesse, salajasse paika maailma äärel.Gilgames läheb tagasi koju ning mõistab, et ta ei sure täielikult, vaid temast jääb järele Uruki linn uhkete templite ja vägeva müüriga. Ta arvab, et need on igavesed. Minu arvates oli see lugulaul isegi huvitav. Raamatut lugedes, ei tahtnud seda isegi vahepeal käest ära panna, aga pidi, kuna kellaaeg kippus hiliseks minema. Enamus kohad tekstis tundusid väga ebareaalsed
temaga alles suhted, aga õed nõustu keegi sõnelus. Tiina tutvutakse. lähevad tülli. tema jutuga. tänab Margust ja läheb õnnelikult taevariiki. Tähtsaim Mann õpib Mari ja Tiina Mari vihastab ja Tiina on olnud 4 Margus vihastub sündmus lugema ning lähevad riidu sõimab Tiinat päeva kadunud libahuntide pererahvas Marguse pärast avalikult ja tagasi tulles ulgumise peale räägib ja tuleb ilmsile, libahundiks. ootab teda pere ja läheb püssiga
Jeesus: I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja Dogmaatika õige usk. Kristlastele oli oluline mõista õigesti imetegija, kelle õpetus põhines Juutide messia ootusel. Ta rändas Jeesuse kuulutuste sisu, saada aru ristilöömise tähendusest, ringi, kuulutades jumalariigi peatset saabumist, tema kuulutuse Jumala ja Kristuse vahekorrast. kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need, kes Ortodoksne usutunnistus keisritele oli tähtis et alamad ühtemoodi temasse ja tema sõnumisse usuvad ja meelt parandavad usku mõistaksid, kutsusid kokku kirikukogusid kus võeti vastu (isekusest lahtiütlemine, jumalariigi saabumisse uskumine, jumala otsuseid ja kujunes õige e. ortodoksne usutunnistus; sõnnastati ja ligimese armastamine); rõhutas, et kõrge positsioon on selle apostelliku usutunnistusena.
Samuti lasi ta rajada impeeriumi uue pealinna Konstantinoopoli. Rooma linn kaotas oma senise poliitilise tähtsuse. o Jeesus - Juudamaal (Palestiinas) tegutsenud jutlustaja ja imetegija. Ta oli juudi soost puusepa poeg, kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist. Jeesus rõhutas, et rikkus ja kõrge ühiskondlik positsioon hoiab inimesi maiste väärtuste juures ja võib saada meeleparandusel ja seega taevariiki pääsemisel takistuseks. Kui Jeesus umbes 30 pKr oma pooldajatega Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta vangistada ja Juudamaa prokuratuur Pontius Pilatus mõistis ta surma. Jeesus hukati Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi. o Paulus - kristluse kuulutaja, kes pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma ja temast sai kõige mõjukam kristluse levitaja Rooma riigis.
Euroopas baltirahvad. nad ristiusustati 13 sajandil. Kõige viimasena ristiusustati leedukad 13 saj lõpul. Pärast ristisõdu hakkab arenema kaubandus, hakatae väärtustama ülikooli haridust. Ainuke haritud seisus enne seda olid vaimulikud, hakkavad tekkima keskaegsed linnad ja üldiselt areneb kultuur. 13 sajandit kutsutakse kõrgkeskaja tippsajandiks. Kujunes välja gooti arhitektuuri (12-14 sajand). Katoliiklik maailmapilt läbi katoliku kiriku saad sa taevariiki, maine elu on väikene osa. Tähtis on teha kõik, et pääseda taevariiki, saama palju jumalaarmu ja seeläbi saad sa taevariiki. · Hisliskeskaeg - 15-16 saj. 16 sajandit nim vara uusajaks Renessans saab alguse, rahvusriikide tekkimine, katolik kirik kaotab oma tähtsuse. Väga sündmusterohke aeg. Hakkavad tekkima tsentraliseeritud riigid. Feodaalsuhted Inglismaal üldse ei kehtigi. Feodaalsuhted nõrgenevad. 14 saj saab alguse uus maailmavaade humanism
Jehan tema jälgedes käib ja et ta noorukese üle uhkust saab tunda. Kui ta vennal ilmnesid aga teistsugused huvid, oli Frollo kiire pettuma Jehanis, talle käega lööma ja selga keerama. Claude võib proovida ennast süüst puhtaks teha, väites et ta on kõik oma patud heastanud Quasimodo lapsendamisega. Siiski võib kindlalt ütleda, et miski ei õigusta tema korda saadetud jubedusi. On teada, et juba hüljatud vaeslast lapsendades mõlkus tal mõttes idee, et see talle pääsu taevariiki tagab ja tema patud heastab. Selle põhjal võib arvata, et tal olid juba siis oma tulevikuga seoses kahtlase varjundiga, või kui mitte seda, kahtles ta vähemalt oma võimetes Jumalale truuks jääda. Issandat ei ole aga võimalik ära osta, seda enam, et Frollo kohtles Quasimodot halvemini kui krantsi. Kellalööja vaatas oma isandale alt üles, täitis igat ta käsku ja kannatas kõiki tema tujusid. Näiteks oli Quasimodo valmis Frollo käsul isegi Esmeraldat röövima
Riho Sagor Sten Mägi 10.l Kloostrid ja kloostrielu Kloostrid Kirik õpetas, et kõige kindlam tee taevariiki pääsemiseks on loobumine ilmalikust elust, erakuna lihasuretamisele pühendumine ja jumalast mõtisklemine. Lääne-Euroopas Kogunesid erakud aga suletud vennaskondadega ühte. Nii tekkisid välismaailmast eraldatud "suletud kohad" (ladina keeles claustrum), mida hakati nimetama kloostriteks. Kloostrid Esimesed kloostrid tekkisid IV sajandil Egiptuses ja sealt levis kloostrite asutamine nii Bütsantsi kui Lääne-Euroopasse. Kloostritesse astumine
Nad seast võrsus mitu õpetlast, nt kloostrihooneid. Kandsid hakkasid rõhku pöörama teoloog Aquino Thomas valget puhtus ja rikkumatus. haridusele. Tööle võeti ilmikvendi. Kuulsaim tsistertslane Bernard Clairvaux. Jumala armu vahendasid veel elavad inimesed, kelle elus v surmas ilmnes pühadus. Tugev usk oli neile jõudu andnud vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmadeks. Neis nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid, lootes, et nad aitavad pääseda taevariiki. Nt Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema. Pühakuks kuulutamine kanoniseerimine. Pühakutega seostuvad esemed reliikviad. Nende ja pühakute matmispaikadesse tehti palverännakuid. Levis ka usuvoole, mida ei kiidetud heaks ja kirik ketserlike väärõpetustena hukka mõistis. Üks liikumine pidas kirikut saatana kätetööks, selle pooldajad olid katarid. Nad uskusid, et Jumal ja saatan lõid maailma, ei tunnistanud Kristuse sündimist inimesena. Nende eesmärk oli
Selle aja valitsemises oli oluline osa võrdsusel. Nõrgemate eest hoolitses raad ja tsunft. Kahjuks aga lõppes see ilus vahekeskaja algus aga kliima halvenemise, Saja-aastase sõja puhkemise, katku ja läänekristluse lõhenemisega. Keskaja inimesele oli usu ja kiriku roll märksa olulisem, kui tänapäeval. See oli inimestele motivaatoriks, teejuhiks ja lootusekübemeks. Tööd rügati maises elus, lootes ja uskudes, et Jumal seda pärast surma arvesse võtab ja inimese taevariiki võtab. Usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Varakeskajal oli kristlus peamiselt linnareligioon. Alles aasta 1000 paiku võis öelda, et suurem osa Euroopa elanikkonnast olid kristlased. Katoliiklus võlgnes oma leviku edukale koostööle ilmalike valitsejatega, aga ka mõõdukusele. Piiskopkondade võrgustiku ja paavstivõimu toel pandi alus kirikule kui organisatsioonile. Kirikupeaks oli Rooma paavst. Esialgu olid paavstid võrdsed teiste
Luuletus on kirjutatud ilma kirjavahemärkideta ühte salmi. Arvan, et luuletaja tahtis meile tuletada meelde piiri, mis asub meie ja meie kujutlusvõime vahel. ,,meie unenägudesse tungib tõsielu nukker õud" ,,Laul kosmoseturismist" Selle luuletusega puudutab Jürgen Rooste õrna teemat- surma. Sünge meeleolu lõi autor pikkade pauside ja mõttekriipsudega. Autori jaoks oli selle luuletuse mõte hüvastijätt siinpoolse maailmaga, samal ajal ise taevariiki tõustes. ,,tumm-lillat karva taevas ning lehvitan teile- siiajääjad olemisevaevas!" Kokkuvõte Jürgen Roostele luuletustele annavad minuarust mahlakuse just tema imelised epiteedid. Tema värsid jätsid mulle nende autorist väga mõtlemapaneva, otse ütleva ning humoorika kirjaniku mulje. Tundub, et Jürgen Roostele ei meeldi üldse kirjavahemärke ega suurt algustähte kasutada. Ta kasutab pigem kaasaegsemaid kirjavahemärke nagu sulud ning mõtekriipsud.
pärispatust tulenev karistus, mille pärast esimesed inimesed Aadam ja Eeva paradiisis välja kihutati. Jumala poeg Jeesus Kristus on läbi oma ristisurma inimkonna pärispatust lunastanud. Jumal kui Isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. Inimese elu on igapäevane võitlus hea ja kurja vahel. Need kes teenivad Jumalat ja ei patusta, saavad õndsaks ning pääsevad taevariiki (paradiisi). Jumala vaenlaseks on Saatan (langenud ingel Lucifer), kes püüab inimesi patustama meelitada. Katoliku kirik fikseeris seitse surmapattu (kõrkus, ahnus, iharus, kadedus, liigsöömine- ja joomine, viha, südamelaiskus), millega Saatan meelitab inimesi oma võrku. Patuseid ja Jumala salgajaid ootab ees põrgu koos sealsete piinadega. Pattudest saab inimesi päästa vaid katoliku kirik, sest kirik on vahendajaks inimeste ja Jumala vahel
samuti ohvriterohke, samas oli tema see, kes julges sellise raske teekonna ette võtta. Samas pole tema leitud tõde universaalne ja iga inimene peab ise leidma oma isikliku suurima õnne ja tõe elu mõtte.Kurat kavatseb ta hinge röövida, kuid sekkub Jumal, kelle inglid päästavad ja viivad taevasse sureva Fausti hinge surematu osa. Tema eest on kostnud armastav ja usklik Margareta.Üldiselt on Margareta, tänu kellele pääses ka Faust taevariiki, ainuke tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. Mis viga Fausti tegelikult olla,tal läheb alati hästi. Kõik tema soovid täituvad ja kui mitte nii nagu tema seda tahaks, siis on tal alati Mefistofeles käepärast kelle kaela kõik ajada.
Vaen Rooma paavsi ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. 1054. saatis paavst oma saadiku vaidlusküsimusi lahendama, kuid mindi hoopis tülli, millest algas suur kirikulõhe. Ketserid Uskusid, et maailma lõi Jumal ja saatan koos. Taevariigi ja kõik vaimse koos hingega lõi Jumal; maise ilma ja kõik materiaalse, kaasa arvatud inimese keha lõi saatan. Inimese hing satub sündides keha ehk teisisõnu saatana vangistusse ja püüdleb sealt välja taevariiki. Katarid hoidusid kõigest materiaalsest k.a. suguelust, lihast. Mõned keeldusid sünnitamast. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi spetsiaalne kohus- inkvisitsioon. Inkvisitsiooni ülesanne oli ketserlus välja uurida, juurida, vajadus karistada. Ülevaade Must surm aastatel 1347-1349. Talurahvas mässas Prantsusmaal 1358. ja Inglismaal 1381. aastal, siis tapeti Wat Tyler, talupoegade juht. Saja-aastane sõda kestis 1337-1453. Edward III oli võimalus pärida
keskusse. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik; siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks.
rooma I paavst- peetrus(paradiisivõtmed)rajas rooma linnas I koguduse. Aupaiste-nimrus ?! pühakute pea kohal. Igal pühakul on omad atribuudid , sümbolid. Jumal ilmutas end inimestele 3 erinevas isikus: (kristuse põhitagma) I jumal kui loojaaja ja õpetaja II jumala poeg- jeesus kristus, lunastaja III püha vaim, kui julgust Jumalaarmu jagatakse 7 sakramendiga (katoliiklik) leida rohkem sakramente saad, seda paremini taevariiki pääseda. Katoliiklus 7 sakramenti: · ristimine · levitamine · piht ja patukahetsus · armulaud(leib ja vein-kristuse ihu ja vesi) · abielu · viimne võidmine? · Preestriks pühitsemine e. adinatsioon 4.saj. tõlgitakse ladina keelde hieronymus´´vulgata´´-vanim piibli tõlge. 4.saj. oli kristlik kirik roomas täielikult kinnitsunud. Kirikuaasta aluseks on pühapäev. Suurimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad,nelipühad.
Prants. CLUNY kloostrikirik ,SAINT-SENINI KIRIK 2. SAKSA Hildesheim toomkirik, Wormsi kirik, Maria Laachi 68 kirik. 3. Itaalia Pisa katedraal, Püha Marcuse katedraal. 4. Skandinaavia Lundi toomkirik. Romaani stiilis kirikute skulptuurid ja reljeefid- skulptuurid seotud arhitektuuriga, skulptuurid tihti stiliseeritud, kaugelt vaatamiseks, mõeldud kirjaoskamatule rahvale lahti seletamaks piiblilugusid- hüüdnimi `vaestepiibel` Lemmikteemaks `VIIMNE KOHTUPÄEV` seal lähevad vooruslikud taevariiki ja patused põrgusse. Tähtsaim Romaani ajastu tekstiili teos- BAYEUX VAIP- PILTJUTUSTUS- Varaseim säilinud 11 saj lõpp- 12 saj algus Euroopa tikandivaip. Räägib Inglismaa vallutamisest normandide poolt 1066a. just Hastingsi lahingust. Skemaatiliste vahenditega on löödud ilmekas kujutluspilt, kus täpselt on edasi antud pildid selle ajastu eluolust. Traditsiooniliselt on kujunenud arvamus, et vaiba tikkis Williami naine Mathilda
allriigi valitseja dualism maailma valitsevad kaks valitsejat Jumal ja Lucifer, hea ja halb; usuti, et keha on ajutine ja kaduv, kuid hing on igavene Aadam ja Eeva esimesed Jumala poolt loodud inimesed pärispatt inimesed on sünnist saati patused, sest ei suuda kurjusele vastu seista. Lugu ulatub Aadama ja Eeva aega, kui Eeva võttis õuna headuse ja kurjuse puult, mida katsuda ei tohtinud. Sakramendid püha toimingud, mis tagasid taevariiki pääsemise nt. Ristimine, usu kinnitamine, armulaud, pihtimine, patukahetsus Püha Kolmainsus Jumala olemus Isana, Pojana e. Kristusena ja Püha Vaimuna. Surmajärgne elu taevariik ja paradiis viimne kohtupäev enne Jumalariigi saabumist pidi tulema ka viimane kohtupäev, kui kõik surnud pidid haudadest üles tõusma ja Jumalale pattudest aru andma puhastustuli al. 12.saj. Levis arvamus, et peale surma lähevad kõik inimesed puhastustulle, kus
peapiiskop- kõige tähtsam vaimulik! piiskop- oma valduses kirikuelu juht, kohtunik. Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomhärrast. toomkiri e. katedraal -piiskopkonna peakirik Missa - pidulik jumalateenistus; Liturgia - muusikalis-sõnaline osa missal; visitatsioon-kirikukatsumised, mille käigus kontrolliti, kuidas on preestrid suutnud kohapeal usutõdesid levitada sakrament- teatud usuline toiming mida peeti vajalikuks täita, et pääseda taevariiki reformatsioon- usupuhastus Talupoja elu muutumine keskajal: kasvasid talupoegade koormised, eriti teotöö, sest mõisapõllud vajasid töökäsi Talupoegade vastupanu vormid rõhumisele: esitati kaebusi mõisnike peale, ei täidetud koormisi, hakati vastu mõisasundijaile, asuti mujale elama. Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad
Sellepärast ma ütlen teile: ,,Ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam kui riided?" 21. sajandi maailmas ütleks ma, et Jeesus propageerib anoreksiat. Inimese peamiseks ja kõige tähtsamaks energiaallikaks on toit ja jook. Kuidas saab Kristuse õpetus öelda, et need polegi nii tähtsad? Ma saan aru, et seesuguse õpetuse järgimine tagab sulle pääsu Taevariiki, kuid minu jaoks on enda piinamine - toidu ja joogita oleku näol - piisav patt, ja on see seda ka vist kristlikus maailmas? Kui jätta välja need äärmuslikud kristlased, kes tõesti endeid lihalikult piinavad. Nii palju kui Kristuse õpetus on minu jaoks maagia, ja ma imetlen neid inimesi, kes seda õigeks peavad ja suudavad nii elada, on seal ka paar käsku, mida minagi õigeks pean. Sellepärast kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile; sest see on
Kujuneb maagide ehk pärilike valitsevate preestrite kast. Tuli alles hoida püha tuld ja vältida ebapuhast. Ebapuhas oli eelkõige surmaga seotu. Surnud pandi erilistesse laibatornidesse ja ei tohtinud kokku puutuda maa, vee ja tulega.. 2) Zarathustra õpetus valguse (Ahuramazda ,,tark isand") ja pimeduse (Ahriman ,,kuri mõte") maailm on teravalt eristatud. Selline eristatus on tolleaja religioonides ainulaadne. Pärast surma saavad Ahuramazda pooldajad taevariiki paradiisi (,,rohtaed"), patutegijad lähevad põrgusse. Kolm kõige suuremat pattu on surnukeha põletamine, raipe toiduks kasutamine ja loomuvastased sugulised pahed. Hinge saatus seati sõltuvusse usust Ahuramazdasse. Avestas on õpetus maailma lõpust. Siis saabub päästja Saosjant, kes on Zarathustra uus kehastus, sünnib neitsist ja päästab inimsoo. Ahriman purustatakse lõplikult.
kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Kandsid jämedakoelist pruunikat halli kuube. Dominiiklased: rajas aadli seisuses munk Dominicus.Peamine ülessanne oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutustajavendadena. Kandsid musta kuube. Pühakud: Pühak on püha isik; inimene, keda (religioosselt) austatakse. Pühakute kultus seisnes selles, et nendes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises kui ka pärast surma, loodeti, et nad aitavad pääaseda taevariiki. Usuti ka veel reliikviatesse, need olid pühakutega seostuvad esemed ja pidavat kandma jumalikku väge. Ketserid: Isik, kes kaldub kõrvale kirikuõpetusest. Panid pahaks kiriku rikkust ja sekkumist ilmalikku võimu. Ketserite vastu loodi inkvisitsiooni kohus, mis karistas teisitimõtlejaid. 7. Ülikoolid ja teadus: kus asutati Euroopa vanimad ülikoolid, keskaegse ülikooli võrdlus tänapäeva ülikooliga, keskaegse teaduse saavutused, skolastika.
° Koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ° Antiikmütoloogilised freskod ° Maastiku foonil nt stafaazid maastikumaalidel ebaoluline lisa figuuridena ° Bologna koolkond oli mitu sajandit eeskujuks Euroopa nn akadeemilise kunstile Guido Reni Lumemadonna koos Püha Lucia ja Maarja Magdaleenaga ° Oli mõjutatud Carracidest ° Ideaaliks Raffaeli looming Barokkstiili sisearhitektuur kasutas maalikunstnike teeneid ° Taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised, dekoratiivsed laemaalid ° Kuulsaim selliste maalide autor: Andrea del Pozzo ° Laefresko Saint' Ignazio kirikus Roomas ° Taevani ulatuv ruum ° Illusionistlike maalide suurmeister Barokkskulptuur Kuulsaimaks meistriks Lorenzo Bernini Ilmekalt näha barokkstiili erinevus renessansist ° Rahutud, liikuvad massid ° Maaliline ° Plastikat käsitleti maaliliselt ° Liikumine ja muutumine Määratud vaatlemiseks igast küljest
Parki iseloomustab reeglipärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 6. Mis vahe on inglise ja prantsuse pargil? Inglise park on enamjaolt looduslik ja naturaalne, geomeetrilises prantsuse pargis on aga loodust parandatud ja ilustatud. 7. Mille kaunistamiseks kasutas barokk sisearhitektuur maalikunstnike teeneid? Laemaalid. Tavalised taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised ja dekoratiivsed laemaalid. 8. Millises Eesti linnas oli enne II Maailmasõda ilusat barokkarhitektuuri, miks? Narvas, kuna see oli kaubateede sõlmpunkt ja Rootsi riigi idapoolne tugipunkt. Kogu äri ja kaubandus käis läbi Narva. 9. Millise linna rajas Peeter I Neeva kaldale, miks? Mis rahvusest oli enamus arhitekte? Sankt Peterburi, kuna Peeter I püüdis oma reformidega muuta Venemaad euroopalikuks riigiks. Linnast
Kajastati ka igapäevaelu.Kristluse tekkimine:R võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religiooseid auavaldusi.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja - Juudamaa prokuraatori.Juutide messia ootusel põhines ka 1.saj. pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija Jeesuse õpetus.Tema õpetus pandi kirja alles pärast tema surma.Jeesus rõhutas, et rikkus ja kõrge ühiskondlik positsioon hoiab inimesi maiste väärtsuste juures ja võib saada taevariiki pääsemisel takistuseks.Selline õpetus leidis pooldajaid eelkõige ühiskonna alamkihtides, tekitades umbusku ülemkihis.Ka R võimudele tundus Jeesuse tegev. ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi.Jeesus mõisteti surma ja ta hukati ristilöömisega.Juurdus usk et Jeesus oli ammste prohvetite poolt ette kuulutatud messias e. Kristus.
õpetuse järgi on kõik materiaalsed objektid patu kütkeis. Katarid uskusid hingede taassündi; pääsemise teeks pidasid nad vaga ja kasinat elu ning pattudest hoidumist. Katarite juhid, kes püüdsid elada läbinisti puhast elu, nimetasid end täiuslikeks, headeks inimesteks või headeks kristlasteks; koguduse lihtliikmetelt nõuti kuulekust, kuid doktriini sügavama olemusega neid ei tutvustatud. 6 Arvati, et nende pääsemiseks taevariiki on piisav täiuslike poolt läbi viidav puhastus pattudest ja sidemest maise ilmaga. Seda puhastust ehk lohutust (consolamentum) toimetati tavaliselt vahetult enne inimese surma ja see oli katarite ainus sakrament. Katarid keeldusid abielust ning püüdsid hoiduda laste saamisest. Seadustamata armuvahekord oli nende silmis oma ebapüsiva loomu tõttu eelistatum kui abielu. Nad hoidusid toidust, mille allikaks oli suguline paljunemine (liha-, piima- ja munatoidud),
annaabi.ee 
